Meie Elu = Our life, May 1, 1980

              i NEUAFÄEVAL; l . MASL - THURSDÄY, M A Y 1 ,^ele Eirnir. 18 (1576)
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broädview Ave., Toronto, Ont. Ganada.
- » K 2R6 >- Tel. 466^951
Toimetajad: il. Rebane ja S.Veidenbaum. Toim
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr., New
USA. Tel. I(j201) 262-0773.
,.MEIE ELU" vaOaandjaksön Eesti Kirjastus
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Toronto, Önt. M4K2R6 GanadaTel. 46
Telliniiste jä kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl.
-5 p.l.> esmasp. ja neljap. kl. 9 hi-S õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
tellimishinnad: Kanadas — l a . $27.00, 6 k. 114.50, 3 k.
S9.0a. USA-sse — 1 a. |29.00 6 k. |15.50,3 k. 9.50. Ülemeres
maadesse: la. $33.00,6 k; $17.00,3 k.f 10.00. Kiripostilisa
Kanadas: l a . I14.5Ö, 6 k< $7.25. Kiri- ja lennupos^^^^
USA-sse: 1 a. ? 16.50, 6 k. $8.25 Lennupostilisa
maadesse: 1 a.' |32.75, 6 k.
Üksiknumber >-.50^. «
Kuulutushinnad: 1 toll ühel
.75, kuulutuste küljel $3.50.
M Sabdmaalt
tis
GEISLIMGEM (,,Meie mu" kaas^öölis^^
raalsele põhiseadusele kohustub Saksa Liiduvabariik ahdma asüü-
Mõigust kõigile, keda tema kodumaal vaenatakse^ poliitilistel mo­tiividel.
Miljonid ida-šakslased Ja ida-eurooplased on pärastsõja-aästail
saanud asiiüliõiguse Ja uue kodumaa Lääne:Saksamaal
Siinjuures võib meenutada paljuid tuhandeid kodumaata välis­maalasi,
kes pärast UXRRA ja IRO tegevuse lõpetamist jäid Saksa
riigi hooldada; Peamiselt need, keda emigratsioonimaade komisjo­nid
välja praakisid/
Niiüd valmistab saksa võimudele muret uus põgenikel^^^^
Kagu^Aasiast, Pakistanist, Mganistanist, Eritreast
ist. ••'
gem kui töötasu kodumaal. ,
Kuna Saksamaa on ülitihedasti
asustatud ning on probleeme tÖö-puiiduse,
rändtööliste teise generat­siooni,
majutamise ja miiüde küsi­mustega,
otsustati kehtestada viisa-kohustus
§issereisijatele Ailjganista-nist,
Eritreast ja Sri Lankast. See
võimaldab saata ebasoovitavad sisse­rändajad
juba piirilt tagasi.
• : . •
Pärast, seda kui president Carter
kuulutas välja olümpiamängude boi­koti
protestiks nõukogude invasioo?
ni vastu Afganistanis, on olnud ela-
Läinud aastal oli asüüliõiguse otsi­jaid
unibes 50.000. Tänavu võib see
arv 'kahekordistuda. Ainuüksi selle
aasta esimese kahe kuu jooksul on
taotlenud asiiüliõigust 20.000 välis­maalast,
kellest ametivõimude koge­muste
põhjal ori umbes 90 protsenti
need, kes otsivad asüüliõigust kodu­maal
valitseva vaesuse tõttu. Eriti
palju taolisi majanduspõgenik^e tu­leb
Pakistanist jä Türgist. Umbes ne­li
miljonit välismaalastest rändtöp-lišt
elab Saksamaal. Kõige suurema
grupi moodustavad türklased. Kuna
türklaste värbamine' rändtöölistena
iiSiSillSllillilllliiliillillllilllllillllllllillllliilllllllilillliillillli
lõpetati, siis valgub neid illegaals'e- vaid diskussioone ka selles küsimu-
USA katse ebaõnnestumine päästa
sõjaliste vahenditega oma saatkonna
personaali Teherani piirdest on traa­giline
ja kahjatsusväärne. See näitab
ainult, et ettevalmistustes oli midagi
puudu, mis põhjustas tehnilisi, rik­keid,
oma lennukite kokkupõrke
õhus ja inhnohvrid kusagil Iraani
kõrbealal. keegi ei saa ajada ainult
õnnetu juhuse peale asjaolu, et ope­ratsioonist
osavõtvatest helikopteri­test
kolm juba määndumisel reast
välja langesid ja õhku tõustes trans-portlennuk
ühe; helikopteriga kokku
põrkas ja mõlemad masinad hävine-
^§id.::'-•
ÜSA on täpsusmiashiate valmistaja
maa, millele teist vastast ei ole. USA
on korduvalt käinud kuu peal ja
sealt oma meiied elusalt tagasi juh-t
tinud. USA lennukite ja helikopterite
tööstus on parim maailmas. USA
võib valmistada täpsusrakette ja
need juhtida kuhu iganes tahab. Kui
nüüd oli tarvis ühe väikse operatsi­ooni
teostamiseks lOÖ-protsendiliseU
korrastatud helikoptereid ja leimu-kieid,
siis selgus, et neid ei ole.
President Carteri otsusel ettevõe­tud
riskantne sammloli Iräanile an­tud
eelnenud hoiatustes otseseks jä­relduseks.
Selle riisiko oli see, et
kuigi oleks kõik masinad parimas
korras olnud, siis ometi leidus kogu
operatsioonis ebaõnnestumise riisiko
Teherani jõudes. Ikka jäi võnnalus,
et kohalesaadetud USA löögikoman-do
poleks suutnud saatkonda piira­vast
rõngast läbi murda ja jäi või­malus,
et kogu meeskond oleks sisse
jäänud. Arvestades seda riisikot oli
kogu operatsioon hulljulge samm.
Asjata on selle kli^imüse juures ot"
sida poliitilist süüdlast, sest viga või
vead olid täiesti tehnilised. Ometi ei
saa Teherani operatsiooni kõrvutada
kahe Varema päästeaksiooniga, mis
teostati Iisraeli ja Lääne^aksamaa
poolt. Neil kordadel asusid päästeta^
vad lennukid koos inimestega lennu­väljadel.
USA saatkonnahoone asub
keset rahvarikastsuErlijiKia |a peale- .
gi tugeva valve all. Nüüd mil see ope­ratsioon
on ebaõnnestunud^ näeb see
kogu maaibnale välja kahjuvaarne
ja saamatu. USA saatkonna inimeste
olukorda Teheranis ei ole see kuida­gi
parandanud, pigemini raskendab
nud. Iräanile on antud uus kont pu­reda,
et USA pn tar\'itanud teiiia vas^
tu sõjalist jõudu. Presidendi kandi­daadi
Jimmy Carteri väljavaated eel­olevatel
valimistel võita on samuti
kahanenud. Nii on USA kaotanud
oma liitlaste silmis välismaadel ja
USA vähegi vastuvõetava presidendi
kandidaadi puudumisel siserindel.
Nähtavasti puudub USÄrl aktslpon^
vaim, mis rakendaks kogu energia,
tahtejõu ja julgus, et oma asja
Iraanis toimusid möödunud nädalal kokkupõrked pahempool­sete
ja moslemi valitsuse toetajate vahel. Kommunistid olid onifed
peakorterid viinud ülikoolidesse, kust nad nüüd aeti välja. Presi­dent
ABani-Sadr kinnitas, et vaatamata sanktsioonidele Iraan et
vabasta USA Teherani saatkonna pantvange, kelle saatuse otsustab
Juunis kokkuastuv parlament. Üks pantvangi ema sai kokku saat­konnas
oma pojaga Ja nüüd ön paljude pantvangide emad teel Te­herani,
et oma poegi külastada. Euroopa MATÖ maad otsustasid
Järgneda president J. Carteri nõudele ja nad rakendavad ka sattkt-sioonid
Iraani vastu, mis on küll rohkem sümboolsed, sest kauba-tena
sisse kõiki võimalikke teid kau­du.
Ehkki Türgis valitseb demokraat­lik
riigikord, tulevad türklased nagu
oleks neid kodumaal poliitilistel
põhjustel vaenatud. Kuni asüülõigü-ses.
Veebruaris teostatud katselisel
ringküsimusel oli 67 protsenti elani­kest
boikoti poolt. Ka opositsioon
liidupäevas nõiiab Moskva propa-gandanäituse
boikoteerimist, tuues
se otsus langetatakse, saavad iile- võrdluseks olümpiamängud Berliinis
gaalsed sisserändajad sotsiaalabi.
Asüüliõiguse menetlus võib sageli
aastaid kesta. Pakistanlastele ja erit-realästele
ori saksa sotsiaalabi kõr-on-
vaga
Olukord Iraariis^läheb ikka 'keeru­lisemaks
Viimastel nädalatel toimu­sid
üle riigi kokkupõrked kommunis­tide
ja Khomeini toetajate vahel,
kus mitukümmend inimest" said sur­ma
ja eriti palju oli haavatuid, sest
võitlused toimusid peamiselt meele­avaldustel,
kus üksteist pussitati ja
haavatl löögiriistadegä.
aga
inimest, kes taotlesid valitsuse otsus­te
elluviimist ja kommunistide üli­kooli
alalt välja^ heitmist. Rahutused
leidsid aset ka õlipuurimise piirkon­nas
Ähwazis, kus oli rohkesti sur-auid
ja mitusada haavatud, kuid va­litsuse
korraldused viidi täide. Pa­hempoolsed
said lüüa.
Kuid kõige raskemad löömingud
On vähe sellest, et USA omab to­hutu
sõjaarsenaali, millega võiks ko­gu
maailma vallutada, kui selleks
soov oleks. Nii oli USA aastaid tagasi
pünlikus olukorras, M välke Põhja-
Korea kaaperdas Jaapani meres USA
moodsaimalt sisustatud luurelaeva
USA-l puudus tookord otsustusvõime
lihtsalt rünnata ja oma laev pikema­ta
ära tuua. Vietnami sõda kaotati
samal põhjusel, et puudus tahe ja ot­sustusvõime
oma poliitiline eesmärk
teostada. President Kennedy omaaeg­ne
otsus Kuubal „kqrd majja panna'
ebaõnnestus piinlikult samadel põh­justel.
Nüüd lisandub sellele Tehera­ni
afäär.
USA on silmnähtavalt magama
jäänud ja vajab väga tugevat tõuget,
et puhanuU ülesse ärgata. Kas on sel­leks
tõukeks ÜSA Inimeste saatus
Teheranis või astub Moskva mõne
uue provotseeriva sammu, näitab tu-levik.
Kä enne Pead Harbourl viibis
Rooseveltl aegne USA sügavas erida-kahtluse
unes, kuld ärkas üleöö jaa­panlaste
kallaletungi tulemusel. Siis
lisandas ÜSA oma massiivse tööstu­se-
ja tulejõu, mis võib korduda või­maliku
uue shokl tulemusel.
Peamine lahinguväli oli siiski Te- toimusid Kurdistanis, kus valitsus
herani ülikoolis, kus president A." Ba- , taotles antud autonoomiat murda ja
ni-Sadr pidas rahvale kõne ja kinni­tas,
et Teherani saatkonnas juba üle
175 päeva kinni hoitud USA diplo­maate
ei vabastata. Nende saatuse
otsustab Iraani parlament, mis tuleb
'kokku arvatavasti juuni kuul. Presi^,
dent kinnitas, et J. Garteri sariktsioo-riid
ei suuda Iraani valitsust mõjuta^
da pantvangide vabastamiseks. Ta li­sas
juurde, et sajad USA liitlased ja
sõbrad võivad teha, mis nad tahavad,
kuid pärslasi need sanktsioonid ei
hirmuta. Kuid samal ajal, kui A. Ba-ni-
Sadr tegi Teherani üli'kooli hoones
kõva häält,löimusid ülikooli ees kok­kupõrked
moslemi fanaatikute ja
kommuriistide vahel. President Ban-
Sadr manitses rahvast pidama korda
ja säilitama rahu. Ühtlasi aeti kon^-
munistide peakorter ülikooli hoone4
teherani ülikooli juures säi üksi
moslemite keskvõimu taastada. Kur-distäni
vabadusvõitlejad äga väitsid,
et nad tapsid 50 sõdurit ja jäid täie­likult
võitjaiks kokkupõrgetes sõja­väega.
' •
kitsust. Sellega pahandatakse ka tei­si
Pärsia lahe õliriike.
NATO riigid on kõige selle juures
J. Carteri suhtes väga kriitilised ja
jälgivad väga suure tähelepanuga se­da,
mis Valgest Majast järjekordselt
kuulutatakse. Võib arvata, et nende
kannatus ühel heal päeval katkeb ja
nad keelduvad oma suurt Hitlast
toetariiast. Lääne-Säksa kantsler
Helmuth Schmidt juba hoiatas, et
seal on vägagi ilmne paraleel olukor­raga
Teise maailmasõja puhkemise
eel. Praegune olukord.võib meid kõi­ki
viia suurde sõtta. -
Euroopa riigid ongi vähendanud
oma diplomaatilisi esindusi Iraanis
minimuumini ja teinud, mis võima­lik,
et USA sanktsioone toetada.
Kanada liitus nüüd nendega.
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsi­oon
Euroopas hoiatab, et J. Carteri
sanktsioonid jä nende toetamine võib
viia kolmandasse maailmasõtta. Mär­gitakse,
et J. Carter hoiab sõrme
päästikul. Euroopa NATO riikide vä­lisministrid
siiski olles koos Luk­semburgis
otsustasid üksmeelselt
Samal ajal koondab N. L i i t oma vä­gesid
Iraani pnridele, kuid eriti Iraa­ni
põhjapnrile Kaspia rtiere äärde.
Afganistanist on N. Liidu väed ainult
mõnikümmend miili Iraani purist.
Kuna sisemaal Iraanis käivad võitlu­sed
moslemite fariaatikute ja kom-toetada
president J. Carteri sankt-munistide vahel, siis on olukord
sioone. ; küps selleks, et N. Liit saadab Brezh-
Ministrid leidsid, et president J. nevi doktriini 'kohaselt oma väed
Carter on liiga kaua seisnud ilma te- ^ Iraani kommunistidele appi. Iraan
gevuseta Iraani suhtes. Arvati, et ai- ongi juba pöördunud Moskva poole.
nulj kaubavahetuse sariktsiopnid ja
kui need ei aita, siis sõjalised abi
kokkupõrgetes, peamiselt pussiyõit- nõud võivad sundida Iraani pant-lustes
surma 11 inimest ja haavata . vange vabastama. Ameeriklased siis-üle
lOOOnde inimese. Kui kommunis- ki teevad, praegu ettevalmistusi, et
tid moslemi fanaatikute poolt oma alata sõjalisi aktsioone Iraani vastu,
linna korteritest välja aeti, sus asu- vaatamata sellele, mis juhtub pant-sid
nad Teherani ülikooli, kust nad vangidega. '
nüüd pidid ka välja kolima. Sõjalisi abinõusid pooldavad gallu-
Teheranist levis sama aktsioon üle pi järele enamik ameeriklastest. Ori
kogu Iraani. Eriti ägedad heitlused kõneall ka Pärsia lahe kõige kitsa-toimusid
Kaspia mere äärses sada-- ma koha mineerimine, millega pea-malirinas
Rahtis, kus kokkupõrgetes
sai 5 inimest surma ja sadasid haa­vata.
Ülikooli kogus ligemale lO.OÜO
tatakse aga õli transporteerimine ka
Iraakist ja neist riikidest, kelLe õli
allikad on põhjapool Hormuzi mere-et
saada toetust tekkiriud. olukorras.;
Olukorra teeb keerulisemaks veel
Iraani ja Iraaki pinev vahekord ja
pidevad võitlused kahe maa piiridel.
Shahh omal ajal okupeeris mitu õli-riikast
Iraaki saart ja Iraak tahab
neid nüüd saada tagasi. Khomeini
aga jälle taotleb Iraaki presidendi
Husseini kukutamist;
Kokkuvõttes võib märkida, et olu­kord
Iraanis ori väga pinev ja sõja-oht
kasvab. Nn USA, Icui ka N. Lii­du
laevastikud on alarmivalmis Pär­sia
lahe suus.
• '.MK
Käesolev aasta algas suurriikidele
paiavlikulise relvastumisega ja kol­manda
maailmasõja hirmuga. Siiski
nad näivad olevat arvamisel, et prae­gused,
põictpad .rahvusvahelised
probleemid on lahendatavad ilma
suure sõjata — kas läbirääkhniste
teel või lihtsalt sündinud faktide ak-septeerimisega,
kas need meeldivad
või mitte.
Viimaseks tõukeks on Afganistani
pkupeerimine N. Liidu poolt. LRO
mõisiis selle hukka; USA'piiras kau-bavahetust
N. Liiduga ja örganisee-rih
eeloleval suvel Moskvas korralda­tavate
ülümpiapängude boikoteeri­mist.
See boikott ei ole üldiselt popu­laarne.
Arvatakse, et olümpianiängu-
: de boikoteerimine ei töö ühtegi N.
Liidu Südtiril Afganistanist välja; Af­ganistani
okupeerimise lähisust püü­takse
maha mängida.ka sellega, et
N.: Liit sealt kaugemale ei lähe.
% Liit valis oma sõjaväe saatmi­seks
Afganistani aja, kus Iraani on
haaratud usulisest revolutsioonist.
Põhjapolseis provintsides aserbeids-haanlased
ja kurdid taotlevad ise­seisvust.
kominunistidejäN. Liidu
õhutusel. Lõunas balushistaanlased
taotlevad sama. Riiki ähvardab po­liitiline
lagunemine; la on ma j andus-tikes
raskustes ning konfliktis USÄ-
Viimaste andmete kohaselt USA
president on lubanud blokeerida
' Iraani sadamad,, kui Iraani valitsus
ei vabasta pantvangistuses olevat
idas on iraanlastele vastuvõetamatu
kommunistlik diktatuur, läänes kom-munistlik
Iraak ja lõunas USA lae­vastik,
;
Sadamate blokeerimine võibolla,
kiirendab USA saatkonna personali
vabastamist, kuid kindlasti riõrgen-dab
Iraani poliitiliselt ja majandusli­kult.
N. Liit just ootab seda. Iraani
fanaatilised juhid ei näi hoolivat sel­lest
ja ei näi arvestavat seda, et näd
võivad kaotada kontrolli ja võim lä­heb
vasakpoolsete ekstremistide
kätte, kes tõenäoliselt N. Liidult abi
paluvad.
Kui see peaks juhtuma, siis N. Liit
koos Xraäkiga on suutelised mõne
päeva jooksul üle ujutama Iraani
oma sõjaliste jõududega ning pane­ma
maailma uue sündinud fakti ette.
Iraani saamine oma riiõjuvõimu alla
on olnud venelaste kauaaegseks
unistuseks jä neil on raske loobuda,
selle ahvatleva võimaluse kasutariii-sest.
Eriline tähtsus selle juures on
Iraani õliallikatel, mis 'lähevad siis
N. Liidu kontrolli alla;
N. Liit võib kahelda, mida USA,
Euroopa ja nende liitlased teevad
iraani sattumisel tema kontrolli al­la.
Kas nad aksepteerivad seda kui
sündinud fakti või püüavad sõjalise
jõuga sundida N. Uitu lahkuma-Iraa-nist.
Sellest sõjalisest konfliktist vÕib
kujuneda kolmas maailmasõda, mil­le
tagajärgi ei oska keegi ette arves­tada,
ka mitte N.Liit.^^^^ \
Algatus siiski.on N. Liidu käes.
1936. Liidukantsler Schmidt koos va­litsuskoalitsiooniga
on äraootaval
seisukohal., Osavõtt olevat siis või­malik
kui k. Liit loob vastavad tin­gimused
kõigi rahvaste osavõtuks
olümpiamängudest. (On seal kunagi
vastavaid tirigimusi olnud? kk'
märkus). Loodetakse nähtavasti, et
Kreml tõmbab oma väed olümpia-mängude
päästmiseks Afganistanist
välja. See on loomulikult eluvõõras
illusioon. Ka selle maailmairiie teos­tumisel
I võrduksid olümpiamängud
simmariile kalmistul pärast matuse­talitust.
Saksa olümpiakomitee pre-'"
sidentWilU Daunie on boikoti vastu.
Samuti tdised funktsionäärid, kes
kardavad, et suurte päevarahadega
kinnimakstav puhkiisreis Moskvasse
võib minna boikoti puhul vett veda­ma.
Boikoti vastit on ka suurem osa
küsitletud sportlastest, kelledele
plekkmedai tähtsam kui endast lugu­pidamine.
Boikotiga on nõus ainult
ratsasportlased.
Nimekas poliitmagasin „Der Spie-geV
• on viimastel aastatel palju oma
kunagisest särast kaotanud ning
näib kujiknevat pahempoolsete ja
nende ripatsite ; häälekandjaks. Nn
lasi ta hiljuti kuulujutu lendu, nagu
oleksid Carter ja Brezhnev soovinud
Willy. Brandti vahendaja'ks lääne ja
ida suhete parandamiseks. Kutilu-jutt
lasti nähtavasti selleks lendu, et
poleerida pahempoolse ekskantsleri
tuhmunud mainet.
Mõni number hiljem avaldas „Spie-gel"
teate nagii toimuks kantsler
Schmidti ja IdanSaksä ,,natshälinik''
Honeckeri kohtumine Belgradis Tito
matuste puhul. Elava inimese matus­test
kirjutamine ei kuulu soliidse
ajakirjanduse pruukide huHka. Ka
siis mitte kui Ori tegemist diktaatori
või „üsria hariliku röövli' '(nii Ade­nauer)
matustega.
Palju leheruumi pühendab „Spie-gel"
oma ajaloolise vaenlase Franz
Josef Straussi tõrvamiseks. Alaüjin-nates
lugejate mälu ja intelligentsust
tai^ietakse anda Straussist moondpilt
tui antidemokraadist. Oma 3-. märt­si
numbris on 53 täisveergu 32-eHe-heküljel
Straussi «tutvustamiseks"
kõlbmatu kantslerikandidaadina.
Eriti jõhkra tooniga on Straussi vas­tu
sihitud I lugejakirjad, milledest
m õ n e d meenutavad väljavõtteid
„Stürmerist", kus Hitleri ajal ässita­ti
rahvast juutide ja teiste„allini-meste"
(Untermensch) vastu. P ^
gel on tuhmunud.
^ I@B ülem hoiatab
„The Daily Telegraph'^ (12. 3.) ju=
hib tähelepanu KGB ülema kindral
Senijon Tsviguni kirjutusele, kus
hoiatatakse nõukogude kodanikke
„välismaa agentide ideoloogilise õõ-nestustöö"
eest •— nimetatud agen­did
püüdvat saada lüureandmeid ma­janduse
ja teaduse saavutuste kohta
peamiselt dissidentidelt. Eriti phtli-
'kud piirkonnad ori Kesk-Aasia, Täga-
Kaukaasia ja Balti riigid. (T.)
USA saatkonna personaali. Kui USA ükskõik, mida ta kavatseb või teeb,
blokeerib Iraani sadamad, siis Iraari. Ameerika ja tema liitlased ei peaks
on praktiliselt sisse piiratud ning Jääma äraootavale seisukohale vaid
eraldatud välismaailriiast: põhjas ja vallandama psühholoogilise sõja N;
Liidu dekoloniseerimiseks ning and­ma
lahenduse kuidas kommunistliku
N. Liidii sisemistesse poliitilistesse
raskustesse ja tema vaevalt võtab
diktatuuri alt vabanenud Tahväd enesele riski, mis võiks vallandada
võiks organiseerida omavahel rahu- kolmanda maailmasõja,
likku koostööd kultuurilisel, niajari- Psühholoogiline sõda N. Lndu de-dusiikul
ja poliitilisel alal. See viib Jolonialiseerimiseks ei ole kulukas
ja kui ta on õigele alusele rajatud,
siis lääs võib lugeda oma liitlasteks
kõiki raudrimbataguseid rahvaid.
A. NõmmSk
Anatdly Seharcsnski
Iciif^ici saadeti vätjco
N.lildust
McGilli Olikooli õigusteaduse pro­fessor
Montrealist, Irvin Cotler, kes
A. Scharans'kit on kaitsnud alates
1977. a. püüdis möödunud aastal kü­lastada
oma kaitsealust Moskvas.
Selle asemel kuulas teda üle KGB
ja saatis maalt välja. Nüüd prof.
Cotler on saanud teateid täiendavate
põhjuste kohta, miks A. ScharansJd
vangistati ja vangistuses brutaalselt
koheldakse.