1987-10-01-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 1. OKTOOBISSL - TOÜRSDAY, OCTOBER1 ,,Meio W m. 40 (1960) 1087
„MEIE ELU" » „ÖU1 LIFE" " Estonksi WeeMy
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
J, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4N 2R6.
Tel. 468-0951
teemal
1: H. Rebane ja S. ¥eidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J. USA.
Tel (201) 262-0773.
„Meie Elu*' väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri.algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja' talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave.. Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951.
„MEIE ELU** kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmiseks;
Esmasp.,kolmap. ja reedel kl. 9hm.-5 p.l., teisip.
ja neljap. Icl. 9 hm. - 8 õhtul, laupäeviti kl. 9 hm. - 1 p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas la.^45.00,6 k. |25.00,
3 k. $16.00. ® USA^-sse 1 a. $50.00, 6 k. $28.00, 3 k. 118.00.
®^ Ülemeremaadesse 1 a. $55.00, 6 k. $30.00, 3 k. $20.00. §
Kiripostilisa; Kanadas l a . $39.00,6 k. $19.50,3 k. $9.75. USA-sse
1 a. $48.00, 6 k. $24.00, 3 k. $12.00. Õhupostilisa üle-meremaadesse:
1 a. $93.00, 6 k. $46.50, 3 k. 123.25.
/ ^ÜKSIKNUMBER- 75$
KUULÜTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel $6.50,
tekstis $5.50. •
I99!llllllllllll|llliliiilllilllli!!l3llillilltllllllllllilll31l^
VOl
Balti riigil lasub endiselt surve
nõukogude poolt ja relvastuse lahendamine
ei vii kahte suurriiki
neis küsimustes üksteisele lähema-
, ShuUzi väljendus OSI selles mõttes
sümptomaatiline, et juhib tähelepanu
kahe suurriigi muutuvatesse
vahekordadesse, mis muutub
primaarseks, kuid ei too paremusi
endistele väikeriikidele ja nende
rahvaste õigustele, Kõik teised väljavaated
kahe suurriigi vahel saavad
nende nõudmistes kujuneda
ainult nõrgemaks. Meie ei taha
unustada, et Jaltas istusid koos ja
otustasid teiste maade saatust peale
Stalini ka Ghurchill ja Roosevelt
Balti maad ei saanud sealt ühtegi
toetust ja kaotasid oma iseseisvuse
ainult sellepärast, et läänemaad
kartsid Hitlerit. Ida-Euroopa jagamine
ei olnud mingi julgustegu
vaid vanade meeste argus, kellel
puudus usk iseendasse. Kuidas
saavad Balti rahvad kunagi respekteerida
sarnast iseloomu puudust?
President Reagan ei oie veel
täiesti alla vandunud Gorbachevi
poliitilistele tarkustele. Eriti ripub
alles õhus Reagani õhuruumi kaitse,
mis ei meeldi Gorbachevile,
kuid millest ka Reagan ei taha kergesti
loobuda. Kuid peame meeles
pidama, et Reagan istub oma presidendi
perioodi viimasel veerandil
ja katsub seda nii hästi kui halvasti
teostada, et õige mehena USA ajalukku
minna. Reaganil on olnud
mitu sisemist operatsiooni ja ta
maadleb ka nahavähjaga. On selge,
et see ei ole endine Reagan, kellel
ametisse astumisel olid selged vaa°
ted Nõukogude Liidu punasele po)°
lutikale ja kes seda ka selgelt väljendas.
Kiirelt vastu minnes koostööle
Gorbacheviga on päris selge, et ta
ei saa ülal hoida USA rahva kriitilist
meelt agressiivse punase ideiiiH>
loogia vastu. Kuid meenutame siiüi-kohal,
et Gorbatchev oma energiale
ja intelHgentsile vaatamata OBa
täielikult kommunistliku praktika
ja teooria esindaja ja ei mõtlegi
oma ideoloogias muudatust teha.
Nii siis, ka tuumarelvad või mit°
te, Nõukogude Liidus ei ole väike-
Eelmise maailmasõja aegu toimus
uurimistöö tuumarelva loomise
kohta ja Ameerika esimene aatomipomm
lõhkes Hiroshima kohal.
Sellest ajasjt peale on käinud tuumarelvade
viimistlemine ja tootmine,
seega üle neljakümne aasta.
Ifahe suurvpimu, USA ja Nõukogude
Liidu tuumarelvade arsenal on
silmapilgul nii suur, et sõja puhul
on võimalik üksteist hävitada mitmekordses
ulatuses. Seega on
tuumarelvade toodang ja võitluseks
valmisolek muutunud asjatnaks
võitluseks ja loogiliseks tulemuseks
on päevakorral tuunuarelvade
l i k v i d e e r i M i n e.
USA ja Nõukogude Liit töötavad
Just selle küsimuse ümber ja kui
arusaamised on vastastikku koordineeritud
võivad lähemad kuud
viia need jkaks suurvõimu vastastikusele
kokkuleppele. Nii siis seisab
kahe suurvõimu juhil ees vajadus
järgmiseks kokkuleppeks, et
tuumarelvade likvideerimise küsimust
otsutada. Tähtpäeva selleks
kohtumiseks ei ole< küll määratud,
kuid see võib toimuda kunagi käesoleval
aastal.
President Reagan ja peasekretär
Gorbachev kohtusid esimest korda
Genfis. Kui^ see oli nagu üksteisega
tutvumise visiit ja midagi olulist
ei andnud. Teine kokkusaamine oli
Islandil ja paistis, et ka sellel kohtumisel
ei saavutatud midagi olul
i s t Nüüd isiis seisab kahel suurriigi
peal uus kohtumine, kus lõplikud
Icüsimusedpeaksidtulema otsustamisele
ja allakirjutamisele. President
Reagan tahab, et Gorbachev
peab selleks USA-sse lendama.
USA välisminister G.Shultz
m ä r g i b oma jutuajamises N. Liidu
välisministriga kohtumise järcil:
„01ukorrad on suuresti muutunud
vahekordades ÜSA ja Nõukogude
Liidu vahel."
Võib-olla on see väljendus võtmeks
USA akministratsiooni muutumises
Kremli vastu. Siit võivad
hargneda mitte ainult relvastusli-kud
küsimused, vaid ka majanduslikud
ja koostöö küsimused kahe
suurmaa vahel. Juhime oma lugejate
tähelepanu, et muutused võivad
tulla ka inimõiguste küsimustes.
Meie ei looda Sellest midagi positiivset.
Sest eesti rahval ja kolmel
lllliillillHiliiillilllllljSmilM
Järjekordselt varjutavad poliitilised
murepilved Souli fahvuova-heliste
olümpiamängude suurejoo-nelist
kordaminekut kommunigtli"
ke riikide poolt ähvardav boikott,
mille põhjustab Põhja-Korea pidev
nõudmine ühe kolmandiku sportlik
® võistluste korr&ldamisekg.
Rahvusvahelise olümpiakomitee
kompromiss-ettepariek 5 spordiala
võistluste korraldamiseks ei rahuldanud
Põhja-Korea kommunistlikku
valitsust, kes jonnakalt hoiab kinni
oma nõudmisest 8 spordiala, s.ö. ühe
kolmandiku võistlusalade läbiviimisest
Põhja-Korea pinnal, õigustades
seda rahvaarvu jaotusega. Kompro-miss-
ettepanelcu tagasilükkamisega
kardetakse Põhja-Korea võimalikku
mängude boikoteerimist, millega
võivad ühinedaka teised kommunistlikud
riigid ja poliitilised sõbrad, nagu
N. Liit ja Ida-Euroopa riigid.
Rahvaarvu alusel nõudmise ümberlükkamiseks
teatas olümpiakomitee
Põhja-Korea valitsusele olümpiamängude
korraldamise õiguse andmist
ainult linnadele, aryestamata
riike, rahvusi ja poliitilist meelsust.
Varemate boikottide kordumisest
hoidumiseks, millised toimusid
Moskva ja Los Angelese olümpiamängudel,
saadetakse osavõtu kutsed
välja otseselt lOC poolt, millega
tahetakse võtta võimalus poliitilistel
põhjustel keeldumiseks. Samutiraja-takseSoulis
toimuvate olümpiamängude
hea kordamineku lootused
praeguse lOC president Samaranch'i
headele sidemetele idabloki valitsustega,
kuna ta Hispaania konsulina N.
Liidus olles suutis lahendada mitmeid
keerulisi arusaamatusi. Saina-ranch
on olnud ka lojaalne Souli
asukoha kaitsmisel olümpiamängudeks,
kes isegi suurte valitsusvas-taste
rahutuste ajal keeldus uue asukoha
otsimisest. Muret tekitab ka
võimalik Põhja-Korea poolt rahutuste
tekitamine Soulis toimuvat olümpiamängude
ajal oma agentide toetusel,
vaatamata sellele et ta küllaldast
toetust ei saa oma poliitilistelt sõpradelt
mängude boikoteerimiseks, sest
idabloki osavõtu meelitamiseks toimub
1944,a. olümpiamängude asukoha
valimine esmakordeslt 1988.a. Soulis
toimuvaist mängudest osavõtvate
riikide esindajate poolt, kus kandidaadina
on Bulgaaria pealinn
Sofia, mis kindlasti vä^in-
;;cdab idabloki 19,88. ä. olümpiamängude
boikoti võimalusi. Samuti toinub
ka 1994.a. talvemängudele asuk)ha
valimine Soulis, millega on kaltle-matult
kindlustatud enamiku idabloki
riikide osavõtt Soulis toimuvaist
1988.a. mängudest, jättes oma aatekaaslase
Põhja-Korea toetuseta boikoti
läbiviimisel, kuid kindlasti suurendab
lOC muret kaitse korraldamisel
asjaolu, et kommunistlik Põhja-
Korea võib tarvitusele võtta terrorismi
osavõtvate lääneriikide sportlaste
vastu.
Vaatamata enamiku Kanada elanikkonna
toetusele, on valitsusel
tekkinud raskusi uue rangema im-migratsiooniseaduse
läbiviimisel
parlamendis väikese „haledameel-sete"
grupi vastuseisu tõttu, kes
naiivselt usuvad uue rangema im-migratsiooniseaduse
rakendamisel
inimõiguste rikkumist, arvestamata
sellega, et Kanada on jäänud oma
pehmete seaduste tõttu viimaseks
„rahusadamaks" terroristidele ja kriminaalsele
elemendile lääneriikide
peres. Vaatamata naiivsele opositsioonile
on enamik lääneriike suutnud
piirata rangemate seaduste rakendamisega
ebasoovitava elemendi
immigratsiooni ja seadusvastast sissevoolu,
kusjuures Inglismaa kasutab
seaduse rikkujate juurdluse ajal
nende elukohana Kanada luksushotellide
asemel varemalt autode veoks
tarvitatud praame. Selline seaduserikkujate
range vastuvõtt on mõjustanud
paljusid meelemuutusele Inglismaa
külalislahkuse proovimiseks.
Seda võivad tõendada 49 SriLankast
pärinevat tamulit, kes püüdsid salaja
maanduda Inglismaal, samuti nagu
tegid seda möödunud aastal 149 samast
rahvusest isikut KanadaSpja is-"
tuvad nüüd juba pikemat aega valve
all umbes 100 km Londonist eemal
väikeses Harwich'i sadamas praamil.
Samuti on ka teised Euroopa
riigid hakanud kitsendusi tegema immigrantide
vastuvõtul, kuna ametlikel
andmetel tõusis möödunud aastal
salaja sisse tulnud immigrantide arv
204.000 peale, kellest enamik on
Aafrika ja Aasia mandrilt ning kasutasid
Lääne-Euroopasse pääsemiseks
Ida-Saksamaad, teadmises et
Lääne-Saksa avatud kätega võtab
vastu idapõgenike.
Piirivalve kõvendamise ja lennuliinide
karistamisega paberiteta isikute
sissetoomise eest on Lääne-
Saksa suutnud pidurdada seadus-•
vastaste immigrantide voolu Saksamaale
ja naaberriikidesse. Samuti on
ka teised Euroopa riigid rakendanud
rahalisi trahve lennuliinidele sisse-sõiduloata
isikute sissetoomisel.
Senini on ainult Norra, Holland
ja Šveits järele jäänud riikideks,
TORONTQ EESTI ÜHISPANK
9S8 Broadview Ave., Toronto,
OiitarioM4K2M
ühenduses on jõud
UUED KÕRGE %-QA KINNISED
TÄHTAJAUSED HOIUSED
1 AASTA - 8,00%
2 AASTAT - 9,25%
3AASTAT - 9,75%
Informatsiooniks helistag®
465-4659
IPcink avatud asma8p.~r«ada 10.00~3J
?®i8ip. ja neljap. õhtuti 5.30-8.00. Uup. 10.00-1.
EESTI UlllMl
736-1170
Kodn 223^201
AARDVARK
FLORIST
Avatud 7 päeva nädalas # Ülelinns kohaieviimine
lC65S'nBELESAVEW
NORTH YORK ONT
M2R2S9
Onumik LINDA SEPP
ELEKTRIK
tgasugusod elektritööd, parandused,
uuondused, kodudes või ettevõtetes.
HALLIN6
Tol. 762-91
ÜC.E1044
Ct>0«i
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
Eesti Rahvuslaste Kogu
tOBM.
kes pole tarvitsenud teha kitsendusi
värviliste immigrantide piiramiseks,
kuna teadmata põhjusel pole eelpoolnimetatud
riigid eelistatud teistelt
mandritelt immigrantide poolt ja
sellega ei ole kardetavaks muutunud
nende riikide majandusele ega hoolekandele.
Rangemate immigratsiooni-seaduste
rakendamist kehtestakse
kõigis lääneriikides ainult salajaste
immigrantide k^ohta, kuna poliitiliste
põgenike vastuvõtt kestab kõikide
riikide poolt edasi endistel alustel.
H.kivi
Kiri kodumaalt
. . .Ilmad on sellel aastal kohutavalt
halvad, päevad läbi sajab vihma
ja tuul on kõva. Jõe ääres olen saanud
käia paikest võtmas ainult kolmel
päeval. Vesi jões on külm sellel aastal.
Inimesed on mures aedvilja pärast.
Kartul ei kasva ja kardetakse, et
needki mis on kasvanud, lähevad
mädanema. Saagilootused on väga
kahtlased. Inimesed elavad siiski,
sest oleme harjunud piskuga ära elama.
Põllumehed kasvatavad rohkem
lihaloomi, aga poes ei ole liha müügil.
Kõik läheb maalt välja. Vahel on
müügil suitsutatud seasabad ja
-pead. Vahel õnnestub saada ka jupikene
vorsti. Meil vahel veab, kui ema
saab oma töökohas meile liha osta,
siis ikka on midagi laua peale panna.
Eestlased on töökas rahvas ja elaks
hästi, kui ei peaks oma toodangut ära
andma, maalt välja saatmiseks. Seda
tehakse plaanide kohastelt ja plaanide
vastu ei saa keegi midagi teha.
Räägitakse, et Moskvas on toitaineid
külluses, aga meie ei saa minna sinna
midagi o^tmfik
Augustikuust on pool möödunud,
loodame, et tuleb veel mõni soe päev,
enne kui algavad sügisesed vihmasajud.
DODGE CHRYSLER LTD;
2180 LAWRENCE AVENUE EAST, SCARBOROUGH, ÖMTARIO MIP 2P8
(ATBIRCHMOUNT)
5ALES & LEASING REPRESENTATIVE
CHRYSLEa
DODGE
KCAR
EXPO
SALES 751.7757
KODUNE 640-7893
TORONTO EESTI
Ühenduses on \h
ÜHISPANK
58 BROADVIEW AVE., TORONTO
auhind esmalte
Ä¥ÄTyD:!LÄUPAE¥m
10.00-1.00
i algusest kuini aprõSil l&puroo
HELISTAGE 46i-46S@
.. .isikutele kellel on sümapaistvad saavutused ja kelle panus on olnud kasuks ühiskonnale
Ontarios ja mujal.
Ontario valitsus on loonud "Order of Ontario", et vääristada neid isikuid, kes on phiud eriti
silmapaistvad kultuuri- või spordi alal; äri- või tööstuse alal; haridus- või tervishoiu alal;
teaduslikkudel aladel... ükskoüc, mis alal või tegevuses.
Ettepanekuid "Order of Ontario" saajateks kaalub selleks loodud Advisory Councü. Council'!
auesimeheks on The Honourable Lincoln M. Alexander, Lieutenant Governor pf Ontario.
Council'i koosseisu kuuluvad:
Chairman
Itie Honourable Wüüam G.C.Howland, CWefJustice of Ontario
Honourable Hugh Edighoffer, Speaker of theLegislative Assembly
Mr. Robert Carman, Secretary of theCabinet and
Clerk of the Executive Council
Kui Tfeie soovite kedagi ettepanna selle auhinna saajaks, ametlikke blankette on saadaval
, kirjutades järgneval aadressil:
The Ontario Honours and AwardsSecretariat
Ministry of Intergovernmental Affairs
5th Floor, Mowat Block, 9paBay Street, Tbronto, Ontario M
Ettepanekute vastuvõtmise tähtpäevaks on 15. november 1987.
ffMIWIIHijJ
t»Meie Elu"
Alui
sel
Seni
Eesti, Läti jj
kui endisih
meile praegi
vapte Orgai
ametliku vaa(
ja saamiseksl
mille toetami
8ed ja leeduli
tuhandeid toi
se korraldan
poolt algaval I
ajal Augusti
£KN-i juures
tee, kes Üiei
nõukogu voll
ülemaailmself
osas, ringkirji
fisukohamaad]
oioonidele ja
muid esinda vi
paludes neid
tud aktsiooi
Ringkirja äral
gile Eesti Vab|
tele esindajat!
kaasabi aktsiol
SELGITUSTÖI
Nagu märgiti
organisatsioonil
le, on vahepeal
ju ja tehtud mij
Balti riikide apt
ettevalmistamii
ÜRO liikmestil
tööd Balti riiki
apelli vastuvõti
vajalike käendal
rite') leidmiseks!
Nende eeltööl
niikaugele, et'
kokku tuleva
saadakse seal ah
aktsiooni huvid«
Bahi riikide ap|
põhjendab jurii(
Balti riikide taoti
Idde diplomaatili
gitatakse, missui
da sooviavaldusi
saada sooviavak
Eestlaste asul
ganisatsioone p|
toetada Balti riik
u
Balti-aineline
sai alguse Poolai
tud Balti Institui
hoogsaim periooj
rast Teist maaü^
rearvuUsele põgi
esimesil sõjajärg|
Rootsis välja
„BalticReview",
ta pärast muüti
seks. Ka pagulusi
taotleti Balti toi
kusjuures erilist
katse luua „oma
ei suutnud edasi
niküllõpilaste va|
iklikooHdesse ja
mise lainet alati
1948.
Põgenike maail|
laiali paisatusetõtl
mistegevus ülemal
niks. Eriti suure
Teaduste Edene
(AAfiS) rajamine
le selleainelisele kl
rylandi ülikoolis 19|
peatselt elujõulinf
kes korraldab iga
rahvusvahelisi koj
erisümpoosioneid,
peale selle uurimist
tärnist. AABSil onl
teed Kanadas ja Au(
lemad pn tegutsen i
te koraldamlsel. Kt
jel võib julgelt ütij'l|
aastail on Balti-ain(
vuse peamiseks as
Ameerika,,eriti USj
Kuid akadeemilij
ka Euroopas, kusta
ei olnud välja surnul
põgenike eestveol \\
Boiti Ajalookomisj
pea algusest GöttinI
danud senini 40 eri]
muti loodi 1953. aa?
Uurimisinstituut, ke|
tu aastat teaduslikke
sarjas „Commentati|
Sellele lisaks on te
aastast Köningsteij
Balticum, kelle po(
aastaraamatut „Actl
siiski tuleks tähenda]
lookomisjoni rõhuaj
nud üldiselt baltisal
Bonnis töötav institi
edasi tegutseda ja Acj
saavutanud suurt tähi
teaduslikus maailmaj
Rootsis alustas teg(
tuut aa8tall970, ningi
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 1, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-10-01 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E871001 |
Description
| Title | 1987-10-01-02 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | NELJAPÄEVAL, 1. OKTOOBISSL - TOÜRSDAY, OCTOBER1 ,,Meio W m. 40 (1960) 1087 „MEIE ELU" » „ÖU1 LIFE" " Estonksi WeeMy Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian J, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4N 2R6. Tel. 468-0951 teemal 1: H. Rebane ja S. ¥eidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J. USA. Tel (201) 262-0773. „Meie Elu*' väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri.algatusel 1950. „Meie Elu" toimetus ja' talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave.. Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951. „MEIE ELU** kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmiseks; Esmasp.,kolmap. ja reedel kl. 9hm.-5 p.l., teisip. ja neljap. Icl. 9 hm. - 8 õhtul, laupäeviti kl. 9 hm. - 1 p.l. „MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas la.^45.00,6 k. |25.00, 3 k. $16.00. ® USA^-sse 1 a. $50.00, 6 k. $28.00, 3 k. 118.00. ®^ Ülemeremaadesse 1 a. $55.00, 6 k. $30.00, 3 k. $20.00. § Kiripostilisa; Kanadas l a . $39.00,6 k. $19.50,3 k. $9.75. USA-sse 1 a. $48.00, 6 k. $24.00, 3 k. $12.00. Õhupostilisa üle-meremaadesse: 1 a. $93.00, 6 k. $46.50, 3 k. 123.25. / ^ÜKSIKNUMBER- 75$ KUULÜTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel $6.50, tekstis $5.50. • I99!llllllllllll|llliliiilllilllli!!l3llillilltllllllllllilll31l^ VOl Balti riigil lasub endiselt surve nõukogude poolt ja relvastuse lahendamine ei vii kahte suurriiki neis küsimustes üksteisele lähema- , ShuUzi väljendus OSI selles mõttes sümptomaatiline, et juhib tähelepanu kahe suurriigi muutuvatesse vahekordadesse, mis muutub primaarseks, kuid ei too paremusi endistele väikeriikidele ja nende rahvaste õigustele, Kõik teised väljavaated kahe suurriigi vahel saavad nende nõudmistes kujuneda ainult nõrgemaks. Meie ei taha unustada, et Jaltas istusid koos ja otustasid teiste maade saatust peale Stalini ka Ghurchill ja Roosevelt Balti maad ei saanud sealt ühtegi toetust ja kaotasid oma iseseisvuse ainult sellepärast, et läänemaad kartsid Hitlerit. Ida-Euroopa jagamine ei olnud mingi julgustegu vaid vanade meeste argus, kellel puudus usk iseendasse. Kuidas saavad Balti rahvad kunagi respekteerida sarnast iseloomu puudust? President Reagan ei oie veel täiesti alla vandunud Gorbachevi poliitilistele tarkustele. Eriti ripub alles õhus Reagani õhuruumi kaitse, mis ei meeldi Gorbachevile, kuid millest ka Reagan ei taha kergesti loobuda. Kuid peame meeles pidama, et Reagan istub oma presidendi perioodi viimasel veerandil ja katsub seda nii hästi kui halvasti teostada, et õige mehena USA ajalukku minna. Reaganil on olnud mitu sisemist operatsiooni ja ta maadleb ka nahavähjaga. On selge, et see ei ole endine Reagan, kellel ametisse astumisel olid selged vaa° ted Nõukogude Liidu punasele po)° lutikale ja kes seda ka selgelt väljendas. Kiirelt vastu minnes koostööle Gorbacheviga on päris selge, et ta ei saa ülal hoida USA rahva kriitilist meelt agressiivse punase ideiiiH> loogia vastu. Kuid meenutame siiüi-kohal, et Gorbatchev oma energiale ja intelHgentsile vaatamata OBa täielikult kommunistliku praktika ja teooria esindaja ja ei mõtlegi oma ideoloogias muudatust teha. Nii siis, ka tuumarelvad või mit° te, Nõukogude Liidus ei ole väike- Eelmise maailmasõja aegu toimus uurimistöö tuumarelva loomise kohta ja Ameerika esimene aatomipomm lõhkes Hiroshima kohal. Sellest ajasjt peale on käinud tuumarelvade viimistlemine ja tootmine, seega üle neljakümne aasta. Ifahe suurvpimu, USA ja Nõukogude Liidu tuumarelvade arsenal on silmapilgul nii suur, et sõja puhul on võimalik üksteist hävitada mitmekordses ulatuses. Seega on tuumarelvade toodang ja võitluseks valmisolek muutunud asjatnaks võitluseks ja loogiliseks tulemuseks on päevakorral tuunuarelvade l i k v i d e e r i M i n e. USA ja Nõukogude Liit töötavad Just selle küsimuse ümber ja kui arusaamised on vastastikku koordineeritud võivad lähemad kuud viia need jkaks suurvõimu vastastikusele kokkuleppele. Nii siis seisab kahe suurvõimu juhil ees vajadus järgmiseks kokkuleppeks, et tuumarelvade likvideerimise küsimust otsutada. Tähtpäeva selleks kohtumiseks ei ole< küll määratud, kuid see võib toimuda kunagi käesoleval aastal. President Reagan ja peasekretär Gorbachev kohtusid esimest korda Genfis. Kui^ see oli nagu üksteisega tutvumise visiit ja midagi olulist ei andnud. Teine kokkusaamine oli Islandil ja paistis, et ka sellel kohtumisel ei saavutatud midagi olul i s t Nüüd isiis seisab kahel suurriigi peal uus kohtumine, kus lõplikud Icüsimusedpeaksidtulema otsustamisele ja allakirjutamisele. President Reagan tahab, et Gorbachev peab selleks USA-sse lendama. USA välisminister G.Shultz m ä r g i b oma jutuajamises N. Liidu välisministriga kohtumise järcil: „01ukorrad on suuresti muutunud vahekordades ÜSA ja Nõukogude Liidu vahel." Võib-olla on see väljendus võtmeks USA akministratsiooni muutumises Kremli vastu. Siit võivad hargneda mitte ainult relvastusli-kud küsimused, vaid ka majanduslikud ja koostöö küsimused kahe suurmaa vahel. Juhime oma lugejate tähelepanu, et muutused võivad tulla ka inimõiguste küsimustes. Meie ei looda Sellest midagi positiivset. Sest eesti rahval ja kolmel lllliillillHiliiillilllllljSmilM Järjekordselt varjutavad poliitilised murepilved Souli fahvuova-heliste olümpiamängude suurejoo-nelist kordaminekut kommunigtli" ke riikide poolt ähvardav boikott, mille põhjustab Põhja-Korea pidev nõudmine ühe kolmandiku sportlik ® võistluste korr&ldamisekg. Rahvusvahelise olümpiakomitee kompromiss-ettepariek 5 spordiala võistluste korraldamiseks ei rahuldanud Põhja-Korea kommunistlikku valitsust, kes jonnakalt hoiab kinni oma nõudmisest 8 spordiala, s.ö. ühe kolmandiku võistlusalade läbiviimisest Põhja-Korea pinnal, õigustades seda rahvaarvu jaotusega. Kompro-miss- ettepanelcu tagasilükkamisega kardetakse Põhja-Korea võimalikku mängude boikoteerimist, millega võivad ühinedaka teised kommunistlikud riigid ja poliitilised sõbrad, nagu N. Liit ja Ida-Euroopa riigid. Rahvaarvu alusel nõudmise ümberlükkamiseks teatas olümpiakomitee Põhja-Korea valitsusele olümpiamängude korraldamise õiguse andmist ainult linnadele, aryestamata riike, rahvusi ja poliitilist meelsust. Varemate boikottide kordumisest hoidumiseks, millised toimusid Moskva ja Los Angelese olümpiamängudel, saadetakse osavõtu kutsed välja otseselt lOC poolt, millega tahetakse võtta võimalus poliitilistel põhjustel keeldumiseks. Samutiraja-takseSoulis toimuvate olümpiamängude hea kordamineku lootused praeguse lOC president Samaranch'i headele sidemetele idabloki valitsustega, kuna ta Hispaania konsulina N. Liidus olles suutis lahendada mitmeid keerulisi arusaamatusi. Saina-ranch on olnud ka lojaalne Souli asukoha kaitsmisel olümpiamängudeks, kes isegi suurte valitsusvas-taste rahutuste ajal keeldus uue asukoha otsimisest. Muret tekitab ka võimalik Põhja-Korea poolt rahutuste tekitamine Soulis toimuvat olümpiamängude ajal oma agentide toetusel, vaatamata sellele et ta küllaldast toetust ei saa oma poliitilistelt sõpradelt mängude boikoteerimiseks, sest idabloki osavõtu meelitamiseks toimub 1944,a. olümpiamängude asukoha valimine esmakordeslt 1988.a. Soulis toimuvaist mängudest osavõtvate riikide esindajate poolt, kus kandidaadina on Bulgaaria pealinn Sofia, mis kindlasti vä^in- ;;cdab idabloki 19,88. ä. olümpiamängude boikoti võimalusi. Samuti toinub ka 1994.a. talvemängudele asuk)ha valimine Soulis, millega on kaltle-matult kindlustatud enamiku idabloki riikide osavõtt Soulis toimuvaist 1988.a. mängudest, jättes oma aatekaaslase Põhja-Korea toetuseta boikoti läbiviimisel, kuid kindlasti suurendab lOC muret kaitse korraldamisel asjaolu, et kommunistlik Põhja- Korea võib tarvitusele võtta terrorismi osavõtvate lääneriikide sportlaste vastu. Vaatamata enamiku Kanada elanikkonna toetusele, on valitsusel tekkinud raskusi uue rangema im-migratsiooniseaduse läbiviimisel parlamendis väikese „haledameel-sete" grupi vastuseisu tõttu, kes naiivselt usuvad uue rangema im-migratsiooniseaduse rakendamisel inimõiguste rikkumist, arvestamata sellega, et Kanada on jäänud oma pehmete seaduste tõttu viimaseks „rahusadamaks" terroristidele ja kriminaalsele elemendile lääneriikide peres. Vaatamata naiivsele opositsioonile on enamik lääneriike suutnud piirata rangemate seaduste rakendamisega ebasoovitava elemendi immigratsiooni ja seadusvastast sissevoolu, kusjuures Inglismaa kasutab seaduse rikkujate juurdluse ajal nende elukohana Kanada luksushotellide asemel varemalt autode veoks tarvitatud praame. Selline seaduserikkujate range vastuvõtt on mõjustanud paljusid meelemuutusele Inglismaa külalislahkuse proovimiseks. Seda võivad tõendada 49 SriLankast pärinevat tamulit, kes püüdsid salaja maanduda Inglismaal, samuti nagu tegid seda möödunud aastal 149 samast rahvusest isikut KanadaSpja is-" tuvad nüüd juba pikemat aega valve all umbes 100 km Londonist eemal väikeses Harwich'i sadamas praamil. Samuti on ka teised Euroopa riigid hakanud kitsendusi tegema immigrantide vastuvõtul, kuna ametlikel andmetel tõusis möödunud aastal salaja sisse tulnud immigrantide arv 204.000 peale, kellest enamik on Aafrika ja Aasia mandrilt ning kasutasid Lääne-Euroopasse pääsemiseks Ida-Saksamaad, teadmises et Lääne-Saksa avatud kätega võtab vastu idapõgenike. Piirivalve kõvendamise ja lennuliinide karistamisega paberiteta isikute sissetoomise eest on Lääne- Saksa suutnud pidurdada seadus-• vastaste immigrantide voolu Saksamaale ja naaberriikidesse. Samuti on ka teised Euroopa riigid rakendanud rahalisi trahve lennuliinidele sisse-sõiduloata isikute sissetoomisel. Senini on ainult Norra, Holland ja Šveits järele jäänud riikideks, TORONTQ EESTI ÜHISPANK 9S8 Broadview Ave., Toronto, OiitarioM4K2M ühenduses on jõud UUED KÕRGE %-QA KINNISED TÄHTAJAUSED HOIUSED 1 AASTA - 8,00% 2 AASTAT - 9,25% 3AASTAT - 9,75% Informatsiooniks helistag® 465-4659 IPcink avatud asma8p.~r«ada 10.00~3J ?®i8ip. ja neljap. õhtuti 5.30-8.00. Uup. 10.00-1. EESTI UlllMl 736-1170 Kodn 223^201 AARDVARK FLORIST Avatud 7 päeva nädalas # Ülelinns kohaieviimine lC65S'nBELESAVEW NORTH YORK ONT M2R2S9 Onumik LINDA SEPP ELEKTRIK tgasugusod elektritööd, parandused, uuondused, kodudes või ettevõtetes. HALLIN6 Tol. 762-91 ÜC.E1044 Ct>0«i EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA Eesti Rahvuslaste Kogu tOBM. kes pole tarvitsenud teha kitsendusi värviliste immigrantide piiramiseks, kuna teadmata põhjusel pole eelpoolnimetatud riigid eelistatud teistelt mandritelt immigrantide poolt ja sellega ei ole kardetavaks muutunud nende riikide majandusele ega hoolekandele. Rangemate immigratsiooni-seaduste rakendamist kehtestakse kõigis lääneriikides ainult salajaste immigrantide k^ohta, kuna poliitiliste põgenike vastuvõtt kestab kõikide riikide poolt edasi endistel alustel. H.kivi Kiri kodumaalt . . .Ilmad on sellel aastal kohutavalt halvad, päevad läbi sajab vihma ja tuul on kõva. Jõe ääres olen saanud käia paikest võtmas ainult kolmel päeval. Vesi jões on külm sellel aastal. Inimesed on mures aedvilja pärast. Kartul ei kasva ja kardetakse, et needki mis on kasvanud, lähevad mädanema. Saagilootused on väga kahtlased. Inimesed elavad siiski, sest oleme harjunud piskuga ära elama. Põllumehed kasvatavad rohkem lihaloomi, aga poes ei ole liha müügil. Kõik läheb maalt välja. Vahel on müügil suitsutatud seasabad ja -pead. Vahel õnnestub saada ka jupikene vorsti. Meil vahel veab, kui ema saab oma töökohas meile liha osta, siis ikka on midagi laua peale panna. Eestlased on töökas rahvas ja elaks hästi, kui ei peaks oma toodangut ära andma, maalt välja saatmiseks. Seda tehakse plaanide kohastelt ja plaanide vastu ei saa keegi midagi teha. Räägitakse, et Moskvas on toitaineid külluses, aga meie ei saa minna sinna midagi o^tmfik Augustikuust on pool möödunud, loodame, et tuleb veel mõni soe päev, enne kui algavad sügisesed vihmasajud. DODGE CHRYSLER LTD; 2180 LAWRENCE AVENUE EAST, SCARBOROUGH, ÖMTARIO MIP 2P8 (ATBIRCHMOUNT) 5ALES & LEASING REPRESENTATIVE CHRYSLEa DODGE KCAR EXPO SALES 751.7757 KODUNE 640-7893 TORONTO EESTI Ühenduses on \h ÜHISPANK 58 BROADVIEW AVE., TORONTO auhind esmalte Ä¥ÄTyD:!LÄUPAE¥m 10.00-1.00 i algusest kuini aprõSil l&puroo HELISTAGE 46i-46S@ .. .isikutele kellel on sümapaistvad saavutused ja kelle panus on olnud kasuks ühiskonnale Ontarios ja mujal. Ontario valitsus on loonud "Order of Ontario", et vääristada neid isikuid, kes on phiud eriti silmapaistvad kultuuri- või spordi alal; äri- või tööstuse alal; haridus- või tervishoiu alal; teaduslikkudel aladel... ükskoüc, mis alal või tegevuses. Ettepanekuid "Order of Ontario" saajateks kaalub selleks loodud Advisory Councü. Council'! auesimeheks on The Honourable Lincoln M. Alexander, Lieutenant Governor pf Ontario. Council'i koosseisu kuuluvad: Chairman Itie Honourable Wüüam G.C.Howland, CWefJustice of Ontario Honourable Hugh Edighoffer, Speaker of theLegislative Assembly Mr. Robert Carman, Secretary of theCabinet and Clerk of the Executive Council Kui Tfeie soovite kedagi ettepanna selle auhinna saajaks, ametlikke blankette on saadaval , kirjutades järgneval aadressil: The Ontario Honours and AwardsSecretariat Ministry of Intergovernmental Affairs 5th Floor, Mowat Block, 9paBay Street, Tbronto, Ontario M Ettepanekute vastuvõtmise tähtpäevaks on 15. november 1987. ffMIWIIHijJ t»Meie Elu" Alui sel Seni Eesti, Läti jj kui endisih meile praegi vapte Orgai ametliku vaa( ja saamiseksl mille toetami 8ed ja leeduli tuhandeid toi se korraldan poolt algaval I ajal Augusti £KN-i juures tee, kes Üiei nõukogu voll ülemaailmself osas, ringkirji fisukohamaad] oioonidele ja muid esinda vi paludes neid tud aktsiooi Ringkirja äral gile Eesti Vab| tele esindajat! kaasabi aktsiol SELGITUSTÖI Nagu märgiti organisatsioonil le, on vahepeal ju ja tehtud mij Balti riikide apt ettevalmistamii ÜRO liikmestil tööd Balti riiki apelli vastuvõti vajalike käendal rite') leidmiseks! Nende eeltööl niikaugele, et' kokku tuleva saadakse seal ah aktsiooni huvid« Bahi riikide ap| põhjendab jurii( Balti riikide taoti Idde diplomaatili gitatakse, missui da sooviavaldusi saada sooviavak Eestlaste asul ganisatsioone p| toetada Balti riik u Balti-aineline sai alguse Poolai tud Balti Institui hoogsaim periooj rast Teist maaü^ rearvuUsele põgi esimesil sõjajärg| Rootsis välja „BalticReview", ta pärast muüti seks. Ka pagulusi taotleti Balti toi kusjuures erilist katse luua „oma ei suutnud edasi niküllõpilaste va| iklikooHdesse ja mise lainet alati 1948. Põgenike maail| laiali paisatusetõtl mistegevus ülemal niks. Eriti suure Teaduste Edene (AAfiS) rajamine le selleainelisele kl rylandi ülikoolis 19| peatselt elujõulinf kes korraldab iga rahvusvahelisi koj erisümpoosioneid, peale selle uurimist tärnist. AABSil onl teed Kanadas ja Au( lemad pn tegutsen i te koraldamlsel. Kt jel võib julgelt ütij'l| aastail on Balti-ain( vuse peamiseks as Ameerika,,eriti USj Kuid akadeemilij ka Euroopas, kusta ei olnud välja surnul põgenike eestveol \\ Boiti Ajalookomisj pea algusest GöttinI danud senini 40 eri] muti loodi 1953. aa? Uurimisinstituut, ke| tu aastat teaduslikke sarjas „Commentati| Sellele lisaks on te aastast Köningsteij Balticum, kelle po( aastaraamatut „Actl siiski tuleks tähenda] lookomisjoni rõhuaj nud üldiselt baltisal Bonnis töötav institi edasi tegutseda ja Acj saavutanud suurt tähi teaduslikus maailmaj Rootsis alustas teg( tuut aa8tall970, ningi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-10-01-02
