Meie Elu = Our life, January 15, 1987

              kassi sur-
()üssi raud iinud, kui
{kärsitult
evait oli
.teda äge-plegimuu,
mentsema
Andmata
kaitseks
irden oma
j ja lahkus
htsatades.
Isi-volask,
ja saatnud
1, kes juba
li jälginud, ^
t kiusati ja
IpetL
jküll oma
ji kassi ee-lilalt,
kuid
b tegema,
liial ta sur-p^
rašt Lady
välja vaa-ha
naisele:
Lm midagi
IBorden on
[lisas mur-p
teda oma
p Blapk tu-e
vastu Sir
jv nägu.
tes sellele
iUles tulija
J3ellel loo-psõigus
iga
arvatud ka
bos klaase
peks.
a lemmiku
ita ajalugu
kssi
pTiPEGA
\ - m.
nr. 3 (1923jl 1^87 NELJAPÄEVAL, 15. JAANUARI J' THURSDAY, JANUARY15 3
Poliitvangida ja vabadusvõitlejate
lastele tervitüspakkide saatmiseks
1:1
Vi
Eesti Vangistatud Vabadusvõit­lejate
Abistamiskeskus pöördub
eesti organisatsioonide, koguduste
ja ülcsikeestlaste poole üleskutsega
saata kinkepakkidena tervitusi
Eesti poliitvangide ja tagakiusatud
vabadusvõitlejate lastele. Kasuta­ge
kinkepakkide saatmiseks all­järgnevaid
nimesid ja aadresse.
Ott Ahonen (sünd. 1981) ja Liis
Ahonen(8ünd. 1983). Okupatsiooni­võimu
poolt 5.a. sunnitööle ja 2.a.
sundasumisele mõistetud vabadus-
}]a Heiki Ahoneni lapsed. Aad­ress:
Kadaka puiestee 31, 200Qp9
Tallinn, Eesti NSVr '
Kadri Arjukese (sünd. 1979) ja
Mart Arjukese (sfünd. 1981). Vaha-dusvõitleja
Rein Arjukese lapsed.
Aadress: Simisalu matkakodu, Albu
külanõukogu, 202834 Paide rajoon.
Eesti NSV. .
Allan Einasto (sünd. 1973) ja Laur
Einasto (sünd. 1977). Vabadusvõit­leja
Ülle Einasto lapsed. Aadress:
Aardla 3-2,202400 Tartu, Eesti NSV.
Thea Innö (sünd. 1979). Vabadus­võitlejate
Karin ja Urmas Inno tütar.
Aadress: Kalda tee 14-30, 202400
Tartu, Eesti.NSV.,
Veiko Kalep (sünd. 1969), Reet
Kalep (sünd. 1970) ja Sven Kalep
(sünd. i972). Inimõiguslase Veljo
Kalepi lapsed. Aadress: Side 9-32,
203600 Pärnu, Eesti NSV. ' J
Madli Kiirend (sünd. 1974) ja
Mari-Leen Kiirend (sünd. 1985).
Vabadusvõitleja Mati Kiireridi tüt­red.
Aadress: Tatari 3-6, 200001 Tal­linn,
Eesti NSV.
Andres Kuk^ (sünd. 1968) ja Liis
Kukk (sünd. 1972). Okupatsiooni­võimu
poolt surnukspiinatud dotsent
Jüri Kuke lapsed. Aadress: Aardla 9-
37, 202400 Tartu, Eesti NSV. '
• - Jaanus Madisson (sünd.- ^1975).
Vabadusvõitleja Tiit - Madissoni
poeg. Aadress: Angerja 2 A, 203600
Pärnu, Eesti NSV.
Madli Pesti (sind. 1981). Okupat-si|
OonivOimu poolt 5.a. sunnitööle ja
2.a. sundasumisele mõistetud vaba­dusvõitleja
Arvo Pesti tütar. Aaciress:
Kadaka puiestee 58, 200009 Tallinn,
Eesti NSV. (
Artur Ratas (sÜBiid. 1965) ja A n i e li
Ratas (sünd. 1971)., Vabadusvõitleja
Endel Ratase lapse. Aadress: Õismäe
tee 59-57,200035 Tallinn, EestlNSV.
Reet Silla (sünd. 1967), Ott Silla
(sünd. 1973.) ja Enn Silla (sünd.
1973). Vabadusvõitleja Priit. Silla
lapsed. Aadress: Karjuse talu, Kärst­na
kolhoos. Tarvastu külanõukogu,
2029.26 Viljandi rajoon, Eesti NSV.
. Marju Tarto (sünd. 1974). Oku­patsioonivõimu
poolt 10;a. sunnitöö­le
ja 5.a. sundasumisele mõistetud
Enn Tarto tütar. Aadress: Anne 20-7,
202400 Tartu, Eesti NSV.
, Ilmar Udam (sünd. 1974). Vaba­dusvõitleja
Erik Udami poeg. Aad­ress:
Sõpruse puiestee 196-31,
-200029 Tallinn, Eesti NSv.
Ragnar Vaitmaa (sünd. 1983}.
Okupatsioonivõimu poolt 3.a. sunni­tööle
mõistetud inimõiguslase Ro­bert
Vaitmaa poeg. Aadress: Tallin­na
maanjtee nr 8, Raasiku Apteek nr
19, 202250 Harju rajoon, Eesti NSV.
Kuna ettemakstud tolliga pakke
N. Liitu lähetada ei saa, siis soovi­tame
saata kas 990 või 1990 gram-mised,
pehmeisse(Jiffy jne) ümbrl-kuisse
pakitud kinkepakke kirjana
(ülemeremrad@It õhupostiga),
kindlustatult ja vastujõtutõendiga
või panderolle trükitööna ülemere-maadelt
õhupostiga), vaätuvõtu-tõendiga.
Kaaseestlasedl Säilitage üleskut­se.
Rõõmustage lapsi, kelle vane-bad
võitlevad ja kannatavad eesti
rahva olemasolu eest ka Eesti Va­bariigi
aastapäeva, Kevadpühade
ja Võidupüha puhul saadetavate
pakkidega. Võtke omale nende las­te
osas vederi ülesanded!
Majanduselu
00 oo - ja umajandus-»
I , •
Eestis
Küna inglaste jõuluvana sõidab
kohale saaniga ja põhja-põtradega,
siis ajakiri „The Illustrated London
Nevi^s'' (Inglismaal) esitaboma jõu­lunumbris
jutu laplastest ja nende
põtradest Põhja-Norras, koos mit­mete
suurte värvifotodega rahva­riides
laplastest ja elust
0 9
® USA president Reagan esitas
uue aasta algul kongressil uue re­kordilise
eelarve ettepaneku 1,02
triljoni dollari suuruses. Selle ee^
larve-ettepanekus küsitakse stra­teegilise
kaitse („tähtede sõja")
programmiks 5,2 miljardit dollarit,
mis on 2 miljardit rohkem praegu­sest
eelarvest Arvatakse, et demo­kraatide
enÄmusega kongress ee­larve
ettepanekuid tunduvalt kä^
bib. Nicaragua contrate toetuseks
on eelarves jälle küsitud 100 mil­jonit,
mis oli lubatud ka möödunud
aastal. ^
© President Reagan läks pühapäei
vai Washingtonis haiglasse, kus
esmaspäeval teostati L
operatsioon/Samasugune operat­sioon
oli tal olnud ka 20 aasta eest.
Kohe haiglassemineku päeval tehti
tal pärasoole läbivaatus, kust paari
aasta eest lõigati välja pahaloomu­line
kasvaja. Seekord ei leitud mi­dagi
pahaloomulist. Ühenduses
prostaata operatsiooniga teostati
presidendil ka üldine tervislik jä-relvaatus.
President pidi haiglasse
jääma ainult mõneks päevaks.
©Washingtonis kirjutati vana-aas-ta
lõpul alla Kanada-Ühendriikide
kokkuleppele kauaaegses tüliküsi­muses
Kanada metsamaterjalide
müügi asjas. Kokkuleppe põhjal
paneb Kanada metsamater|alide
müükidele IS-protsendilise maksu,'
millest tulevad summad lähevad
Kanada provintsidele. Kokkuleppe
pärast tõstsid Kanada opositsioop-erakonnad
teravat protesti, nähes
kokkuleppes Kanada suveränitee-
' di rikkumist. Valitsus eitab seda ka-
^ Hiina üliõpilasrahutused, mis
algasid Shangais, levisid ka Pekingi
Valitsus keelas seal demonstrat­sioonid
pealinna suurel keskvälja­kul.
Keelust hoolimata teostasid
üliõpilased seal suure pr(!>testima^
si. Valitsus oli reageerimise
hoidlik.
® Nõukogude võimud andsid Ve­nemaalt
lahkumise-loajuud^ dissi­dendile
]uri Tarnopolskile. 50-aas-tane
Tarnopolski on keemia pro­fessor
ja poeet, kes oli Nõukogude
vastase tegevuse pärast 3 aastlat
Siberis töölaagris ja hiljem lubatud
tagasi oma elukohta Harkovi. Emi-gratsiooni^
luba temale seni ei k.^"-
iüd. ' \ : •
^ Torontos suri 81-aasta vanuses
Diefenbakeri valitsuse aegne raba­ja
kohtuffn^nister Donald Fleming,
Bonald Felmingiga oli tema minist­riks
olekvi ajal kokkupuuteid ksi
eestlastel,; kellede taotlustesse ta
suhtus heatahtlikult.
Jutu nimeks on põhiline küsimus:
„Miks on laplastel vaja põhjapõtru?"
— ja selle vastus on, et peale liha­saaduste,
on vaja laplastel põhjapõt­ru
lapi kultuuri alalhoidmiseks.
Üks neljandiklaplaste hk ,,same-de")
keelest on ühenduses põhjapõt­radega.
Kodu-põhjapõder- on lapi
{„same") keeles „poFö" ja mets-põh-japõder
on „peura". Paljud laplased,
kes ei kasvata põtru, vaid elatuvad
kale tamisest Põhja-Norras, on unus­tanud
oma keele.
Peale viimast aatomi-jõujaama õn­netust
N. Liidus; kardeti, et põdra­sammal
(mis on põhjapõtrade talve-toit)
on muutunud radioaktiivseks
Venemaalt laiunud radioaktiivsfe-test
pilvedest..Hiljem aga leiti, et
ainult Lõuna-Skandinaavia jäi üsna
puutumata. Loomaliha,, mis on ra­dioaktiivne,
läheb karusnahalooma-de
kasvandutesse loomade toiduks.
Liha, mis ei ole nii radioaktiivne,
müüakse Skandinaavias, Lääne-
Saksamaal ja Jaapanis.
Põhjapõder (poro) on alati olnud
laplastele tähtis loom. Vanal ajal kü-titineid.
Keskajal hakati pidama neid
kariloomadena. Nüüd on lapi kar­jakasvatajad
organiseerunud ja saa­vad
valitsuselt head hinda oma saa­duste
eest, nii head isegi, et valitsus
on tihti sunnitud müüma põdraliha
ainult tootmise hinna eest. Laplastel
on nüüd mootorsaanid, autod ja mu­gavad
kodude Isegi helikoptereid on
nüüd kasutatud p.orode karjatamisel.
See teeb inimeste elu kergemaks, aga
loomade elu raskemaks. Põhjapõtra­de
rännakud on kiirenenud ja nende
keskmine kaal ja liha kvaliteet on
kõvasti langenud. Ühes tapamajas
tehtud läbivaatusel leiti, et 70% olid
kannatanud kõhuhaavasid, mis teki­vad
pingelisest elust. Karjad on ka
aja jooksul liiga suurteks kasvanud ja
neil. on raskem leida küllalt talvetoi-tu.
Karjade rännakute teed on tihti
ääristatud surnud loomadega.
Laplased teavad, et neil on liiga
palju loomi, aga kuna valitsus nõuab
tulutdaksu loomade arvu pealt, siis ei
esitata loomade,õiget arvu.
Üh laplane ütles: ,,Kui ma vähen­dan
oma loomade arvu, siis kasuta-
STOCKHÖLM - Tööstuse ja põl­lumajanduse
toodang Eestis selgub
okupatsioonivõimude ametlikust
statistikast. Toodud andmed on esi­tatud
1986.a. üheksa esimese kuu
kohta ja neid võrreldakse enamasti
möödunud aasta sama ajavahemi­kuga
nii protsentides kui ka arvu­des.
Esitame mõningaid väljavõt­teid
ametlikust statistikast:
TÖÖSTUS
Tööstustoodang kasvas sel ajava­hemikul
3,3% ehk 129 miljoni rubla
.'võrra. Tööliste ja teenistujate arv
kasvas 0,4%. Tööliste ja teenistujate
arv oli üheksa kuu vältel keskmiselt
720.300. Tööstustoodangu realiseeri­mise
plaani ei täitnud 13 ettevõtet. 28
ettevõtet ei tulnud toime toodangu
tarnimise kohustustega. Elektriener­giat
toodeti k.a. 9 kuu jooksul 13,2
miljardit kWh — 1% rohkem kui
möödunud aasta samas ajavahemi­kus.
Põlevkivi toodeti 18,4 miljonit
tonni — 7% vähem kui möödunud
aastal. Turbabriketil toodeti 147 tu­hat
tonni — 45% rohkem ja paberit
69,5 tuhat tonni — 4% rohkem möö­dunud
aasta sama ajavahemikuga
võrreldes.
Kulunormide vähendamise keh­testatud
ülesannete tõttu tarbiti k.a. 9
kuuga vähem — ligikaudu 44 000
tonni tingkütust (s.t. kütus, mille
alumine kütteväärtus on 7000 kcal
Sgasugused elektritööd, parandused
uuendused, kodudes või ettevõtetes.
Tel. 762-
Lic. E1044
vad mu naabrid seda oma kasuks ja
suurendavad oma loomade arvu."
Üks teine laplane ütles (tee äärde
surnud loomade kohta): „Parem söö­gu
neid varesed, kui et valitsus neid
maksudeks võtaks."
Kuid on ajakirja värvifotod Lapi-^
maast ilusad kui jõulukaardid.
Ü.S. I
/kg), ligi 58 miljonit kilovatt-tundi
elektrienergiat, rohkem kui 10 tuhat
tonni diislikütust ja iile 3500 tonni
autobensiini.
PÕLLUMAJANDUS
Teravilja, kartuli ja köögivilja ko-gutoodangu
kohta pole andmeid esi­tatud,
kuigi kartuli kohta on võimalik
ka välja arvutada. Mitte aga teravilja,
sest selle hulka on' arvestatud ka
kaunvili. Nii märgitakse, et: Teravil­ja
saagikus koristatud pinnalt (NB!
Koristatud pinna alla on arvestatud
nii tera-kui kaunvili — Toim.) moo-liustab
28,6 tsentnerit hektarilt (kok­ku-
3M.4 tuhat hektarit099,2% kulbi-pinnast].,
kartuli sagikus —186 tsent­nerit
hektarilt (kqkku 41 tuhat hekta-rit=
99,2% külvipirinast), kartuli saa­gikus
—186 tsentnerit hektarilt (kok­ku
41 tuhat hektarit=99,2% -külvi-pinnast),
mis on vastavalt 19 jä 28
protsenti mullust sama perioodi tase­mest
enam. Köögivilja on koristatud
2,4 tuhandelt hektarilt=76% külvi-pinnast.
Need andmed on seisuga —
20. oktoober.
Loomade ja lindude arvude kohta
(seisuga 1. oktoober) on esitatud järg­mised
andmed: Veiseid — 723,8 tu­hat
(1985.a. — 728,5 tuhat), sealhul­gas
lehmad — 262,4 tuhat (1985.a. —
259 tuhat). Sead - 1061,6 tuhat
(1985.a. - 1 0 1 4 tuhat). Lambad - 6,8
tuhat (1985. a. - 7,3 tuhat). Linnud
(kokku) - 5972,7 tuhat (1985. a. -
1702,4 tuhat), sealhulgas munejad
kanad -1822,4 tuhat(1985. a. 1702,4
tuhat). Teravilja riiklik kokkuost oli
20. oktoobriks 171 300 tonni.
• Lihatoodang (kokku) k.a. 9 kuuga
oli — 123,8 tuhat tonni) 96% möödu­nud
aasta samast perioodist). Võitoo­dang
— 26,3 tuhat tonni (99,7% möö­dunud
aasta samast perioodist). Täis-piimatooted
(piimale ümberarvesta­tult)
— 274 tuhat tonni (97% möö-dunudaasta
samast perioodist), juus-tutoodang
— 12,4 tuhat tonni (6%
rohkem). Konservid — 252 miljonit
tingtoosi (3% rohkem).
Nii teravilja- kui ka täispiimasaä-duste
läbimüük kaubanduses vähe­nes
— 3%. .
Eesti NSV rahvaarv 1.. oktoobril oli
1 552 000. ' l i
BALT-PRESS
DI
HEAD UUDISED
0 0 Rahvuslus elab.
(Algus esiküljel)-
öelnud, et balti inimesed on harjunud
ise tegema otsuseid ja juhtima endi
elu. Nad tunnevad ajaloost vabaette-võtlikkuse
väärtust, aga venelased
seevastu tunnevad ainult orjust ja
kommunisnii.
Eestlaste kauaaegse traditsioonili­se
isikliku algatusvõime ja tugeva
töötamise tulemusena rakendatakse
1984. aastast alates katsetust toota
profiidi (kasumi) alusel, mille tule­musel
neis ettevõtetes, kus seda ra­kendatakse,
on produktsioon ja kva­liteet
tõusnud kasuks riigile ja tööta­jatele.
Teatud grupp inimesi indivi-duaaalselt
või kollektiivselt võtavad
ette tööülesandeid ja teenindamist
puhtakasu eesmärgil. See on eraette-võtlikkus,
mida laiendati sel sügisel
ka teistele balti aladele. Näiteks üks
Tallinna kohvik moderniseeriti era­algatuslikult
ja seal teenindatakse
publikut esmaklassiliselt, mille tule­musena
tööliste tasu on kahekordis-.
tunud ja publik paremini rahuldatud.
Eestlased ja teised balti naabrid
tunnevad haavununa Moskva kõva-käelistele
korraldustele neid sovjeti-seeridaja
seda peamiselt venelaste"
sissetoomisega ja nende rakendami­sega
tööstustesse. Näiteks Tallinna
RET-raadibvabrikus töötavad ainult
venelased. Need, kes tulevad N. Lii­dust
tunnetavad eesti rahvusluse
(natsionalismi) kõrvetust kui nad ja­lutavad
tallinna munakivitänavatel.
Nende venekeelseid küsimusi ja tee-juhatamisi
ignoreeritakse või kästak-
I se minna vales suunas. Seda rahvus­likku
uhkust püüavad võimud ran­gelt
maha suruda, eriti vältides koha­likul
rahval kokkusaamist välismaa
turistidega nii nagu see toimus sep­tembris
USA ja Vene kultuurikonve-rentsil
Riia lähedusel olevas Jurmala
kuurortlijinas. Seal riiklik salapolit­sei
(KGB) püüdis lätlasi eemale hoida
välismaalastega kokkusaamast ja
sealjuvires esines kohalike elanike
vahistamisi.
BSSQ
on muudetud paremaks alates
1. Jaanuarist 1987.
1. jaanuaril 1987. a. muudetakse Ka­nada
Pensioniplaani. Need muudatu­sed
asetavad plaani kindlale, pikaaja­lisele
finantsilisele alusele.
On oluline teada, millised soodustu­sed
on saadaval,.kuna plaan pakub
Teile ja Teie perekonnale põhilise
sissetuleku kaitset kui te siirdute pen­sionile,
muutute töövõimetuks või su­rete.
Te peate aga täitma vastavad
sooviavaldused, kui Te arvate, et olete
õigustatud saama teatud soodustusi.
Alltoodud informatsioon loetleb mõ­ningaid
muudatusi praeguses plaanis
— need on head uudised! .
IParenia rahandusliku tuleviku
kavandamime
Uued rahanduslikud sobitused muudavad
Teie plaani kindlamaks kui kunagi varem.
Hetkel Teie ja Teie tööandja toetate plaani
1.8% ulatuses Teie sissetulekust kurti tea­tud
maksimaalse summani. Igal aastal kuni
1991 kõrgendatakse plaani toetusmäära
0,2% aastas ja sellele jiirgnevalt kuni 2011-
nda aastani 0,15% aastas. Maksimaalse
. toetuse puhul maksate te umbes S26 enam
1987. aastal kui varem.
Laiem valik peuisioEi"
mooduseid
Pärast 1. jaanuari olete Te õigustatud saa­ma
Kanada pensioni, kui Te olete 60-aasta-ne,
ka siis kui Te pole veel siirdunud täie­likule
puhkepaigale, Kui Te alustate oma
Kanada pensioni varem kui 65-ndast elu­aastast,
on väljamaksud loomulikult väikse­mad,
kuna Teie ^ toetus plaanile on olnud
madalam ja pcnsioni-iga pikem. Kui Te ot­sustate
alustada oma Kanada pensioni pä-rast
65-ndat eluaastat (kuni 70-nda,aasta­ni),
on väljamaksud loomulikult kõrgemad.
fjormaalseU alustate Te oma pensioni
järg^neval kuul parast 65-ndat sünnipäeva.
Iga kuu jooksul sellest tähtpäevast kuni tcr
gclikule pensionile niinckuni kohandatakse
Teie väljamakse 0.5% võrra. See kohan-dus
on kehtiv nii kaua, kui Te saale pen­sioni.
ffH ipujBjffiim f^iiM,mM SJS^^ mmvimi yrngmai
rd like to know more about my new
Canada Pönsion Plan. Please send me
the *good news'
Kui Te olete õigustatud saama töövõimetu­se
toetust, on Teie igakuised väljamaksud
nüüd tunduvail kõrgemad. Näiteks on mak­simaalne
töövõimetuse pension 1987. aas­tal
$635 kuus, kuna varem oli see $487
kuus. '
Samuti on iga-isik, kes siirdub jälle tööle
või alustab esmakordselt tööd, õigustatud
isaama töövõimetuse toetust, kui la on tei­nud
sissemakse kahe aasta jooksul viimassst
kolmest aastast.
Lisasoodustused
sõltuvatele lastele
Varem olid sõltuvad lapsed õigustatud saa­ma
ainult ühte kindlaksmääratud hüvitust,
isegi siis, kui mõlemad vanemad olid tei­nud
regulaarseid sissemakse Kanada Pen­sioniplaani,
ent kas surnud või muutunud
töövõimetuks. Uue plaani kohaselt on Teie
lapsed õigustatud saama taoliste juhtumite
puhul kaks korda nii suurt hüvitust.
. Lese-pensBoini kehtiv upesti
abiellumisel
Kui Te praegu saate lese-pensioni, jätkub
see ka uuesti ji)ieilumisel. Juhul kui Teie
pension katkestati abiellumise tõttu on seda
nüüd võimalik taas-kehtestada.
Feiisioni poolitamine
Kui Teie abielu peaks lõppema lahutusega
(divorce), on kumbki abielupool õigustatud
saama pooie pensionist, mida te teenisite
välja üheskoos. Pärast 1. jaanuari 1987.
võib pensioni poolitada abiclupoölte vahel
kui vabaabielu või ametlik abielu lõpeb lah­kuminekuga
(separation).
Pensioni jagamine
Soovi korral võivad abielupaarid koos väl­jateenitud
pensioni jagada eraldi väljamaks­tavateks
ühikuteks.
Paremad ühis<
Kui Te olete õigustatijd saama lese ja töö­võimetuse
ühis-hüvitusi, on nüüd Teie kuu-väijamaksud
kõrgemad. Neid ühis-hüvitusi
antakse nüüd palju liberaalsemalt neile, kes
selleks kvalifitseeruvad.
Loomas kindlamat tulevikku
Olla valmis rahanduslikult kindla tuleviku
kujundamiseks on vastutus, mida me kõik
jagame. Teie uus Kanada Pensioniplaan on
viidud kindlamale alusele ja selle tuleviku
ehitamine on teie teha.
Loodame, et alustate juba täna.
Juhul kui Te vajate lisainfonnatsioo"
ni mõistmaks paremini ülaltoodud
muudatusi, täitke antud kupong ja
saatke see entud aadressil; ülejäänu
Oeeme meie.
CPP-MO
RO.BoxSm
PostalStat'm"D"
Scarhorough, Ontario
M1R5E8
m-387'-8600
In Toronto, 973-6068
Name
• M K I Z M • V
EESTI KEELE KURSUS TÄISKASVANUILE
algab teisipäeval, 20. jaan. 1987 kell? õhtul Toronto E®8ti ^aja@.
Lektoriks pedagoog Endla Kann®! ® Tel. 793-6531
EESTI ÕPETAJATE ÜHING KANADAS
TORONTO EESTI SELTSI TÄIENDUSKOOLID
inEnglishD InFrenchD about fANADAPENSIONPIJ\N
•RetirementPtensioR
•DisabilUy Pension
• PensionCreditSplitiing 4 / ^ 1/ Provlnce
•FkibleRetiremfinl
•FinancingyourCPP 03
Health and
Canada
Sants @tBi@n-õtre sociai
Canada