Meie Elu = Our life, July 9, 1981

              \
Mekm<nY.2tm%) 1981
Publishedby Estonian PübiisW^
riian House, 958 Broadview Aye„ Toronto, Ont. Canada.
•o ••-
Toimetajad :H(. Rebane ja S.
Yorgis B. Parming, 473 Li^bmann Dr., New
26P
r väljaandjaks on Eesti Kirjasttaš
kaasmaalaste teenistuses
firma juures kinnijvarade
lina. 50 kontorit
tõuna Ontarios. )
liAMiLv tnuar conpoRATiOM naAtton
1052 KINGSTON RO.. SCARBOROüGH. ONT.
TEL KONTORIS^894 3338
kODUS: 2815912
v,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Avel, Toronto, Ont! M4K2R6Canada
Tellimiste ja kuulutuste vastüvõtmme igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.l., esmasp. ja neljap. k l 9 h.-8 õ. Laup. kl 9 h.4 p.l
;,MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas
$1&00,3 k. $ll.W;^tese — 1 a:|32.ÖO^ 6 k. $17.00, 3 k.
111.50; Ülemeremaadesse- l a . $36.00,^
BESŠE
112.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. 114.50, 6 k. $7.25. Kiri-ja
lennupostilisa USÄ-sse: 1 a.^l
postilisa ülemeremaadesse: ! ä . $32.75, 6 k. $16.40.
. Äsiknumber .55^.:; ,; •
Kuulutushinnad: 1 toll üliel veerul: esiküljel $5.00,
$4.50, kuulutuste küljel $4:25. ; • :
Kaks punkti maakaardil asuvad
praegu maailma rahvaste poliitilises
tulipunktis: üks neist ori Poola, teine
on Iraan. Mõlemist võib saada uue
maailmasõja tulekolle, mis võib haa-rata
ka teisi rahvaid. Ki^id tegelik
ähvardus mõlemi taga asub Mosk­vas,
sest isoleeritud segadused ei
Poolas ega Iraanis, ei suudaks mirad
maailma eriliselt häirida. ^
Reformide nõudmine pööla töölis­konna
ja rahva poolt ja osaline saa­vutamine,
häirib Moskvat ülimalt ju­ba
sellepärast, et Poola sündmused
ja võimalikud reformid võii^ad järel-tegemist
leida Nõukogude Liidus en°
das. See tähendaks aga nõukogude
korra võimalikku lõppu või vähe-mait
lõpu algust. Nii teeiy; Moskva
oma pariina, et hirmutada poola rah-
. vast korduvate sõjaväeliste manööv­ritega
ja ähvardusnootidega.
Viimase surve avaldamiseks lähe-latakse
kohale isegi välisminister
Gromõko, just kompartei kongressi
.ajaks. •••• . } •':'/'
, Kõige paremuiituhneb seda survet
Foolä rahvas ise. Viimastel nädalatel
on tuhanded poolakad perekondade­ga
ületanud Austria piiri, et Viinis
ära oodata edasirännu võimalUsi.-Nii
tekivad uued pagulashulgad, kes kao­vad
nõukogude paljukiidetud „para-diisi"
eest ja on välmis minema
vastu tundmata tulevikule võõrsil.
Feäks Nõukogude Oidu vä^d Poola
okupeerima,"tera\^neb Moskva vahe­kord
demokraatlike mäailmajõudu-dega,
kes peavad mitmeti reageeri­ma.
• .
Ohtlikum kui Poola olukord OE
üliiskondlik segadus Iraanis, Nõuko­gude
Liidu suurem tung on Pärsia la­he
Ja IraaniVõliallikate nmg Lähis-
Ida teiste maade suunas. Kuid Pärsia
lahe õliväljad on elulise tähtsusega
ka demokraatlikele maadele, nende
seas tööstulikule hüglasele USÄ-le.
Peaks Nõukogude Liit oma relvajõud
Iraani vüma, pu' paratamatä, ei Pär­sia
lahe suudmest sisse sõidavad
USA laevastiku üksused.
: ^ Pärast: Iraani^
nemist ja voinui ülevõtmist Khomei-ni
usuvendade poolt, on maa
lised fraktsioonid end vaikselt
vastanud ja pärast domineeriva • is­lami
demokraatliku partei peakorte­ri
õhkulaskmist koos vaidlevate po­liitikutega,
on f raktsioonidevaheline
võitlus tänavale asunud, et ette -i^al-mistada
võimu juurde jõudmist pä-
Fast ajatoUah Ehomeini surma, sest
Khbmeini on juba Sl-aastane ja tema
Juhtiv poliitiline kaader koos nelja
valitsusliikmega, kuue ministriabiga
ja 29 rahvaesindaja, said plahvatusel
surma. 72 poliitiku ootamata hukku­mine
ei saa niõju avaldariiata jätta
ka Khomeini võimutugevusele.
iseloomustav on see,' et KhoriieM
poliitilise juhtkonna hävitamine sün­dis
üks nädal pärast seda, kui seni­ne
rahva poolt enamusega yalitud
president Bani-Sadr oli Khomeini
poolt ametist vallandatud ja maa­pakku
põgenes. Nüüd on siis iJaikli-küd
relvavõitlused Iraanis endas lah­ti
pääsenud parem- Ja pahempoolse^
te, marksistlike jä Mos&vale sümpa­tiseerivate
fraktsioonide vahel. Kõi­gil
neil on mehi ja relvi kümnete tu­handete
kaupa. On teadmata, milli­sele
poolele asub 300-tuhandene regu­laararmee
oma ohvitserkonnaga.
Peale kõige selle onlraan sõjajalal
Iraagiga; mis võtab omajagu kaitse­jõude;
relvastust ja varustust, mida
maa pole võtmeline tootma. Väljas-poolt
vaadatuna on see kurb Ja traa­giline
olukord Iraani rahvale, mis
võib välispidise interventsioonini
viia. Võib oletada, jst Moskva ei jõua
selleni päevapealt, sest Moskva tak­tikaks
on sistaste diversantide ka­sutamine
ning varustamine; kelle
ülesandeks on mingis punktis võimu
juurde jõuda, lärgmlseks taktikali­seks
sammuks on abipalve Moskva­le,
mida ta süs „sõbralikult" võimal-
Kui ojukprd selleni kord
siis võib maailm vastu vaadata I
iä^jaljcus viimastel valmistel Eu-roopas
kommunistid on kõikjal kao­tanud
kohti ja seda ka Prantsusmaa
vaiimistel, osutus seähie sotsialisti­de
juht Francois Mitterrand selleks
trooja hobuseks, kes murdis oma va­limiste
lubadusi Ja tõi neli kommu­nisti
Prantsuse valitsusse. Pahem­poolsed
elemendid püüavad seletada,
et nn. eurokommunistid Ja ka Prant­suse
kommüriistid olevat head kom­munistid,
mis äga on eksitus. Euro­kommunistid
, on maailma kommu­nistidest
kõige intiimsemas koos­töös
Moskv^ kommunismiga ja see
tähendötH seda, et Mitterrandi valimi-ne
7-ks aastaks C. de Gaulle diktaa­torliku
põhiseaduse Järgi tähendab
kogu Euroopa allakäiku, NATO lam­mutamist
Ja mis kõige tähtsam tJSÄ
vastase poliitilise liinile uue samba
ehitamist. Moskva on saanud oma
suurema edu, sest F. Mitterrandi nat­sionaliseerimise
poliitika silub otse­tees
'Rahvahääletus 16 kuud tagasi an­dis
P . E . Trudeaule võimaluse moo­dustada
enamusvalitsus Kanadas.
Peaministrina bri- Trudeau selle aja
jooksul teostanud 5,-välismaareisi ja
kulüt^^ud selleks 41 ]iäeva ning
S300,0P0 maksumaksjate raha, nagu
märgib Richard Doyon „Tor6nto
„Sun" veergudel. Mida Trudeau nen­de
reisidega saavutas, näitab ^0. j a 21.
juulil Ottawas peetav seitsme töös-lusliku
hfiaa'riigijuhi koosolek. Koos­olekust
on palutud võtma osa USA,
] nglise, Prantsuse, Lääne^Šaksamaa,
Jaapani ja; Itaalia valitsusfe juhid.
Päevakorras oh nende tööstuslike
maade sisemised ja omavahelised
majanduslikud probleemid. Trudeau
sooviksTon võtta selle'koosoleku päe­vakorda
'ka lõunas kavate fning vä­hearenenud
rahvaste abistamise kü­simusi
Oma kavasid selgitades vähe­arenenud
rahvastele Trudeau on loo­nud
enesele suure pöpulaarsujse ja
poolehoiu vähearenenud, lõunapopl-sete'
rahvaste juures, oma reisidega
Aafrikasse, Kesk- ja Lõuna-Ämeeri-kasse.:.,
: ^ .
Tuleb arvata, et nibletatud seitse
rahvast/ kelledest kõigil pn suuri ma­janduslikke
raskusi, 'ei ole mingil
määral suutelised tõhusalt toetama
kümme korda suuremat rahvaste ar-mx-
nn. „kolmandas maailmas'-. Tru­deau
soov, organiseerida^ vähearene­nud
rahvastele tööstuslike rahvaste
poolt suurem toetus on õhuloss, mis
20. ja 21. juulil Ottawas kokku vari­seb.
Vaatamata sellele jääb Trudeau­le
,,kolmända inaailma'V rahvaste
poolehoid, miis mõne rahvusvaheljse
organisatsiooni koosolekul võib kind­lustada
Trudeaule väga kõrge ja au­väärse
juhi koha.
Kanada välisminister Mark Mac-
Guigan märkis hiljuti orhapeami-nistri
kavade kohta, et isegi tööstus­like
maade sise- ja omavaheliste
majanduslike probleemide edukas la­hendamine
Ottawa nõupidamisel ei
ole tõenäone. Kanada pankade kõrge
laenuprotsent oleneb USA pankade
protsendimäärast ja Kanada ei ole
•suutehne veenma U'SÄ-d et see
püüaks alandada sealsete pankade
protsendimäära. Tööstuslike maade
majanduslikud vahekorrad tõenäo­selt
jäävad endisteks.
,;Kolmanda' maailma'' rahvaste
abistamine „rikaste" tööstuselike
maade poolt, nagu Trudeau soovib,
on leidnud jahedat vastukaja USÄ-s
ja Inglismaal. Nende poolt ei ole seni
avaldatud soovi isellega seosesolevate
küsimuste võtmist Ottawa nõupida­mise
päevakorda. Teised maad; tea­tud
reservatsioonidega on iiOus Tru-i
ettepanekuga,
Euroopas juhtus nii, et kõikidel vii­mastel
valimistel keeras rahvas
kommunistidele selja jä kohalikud
parteid kaotasid rohkesti kohti uu­tes
parlamentides. Nii näiteks hää­letas
Prantsusmaal 1967 aastal" kom­munistidele
5,029,808 valijat. Viimas­tel'
valimistel hääletas kommunisti­dele
ainult 4,065,540 valijat, seega
16,179^ rahvast. OS:ao oli 6,29%.
Itaalias kaotasid kommunistid vii­mastel
1979 aasta valimistel 4H hääl­test,
Portugalis 2H ja ^Hispaanias 4% \
häältest. ^
Seega rahvas keerab selja kommu­nistidele.
Mrtte kaiiä aega tagasi olid;
• kommunistid Euroopas võidukad.!
Nad valisid rohkem moodsamaidt
juhte ja tegid oma valimisplatvor-!
mid rohkem rähväl^^astuvõetavaks.
Põihjustena, miks rahvas komtnuniS"
te.enam ei.vali märgitakse — Lii­du
sõjalise ähvarduse tõusu EuroQ-pa^
ä. Omajagu aitas kaasa kommu­nistide
kaotustele Moskva rünnak
Afganistani vastu. Teiseks leitakse,
et kommunistidel puudub lahendus
praeguses keerulises majanduslikus
olukorras. Selleks on küllalt tõen­deid,
et N. Liidus majandus on lii­kumas
allarhäge ja nende kolhoosi-maj
andus ei suuda vene rahvast toi-
Kuid see ei tähenda seda, et kom-niunistid
Euroopas oleks oma mõju
kaotanud. Neil on tohutu suur edu
omavalitsuste valimistel Prantsus­maal,
Itaalias ja ka Portugalis. Dhelt
poolt arvatakse, et see oli ka põhju­seks,
miks Prantsuse president F.
Mitterrand kutsus kommunistid va­litsusse.
Trööstitakse, et kommunise
tid on annud lubaduse hoiduda
Kremli kommunismi liinist, seda ei
peeta aga usutavaks. Teiselt poolt
tuuakse ette, et eurokommunistid on
just kõige lähemll Moskva komthu-nismi
liinile ja saavad Moskvast suu­ri
toetusi, mille abil nad viivad par­lamentidesse,
kuid eriti kohahkel va­limistel
oma kandidaate suurel arvul
läbi ning valitsevad mitmeid linnu
nii Prantsusmaal kui ka Itaalias.
Kommunistid valitsevad enamikku
Euroopa ametiühinguid. 'Selle tõttu
arvatakse, et uus Prantsuse :sotsia-list
president Francois Mitterrand
kutsus esmakordselt Prantsusmaa^
ajaloos kommunistid oina valitsus­se,
kuigi tal polnud selleks mingit
vajadust. Tal oli ilma kommunisti­deta
vajalik nn. stööenamus olemas.
Kuid vaatamata sellele ja oma enne
valimisi antud lubadustele kutsus ta
kommunistid valitsusse.
SeUest tehakse mitmeid järeldusi:
F. Mitterrandi peetakse poliitikuks,
kel puuduvad ikindlad polntilised
tõekspidamised. Ta on oma seisu­kohti
ja oma meelt korduvalt muut-nud.
Ta on talitanud nii, kuidas mo-^
mendil ta leiab olevat kasulikum.
•Selleks on tiivustanud teda Prant­susmaa
põhiseadus, mille järele pre­sident
valitakse 7-ks aastaks. See on
tohutu pikk aeg ja ta loodab sellj
aja jooksul oma äärmiselt pahemi
poolsed programmid läbi viia; tniK
leks ta vajab kommunistide toetust
ja seda võib olla oma sötsialistiäe
parteis tema vastu tekkiva "oposit­siooni
pärast.
Selle seiga juures meenub Eesti,
parlamendis korra, mäletavasti Jaan
Lattiku, ütelus: sots on see emaeesel,
kelle Seljas diktaator, seega praegu
kommunistlik diktaator, sisse sõi­dab,
•-
Neile, kejB lohutavad, et. Prant­suse
ja eurokommunistid on head
kõmmud, neid ei ole vaija karta, vas­tatakse,
et kommunistid ; on seni
head, kui nad on jõudnud oma pet­likkude
programmidega võimule.
Kui nad on võimul, siis unustavad
kõik antud lubadused. Kui jsegi sot­sialist
F. Mitterrand unustab võimu­le
saades oma valimiste lubaduse, et
ta kommuniste ei kutsu valitsusse.
Meile on ilma seletamata selge, et
kõik kommunistlikud parteid maaf?-
mas pooldavad N. Liidu nn. ,,sotsia­listlikku
demokraatiat", või ka nime­tatud
„demokraatlikuks sotsialis-miks".
Kui näiteks Moskva ründab
• Poolat, siis pooldavad kõik eurokom­munistid
Moskvas seda sammu. Eu­rokommunistid
võitlevad:^ maaüma
kommunismi eest ja selles suunas
nad toetavad Moskva välispoliitikat,
sest N. Liit on teel maailma kommu­nismile
praegu kõige lähemal oma
tohutu suure ülemaailmse kommu­nistliku
propaganda masinavärgiga.
Ei tohi unustada, et kommunistid on
kommunistid vaatamata .sellele, mil­liseid
taktikalisi poliitilisi manööv­reid
üksikud parteid häälte püüdmi­se
eesmärgil ka ei sooritaks.
Sellest tuleb järeldada, et meil sei­savad
ees väga rasked päevad. Sak­samaal
on võimul sotsialistid ja
Prantsusmaa langemine sotsialistide-kommunistide
vaHtsuse alla, sest
mõnelt poolt peetakse F. Mitterrandi
ka salajaseks kommunistiks, tähen­dab
seda, et sotsialistlik Prantsus­maa
hakkab >Euroopas mängima pal­ju
suuremat rolli, sest Prantsusmaa
. saab oma taotlustele tuge Itaaliast,
Lääne-Saksamaalt, Portugali pahem­poolsetelt
ja isegi Hispaaniast.
Uues olukorras tekib USA-l suuri
raskusi, sest Moskva ön F. Mitte^
randi i/alimišega saanud juurde ühe
tähtsa Hitlase. F. Mitterrandi talitus­viis
kinnitab väidet,' et palja silmaga
ön sotsialismi ja kommunismi raske
eraldada, seda :saah eraldada ehk
mikroskoobi all uurimisega.
30. mail olid meie ajalehtede esin­dajad
kutsutud Owen Soundi minu
poolt Eesti Sihtkapitalile kingitud
aiaäriga tutvunema. Tavaliselt on
tutvunemisel paremad tulemused ja
ajalehe lugeja saab tõeoludele vas^
tavama ülevaate kui seletuse andjad
on asjatundjad. Ajakirjanikult ei
saa nõuda kõikide alade tundmist
ja sellega kriteeriumi. Minu teada ei
ole hr. Tederil ega Hans, Lupil aian­duse
eriharidust. iNemad ei näe asja
sisuliselt ega süvenenult selle ala
teaduslike pritsiipe arvestades. Pea­joonena
käib seletustest läbi tahe
näidata kui algeline ja odav oH minu
äri üleandmisel.
Elutoas Olla tugi all olnud et lagi
kaela ei langeks.. Kasvumajad olla
vanad 'ja väga vanad, täis käsnseeni,
vnrust —-' tundmatu minule. 18—20^
aastat ei ole kasvumajadele mitte
kõrge iga. Puukoolis olla puid 75%
rohkem. Puukooli kuivandus torus­tik
ummistunud. Selle kuivendus­süsteemist
pole ei juhatus ega koha­pealne
juhataja olnud huvitatud, kui
pakkusin korduvalt oma abi selle
kontrolliks. Praegu on tagajärjed ju­ba
näha tuhandeid värskelt istuta­tud
puid suremas või surnud.
Üks. tüüpiline näide juhataja ees­kujulikust
korrast. Möödunud suvel
, juuni keskel laotati sõnnikulaotami­se
masinaga sõnnikut. Masin oli jää­nud
millegi pärast täis koormaga
põllule ja see oli ikka veel esimese
lumetulekul, oktoobri keskel samal
kohal, kuid koorem ilusasti kaetud
õitsvate umbrohtudega'. Näitasin se­da
juhatusele, kuid masin, millel
puukast, mädanes ikka sügisvihmas
ja lumes edasi. Niisuguse hoole juu­res
vajab masinpark jooksvat uuen­damist.
;
Möödunud sügisel istutati umbes
_ 9—10 tuhat noort okaspuud harima­ta
kinni tallatud, osalt vee all ole­vale
põllule. Tagajärg on praegu nä­ha.
On hea kui neist ainult 1/3 müü-gikõlblikuks
saab.
Puukoolis on kõplamisel väga täh­tis
osa taimekasvu edustamisel. Va­rem
oli kombeks kõplamisega maad
puu lähedalt kohendada, et juured
saaks õhku ja mulda püüle lähema­le
tõmmata — mullata. Nüüd ,;,mood-ne"
kõplamine on ainult umbrohu
hävitamine. Maa jääb kohendamata
ja muld kÕplatakse puust eernale ja
kui siis suve jooksul on 4—5 korda
kõplatud, siis on sügiseks puu juu­red
osalt läbilõigatud ja osa päike­se,
tuule ja külma käes.
Töid mida teevad osalt õppimata
abilised, keegi ei kontrolli. Pidasin
kahe tütarlapse tööd kaks päeva sil­mas,
nad istutasid väiksed okaspuu
istikud, mis olid kasvanud turba-pottides,
kuid hoolimatusest või
teadmatusest olid kõik .potid
puruks ja taimede juured pal­jad.
Koorem taimi toodi just enne
lõunavaheaega ja jäeti paljalt kat­mata
kuuma päikese ja tuule kätte.
Nende kahe päeva jooksul ei näinud
ma kunagi kedagi kontrollimas töö-korralikkust,
olgugi et juhataja oli
enamik aega oma büroos.
Minule arusaamatul põhjusel oste­takse
teistest puukoolidest suurel
hulgal puid ja taimi edasimüügiks,
isegi puid mida meil on. omal küllu­ses
ja puuliike mis on siinses klii­mas
õrnad. Äri kaotab ainult nende­ga.
Üldse on oma puid müüdud liig
vähe jä põllud täis ilusaid puid müü­giks.
'Läbikäik äris olla tõusnud ühe aas­taga
20% aga kasumist §õnagi, näh-
. tavasti pole see nimetamis väärt.
Kasum on äga see milleks äri aetak­se.
Küll aga olla Haavaniit süüdi —
ei anna teist maja käest, siis oleks
tulu kohe teine. Tean,'see on juha­tuse
siht minust siin lahti saada, siis
ei oleks seda tüütud kriitikat. Juha­tus
ei arvesta selle kaotusega mida
hr. Teder mulle nüüd ette Spidab, et
• ma pole kaugeltki kõike oma varan­dust
nende, kasutusse annud. Määra­sin
küll omalajal kõik Eesti Sihtkapi­talile,
kuid tänu hea õppetunni eest
mida Hans Lupp ja Teder on mulle
' annud, päästsin selle paremaks ots­tarbeks.
Oma praeguse varanduse
seisu üle annan •E.S.K. peakoosolekul
aru kui juhatus ka Owen Soundi äri
aruande esitab, kuid see on nii ta-buu,
et ei saa koosolekul ette kanda.
Praeguse juhataja palkamisel lae­nati
temalt suurem summa raha, et
talle kahe korrusega' maja ehitada,
olgugi et minu majas, mille ehitasin
1955 aastal oli ruumi küllalt — 1160
ruut j alga kolme magamistoaga. Ko-dumaal
oli väga tabav ütelus: laena
sulaselt raha, seega annad püksid
jalast. See tarkussõna on tõeks läi­nud.-
Ametlikult on juhataja abikaasa^
raamatupidaja — see on nagu Whit-takerite
ettevõte.' Juhatus ütleb et
neil on äri üle kindel kontroll, aga
kontroll saab olla ainult kohapeal.
Enne viimase juhatuse valimist ot­sustas
juhatus oma kogemuste alu- .
sel juhataja abikaasat enam mitte
raamatupidajaks palgata, kuid tegi
seda siiski.
Olen liig kaua omal alal tegelenud
kas õpetajana, aiandus-arhitektina ja
ärijuhina mitmel maal, et mind
saaks keegi hoopis võhik veenda, et .
see on kõigiti kogenud ja kiiduväärt
majapidamise juhataja. Juhatus töö­tab
siin Sihtkapitali huvide vastu.
Palju mis siin näidatakse ja räägi­takse
on „potjomkini" tegemine.
Juhatus näitab avalikkuse ees
suurt heatahtlikkust minu suhtes,
pakutakse ainult koostööd. Faktid
aga siin on risti vastu. Üks näide:' is­tutasin
omal ajal oma praeguse ma­ja
ilustamiseks grupi kosteri hõbe-kuuskl
Ühel päeval hiljuti tulles To­rontost
näen enese koAkumiseks, et
kõige ilusam 15 jalane puu on valmis
ära viimiseks. Õnneks politsei ja en­da
abil päästsin selle, kuid järgmisel
korral ära olles oli teine puU ära vii­dud.
Kohalik juhataja tunnistas po­litseile,
et terna on süütu, käsk puu­de
kaevamiseks on . tulnud otse hr.
LupÜt.
Juhatus keelas kategooriliselt minul
majapidamise juhatajat segamast
ja töj5Iistega rääkimast; kõik sündi­gu
juhatuse kaudu. Seda olen ka tei­nud
kuid tagajärjetult. Olen harju­nud
koos töötama inimestega kelle
sõnad ja teod käivad kokku. Oma
suureks pettumuseks olen oma vii­mastel
aastatel kogenud hoopis vas­tupidist.
See teeb minu puhkeaastad
palju raskemaks kui minu äri üles-ehitus-
aastad.
Juha tus püüab igal võimalusel äri
hinda dla suruda, miks, ei tea. Mul
on „GirO Real Estate Limited" hin­nang
1978 aastast $750,000.—. Praegu,
kui äri on samas korras kui 1978,
oleks hind $950,000.—.See tõstab ehk
juhatuse meeleolu ja müügi tuju.
Siin näeb nii palju millest võiks
kirjutada, kirjuta kas või põnevraa-mat
meie seltskondlikust ettevõttest.
Hans Lupp ütles oma jutuajamises
ajakirjanikele: „Meie oleme valmis
kõiki esilekerkinud probleeme Haa-vaniiduga
lahendama, kui meie ai­nult
teaksime, mida ta tahab." - .
Mina tahan ainult ausust ja asja­tundlikku,
edukat asjaajamist minu
poolt Eesti Sihtkapitalile kingitud
äri juhtimisel ja selle tulu õiglast
kasutamist meie rahvusgrupi hüvan­guks.
Kui see OÜ juhatusele ülejõu
; käiv, siis äri müü^ kõrgema hinna
pakkujale.
A. HAAVANIIT
oma lugcjote tnõttcavaWusi — ka
ficid mia ei ii^tw ojolehc seiswfcoh-tadcgo.
Palume fcirjwtado kokk%-
mtlihult ja Miada oma nimi ja
aairesi, ToimetMs jätab endale õi­guse
lugejate kirju ttAxgetfiia ja
lühendada ning mitt^^oh^^um
Jeorral jätta avaldamata.
'"•'-""-nt f M n t l W T i i n , ' » l.um^^igm
nõus jääma äraootavale seisukohale
„kolmanda maailma" abistamise
suhtes,. . • \ .•
Washingtonist teatatakse, et ÜSA
mereväel on valmimas uut tüüpi la-hinglennuk,
mis peaks olema senis­test
võimsam (ja kallim). See on
,,FA-18". Üheistmeline ja kahe moor
toriga lennuk, mis suurima täpsuse­ga
oleks .kasutatav igasuguse ilmas­tiku
juures kui taktikaline lahingu-lennuk,
õhu ja maapealsete märkide
vastu. Hind $32 miljoni.
„FA-18" peaks võimsuselt ületama
kõik senised lahinglennukid. 123 „FA-
18'' lennukit. valmivad tuleva aasta
lõpuks. Koguväärtus $4.9 miljardit.
•Mereväe sooviks on saada enesele
1366 seda tüüpi lennukit, kokku $35
miljardi eest.
(Kanada uueks lahinglennukiks
saab „CF-18A Hornet" lennuk, mille
vää.^us $25.5 miljonit. Seda lennukit
ei peeta kõige moodsamaks, kuid
ÜSAbakkab nendega varustama oma
lennuväge suuremal hulgal.
24-28 Howard Ave. Toronto, Ont. M6R 1V3
m 533-«451
PÄMNDAMINE ^ TÄIELIK MOOTORE M TEISTE
TÖÖDE PARANDUS ^ VÄRVIMINE * TUNE-UPS
Oc. MehaanUs Sõbralik teenindus ]a nõuanne
Filtsos Brothers & Assodate
asendamine thermo-akendega. ^ 5 tollised veerennid
vänds. lÄT Räästaaluste^k^
dssemurdinise vastu metallkaltsed.
. • »
. Helistage päeval töökoda td. 832-2238
. 7.30 h(mi.--4.30 p J.
§ S 0 IMVESTMENTS^^^l^
1033S Keele Str., Maple, Ontario LOJ lEO