Meie Elu = Our life, May 1, 1980

              NELJAPÄEVAL, l.MAELTHURSDÄY, MAY I ,^eie Elu" nr. 18 (1576)
Anna Kaljas, kelle hüüdnimeks oe
„Snake Lady" abistas Kitcheneos
neid, keda keegi ei taha.
. SIRJE L I L L I A N A L K O K ; - ,
Sündinud 2. sept., 1956. a. Toron­tos.
Keskhariduse omandanud Davsd
and Mary Thomson Collegiate Insti^
tuteis. Lõpetas University of Guelph
1979. ä. kevadel Honoürs Bachelor öf
Applied Science kraadiga, Gonsumer
Foods alal. Töötab''omal alal Westoiu
Research Centreils, Sensory Scien-ti
§t'inä. Akadeemiliseitikuulub Korp!
Amicitia'sse.
Inimesed kelle elu on puudutanud
teiste inimeste elusid, on pälvinud
üldise tähelepanu nende tähtpäeva­del.
Et mitte mõistatada teise mehe
väärtuste järjekorda, oleks kõige õig­lasem
anda juubliarile endale sõna,
kuid see ettepanek ei ole veel üldi­seks
tavaks. . •
Herk Visnapuu sündis Tartus 26.-
aprillil 1920^ käis koolis Tallinnas ja
Nõmmel. Tegi sporti ja oli koolinoor­soo
spordiringide ühingu meistriks
mitmel kergejõustiku: alal. Kuulus
laskurliidu rheisterklassi. Alustas va-,
raku
'dati
t
i
m
A N N A KADRI R O M AN
lõpetas kevadel; 1979. ä., University
of Guelph'i neljaaastaset kursuse saa-^
des Honours Bachelor of Science
kraadi biokeemia/keemia alaL Kesk­hariduse
omandas George S. Henry
Secondary ScjhooVis Don Mills'is.
Sündinud 1956! a. Torontos. Akadee­miliselt
kuulub Korp! Amicitiasse.
luuleloominguga, mida aval-kodu-
ja pagulasajakirjades.
Naasis sojast leitnandinar Õppis ar­hitektuuri
Tallinna Tehnikaülikoolis
ja Stokholmi Tehnikainstituudis. Tu­li
48. aastal stipendiaadina USA-sse,
kus lõpetas Ohios Oberlini ülikooli
kunsti ja arhitektuuri teaduskonna
50. aasjiil ja Western Reserve ülikoo-
H arhitektuuri teaduskonna 53. aas­t
a l ; . • ^
Peale kolmeaastast töötamist avas
oma büroo Visnapuu' & Associates
Inc. Architects and Planners, mis pn
kasvanud Clevelandi tuntumaks, niil-le
töid on auhinnatud kohalikus osa-rügis
ja üleameerikalises ulatuses.
'Kui koondada Hergi poolt kavanda­tud
ehitused: kirikud, koolid, haig­lad,
ülikooli- ja heaoluhoõned, hotel­lid,
raekojad, korteri- ja pritsimajad
kokku ühte asulasse saaks sellest
• suure linna.
Lisaks kutsealalisele tööle oH Herk
valitud Eesti Rahvuskomitee esin­duskogudesse
kolm volitusaega. Kuu­lus
Eesti Rahvuskomitee juhatusse
kuus aastat. Oli rida aastaid Eesti
Abistamiskomitee juhatuses jä selle
organisatsiooni volinik Kesk-Läänes.
On oma lelle, luuletaja Henrik Vis­napuu
pärandi hooldaja ja Henrik
Visnapuu nimelise kirjandusfondi ju­hatuse
liige ja suurim majanduslik
toetaja.
Elukutseliselt kuulub Herk Amee­rika
Arhitektide Ühingu ja Kanada
Kuningliku Arhitektide Ühingu liik­meskonda.
Ta on Rotary Internatio­nal
ja paljude elukutsega, seotud ning
seltskondlikkude klubide liige. Aka­deemiliselt
'kulub-ta vilistlasena
Korp! Sakalasse. :
Hergil on tema; esimesest abielust
kaks last: poeg Andres töötab kirid-lustusalal
ja tütar Ulu õpib arstiks.
Puhkuse ja kalamehetunnid veedab
Herk harilikult Muskpkas, oma Rus-seau
järveäärses seedrilossis.
. Kirjanik Mälk laseb ühel enesekok-kukantud
kivihunnikul istuval rand­lasel
iseendalt ^küsida, et kas keegi
mäletab et mina need rägarahnud
kokku tassisin? '
Kui leiame eesti mehi nüüd mitmel
maal ja mitmes ametis, siis on võrd­lemiseks
tublide meeste mõõdupuid
mitmest ajast kuni älepõlejani. Nen­de
elud ei ole nii igapäevased.kui ta­gasihoidlikud
sõbramehe sõnavõtud
ümmargustel tähtpäevadel, me nagu
ei imestagi, et Herk Visnapuu on läi­nud
läbi mitmest hallist kivist!
Tampõid
Kiri Soomest
10 SOOMLAST SÄI SUIUVIÄVENE^
autoõnnetus juhtus Vene-
Karjalas Kostamuse linna lähedal,
kui sinna sõitev soome ehitajate buss
põrkas vastu tee serva parkeeritud
liivalästiga vene yeöautot.
Surma sai kohe kaheksa töölist,
kelledest veel hiljem suri teel Soome
kaks, Raskesti vigastada said 16 ja
kergemalt üle 20-ne töölise.
1979. aastal eksporditi soome juus­tu
umbes 42 milj. kilogrammi kdkku
46 niki. Suurenemist oli eelmise aas­taga
võrreldes 14,4 protsenti. Kõige
rohkem eksporditi emmentaal- (15
milj;kg); sülatis- (12,7 rniljjkg.y ning
edaami juustu (12,4 milj." kg). Soome
juust maitses eriti ameeriklastele,
sest sinna viidi seda 12 milj. kg. Järg-
Vene piiriformaalsuste tõttu jõud- nevad Itaalia (3,6 milj.kg) ning Bei­sid
soome päästevõimud õnnetusko- gia kops )Hispaaniaga (3,4 milj.kg).
hale hilja; sest ainult kahel Kuhmo
valla ambulantsil olid „bumäagad"
korras. Teised olid sunnitud piiril
Soome pool peatuma ning ootama vi­gastada
saanute sinna toomist. Kol­mele
päästeh^likopterile isegi ei lu­batud
õnnetuskohale lennata. Pääste­helikopterid
ootasidkiVartiuse tolli-jaamas
Soome pool ning viisid alles
sealt ohvrid haiglatesse.
Päästetööde aeglus äratas nii Soo­me
ajalehtedes kui kä parlamendis
suurt tähelepanu. :
Uurimused jätkuvad mõlemates
riikides agaralt et põhjus õnnetusele
leida.
Üle 2-he rniljoni kilogrammi soome
< juustu ostsid ka Egiptus, Holland ja
N. Liit ning üle miljoni kilo Rootsi,
Kreeka, Liibanon, Kanada, Jaapan
ningKiiprus.
Emmentaali läheb kõige rohkem
USA-sse, Belgia ja Itaaliasse. Edaam
meeldi^ rohkesti hispaanlastele ja
hollandlastele. Venemaal, Egiptuses
ja ka. USA-s meeldib sulatisjüust.
Kõige eksoQtilisemad soome juus­tu
söödamaad on Mehhiko, Kongo,
Panama, Trinidad, Lesotho ja Costa
.'.'Rica.^-- , .
Mis puutub võieksporti, siis viidi
seda; kõige rohkem Venemaale (6,7
milj. kg). Iraan ostis võid 4,8 milj.
Tööstusettevõte Valmet on hiljuti kg, Shveits 1,6, milj; kg ja Süüria
saanud kaks uut paberimäsinate tel- 1,0 milj. kg. Soome võid läks kokku
,Maolee
Urnist USAnSt ja Saksa Liiduvabarii-gisf
koguväärtusega 100 milj. mk.
Tellimised annavad tööd Valmeti 400
töölisele üheks aastaks. /
Soome säilitab oma koha Põhja­maade
kõige odavamana matkamaar
na. Rootsi, T.aani ja Norra on Soo­mest
20% kallimad. Võrdlusmaad
olid; veel Saksa Liiduvabariik,
Shyeits,
Prantsusmaa, Belgia, Inglismaa, Hol-
24 eririiki.
rk
turistidest. 1979. a. olid veel Inglis;
• . • •KITCHENER — Eestlane, kes abistah neid, keda keegi ei taha,
on tõenäolikult üks „Örder of Canäda" medali kandidaat. Seda vä­hemalt
taotlevad sotsiaalasutiste juhid, kes leiavad, et ta on täit­nud
oma abistamistööga olulist liinka siinses ühiskonnast
: :68.aastane Anna otoS nüM ^
ja sai hüüdnimeks ,ySnakeLady", kavatseb tõmbuda: tagasi abista- viinu^me^esimeSie^ ^
miitööst, nagu oli varemgi juttu „Meie Elus" ja seekord kindlasti
luba'sel kuul. .
Venelased tõstsid oma õlihinna
üle OPEC^i hinnataseme. Bensiini­liitri
hind hakkab lähematel aegadel
Soomes tõusma, üle kolme marga,
peagu üks Kanada dollar. Selle aas­ta
algul oli vene õli hinnaks veel 30
US dollarit vaadilt. Pärast 14. veebr.
toim\inud bensiinihinna tõstmist
mak3ab autosõitja Hitri eest 2,82 mk.
Süomen Petrooli, mis toob vene õli
land jä Austria. Neist riikidest saa- Soome, paneb oma hinnad Rotter-bub
Soome üle 90% kõigidest valis- dami spöt^hindade järgi, õlifirma
FU.dr. Aarand Roos.
Lundi ülikooli keeleteaduskonnas
kaitses 2. aprillil doktori väitekirja
fennougristika alal kirjanik Aararä
Roos, kes pikemat aega on uurijana
töötanud Soomeugri instituudi juu-res.
TÜr Pühap., 27. aprillil kuni 10. maini
Timmase uued tööd Gustafsson Gal-lery,
303 Main Str. N. Brampton, Ont.
i:^- Neljap., I., 6., 8. ja 13. mail; dr.
Taimi Proosi loeng „Ihu ja hinge
tervishoid" Baptisti kogudus alguse­ga
kl. 7.30 õ.
iir Reedel, 2. mail Akadeemilise Ko­du
korraldusel Mai vastuvõtt Tartu
College'is algusega kl. 8 õ<
Laup., 3. mail Peetri koguduse
ruumes „Mälestuste radadel" alguse­ga
kk 7 õ.
^ Esmasp., 5. mail dr. Leon Tretja-kewitsch
loeng ,,Vatikani poliitika
venelaste suhtes 1921—1933" tartu
' College'is alguyega kl. 730 õ.
-^Neljap., 8. mail Jüri Lina kõneleb
,,01ukorrast Eestis'lEesti Majas al­gusega
kl. 7.30 õ.
ii( Laup., 10. mail „Kungla'' rahva­tantsijate
Maiball Furlane Klubis,
7065 Islington Ave/algusega kl. 6 õ.
Eesti-Ameerika Kultuuri Klubi
Miamis algas kevadhooaega pere­konnaõhtuga.
Maitseva õhtusöögi
valmiSjtasid perenaised eesotsas Em-ma
Meistri, Ester Sarma ja Saimi
Vilbasega. Eeskava osas esinesid iõ-busas
„Kassi tantsus" Vera Oras ja
Meeta Sepp^ Lauldi ühislaule eesot­sas
solistidega: Vera Oras, Saimi Vil-bas,
Adolf Lell, Karl Karrolin ja Ric­hard
Pulk. Üllatuslikult osutus meie
hulgas sünriipäevalapsena Richard
Pülk, kellele lauldi „Ta: elagu'^. Laulu^
solistid organiseerisid ka kvinteti ja
esinesid koosseisus; Karl Kärrolin,
Adolph Lell, Richard Pulk, Voldemar
Siimon ja Bernhard Suik. Toimus ka
loterii rohkete võitudega, mille erier-giliseks
.korraldajateks. olid Valli
Palm ja Anna Seeberg. MÖnus pere­kondlik
koosviibimine kestis hilisõh­tuni.
Teise kevad üritusena toimus tra­ditsiooniliselt
Eesti Majas eine kala-roogadega.
Kalad püüdis Rober Rein-holm.
Söögipalve ütles Harald Uus.
Õhtusöögi valmistasid eesotsas pere­naised:
Juta Reinholm, Lia Lelov,
Reet Rannilc ja Ilse Neudorf. Kaa^a
aitasid Monika Graig-Murphie ja
Paul Reinholm. Rikkalik loterii oli
Valli Palmi ja Saimi Vilbase vilunud
kätes. Peavõidu kunstniku Verner
'Neudorfi maali võitis Astrid Arrak.
Õhtu üllatusena kandsid kalamehed
peosaali kalavõrgus „mereneitsi",
kes osutus VienoOutieriks ja kelle
imeilusa kostüümi valmistas Emma
Meister. Hea meeleolu, mõnus õhtu
jääb kauaks meelde. V
Ta on andnud ulualust alkohooli­kutele,
vaimuhaiglatest tulnutele ja
endistele vangidele.Vahest elas neid
30 kostilistena tema majas. Kuna en­dised
vangid tõid probleeme ümb­ruskonnas,
hiljem ta andis ulualust
vaid närvihaigla ravilt tulnutele, al­kohoolikutele
jne., kelle sobitamine
ühiskonda oli^ raske. Ta võtab 35 dol.'
nädalas magamiskoha ja toidu eest.
Praegu on hoolealuseid kümme.
„Torontp Star", tuues pikema kir­jutise,
ütles, et Anna Kaljas sündis
Eestis ja asus Kanadasse 1950. a.
Rootsist, Ta töötas algul õena koha-likus
haiglas.
: „ M O T H E R . T E R E S Ä " ;
Keldrikorra. köögis supisabas seis-
,jad, kes kõik pole võimelised tasu-.
ma, hüüavad teda „Mama". Sotsiaal-ametnikud,
kes on tänulikud abi eest,
võrdlevad teda vahest kuulsa Mother
Teresa'ga, .kes sai Nobeli auhinna
oma sotsiaaltöö eest Indias. Anna
Kaljast see võrdlus näib häirivat, ku­na
;ta ei pea ennast nii tähtsaks.
Ömalajal tal oli„koduloomadöks"
16 jala pikune püüton, kaks boama­du
ja teisi usse, keda hoidis soojen- •
datud eriruumis. Sellest siis ka hüüd­nimi/„
Snake Lady" (Maoleedi). tal
on ka kaks ahvi, 'kes elavad põhja­pool
linna asuvas talus, kuhu Anna
Kaljas tahab asuda elama, et „kirju-tada
raamat ja- kasvatada aedvilja.
Maod aga
neid on väga raske hoida soojas ja
nad ei saa ajada korrapäraselt oma'
nahka. ,
Kuigi asub elama tallu, on Anna
Kaljasel mureks tema hoolealused.
Suvel avatakse Kitcheneris endistele
närvihaigla patsientidele kodu, kuid
. ta arvali», et enamik tema endiseid
kostilisi taas läheb „tänavale". See­pärast
ta võtab viis hoolealust tallu
kaasa, kuigi arst soovitab tööst loo­buda.
Nende aastate kestel, mil An­ne
Kaljas tegeles närvihaigetega, ai­nult
üks neist ründas teda. Teised
tulid aga kohe appi.
Kõige kallimaks. maaks osutus
võrdluses jälle Shyeits, mis on 48%
Soome hindadest kõrgemal, järgne"^
vad Lääne-Saksamaa (27%), Belgia
- (10%), Inglismaa (10%) Holland
(10%) ja. Austria (10%). . . ;
Soomest sai kõige odavam turismi­maa
maj utamise, liikluse ja kohvi­kute
osas. Restoranide osas paigutus
seitsmendaks. Jaekaubanduses oli
Soome samuti seitsmes.
Suomen Petrooli omanikuks on ve­nelased.
Momendil saab Soome kõi­ge
odavamalt osta õli Saudi-Araa-biast,
kust importeeritakse sellel
aastal 2 milj. tonni hinnaga 28 dolla­rit
vaat. Iraani ja Iraagi õli maksab
31 dollarit ning neist maadest tuuak­se
siia õli 1,2 milj. tonni. Põhjamere
õli Soome ostab inglastelt ja maksab
see .33,75 dollarit vaadi eest.
Suurte kõnede aeg on möödas ja
nüüd soomlased seisavad tõelisuse
ees ja hakkavad nägema, missugune
on suure naabri heatahtlikkus!
Vj ; . M . . •
13. aprillil. toimus L.-Florida Eestj
laste Koondise korraldusel kevadpi­du
Hollywoodis, Shriner Klubi ruu­mides.
Kevadpidu on siinses piirkonnas
kujunenud ühdks suuremaks ja mee-leolurikkamaks
sündmuseks kuna
see on ühtlasi ka paljude sõprade
lahkumispeoks. : ' Paljud ,,snow
bird'id" siirduvad suv^kuudeks põh­ja
ja see sünnib tavaliselt aprilli lõ­pul
või mai alul.
itr Laup., 10. kuni 17. maini K. L.
Marley maalide näitus Baptisti km-kus,:;';
' "•
"Ar Pühap., 11. mail Emadepäeva ak­tus
Eesti Majas algusega kl. 2 p.
IJ|}il!ill!l!lllllliillllll!lliilllllllllllllllllllli!Slllill^
Peo alustas teadustaja Alfred Lil-ei
pidanud vastu, kuna leorg kes oma kevadlauludega läbi-
• : •••. ..- V • • •• • põimitud kõnega lõi niivõrd hea
- meeleolu et rahvas hakkas lauludele
kaasa laulma. lärgnes 11-aastase
imelapse ettekandes, kaks nõudlikku
klaveripala: Miserere Trovädorest ja
Clementise 5-es Sonatine. Viiuli­kunstnik
ungarlane S. Laajos mängis
virtuooslikult Monti Czardashi ja
paar mustlasmuusika pala. Edasi
Helme Waiter laulis orkestri saatel
„Kuldsed kõrva-rõngad"..'
Järgnes õhtusöök Shriner Klubi
kokkade poolt Meta Lembitu üiem-valve
all. Samal ajal mängis orkester
ajaviitemuusikat. Õhtusöögile järg­nes
tants. Vaheaegadel esines S. Laa*
jos viiulil, orkestri saksofoni mängi­jad
duettiga ja korraldati võistlus
parima valsitantsija ' auhinnale.
Võistlusest vO'ttis osa paarkümmend
tantsupaari, esimesele kohale tulid
Helme Waiter ja Heino Laas, teisele
klarissa Waiter ja Jaan Martvee ja
kolmandale abielupaar Kohlapid.
Samuti tantsuvaheajal toimus lote­rii,
selleks olid väärtuslikke esemeid
annetanud Hugo Jansen, Ljuba Hõl­pus,
Sinaida Laager, Linda Kirss, Ida
Maldur, Meta Lembit ja Linda Tral­la.
Siinkohal olgu öeldud suurim tä­nu
rahvusliku töö toetamise eest!
. Õhtu tähelepandavamaks sündmu-,
seks oli Arnold Tralla 75. a. sünni­päeva
pühitsemine. Pärast Koondise
esimehe Harald Hinno sellekohast
sõnavõttu, kogu saalitäis rahvast tõu­sis
püsti ja laulis Trallale „ta elagu".
Peo eeskava koostas ja organisee­ris
Ida Maldur,. klaverisaatjaks oli
Helmi Kõiv.
: Saal oli tulvil külalistest, oli inime­si
mitmest maailmakaarest, kauge­malt
aga oli pr. ja hr. Sepp Rootsist.
linik
raamat
Mräamika-vam
©esti $5/g
sule-maal
maal
ja po/ju mm<ä ktafe
..MEIEiELU" talitusest
95S Broadview Av<&. Toronto,
M4k2R6
Peategelane miimikateatri lavastuses
„Potato Feople" (Kartulirahvas), mil­le
esitas Theatre Beyond Words- Ees­ti
Kontsertbüröo ürituste sarjas Tar-
Uu CoIlege'is. Eesti Kunstide Kesku­se
teatril „Esteval Players" on kavat­sus
sügisel lavale tuua Helga Nõu
„Põgenejad", mis osaliselt esitatakse
kahes keeles. Lavastajaks on
,,Mida teeb elust tüdinenud lääne
riigimees kui ta ei julge ise ennast
tappa?" :
„ T a kutsub venelased maale."
Naabrimehed omavahel, üks imes­tab:
•'.•y-
„ K i i t s i d kogu aja, et oled täis­karsklane.
Äga eile ma nägin, et jõid
konjakit."
' ,jEi saa võimalik olla. Või olin nii
maani täs, et enam ei mäleta."
Igivana lord abiellub noore neiuga,
Aasta pärast saab ta isaks.
„See pidi küll kurg olema," pomi­seb
lord ja vallandab päevapealt
aedniku nimega Stork. .. :
Sõnum itaalia ajalehes „I1 Paese":
„Aurik „Assanta" hukkus tormis.
Kolm meremeest said surma. Neid
leinavad tosin leski."
Kohtavad 'kaks kilpkonna, üks kii­dab:
^;
„Mul on "hea ots ühes peenes resto-
.: ränis." ,V •
„Mida sä teed seal?' _ .
„Mitte kui midagi. Lasen ainult
oma vannivee külalistele serveerida."
„Kas vastab tõele, et venelased
leiutasid elektrioreli?"
„Põhimõtteliselt 'küll. Nad leiuta­sid
selle enne kui elektrivool leiuta­ti."
•
Korteriperenaine üürnikule:
„NaisküIaliste korterisse toomine
on kõvasti 'keelatud. Mul on endal
kaks täisealist tütart."
„Kes saaks 1000 dollarit kui oleks
valik ijõuluvana, lihavõttejänese,
hoolsa ametniku ja laisa ametniku
vahel?"
,,Laisk ametnik, sest jõuluvana, ji-havõttejänest
ega hoolsat ametnikku
pole olemas."
Advokaat kliendile:
„Nüüd istuge oma eluaegne sunni­töö
ära ja hiljem vaatame edasi."
Härra ja proua Mpusisarv vaata­vad
telerist jalgpallivõistlust.
„Päris hea mäng," kiidab mees.
„Ainult väravad puuduvad."
„Pime oled või?" pahandab naine.
,,Mina näiteks näen, et kaks väravat
on olemas."
,,Mis ori kass„DDR"-is?"
„Enesekriitika teostanud tiiger."
,.Mis onJiiger „DDR"nis?"
„Moskvas poliitiliselt koolitatud
kass.".
\