Meie Elu = Our life, July 7, 1983

              NELJAPÄEVAL, 7.JUULIL- raUHSDAY, JULY 7 „M8ie Elu" m. 27 (a740J 198S
aza sema
Valve Andre matkapäevik: KaBulik teada „M6le Elu" nr. 27 (1740) 1983
Ontäno valitsuse Turismi ja Meelelahutuse Ministeeriumi to^
Ihaldusel toimus hiljuti ringreis etnilise meedia esindajatele põhja°
lääne (loode-) Ontarios. Kogu see maa-ala,Thunder Bay'st lääne pool,
alate^ English RiverMst kuni Ontario—Manitoba piirini ning loode-
Ontario Kanada—USA piirist kuni Hudson Bay rannani — 60 tuhat
Fuutmiili — on nii rahvakeeles kui ka ametlikes turismi-väljaannetes
limetatud «Sunset Country" — „Päike8eloojaku maa". Ontario Tu-irismimihisteeriumi
poolt etniliste ajakirjanike käsutusse antud suin»
i?e reisibussi nimi oli „Grey Goose" — „Hall hana", sell^p siis
Mrigi „Halli hanega päikeseloojaku mast". '
Öö mugavas ja moodsas Atiko-kan'i
- Kanada ..Kanuu-pealinn"
niotellis. Hommikul, vist sellepärast,
et olen oma„päikesekaabu" seekord
kogemata kohvrisse pakkinud, tibu­tab
tihedat vi(ima.
Õnneks pole vaja pikka maad jal­gsi
kõndida, et jõu^a Atikokani muu­seumi.
Atikokani.nimi on tuletatud Ojib-wa
keelest: atik (karibu. Ameerika
põhjapõder) ja,okan (kont, luu).
Esimesed valged elanikud saabu­sid
Atikokani alles 1899. aastal.
Rauaniaagi leiud 1937. aastal Steep
Rock järve põhjas jtõid kaasa suure
arengu-perioodi ning 1950. a. oligi
Atikokan Kanada kiiremini kasvav,
asula. 1957. aasta tagasilangus pi­durdas
progressi; vajadus rauamaagi
järele kahanes, kuna seda saab USA­st
ja mujalt odavamini ning 1978. a.
suleti kaevandused.
Mui^seumi seinte vahel ja selleks
varutud ümbritseval maa-alal elab
Atikokani mineviku hiilge-aeg edasi.
Tänapäeva Atikokan vaatab siiski
lootusrikkalt tulevikku tänu Ontario
Hydi"o suurprojektile, uutele väike-tööstustele
ja ettevõtetele, metsandu­sele
ning turismile.'
FORTFRANCES
Linnaisade korraldusel olevat
meie saabumi^epäeva hommikul ju­ba
kella 5-e ajal hakatud istutatama
lilli kõnniteede kaunistus-taimekas-tidesse!
Samasugune erakordne hool, tähe­lepanu
ja erakordselt südamlik vas­tuvõtt
jätkub terve meie Fort Fran-
" ces'i viibimise ajal.
Ilm on kuldne. Maantee linna kul­geb
linna lähis,tel 5-e kilomeetri pik-
,kuse Noden Causeway'na üle Rainy
^Lake'i. . /'-y-
• Linnavalitsuse ja,Kaubanduskoja
liikmed eesotsas linnapea Deane
Cunningham'iga on kogunenud meie
vastuvõtuks Rainy Lake hotelli. Suu­remõõtmelise
eritrükise „FDrt Fran-ces
Weldomes Writers Tour —1983"
keskel on raami sees ringreisist osa­võtvate
ajalehtede toimetajate ja aja­kirjanike
nimed. Teretulemast „Päi-keseloojaku
maale!"
järgnevad pidulik eine, vastastiku- •
sed kõned, külaskäik Boise Cascade
paberivabrikusse — allkirja vastu, ja
•punastes kaitsekiivrites, — muuse­umi
javkohaliku ajalehe talituse kü­lastamine
ning tutvumine linnaga.
. Fort Frances asub Rainy River'i
kaldal Rainy 'Lake'i lähisel ning on
vanim asustatud asula lääne pool
Superiori järve, prantslased' Jacques
de Noyon ja Pierre de la Verendrye
avastasid Rainy Lake'i ja „Lake of
the Woods" 1688. aastal. St. Pierre'i
kindlüstis ehitati aastal 1731.
Selle* autentne koopia on
rajatud Pither's Point'1, kus Rainy
Lake voolab Rainy River'isse. Sellegi
külastamiseks saame õhtiil mahti.
Enne ootab meid aga ees veel üks
kogu reisi huvitavamaid veesõite.
Koguneme „La Place Rendezvous"
juures Rainy Lake'i kaldal. On võr­dlemisi
jahe ja tuuline. Sellegipärast
demonstreerib meile kaks meister­likku
„palgisõitjat" oma oskusi. L i ­bedad
palgijupid keerlevad ringi kui
lutsud libedas vees ning noormees­tel
on pealpüsimisega tõsist tege­mist!
Järjepanu sulpsab neist emb-kumb
või mõnikord koguni mõlemad
korraga külma vette ning kaastunde
asemel on pealtvaatajail lõbu laialt
ning naeru tarbeni.
•
Kuus suurt mootorpaat! ootab
kai ääres. Omanikud-,,kaptenid" on
kõik Kaubanduskoja liikmed või lin­naisad,
kes väidavad, et meie vastu­võtt
ja eelseisev järvematk olevat'
neile teretulnud õigustus oma kohus­tustest
Vaba päeva võtmiseks!
Tuul ja lained hakkavad meie paa­te
kohe kui tikutoose pillutama.
Varst tekib ühel neist mootoririke,
teine paat tõttab teda abistama ja
lahtisel järvel selle inimlaadungit üle
võtma. Kolleeg sloveenlane on üks
nendest, kes ..avamerel" peab paati
vahetama. Tema pärast on meil veel
hiljemgi muret.. Ülejäänud ,,konvoi"
kihutab edasi! Vett tuiskab paati ning
tuul tahab vägisi päikeseprille ninalt
pühkida. Mõni hoiab kahvatul näol
istmest kinni, teisi meelitab mõõduv
maastik vahet-pidamata ühest paadi­servast
teise ronima,,,Nagu kirp koe­ra
karvades!" kuulen üht kaas­reisijat
enda kohta lausumas. — Kui­das
raatsiksingi paigal püsida, kui
üha avanevad uued ja põnevad väl­javaated!
Sadu saari ja suvilaid, kal-jukaldaid,
indiaani-kivijooniseid ja
muud silmierutavat on pidevalt sil­mapiiril.
12 miili Fort Frances'ist lamab ü-hel
kaljusaarekesel ..Näkineiu" ku­ju,
mida sinna olevat üle 50 aasta
tagasi skulpteerinud üks ameerikla­ne
oma kaotatud tütre mälestuseks.
Teise versiooni kohaselt olevat seda
ühel ööl seitse armuvalus noormeest
teinud. . . Usu, keda või mida ta­had!
Oleme kohati Ameerika vetes —
Minnesotas, siis jälle tagasi Ontarios.
Paadid hüppavad kui perud hobused
halval teel, kuid meil ori tuju seda-võrra
lustakam, mida suurema kii­rusega
teistest paatidest möödume.
Tagasi randa jõuame jupiikaupa
siiski kõik, kuigi seda paati, kuhu
sõber sloveenlane üle ronis, peab
teadagi kõige kauem ootama!
Õhtul on „La Place Rendezvouz" -
s suur indiaanlaste pow-pow värvi-küllasteš
kostüümides põrisevate
trummide saatel, osaliselt isegi meie
ajakirjanike osavõtul ning hiljem
värskelt-praetud Walleye-kaladega
õhtusöök.,
Fort Frances'is on tõepoolest nii
külalislahke ja rikkalik vastuvõtt, et
linna riiotto ..Where ..Friendly" is
more than a word" — ,.Kus „sõb-ralik"
on enam kui vaid sõna" -on
ülimalt õigustatud. —
Vale esmaabi
Viie kilomeetri pikkune Noden Gauseway viib üle Rainy LakeM.
Öökorteriks on ..Voyageur Inn"
ning meiegi väsinud „voyageurid"
vajavad pisut ..ärateenitud" puhkust.
SIOUXNARROWS
..Hall hani" vurab nüüd otse põh­ja
poole. „Lake of the Woods" suu­nas.
Väidetakse, et kuskil mujal On­tarios
ei olevat nii palju järvi ja oja­kesi
hing paremaid kalapüügivesi. -
Olgu selle kiiduga.kuidas tahtes, kuid
küllap see 14 tuhande saare ja ko­gusummas
65 tuhande miili ranna­joone
juures tõepoolest võib võima­lik
olla.
Sioux Narrov^s linnakeses elab
aastaringi vaid 350 elanikku, kuid
sevekuudel paisub see arv 5000 peale.
Eks eelöeldu avaldab meelitavat mõ­ju
turistidele ligidalt ja kaugelt.
Ega meiegi ei pettu: maastik on
tõepoolest pillavalt külluslik veeko­gude,
liivarandade ja kaljukallaste,
lahekeste, saarte ja tumeroheliste
metsatukkade vahelduvuses.
Lake pf the Woods oli indiaanlas­tele
tuntud..Min-es-tic" nime all, mis
nende keeles tähendab sootuks
i.Lake of the Islands". — Jacques De
Noyon. kes esimese valge mehena
nägi seda suurt järve ja teised prants­lasedki
ei saanud ilmselt küllalt hästi
aru indiaanlasist ega indiaanlased
prantslasist. Mõni ime siis. et ..saarte
järvest" sai „metsade järv."
, Sioux Narrows on ilüs looduslikult
ning huvitav ajalooliselt: Sioux indi­aanlased
sooritasid omal ajal kalla­letungi
Lake of the Woods maaalale
ning Cree ja Ojibwa punanahad
püüdsid sissetungijad sõjakalt taga­si
tõrjuda. Kohal, mida praegu tun­takse
Sioux Narrow? nime all. juhtu­sid
Ojibwa indiaanlased Sioux puna­nahkade
peale, kes'parajasti püüdsid
ujudes kitsust ületada ning tapsid
nad armutult. Looduslikult kaunil
kohal on hirmuäratav minevik!
•
Esimese suvituskoha nimi, kuhu
omanik ise nieie grupiosa oma moo­tor
tõllaga sõidutab, ongi ..PunaseIn­diaanlane"
— „Red Indian" Lodge.
Asukoht on kütkestavalt ilus: sinesi-'
nisesse järvekorvi kui kummutanuks
keegi metsade tumerohelisi palle
ning valgete randade liivalõngu.
Peamaja ja kõrvalehitused kükitavad
kui punakad seened suurte puude
hämaras varjus, vaatega rannale,
veelagendikele ja saartepuhmastele.
Peamaja ehitamisel pola raatsitud
puidki maha võtta: nii kasvab mitu
60 jala kõrgust norra mändi läbi söö­gisaali
põranda otse lakke ning sel­lestki
läbil
Külastame veel ..Woodland".
..Shingwak", ..White Birch" j.t. suvi-tuskohti.
Kõik pakuvad häid puhku­se-
ja kalastusvõimalusi. Vaatama­ta
hooaja algusele on juba palju suvi­tajaid
kohal, peamiselt Manitobasti
ja Minnesotast.
..Päikeseloojaku maa" meelitab!
•
Ontario provintsivalitsuse Minist-ry
of Natural Resources valduses ja
haldusel on terve rida suuri loodus-parke
Hudson Bay'st Erie järveni
ning Manitoba piirist Quebecini.
Need pargid annavad väga mõõduka
tasu eest külastajaile matkamise,
ujumise, süstasõidu, kalastus- ja tel-gitamisvõimalusi.
Ühte sellist provintsiparki, —
,,Rushing River" — külastame teel
Kenorasse.Park asub ..Koerahamba"
(Dogtooth) järve kaldal ning on saa­nud
oma nime jõe järgi, mis pargist
tõepoolest lausa kihutades läbi tor­mab,
vett vahuna üle kärestike len­nutades.
Huvitav on jälgida, kuidas lõhes-tused
kaldakaljudes viitavad jääaja
liustike Inkumisele lõua^suunas. Jää-liüstike
taandudes asusid siia piir­konda
kunagi indiaanlased, elatudes
küttimisest, kalapüügist ning mets­marjadest
ja taimedest — metsade se­gamatus
rahus, kuni kord kunagi
jõudis kohale Valge Mees.
• Nüüd mürisevad maanteel moo­torsõidukid
ning rahutahtja peab uu­esti
pugema loodusepõue. ..Rushing
River" park näib selleks küll olevat
ideaalne paik: peale kärestike kohi­na
kostab vaid lindude vaikset siris­tamist,
ning putukate mõnusat sumi­nat.
Meie ent peame taas taanduma
oma müriseva ..Halli hane" põue-edasisõiduks
ICenorasse!
(Järgneb)
Kanadlaste linn
SOODSAD HINiyÄD
TERMOAKNAD - TOPELTAKWAD ~
RÕDUUKSED - SEINAKATTED
AilByAD - PUUST VÖIALUMBIt^lUMiST
T A S U T A HBWÜAMINE
L & R
759-7485 igal ajal
GE3ŠLINGEN f„Meie Elu" kaas­tööliselt)
— Lõuna-Schwarzwaldis
asuv väike kreisilinn Lahr on suuri­maks
Kanada kogukonnaks väljas­pool
emamaad. Ligikaudu 10.000
kanadlast elab Lahris. Seal asub
Kanada sõjajõudude peakorter
Saksamaal haardeulatusega kogu
Lääne-Euroopas kuni Lähis*!dani.
NATO lennuväli Lahris on lääne
kaitse tähtsamaks pöördplaadiks.
See on tähtis maandumiskeskus ja
väljaõppetsentrum. Enamus kandla-si
Lahris elab' väljaspool kasarmuid,
mis võimaldab tiheda kontakü koha­like
sakslastega.-
Samal ajal kui sakslaste vahekord
USA sõduritega ei kulge mitte just
alati hõõrumisteta. võib pidada vahe­korda
kanadlastega harmooniliseks;
Seda tõendab Lahri lijinapea Dietz,
kes rõhutab eriti paljude kanadalas-te
Euroopa päritolu. Linna kultuurre-ferent
Maier Täiendab, et kanadala-sed
harjuvad kiiresti eurooplaste
elustiiliga. Neil on Euroopa kultuuri
ees peaaegu aukartus. Paljudel on
pärast Kanadasse tagasipöördumist
otse nagu kojuigatsus Lahri; Ka sakV
sapäraste toitudega harjuvad kanad-lased
kiiresti.
TEEETULNUD
Linnale on majanduslikel põhjus­tel
kanadlased teretulnud külalisteks.
Nende kiire lahkumine linnast oleks
lausa katastroof, kinnitas linnapea
Dietz. Kanadlased on linnas ka suuri­maks
tööandjaks sakslastele. Lige­male
tuhat sakslast töötab Kanada
armee juures.
. Oma ehitusteks linnas annavad
kanadalased aastas läbilõikes viis
miljonit marka välja, millest profi-teerivad
saksa firmad ja käsitöölised.
Ka korteriturul on kanada sõdurid
elustavat osavõttu andnud. Linnapea
Dietz: ..Paljud saljcslased üürivad
oma vabad korterid ainult kanada-lastele.
See juures t)aistab silma ka-nadalaste
lastearmastus. Kolm last
perekonnas ön peaaegu reegliks.
Seetõttu eelistavad kanadalased ma­ju
ja kortereid aiaga.
Võrreldes ameeriklastega on kana­dalased
suhteliselt kõrgepalgalised.
Nende ostujõud moodustab linnas
olulise teguri. Linnas ei jää kanada­lased
anonüümseks: univormid, ing­lise
keel ja vahtraleht autonumbritel
domineerivad linnas. Ärid ja head
lokaalid lausa kubisevad kanadalas-test.
Ingliskeelsed sildid kõikjal vih­javad
sellele, et inglise keel on saa­nud
Lahris tei'seks ametlikuks"
keeleks.
VADERLINN BELLEVILLE
Kanadlaste tihedad kontaktid ko­halike
elanikega on ka ametlikel
alustel. Seetõttu harrastab Lahr tea­tud
..välispoliitikat" Kanadaga Vas­tastikkuses
sõpruse raames. Alates
1967. a.., mil Prantsusmaa NATO-st
välja astus, on ümmarguselt 100.000
kanadlast kaks või kolm aastat Lah­ris
viibinud. Pilt Saksamaast on neil
kujundatud sellest linnast Lõuna-
Schwarzwaldis.
Aastal 1972 sõlmiti vaderlinna va­hekord
Kanada linna BiBlleville'iga.
See sõprus ei seisa ainult paberil.
Sellest ajast pfeale on umbes 1000
Lahri kodanikku külastanud Belle-ville'i.
Viimasel ajal on muutunud
tavaks, et taolised sõpruslennud on
vastastikkused. Funktsioneerib ko
Teadmised esmaabis on igaühele
ülitähtsad ja peaks õieti kuuluma
koolikavasse. Kuna aga mitmed
koolitarkused vahepeal iganenud
on, allus ka esmaabi muudatustele,
färgnevalt olgu antud mõningad
läited:
KÜLMUNUD KEHAOSAD: Va­nasti
soovitati külmunud jäsemeid
{käed, jalad) hõõruda lumega ehk
külma vette kasta. See on vale! Hõõ­rumise
tagajärjel võivad rebeneda
naharakud ja põhjustada infektsioo­ni.
Õige on seevastu külmunuid jäse­meid
sooja-vette kasta (35—40 kraa­di)
ja oodata kuni nahapunetus jõuab
sõrmede ehk varvaste otsadeni. On
kõrvadvõi nina külmunud, tuleb soor
javeemähis (kompress) peale panna,
Külmunu ise tuleb soojalt kinni kat­ta.
HAAVAD: Vanasti soovitati haa­vu
ravida bakteeriasurmavate (anti­septiliste)
ainetega. Need võivad aga
laostada haavaveerte kudesid ja nõn­da
baava paranemist pikale venita­da.
Palju paremaid tulemusi on saa­vutatud
kui haava välja pesti seebi-veega.
Vatti või õhukest riiet kasta
seebivette ja sellega haava pesta. See­bivesi
surmab pisikuid või uhab neid
haavast välja.
VEREJOOKS: Vanasti õpetati tu­gevat
verejooksu steriilse side­mega
kõvasti kinni siduda. Nüüd­sel
antibiootilisel ajastul pole aga
enam kohane võimalikku nakatust
(infektsiooni) liiga traagiliselt võtta.
Väga kõva side takistab ainult vaja­likku
vere juurdevoolu vigastatud
köhas, mille tagajärjel võib \Jekkida
gangreen ja isegi amputatsioon.
Lihtsalt puhta lapiga — või häda-juhul
kas või palja käega — tugevasti
haavale suruda. Seeläbi surutakse
vigastatud veresooni nii tugevalt
rakkude, musklite ning kontide .pea­le,
et verejooks tavaliselt seisma jääb.
Tugevat sidet pealpool (südame poo­le)
haava kasutatakse ainult siis, kui
eelmine abinõu ei aita ja tegemist elu
või surmiaga. Seda sidet tohib siis
ainult arst eemaldada. Vanasti õpe­tati
ka, tugevat sidet mitu korda tun­nis
vähe lõdvendada. Seda aga teha
ei tohi. kuna patsient võib seeläbi
saada elukardetava shoki.
AUTOÕNNETUS: Vanasti kästi
kõigepealt vigastatuile esmaabi an­da.
Tänapäeval on abiandmine ini­mestele
nihkunud teisele kohale,
kõigepealt tuleb õnnetuskohta kii­relt
kaitsta ehk kindlustada teiste,
otsasõitvate autode eest. Kogemused
näitasid nimelt et nüüdse kiire liik­luse
puhul teised autojuhid ei jaksa
enam õigeaegselt pidurdada.
Kõigepealt tuleb mõnikümmend
meetrit tagapool õnnetuskohta hoia-tus-
kolmnurk ehk mõni muuhoiatus-märk
sõiduteele asetada (öösel või­malikult
latern või õliga imbutatud
põlev räbal) ja alles siis abi anda
vigastatuile. On esmaabi antud, ase­tada
demoleeritud sõiduki tagumisse
aknasse tfeine hoiatus-kolmnurk. See
annab möödasõitvate autojuhtidele
mõista, et abi enam ei vajata.
, PÕLETUSHAAVAD: Vanasti
soovitati õli, salvi või isegi jahu peale
panna. See aga aeglustab ravi. võib
põhjustada infektsiooni ja ei leeven­da
valu..
Tänased asjatundjad soovitavad
ainult külma vett tarvitada. See vä-hendab
kohe valu ja kiirustab ravi.
Vastav käsi/jalg kohe külma vette
kasta. Ei ole see võimalik, tuleb kül­ma
vett vähehaaval peale kallata või
järjest uuendatuid külniayeekomp-resse
teha, kuni valu kaob.
KÄKASTUMINE (hingekurku
neelamine): Sel juhul soovitati va­nasti
käega tugevalt selga lüüa, et
„vale kurku" sattunu võõrkeha jälle
: välja tuleks. Seeläbi võib aga tekkida
kõrisõlme musklites kramp, inimene
peab löögi tagajärjel korraga õhku
ahmima ja koos sisse hingatud õhu­ga
võib võõrkeha lõpuks sattuda
õhutorru.
Õige on: alul mitte midagi teha.
Kui nimelt vähe oodata, köhitakse
enesekaitseks. Ainult siis, kui pat-sie;
jit enam ei hinga ja lämbuda äh­varda^,
jääb löök seljale ainsaks kat­seks.
Istuva patsiendi pea tuleb siis
allapoole suruda jä tugevasti mõlemi
abaluu (pihaluu) vahele lüüa.
MÜRKMAO HAMMUSTUS: Ham-bahaava
kohal ristikujuliselt lahti
lõigata ja mürk välja imeda. Nii õpe­tati
vanasti.
Kuna aga tänapäeval saab tunwi
aja jooksul patsienti haiglasse või
arsti juurde toimetada, kus pritsitak­se
vastumürki, ei ole vaja mingit ris­tati
lõikamist. Patsient jäägu ainult
rahulikuks, et mürk ainult aeglaselt
kehas edasi kanduks. Umbes 5 sm
pealpool haava siduda, kuid mitte
liiga tugevalt. Sõrm peab veel kergelt
sideme alla mahtuma. Ainult siis kui
arstiabi viivitab kauem kui tunni ja
juba mürgituse tundemärke näha
(paistetus, punetus, valud), avada
nahk haava kohal üheainsa sirge lõi-gega
(mitte ristati) ja mürki välja
imeda ning siis välja sülitada. Ussi-mürki
suhu võt-ta on ohutu kui suus ei
ole haava.
EESTI RADA
Eesti skaudid
sõitsid Jamboreele
Esmaspäeva õhtul, kell 8.25 lah­kus
lennuk 75 Toronto skaudiga,
nendest 21 eesti skauti, Calgarisse,
et viia skaudid XV Maailma Jambo-reele.
, Tervest euur-Toronto skautpiir-konnast
läks Jamboreele 114 skauUl
ja juhti.
Poisid kandsid kõik eeskujulik^
ku skaudivormi, mille Vasaku tasku
kohal sini-must-valge lint ja pare?'
mai eesli värvidega eesti esin°
dusüksuse jamboree märk.
Saatma oli tulnud lennuväljale
maleva juht, poist® vanemad ja
sõbrad.
Vanemad eesti skautjuhid, keo
töötavad Jamboreel juhtidena jä
administratsioonis, on kõik juba
kohal: Jaan Lepp ja Peeter Kallaste
sõitsid varem lennukiga, Evi ja
Helmut Jaaguste ja Valter Piigli
sõitsid sinna autoga, ööbides telgis.
Nii võtab Kanada eesti skautmale-vast
18 skauti ja 8 juhti osa Jam-boreest.
Vaatamata, et kaljumägede jala°
le paarpäeva tagasi lund oli sada­nud,
ennustatakse, et Calgario
3tampeed'i ajal kunagi ei saja.
Eestis koorilauljad,
liikuma
Prof. Arvo Ratassepp okup. Eestist
viibis Soomes, kuna ta oli Tampere
linnas korraldatud rahvusvaheliste
kooripäeyade ..Tampereen Sävel
-83" ainukeseks zhürii liikmeks vä­lismaalt.
Koore tuli kokku 44 Soo­mest
ja välismaadest. Prof. Ratas­sepp
ütles, et Eestis olevat praegu tä­helepanu^
pööratud kooride esinemi­sel
lauljate liikumisse. Näiteks rah­vamuusikat
esitades neid lubatakse
istuda või isegi käia. Ratassepp tõi
näitena Veljo Tormise mõned teo­sed,
mida esitatakse eeslauljaga, tei­sed
lauljad tulevad kohale järk-jär-gult.
ARE YOU A
BLOOD DONOR?
kooliõpilaste vahetamine mõlema
linna vahel. Aastas Vahetatakse ka­heksa
õpilast, kellest saavad iiiljem
veendunud tunnistajad rahvaste sõp­rusele.
Eriti pidulikult tähistati läinud
aastal vaderisõpruse 10. aastapäeva.
Et sõprus igakord ei pea raha maks­ma,
näitas eeskuju Lahris: vahetus-õpilased
toimetati tasuta sõjaväe-lennukeil
Belleville'!.
-kk
Eesti võitis Soomet
HELSINGI (M.E.) - Juba viiei»
dat korda kaotasid soomlased eest­lastele
ujumismaavõistlusdl Pirita
spordikeskuses. Maavõistluse
lõpptulemuseks oli 164—142. Juba
esimesel päeval eestlased juhtisid
punktidega 89—64.
Kõige edukamaks ujujaks osutus
Maria Trofimova. Tehti ka mitu uut
Eesti rekordii
OOTAMATULTUHKUS MEIETÜ
KERSTI
ArmBB Taevaisa,
hoia moie väikest „Kribu"l.
OOTAMATULT LAHKUNUD Ki
KERSTI J
mälestavad kurbuses
ANNE ja ENNO AJ
PEETER EINOLA
TIIU ja ILMAR Ki
RIINA ja AVO Kl
DEBBIE ja T01V0|
MARLENE ja KAI
VIIVI ja AGU ME'
ANNE-MARI ja
ELLE ja MART R(
ELLE ja TÕNU 01
MAIMU ja JAAN
PÄRJA ja ENN TIl|
PÄTTI ja MADIS
ARMAST
KERSTlI
JAAS
mälestavad leinas
MALLjaWALTI
THERESAjaAl
LORETA ja INDl
AGNES ja EVI El
MÄLESTAME LEINAS ARMASi
KERSTI J
avaldame siidaml
Heittile, Viivele ja vä
Avaldame südamlikku kaastuni
nende tütre
K E R
surma
..MEIE ELU" asutas Eest! ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
Euroopo kogemustego
rätsep õmbleb
meestele ja naistele
Ü L I K O N N A D - KOSTÜÜMID
— M A N T L ID
kvaliteet materjalid
OLD MILL TAILORS
7 Rlvervlew Gardens (BloorJane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
Tel. 416/769-9535
- Rudi H. Schi)idder
P H K B N W I I H m K M i t H I I X I Ml—II—II—n — n *