Meie Elu = Our life, July 9, 1981

              „Mele Žk" m-. 27 (1638) 1981
Näide sbaõiglusesf
Jaamads 1977 süüdistas ^ SÄ
Frank: Walus julmades tegudes
Järgneva nelja aasta jooksul endine vabrikutööline läb^
dollariga võlgadesse, et end kaii
sa-okupatsiooni üle elanud Poola Juuti tüBEiistasid, et nad nä
teda mõrvamas lapsi, vana naist, noort naist ja üM küür^at^ ja
teisi. Ta kaotas sõbrad ja ajakir
leidis, et tä on sõjaroimar. Talt võeti
sis deporteerimine.
Kuid kaks aastat pärast süüdimõistmist
dis, et oleks .talumata ebaõiglus" kui Waluse asja ei võeta uuesti
arutusele ja „üus protsess peaaegu kindlasti" mõistab ta õ
Üheksa kuud hiljem süüdistused Frank Wälüse vastu lõpetati,
ülekaalukad tõendid näitasid, Ä
Wallis ei olnud niitte sõjaroimar,! ta
ei viibinud isegi Teise maailmasõja
ajal Poolas. Palju neist tõendeist
cjli U'SA valitsusele kättesaadavad en-rie
kui algas protsess. Kuid vaJitsis
ei uurinud Waluse kasuks kõnelevat
toendmaterjali enne kui apeMsioo-nikohus
nõudis uut protsessi, l ,
teeriti üht Iisraeli kohtuministeeriu-mi
advokaati, kes ütlesi, et süüdistus'
,,Wulecki" vastu on ümberlükkainä-tu.
Kaheksateist päeva hiljem, küi
tõsteti süüdistus Frank Waluse vas­tu,
igaüks tundis temas ära „WuIec=
Walust süüdistati sõjakuritegude
varjamises kui ta tegi kodakondsuse
saamise ayalduse. Tal oli 60 päeva
aega süüdistusele vastamiseks.
EI OLNUP WIJ^^^^^v/^^: •
Walus cõneles naabruses eluneva
advokaadi Bob Körenkiewicziga, kes
algul tema juttu ei uskunud. Waluse
, iihe^s probleemiks oli, et ta ei esihe-
2. märtsil 1940 Francišzek Walui nud hästi võõraste juures ja ärritus
ja teisi poola noori saadeti Saksa- end kaitstes. Kuid, Korenkiewia
maale kus ta töötas koos 2,5 miljoni j teda kaitsma. Ta sõitis koos
poolakaga Teise maailmasõja ^jal. valitsuse esindaja John Gubbinsiga
Ta oli siis 17 aastane ja saadfeti ta- Saksamaale koguma asitõendeid. Ko­lust
tallu Neoülmi piirkonnas. Sel renkiewicz läks saksa taludesse kus ^
ajal kui Waius oli Saksamaal, rajati Walus elas sõja ajal. /Ta seletas, et
tema endisesse kodukohta Kielc'esse tahinikel olid pisarad silmis. Nad-'
getod poola juutidele, kes 1942. ja' näitasid tuba, 'kus ta magas ja taki^
1943. a. viidi üle koonduslaagritesse, sid te ta töötas. Ne^d olid väikelin-
Aastal 1947 Walus pöördus tagasi na inimesed, avameelsed ja ausad,
Kieice lähedusse ja elas seal kümpie te elanud seal jjnity generatsiooni.
Seda juhtumit Mrjeldab Flora
Johnson ameerika advokaatide ühii&'
gu väljaandes „Student Lsmy&f'
(1981)
aastat. Öiljem ta asus koos abikaasa
ga USA-sse, Chicagosse, amerikani-šeeris
oma eesnime, töötas vabrikus
ja ostis kahe korteriga elamu. 1970
ta sai USA kodakondsuse. •
1971: a. oli Waluse' juures korteris
Poola immigrant juut Michael Älper,
kelle vanemad olid natside poolt
mõrvatud. Maikuus 1973 Alper ja Wa­lus
läksid tülli ja Walus ajas Älperi
oma majast välja. 1
Aasta hiljem Alper rääkis ühelie
juudi agentuurile Chicagos, et Walus,
kui nad elasid koos, oli talle jütusta-
Korenkiewicz leidis, iet need > inimer
sed ei valeja Wallise kaitsmiseks;
Oktoobris 1977 Korenkiewicz oli
kogunud Waluse süütuses järgmised
tõendid/mis ta lisas iivaldusele, et
süüdistused Waluse vastu tuleks lõ­petada:
'
i( Ametlikud saksa dokimendid @.
märtsist 1940 kuni §. juunini !94Sp
mis näitadd, et Walus viibis sõja
aja! seal kus ta ütles.
^ Kiri Punase; Eisti poolt pärsist
da asutatud rahvušvisiielisell otsi'
nud oma koostööst natsidega Poolas inisorg^^
ja tä naine on.valmis seda ka kohtus vastas saksa dokuiiientldde.
tunnistama. Kuid kumbki ei seleta- ^ Kiri Berliini dokusmentide k e e ­nud,-
miks nad oma süüdistustegii nü selt kus säilitatakse natsidelt kätte
kaua ootasid. ',1 1 saadud paberid/ milles väideti, et
USA seitsmenda piirkonna apeilat- neil ei ole mingit jälge, et Frank,
siooniköhüs väitis, et ^vihavaen kc^h- Franz või Franciszelk Walus oleks
tüaluse ja Alperlte vahel on nii ilmr tlHitanud gestaai^
ne, et:Alper'ite tunnistused ei;ole • % üksteist vande all amtud tunnis-usaldatavad".
IISSIAEL SEKKUS
tust Poola elanikelt, kes tundsid
lust enne aastat I94l), et nad ei
kuiiagi näinud Walust saksa vormis
: 1974. a. kuulus Viini „natsikiitt" d tea et ta
Simon Wiesenthal nimetas Walust
, kui poolakat ChicagoS) kes täitis
ülesandeid Gestaapo juured Gzes- -'^ Vande.-all antud tminlstus pr©Bg-tochowaia
Kieice getodes }a andis Frandszek Tcmcsj^llt^
gestaapole üle hulk juute".^^^^^^^^^.^ ^. Waluse õpetaja enne
et ta
a.
või SS-is. Preester märgib, et kui;Wa-ne
liikumine Ja kui Walus oleks ol­nud
gestaapolane, oleks ta nüüd sur-
Wiesenthal ei ütelnud mis alusel ta
tegiy oma süüdistused. Ta ütles, et
Michael Alper ei ole allikaks, kuid ta
ei nimetanud ka kedagi teist. USA
immigratsiooni ja kodakondsuse asu­tus
„U.S. Immigration and Naturali-zation
Service" (INS) nähtavasti an­dis
Wiesenthali süüdistuse,. Frank
Waluse nime ja 1959. a. võetud foto; 1 1 ^ informatsioon, et saksa kuu-kui
ta oli:37 a., Iisraeli politseile. lis- ^^^^^ ^««s*® pikkuse alanmiääraks
raelis Walust ilmselt edutati". Kui V 5 jalga 6 tolli, k^ on §
Wiesenthal süüdistas teda koostöös J^lga^l^olli.- '
natsidega, siis Iisraeli juudid otsus­tasid,
et Walus kuulus gestaaposse."
Ilmselt kellegile, ei Wiesenthalile,
INS-ile ega Iisraeli politseile ei ttd-nud
ette küsida Waluselt endalt icus
ta asus sõja ajal ja siis kontrollida
tema alibit. 1 i -
lisraeh politsei näitas võimalikele
tunnistajatele kaheksa fotot, neist
üks OÜ selle pildi suurendus, mis Ui
antud INS pooltja tehtud Walusešt
Valitsus teadis, et tunnistajad Sak­samaal
olid valmis vande all kinni-'
lama, et Walus elas koos nendega sõ­ja
ajal. Valitsus ei olnud võimeline
leidma omaltpoolt ühtki dokumenti.
Nad olid aga leidnud neli uut ttm-
Neist kaks identifitseerisid Waluse
, piltide hulgast ühel fotol, miä oli
20 aastat hiljem, ajast kui m
Juste järgi oli sooritanud sõjaroima
. sid. %(ellatsioonikohus kirjeldas se­da
fotot „hele ja teralipe, kus kohtu­aluse
näo välisjooned vaevalt ori näti-tavad".:';
• •/^.•:;;/^;.--/.
44-st võimalikust tunnistajast, kel­ledele
Iisraelis seda fotot'näidati, ka­heksa
olid, valmis identifitseerima
teda kohtus.; '
1979. a. lõpupoole Iisraeli valitsus
„lekkis" ühele Chicago Daily News'!
.korrespohdendile 89 sõjaröimades
kahtlustatil nimistu. Ka Walus oli
nimekirjas- Daily -Nev^s alustas ,,eksp
klusiivset'^ sarja, avaldades enam
kui kümne Chicago piirkonnas elu­neva
isiku nimed kahtlustatuna sõ­jakuritegudes.
8. jaanuaril ilmus kol­mandal
leheküljel suur pealkiri „Nat-side
juuditapja elab SW poolel?"
kasutati Iisraelis. Kolmas ütles, et
ta tundis Waluse ära Chicagos kui
kellegi; keda tä tundis Czestochowas,
kuid alles hiljem ühendas tema isiku
gestaapoga.
Korenkiewicz oli üllatatud, et va­litsus
ei võtnud, tagasi süüdistust
Waluse vastu. John Cubbins ütleb
nüüd, et ta arvas siis ja usub ka
praegu, et Saksa dolcumendid olid
tehtud parast sõda, et saada alibid
Walusele. Valitsus valmistus väitma
kohtus, et Waluse dokumendid või­dad
olla valed ja tünni?
vad, et kaitsta kaasnatsi.
lÜHIDÄLT
Ontario ilusates provintsi parkides üllatustel ei ole lõppu.
Reserveerige omale koht meie telgitamise maa-alal või
läheduses olevas suvituskohas. Tulge tagasi Ontario va­basse
loodusesse, seda ilu pakuvad Bi Ontario provintsi
parki. (Postitage oma kaart seiklusteks täna: Ontario Tra-vel-
Parks, Box 33, Oueen's Park, Tomnto M7Ä INS; või
Mstage „COLJLECT"^
ONTARIO RRÖVINGIAL PARKS
NAME ADDRESS-Original
Ait by Glen Löates
J
Sunset Begich Rd.. EO. Bos
vas
või tervis — kusai'
.>ealkis-ia
le
Shvart^ allilmas ilmu-
II..,
se kuningas lames I
toodud tubs^ kolata nii:
S^hm EruUl JuhttisäMp
M, Järjest enam levima. §eda|iuuM-tati
Ja nädtinis!^ suitsetati piibugn.
8 mõeldi välja kõige lihtsam
ühtlasi ka^ ohtlikum kasutus»
: vabrikutes ^mk&Ü tubakast sä-
22Jm ruutjalga
p(Dle mingit alust pidada sigsi-
Bittide suitsetamist mingiks iidses
H iM kokkuleppel, helistada, collect.
di pole selgitatav, märkis kohtunik,
kuid nende päritolu pole tähtis. ^
Vairsti pärast seda prantsuse ko--
danik Andre Bosseret luges W^aluse
protsessist ajalehest. Ta oli olnud sõ­javang
Saksamaal ja tundis Walust
aastatel 1941 ja 1942. Ta teatas se^
lest. Oktoobris 1978 Waluse aia va­hendusel,
kes elab Kieice läheduses,
leiti veel viis poola tunnistajat, kes
töötasid sõja ajal Saksamaal ja tund­sid
Walust. Lisaks Saksa valitsus lei­dis
dokumendi koos Waluse pildiga,
mis tõendas, d ta elas Saksamaal
alates märtsikuust 1940 kuni teadma­ta
ajani. 30. oktoobril 1978 Waluse
advokaat esitas need lišatõendid
Hoffman'iIe ettepanekuga, et tä tü­histaks
otsuse, fehtunik ei nõustu­nud.
•
Apellatsioonikohtul võttis aega
1980. a. veebruarini Walus^ asja lä­bivaatamiseks
ja uuesti otsustamise­le
andmiseks. Äpellatsiponikohus ni­metas
valitsuse süüdistust nõrgaks,
ikohus ütles, et protsessil valitsuse
süüdistusi tugevndas kaitsja pooh
tunnistajate küsitlemise takistamine.
Hoffman arvestas valitsuse tunnis­tajatega,
kuid võttis kaitsja tunnis­ta.-:
•
Rohkesti kannatusi tõi inimkonna­le
jr maailmasõda. Paljud sõdurid
kiindusid ^elle päevil sigarettidesse.
Suitsetamist hakati pidama täiseali­se
tunnuseks, (miehelikkuse sümbo­liks^
Juba meie sajandi .kahekümnen­daks
aastaiks ölid sigaretid muud tu=
bakasaadused Euroopas peaaegu
täiesti välja tõrjunud. ~ Tänapäeval
aga on esikoht suitsetamises Wk
'käes, ikus iga inimese kohta tuleb
aastas üle 2700 suitsetatud sigareti.
iääne-Euroopas on Vastav arv 1000
—2000. Enamikus Euroopa riikides
suitsetavad üle jMX)le meestest päe­vas
keskmiselt 15 nmg naised 10-45
sigaretti. Kui suitsetavate meeste
arv üldiselt väheneb, siis selliste las­te
ja alaealiste arv üha suureneb.
U®A-s näiteks on ünMnargu&elt 6 mil­jonit
13--16-aastast suitsetajat! 12—
14-aastaste suitsetavate tüdrukute
arv on 1968.. aastaga võrreldes suu­renenud
8 korda! Belgias suitsetab
15. eluaastaks 50% ning Itaalias 60%
alaeaiistest. Saksa FV-s on paljud
10—12-aastäsed lapsed juba ikirgli-kud
suitsetajad,
FILMIDE MÕJU
Alles sii& alustas valitsus Waluse
asja põhjaliku uuriniisega, mis kes­tis
üheksa kuud. 26. nov. 1980 valit­suse
esindajad Ryan ja Tom Sullivan
teatasid kohtunik Prentice H. Marc-halllle,
et USA loobub uuest prot-
:sessist.-:
Veidi enam kui aasta pärast
distu&te esitamist Waluse vastu, al­gas
1978 a. märtsi lõpus protsess Chi­ac
juuuuct,pja cmi. o-v. ^pv/v^xv..; ccaaggooss.. KKooWhtuunmikkuukkss oollii JJuulliiuuss HHooffff-.
Lugu tsiteeris kahte ^tupnistajatpj^^^^ leidis Waluse seletuse, tema
kes kirjeldasid jubedates üksikasja­des
jõledusi, mida Walus^ olevat ^r-da
saatnud. Artiklis nimetati te^a
„Fritz Wuleck", et vältida käimks
oleva juurdluse võiimalilcku mõjuta­mist.
Waluse väited oma süütusest
iseloomustati kui ^vastuolulisi", Tsi-tunnistajad
ja dokumendid on täis
vastuolusid, vaitsuse omad aga usu­tavad
ja käsitlemisel kõigutamatud.
Ei valitsus ega Hoffmah ei seleta­nud,
kuidas Walus õleks saanud need
Frank Waks elab. nüüd rahus, kuid
mitte täiesti. Paljud Chicagos ripu­vad
ikka arvamise küljes, et ta võib
olla süüdi, fa võitleb valitsusega mi­da
pidada kohtukuludeks mis' kohtu­nik
Marshalli poolt pandi valitsuse
kanda. 50(KK) doll. advokaadikulu
talle kindlasti valitsuse poolt ei
maksta, kuna seda ei
„ i!ks on suitsetamine meiegi
waal kiiresti m(K)di läinud. Halba
niõju on alaeahstele avaldanud muu
hulgas kahtlemata &a paljud välis­maised
ning nii mõnedki kodumai­sed
filmid, mille Icängelased raskel
hetkel elegantselt Välgumihklit plõk-sutavad
ning siis ihnse naudinguga
«uitsu pahvima hakkavad. — Poisi­kesed
panevad sigareti sü^u enamas­ti
selleks/et vaneniana n^idä. Ning
tõepoolest, staazhika suitsetaja kop­sud
ongi sellised nagu temast üm­marguselt
10 aastat vanemal mitte­suitsetajal.
Palju on räägitud sellest­ki,
et 90% kopsuvähijuhtudest on
seotud liigsuitsetamisega. Tubaka-suits
soodustab samuti kõri- ja kuse-
P^ievähi ning südame- ja veresoon-
^onnahaiguste arenemist,
, ülemaailmne Tervishoiuorganisat-sioon^
Fteatas 1975. aastal, et ^itse-taminte
on kõikides maailmariikides
^Uutiyiud inimeste tervisele ääimi:
^^jt ohtlikuks riskiteguriks ning
^õitlus sellega peab šaam^ tervis­hoiuorganite
esmaülesandeks. Ees­kuju
näitasid meedikud ise, Kui 1969.
aastal suitsetas Rootsis 46% arsti-sijs
1972. aastal 37% mng 1^7,
aastal juba kõigesit 30%. — Mitte­suitsetajal
on rasike mõista, mis ini­mese
suitsetama sunnib. See on seo­tud
nikotiini mõjuga/ 90%. suitseta-jaist
tõmbab suitsu 'kopsudesse. Esi­algu
tekitab see meeldiva, hiljem aga
vastupidise tunde. Suitsu sisisetõm-bamine
viib kahjulikud ained inime­se
organismi kõige kiiremini.
EEITI OHTLIK NAIiTELE
.Eriti ohtlik on suitsetamine nais­tele,
kes vahnistaväd em^ks saama.
50 000 naise uurimine USA-s näitas,
et raseduse ajal suitsetamine põhjus­tab
iseeneslikke aborte, enneaegsete
ning surnute laste sünnitamist jne.
Enne rasestumist suitsetanud nais­tel
aga täheldati platsenta väga ma­dalale
emaka külge kinnitanüse juh­tumeid,
mis tekitas tüsistusi rase^
duse ajal ning sünnitamisel. Tüsis-tuse
iseloom ja raskusaste olenesid
suitsetamise kestusest ja aasta jook­sul
tõmmatud sigarettide arvust. Li­gi
pool enneaegse lapse sünnitanud
naistest oh raseduse ajal suitseta­nud.
— Iseloomulik fakt oli seegi, et
naistel, kelle mehed suitsetasid üle
10 sigareti päevas, esines vastsün­dinute
suremust keskmisest rohkem,
seda eriti peres, kus naised ise ei
suitsetanud. Eelmiste sünnituste ise­loom,
vanemate vanus, laste arv pe­rekonnas
jne. ei mänginud sealjuu­res
mingit osa. Kirglike suitsetajate
naised sünnitasid sagedamini kaasa­sündinud
väärarengute ning haigus­tega
lapsi.
Suitsetavate emade platsenta ana­lüüs
tõi ilmsiks olulisi jkõrvalekal-deid
nabaväädi arterites ja veenides.
'See meenutas veresoonte kahjustusi
varase aterosMeroosi puhul. Mida
rohkem ema suitsetas^ seda suure­mad
olid kahjustused. Suitsetajatel
011 platsenta Verevarustus halvem
kui mittesuitsetajatel, r- Nikotiin
võib avaldada vaimselegi arengule,
il-aastaste koolilaste uurimine USA-s
näitas, et osal suitsetajatest lastest
oli lugemise, kirjutamise ja mate­maatika
ülesannete lahendamise ja
psühholoogia testide vastuste andmi­sega
märksa suuremaid raskusi kui
ülejäänutel. Veelgi ohtlikum on lap­se
tulevikule nikotiini, alkoholi ja
kofeiini kombinatsioon. — Seega tu­leks
käesoleva ku*jutise pealkirjas
esitatud •küsimusele vastamisele asu­des
mõelda sellelegi, et teie tervis
pole mitte teie isiklik asi, vaid puu­dutab
teie lapsigi."
Nii kodumaise arstiteadlase õpe­tussõnad
suitsetamise kahjudest
inimikonnale — meestfeje, naistele,
^eriti aga noortele. ^
ife- Master-klassis ameeriklane Alfred
Oerter (44 a.) lennutas ketast 65.02
m, •
lör Tallinnlane Tiit Panker (2^ a.) saa­vutas
NSV Liidu lOe võistluse kari­kavõistluses
7773 punkti olles võit­jast
järel ainult 19 punkti.
Aineeriklane Carl Lewis'est (19 a.)
on tekkinud pärast 45-e aastast vahe­aega
Jesse Owens'i| tüüpi isiksus ol­les
tippsprinter ja tippkaugushüppa-ja;
tänavu 100 m 10,0 sek., 200 m 20,7
sek. ja kaugus 8.63 m!
^ Kalev Külv võitis kettaheite Eesti
rekordiga 65.34 m olles ees NSV Lii­du
rekordimehest ligi meetriga Liidu
heitjate karikavõistlusel.
ic Roomas toimunud invaliidide
võistlusel ületas amputeeritud jala­ga
Kanada üliõpilane Arnold Boldt
kõrguse 2.04 m.
-iõr USA „Track and Field News" möö­dunud
aasta kokkuvõttest - nähtub
eestlasi maailma 10^ parima hulgas:
1 — Jaak Uudmäe, kolmikhüppes
5 — Heino Puuste, odavise
5 — Jüri Tamm, vasaraheide
ilr Prantslane Thierry Vigneron püs­titas
juunis maailmarekordi teivas­hüppes
5.80 m.
'jlt 1988. a.^ olümpiamängude korral­dajana
on suuremad väljavaated Jaa­pani
linnal Nagoyal, 2 miljoni elani»
kuga, mis asub Tokiost 360 km kau°
erk
ieim Puuste võistles
Soomes
. • •. • ... '• •'. .•
HELSINGI (M.E.) - Maailman
Kisade odaheitmise tase osutus pä­ris
kõrgeks, sest seitse esimest üle­tas
80 meetrit, nende hulgas ka eest­lane
Heino Puuste. Sel korral ta oli
kuues, heites täpselt 84 meetrit. Võit­jaks
oli Seppo Hovinen (87.70 m) ja
Moskva olümpiamängude kahtlane
võitja, lätlane Dainis Kula oli neljas
(84.94 m).
Enne võistlust intervjueeriti Puus-tet
ajalehes „Ilta-Sanomat". Puuste
kommenteeris sulaselges soome kee­les'
järgmist: ,,Sel aastal ma olen
heitnud vaid ainult ühe korra võist­lustel
tulemuse 82.30. Ma siiski võit­sin
Gruusias korraldatud võistluse
hoolimata, et ma kaugemale ei heit­nud.
Vasaku jala Achilleuse kõõlus
on haige olnud kuid jalg hakkab
nüiid paranema." 25-aastase eestlase
rekordiks on möödunud aastal Hel­singi
Staadionil tehtud ^9.32 meetrit.
'EMrO^õistlustel laskis eestlane Ju­han
Hallikmaa 18. koha vintpüssist.
Tulemuseks oli 1101 punkti. Laskmi­ne
toimus 300 meetri kauguselt kol­mes
asendis. Oulus peetud võistlusel
tuli esimesele kohale venelane Vladi­mir
Lvov punktidega 1132, teine oli
spomlane Mauri Röppänen,. 1132.
Edukamad olid N. Liit ja Shveits«
¥gipcicl9 JQ mööbli
PUHASTUS
auruga (steamcleaning)
Mstada ERIK LOKBIIC
tel. 447-9834
ma
USA vastased
demonstratsioonid
i-Koreas
1 Juuni! aktsia hind
Etng Street West, Süite
Toronto MSH 3M1 - teL milU
Ohtd td.
Korea sõja alguse 31. aastapäeval
korraldati Põhja^Corea pealinnas ja
teistes suuremates keskustes USA
vastaseid massilisi demonstratsioo­ne.
Süüdistati USA-d .imperialismis,
sõja õhutamises ja relvastuse või­dujooksule
uue hoo andmises. USA
praeguse presidendi juhtimisel ole-,
vat loodud olukord, kus vxs suur-sõda
võib iga minut puhkeaa. Nõuti-
USA imperialistide ja USA väeosade
otsekohest lahkumist Lõuna-iKo-reast.
'
Lõuna-^Korea president Chun Doo
Hwan samal päeval pöördus Korea
rahva poole põhjas ja lõunas, et oTU-Hne
on säilitada rahu. Sõda Koreas
ei tohiks kunagi enam korduda.
Sõda Koreas äigas 25. juunil 1950.
a. Põhja-Korea sõjalised jõud ründa­sid
Lõuna-Koreat. Ainult USA tuge­vate
sõjaliste jõudude rakendamine
selles sõjas päästis Lõuna^Korea. Sõ­da
kestis 3 aastalt ja lõppes erilisi tu­lemusi
andmata kummagile poolele.
Ameeriklaste kaotused selles sõjas
olid 33,729 surnut ja 103,294 haava­tut.
Uue võimaliku sõja vältimiseks
jä Lõuna-Korea kaitsmiseks USA
peab seal 46,000 mehelise armee, mis
on kommunistidele pinnaks silmas.