Meie Elu = Our life, October 1, 1987

              «m/mmmm
il
e E8ii" nr. 40 (1960) 1987 : 99 *T
cm
Meie E M " ür. ^ll (1960) 19@7 NELJÄMEVAL, 1. OKTOOBRIL - 1
irimehe Kirby Inwoodi
iljuti sai Venemaalt kat­se
T^nyaSedorova ja
tõsteti süüdistus, et ta
|naišt ja poega, nii et nad
iabi. Venemaalt saabu»
psega paigutati naiste
aKirby Inwoodi asi tuli
htus. Tanya Sedorova-miseks
käis Torontos
asekonsul Gennady
Ottawast ja pakkus
bi naise tagasi-eiii|(
ale. Tahya siiski
asiniinekust ja tänas
ke vastuvõtu eest Ta­ale
pakkusid paljud
oma kaasabi uue
va
ndi
)LM (EPL) - HiljutS
jkogude uudistebüroQi
(is elavat eestlast sõj&°
kuid lähemal uurimi-bt
mees tegelikult ola
geinud metsavennana.
Imaäegselt hakkas N.
zanda ka tegelema va­llanud
eestlasega, kes
le ja muutis oma nime.
[t süüdistati tuhandete
lises, pannakse Islan-rryele
ainult kümme»
Ka Islandi valitsusele
{^äljaandmisnõue, mil-
^alitsüse poolt vastati
'i
iisfamine
ilemuseta
irnst Zundel, kes mõis?
lieteadete levitamises
kausti" kohta ja eda-
Memusena ootab uut
ivati uuesti kohtusse,
[locaust Remembran-
^i'i asutaja Sabina Cit-jtas
esimest protsessi,
lüüdistuse, et Zundel
luaril raadiojaamale
pajamiseltaas levita-
^rmatsioonj. Kohus
itnud asja arutusele,
jrDavidFinley väitis,
|del raadios avaldas
mitte fakte.
Z-TERAAPIA
:KSOLOOGIA
erts R:IV1J.
massaaž-terapist
tt kokkuleppel
1757-8679
ED ja
ID KULÜK
f5-1280
Koguduse
letus algab
Irtele Jakobi kogudu-
Ipäeval, 18. oktoobril
ateenistusega Redee-soovivad
sellest osa
b peatselt end regis-.
Ise õpetajale.
IgPANÜKS
rSIOÕNIDEL
[il asunud oma jär-
I E N D R I T Ä H T R A A -
isele 1988. aastaks.
iLU" KALENDER,
on organisatsioon
Elu" laialdasele
asendamatuks k^ä-kogu
vaba maall-iti
organisatsiooni-oluline,
et Täht-id
organisatsiooni-jed
aadressid.
ie praeguste õlge-
[aamiseks palütak-rganisatsioone
Ka-saata
oma täpsed
;^ode'i äramärkimi-i
V HIUEMALT
IKS s.a. aadressil:'
I i'
I E E L U " mm AVE.,
>NT. M4K 2R6
^valdamine ,Jllele
\ius on iga organi-mvides.
Seepärast
Iress „Meie Elu"
bks kohe viivita-
, A I E I E E L U "
KIRJANDUSED KUNST
• KULTUUR
esti 00
Artur Grönberg: Eesti Üliõpio
laste Seltsi ajalugu 11 (190S—
1940). Eesti Üliõpilaste Vane­matekogu
kirjastus, Montreal.
Trükk: Estopriit Ltd., Toroisto
sellest avasieb meile asjalik ja huvi­pakkuv
pilt.
Algaäegadel oli ka mõnesugiiast
kommunistlikku elementi üliõpi­laskonnas
liikvel, milline aga pä­rast
1924.a. mässu likvideerimise
haihtus. Üliõpilaskonna hoiak oli
2.
TEGEVUS
On huvitav tähele panna, et pere
heitmise pingele kahe uue võsu ülimalt rahvuslik;— aidates alati
eraldumisel EÜS-i tüvest ei järg- kaasa üldistele rahvuslikele üritus-
, , , ... Meiud pettumuse loidust— vaid tele (nt kõnelennudK Pärast i
, Need aködeemihse pere liikmed, vastupidi - kodurahu saavutami- seisvuse saabumist kahanes EÜS-i
kes vaikiva ajastu aktiivselt kaasa gel algas uus hoogne tegevus tea- välistegevus, kuna selleks polnud
elasid ja uuest üliõpilaskonna duslike osakondade esiletõusuga enam endist vajadust omariiklikü
Esindusest osa yotsid - teavad juba alates 1907. a. peale, eriti aga vastava aparatuuri tööle rakendu-
Iiästi kui kurva olukorra Esinduse peale Frat Estica ja Sakala iseseis- misel. Rõhk asetus orgides nüüd
orgide vahekordades tekitasid pea- vumist Seega oli nagu saavutatud enam üliõpilaslikuie pinnale -
linnas ilmuvad dekreedi uns sihikindlus, kodurahu ja selge akadeemiline töö ja kutseline ette-nud
lohe oli poliitilist laadi - ja sõiduvesi. Uuest suunitlusest sai valmistus omandasid prioriteedi,
seda omaenda Eesti Vabariigis, EÜS-i rahvuskultuurilist palet ise- SellsM seoses annab autor seise
midakmkakadeemiUsedorgidol^ loomustav ja aimamisi'tulevast ü l S S Z^l^
ultrarahvuslikus vaimus aidanud eesti oma ülikooli ettevalmistav struktuurilisest ilme^^^^^^
üles ehitada -^alates Juba 50 a. töö. Osakondade arv kasvas kahek- dega - Seltsi kodukorrast ja uus-enne
Vabariigi tegelikku sund^ sale ja kõik nad tegelesid teadus- ustest. See kõik muutub elevaks ja
T ^ i S s ^ v l ^ H ^ ^ l f ^ oskussõnade, huvitavaks autori asjatundlikkude
Tartu Ülikooli sekvestri alla panek üldse teadusliku eesti keele loomi- kommentaaridP naial Seltsi kodu­kees
ülikooli valitsuse tagandami- -««^ K:-.-*- Kommentaaride najal, beltsi kodu
sega eesotsas auväärse rektor Kõ- des artikleid ajalehes ja koostades fäinda^^ Täienduskeskkooli esimene klass koolipäeval. Ees, laua taga, vasakult: Krist Rand, Tiina Kask.
puga, nii nagu sündis paar aastat albumeid. Viimane ülesanne lan- — SeltsTkombed^—^säiH Tagajsoöh Margus Timusk, Martin Arro, Toomas Orav, Eero Laansoo, klassijuhataja Lydia Aruvald, Allan
varem „Postimehe" ning peatoime- ges EÜS-i ajalooliselt kõige vääri- meelgi ajaloolist korporatiivset ele- ^etsalo, Peter Türk, Toivo Pajo, Riki Hiir (varjatud), Kati Lepik, Katriina Küng, Kairi Taul, Alissa Puhm.
taja Jaan Tõnissoniga 1935.a. ja kamale osakonnale, miTleks oli ^en^ieriti värvide andmise tsere- All - Eesti Gümnaasium uuel õppeaastal Istuvad, vasakult: Tiina Rebas — õpetaja, Vaike Rannu- I^^QT f i r f T n>!ruir^^^^^ möödunud sajandist Kirjan- moonia - mütsi ja lindi näol aka- õpetaja, Ingrid Piil - õpetaja, Liis Truuvert - õpetaja, Björn Viir, Erik Silmberg, Kyllike SiUaste, Ekke S^l^iJ^E^^^ deemilisep^reliinipidi^ini^^^^
damisega.
. . . . . . . . ^ , oli . . . kkoodduukkoorrrraaggaa aukohale aseta Silm, Liisa Novek. . Foto - 0. Haamer
• T • V • w 1 A b f^u" ajbumeid. See töö toimus tud.Et400-le lähenevat üliõpilasperet
tasalülitada, ku- kooskõlas Eesti Kirjanduse Seltsi- korralikult funktsioneerimas hoi-iniaulikooli-
lmna enamus oli haale- ga, Eesti Arstide Seltsiga ja teiste da selle eest hoolitses Laiendatud
tanud Rahvuskogu kokku-kuuumi. üliõpilaaorgidega (ühendus. Põh- tteeL Ä
se vastu. Seda Tartu vaimu sumbu- jala). Osakondade pearõhk oli si-
Need olid Tallinna katsed kuul-
Toronto kooliõpetajate Streik
, (Algus esiküljel)
M . ^ o jaiai. ussKonuaae pearouK on ja Eestseisus koosnedes 3 ametni- alad leidsid käsitamist kvali- tades on karta, et hääled muuSika-tamise
katset võib lugeda vaikiva demeil rahvaga - Seltsi peareegel Komisjonidega kokku valiti ^^\seeritud instruktorite poolt, neist poodiumilt võivad ^segada õppetööd
ajastu üheks suuremaks inimli- juba sünnist neale vastavalt Soo- ^"T* ^^'"l^i.^^j^^Sa "^""^"Y* mitmed ülikooli õppejõud. kooli klassiruumides,
loiks eksimuseks. jUDa^sunmsi peaie, vasiava^ igal semestril 63 ametnikku. Km A n n o o c n t n c o t n f t f n L n k T,
. . . ... >«,08a|^""t^eeskujul^^^
Autor ise oma eriuurimuses ja- prof. Vilbaste konstateerib 1934.a., koetud komisionid ia oaliu muud
tabtargutõmbamatakriitij^^ -avaneb lugeja silme ees maailm
dusi poliitilisel ^pinnal - ses see dest ongi pärit tolleaegsete üliõpi- omaette, micfa autor on selgitavate
langeks valjaspoole ülesannet, mi- laste hulgast. Ka Eesti Rahva kon^n^g^taaridega varustanud
da seab ühe m Muuseumi ja Arhiivraamatukogu Seltsi struktuuri juurde kuulub
probleemi^^ alussambana TOO-ne Vilistlaskogu,
uhmat akadeemiliseks ,a p^^^^^ ee- kel oma põhikiri ja kord. ja kellega
kronoloogiliste tagapohja^^^^^^^^ lajastul. Olid ju kõik põhilised rah- koos peetav ühine koosolek oli
ga. Veel enam: Artur^ronbergi vuskultuurilised orgid, nagu Eesti EÜS- i kõrgeim organ ja otsuse and-sugav
ajaloolase taip hoiab teda Aleksandrikoöli Komiteed, Eesti ja.
olukordade analüüsimisel harul- j;irjam©e8te-Selts, Eesti; Noorsoo
dases tasakaalus. Selle aluseks on j^agyatuse Selts j^^^^^
põhiline veendumus, et hoolimata pere liikmete algatusel ja juhtimi-inimlikest
eksimustest ja vastuolu- ggj^
dest poliitilisel ^lal — on Konstan­tin
Päts ning Jaan Tõnisson eesti Y Ä L J S V Ö I T L US
rahvuslikud suurinehed 20. sajan- ig^y a, pgaig raugeb osakonda-dil,
just nii hagu seda olid 19. sa- de tegevus ja poliitiliste sündmuste
jandiljakobsonja Hurt, kes samuti tagapõhjal kandub akadeemilise
lahkarvamusi kehastasid. pere tähelepanu ühisele välisvõit-
Sellise lähtealusega tuleb kaht- lugele. Autor oskab ajalooliste
lematult nõustuda. Võiks ainult li- sündmuste dramaatikat lühisõna-sadaf
et mõlemate teened on nagu ilmekusega kokku võtta, mida
tuletornid, milliste väärtust ei suu- eesti rahvas on pidanud taluma:
1905.a. sõda ja mäss koos järgneva
terroriga, I maailmasõda, 1917. a.
revolutsiooni, bolševikkude
saksa okupatsioon 1918. a.
Eesti Vabariigi sünni eelvõitlus ja
Õppeasutuse töö toimubka sel aastal Pikema sõnavõtuga esines kooli-koostöös
Toronto linna koolivälitsu- juhataja E. Martin, kes ütles: Alates
sega nende keelepärandi programmi 1982. aasta sügisest töötab Torontos
raames. Õppemaksu suuruseks on „Toroiito Eesti Täiendusgümnaa-käesoleval
aastal $50,- perekonna sium". Tõelise gümnaasiumiga on
pealt, vaatamata õpilaste arvule pe- koolil küll vähe ühist. Nime valik
rekonnast.'Soovikorral võit) seda ta- olenes rohkem jätkuva eesikeelseha-suda
osade kaupa. ridusliku töö rõhutamisest kui mil-
Eesti Maja keldrikorruse Umbe- lestki muust,
rehitusest tingituna sinna kohvik- Kooli võetakse vastu Toronto Ees­misele.
Suurem osa kirjandeist ja
harjutusist kirjutatakse kodutööna.
Harjutatakse tõlkimist inglise kee­lest
eesti keelde ja vastupidi. Oluli­seks
siinjuures osutub teemade mit­mekesisus.
Sellega kaasub sõnavara
rikastamine uute sõnade ja väljen-dustega.
Õpitakse kõnede koosta­mist,
tarbekirjade kirjutamist (tänu­kirjad,
kuulutused, reklaam jne.),
ülevaateid eesti üritusist, päevauu-.
diseid jm. Kuna vastav õppematerjal
suuremas osas puudub, siis on harju­tused
ja konspektid õpetaja koosta-
ALEKSANDER ERS
„MEIEELU'V
lugejad, ärge unustage oma
soovitamast ,
.,MEIE ELU"
VI
da vähendada mõni ajutine pimen-dus.
Sest rahvusliku elujõu ja eest­lase
iseloomu alusel tuleb uskuda,
et viimanegi pimendus/oleks aset
andnud uue vabaduse kodule —
Luuleõhtu Kiviojal
rahvatahtel, kui ainult saatus oleks j^õiki eelnevat krooniv Eesti Vaba­dussõda.
Kokku: kolm sõda, üks
mäss, 2 revolutsiooni ja viis erine­vat
riigikorda!
Sarnasest katastroofide ahelast
on eesti rahval õnnestunud läbida
üliõpilasorgide tüsedal toetusel.
Seda nii kriitilisel iseseisvuse sün­ni
ja Vabadussõja perioodil, kui ka
eelnenud 50 aasta kestel vaimseid
ja organisatoorseid aluseid luues
eesti omariikluse sünniks.
Kõige märkimisväärsem mõista­gi
üliõpilasorgide in corpore vaba-andnud
selleks aega.
yÄLISTEGEVUS •
Pöördudes teose kahe eriosa juu­rest
tagasi üldvaätluste käsitlemi­sele,
võime koos autoriga ^konsta­teerida,
et käsikäes EÜS-i sisetege-vusega
kulgeb paralleelselt inten­siivne
välistegevus kogu (omariik­luse
eelajastul. Koos eesti
fasorgidega nii Tartust kui
Riiast, Peterburist, ja Moskvast —
viis välja esindajate kaudu ««Üliõpi­laste
Lelie" asutamiseni Tartus Ja tahtlik osavõtt Vabadussõjas* ja va-selle
Asemikkude Kogu moodus- rem toimunud energiline võitlus
tamiseni. Viimasest kujunes ULAK ülikooli evakueerimise vastu rinde
Mime all tegelikult kõigi eesti üli- jahenemisel, samuti
õpilasorgide esinduskogu. Esime­se
ühisiiritusena alustati Eesti
Eahva Muuseumi toetuseks iga­aastaste
pidudega. Ja nagu iseen­dast
kujuneb EÜS kõigi ühisüritus-
Omavahelisi luuleõhtuid Kiviojal
oa peetud mitu aastat. Osavõtjaid .
kolm — neli, luulelooja ja paar
„kriitikut". Sel sügisel tuldi mõttele,
et katsetame sügisnukruse, -tuskuse,
-rõskuse peletamiseks kord suurema
istuda, omaloomingut kuulata
mõtteid vahetada üle luule.
Laupäeva, 19. sept. õhtul kogune-sidki
Kivioja peremehe suurde saali
kiviojalased: Mürgid, Toobid, Lui-ded,
Spirkad j t. Korraldajad daamid:
ühingu president Magda Spirka, El­len
Hoppe, Lydia Nurm ja etlejad:
Lembit Kõva, Leida Pajur, Milde
Vinnal, Karina Meipoom ja Hella
Leival Meid oli koos ligi 20 hinge.
restorani sissetoomisega on karta, et. ti Keskkooli lõpetanuid või küllalt
kohvikust tulevad orkestri hääled eestikeelset haridustaset omavaid tud, püüdes olla sisuliselt sobivad ja
õivad segada klassiruumides õpper nodfi vastavate katsete šooritaih . tänapäevased. Õpilaste huvi on ol­nud
küllaldane. Õpetajaks on Vaike
Rannu.
Õhtu viimane tund koosneb pea­miselt
külalislektorite loengutest.
Temaatiliselt võib loenguid pidada
rahvuspoliitilisiks või kutsealaseiks.
Nelja aasta jooksul on loengutega
esinenud enamus rahvuspoliitika ja
kultuurielu juhtivaid tegelasi. Lisaks
paljusid huvitavate elukutsetega
kaasmaalasi mitmesugustelt ameti­aladelt.
Tunni lõpposa kaetakse kü­simuste,
vastuste ja diskussiooniga.
Igale täiendusgümhaasiumi lõpe­tajale
annetab Toronto Eesti Ühis­pank
kooli lõpumärgi ja lõputunnis­tuse.
Koolitöö algab esmaspäeval, 5.
oktoobril kl. 6.30 Õ. Eesti Majas ja
viimane tund lõpeb kl. 9.25 õ.
Gümnaasiumi õpilased võtavad
osa kõigist keskkooli üritustest.
Aktuse lõpul lauldi ühiselt „Mu
isamaa, mu õnn ja rõõm . . ."
tööd. Kohvik-restoran-on suletud igal Õppeaasta kestab septembrist kuni
esmaspäeval, sellepärast tuleb kesk- maikuu lõpuni. Kooli kestvus on
kooli ja gümnaasiumi õppetöö viia kaks õppeaastat. Koolitöö toimub ü-esmaspäeva
õhtule.,,Muidugi on see le nädala esmaspäeva õhtuti Eesti
suur murrang senises rutiinis, kuid Majas 6.30-9.15 ja jaguneb nelja 40-
jääb loota, et kodud ja õpilased oma minutilisesse õppetundi. Õpilaste
tegevus- ja töökavasid vastavalt keskmine vanus on 17 aastat. Kooli
muuta saavad," lõpetas H. Lupp oma üritused (mardipidu, jõulupuu, tali-sõnavõtu."
• päev, omaloominguõhtu koos E.V.
Koolijuhataja Edgar Marten selgi- aastapäeva pühitsemisega, kevad-tas
õppemeetodit mille juures ras- päevad) toimuvad ühiselt keskkoo-kuspunkt
lasub lugemisel. liga. Käesoleval õppeaastal on õpi-
Klassijuhatajateks on keskkooli lasi 17. Senini on kooli lõpetanud 4
esimeses klassis Lydia Aruvald, tei- lendu, kokku 38 noort,
ses klassis Juta Puhm ja kolmanda
klassi juhatajaks on Edgar Marten. HUVIRINGID
Koolitöö algab esmaspäeval, 5. o.k- Õhtune koolitöö algab huviringide
toobril keH 7.15 p.l. ja kestab kella tegevusega. Sellel kooliaastal tööta-
9.25-ni p.l. vad ajakirjanduse- ja kunstihuvirin-
30. okt. on kooli mardipidu 18. gid. Huviringi valik on õpilase enda
seltskonnaga kohvitassi juures koos dets.'onkooIi.]õulupuu, 6. veebruaril otsustada; niisiis on mõlemis huvi-toimubkooli
talipäev, 21. veebr. E . V .
aastapäeva aktusest osavõtt, 7. märt­sil
— omaloomingu õhtu, 19. mail —
kooli lõpuaktus ja 28/29. mail —
kooli väljasõit.
Aktus lõppes hümni laulmisega.
Gümnaasium
ringis nii esimese kui ka teise õppe­aasta
õpilasi.
Ajakirjanduse huviringi toimetu­sel
ja talitusel ilmub täiendusgüm-naasiumi
ajakiri, kolm kuni neli
numbrit aasta jooksul. Huviringi on
juhatanud järjekorras Heino Jõe, Kai
Kaljuste kolmandat õppeaas­tat
Liis Truuvert.
boikott saksa okupatsiooni^ülikoo-li
vastu Tartus.
Eriti huvipakkuva käsitluse osa­liseks
saab eesti oma ülikooli pidu­lik
algus ja EÜS-i gigantne 50 a.
te ideeliseks ja tegelikuks kesku- juubel, mil sõjaveteranid ilmuvad
.. ,1 . ülikooli kuuldesaalidesse ja seltsi
Seega osutus EUS-i hai^gnemine pere hulka. Selle mõju Seltsi sise-teisalt
kogu uue koondamise sig- ^^^^ g^jud võrratu sisse-naahks,
sest 19. sajandi algul|iopi- elamisega. Sõjajärgses võidukate
laskonnast sisse imbunud univer- ^ete^g^ide õhkkonnas tekkis nii
saalse akadeemilise pere idee pöl- mõnigi inimlik probleem, mida li­nud
sealt kunagi kadunud - vaid lustreerib mõnevõrra EÜS-i uus
kandus sisemise pereheitmisepet- hargnemine 1920. a. EÜS Veljesto
Mmuses peatselt kõigi üllõplla8o^ ^äol, kes olid enamuses filosoofia
gide koordineerimisele üldise ees- teaduskonna üliõpilased. EÜS-i
ti Üliõpilaskonna koostööks. Ja see ksv. Richard Janno ja Veljesto Au-koostöö
sõja ning revolutsioonide gugt Anni vaimukas ja huumoriga
olukorras kandis kaasabis iseseis- vürtsitatud vaidlus lüliõpilaslehe
vuse ettevalmistamisel heacjl vilja,
' Töö kunsti - huviringis koosneb
p . ^ . , i - i Eesti gümnaasiumi uue õppeaasta aktiivsest joonistamisest, skitseeri-i
p ^ M ^ f ^ ^ ^ ^ ^ t u s algas õpilase Marja-Leena misest, vesivärvide käsitamisest. Te-h^
ro^^^ \ w ' . ' ^ ^ ' - - f ! Tl' palvusega, mille järel H. Lupp hakse kaastööd kooli ajakirjale, tut-horgutaya^
k^^ i^°olikomiteeesimees] tervitas koos- vutakse erinevate kunstivooludega
on vist koolitöö üleviimine reedesehkse vastava ala inimesi lektorite ja
huumoriga kojieles Lembit Kõva päevalt esmaspäevale, tingitud Eesti nõuandjatena. Huviringi tööd juhatab
Maja keldrikorrusele kohvik-resto- Ingrid Piil.
rani avamisest, mis on suletud igal Eesti keele õpetamise primaarseks
esmaspäeval. Kohvik-restorani töö- eesmärgiks on keeleõpetuse nende
perpeturiimobilest. Ta lükkas ümber
, ühe tähtsa mehe arvamuse, või väite,
et kui proosat kirjutatakse salmides^
ülevalt alla, siis on see luule. Ei!
Luules on värsimõõt ja riim! Luuleta­ja
kirjutab nii, nagu ta mõtleb ja tun­netab.
Ilu ei saa olla abstraktne. Ilu
olemasolu näeb luuletaja — vaatleja,
tunnetaja. Luules kajastu vad ilmekalt
elunähted ja elamused.
Vaatluse, arvustuse alla tuli Lem-
Gaidide raamat hilineb
Viimaste kalkulatsioonide järgi tu­leb
Eesti Gaidide Liidu raamat „Mä-bit
Kõva patriootiline luule, mida lestust gaidirajalt" tublisti mahukam
esitas Leida Pajur. Esimeseks K. kui 500 lk. nagu oli esialgu arvata.
Linnase tütardele pühendatud: „Karl Kahjuks on aga trükikoda olnud töö-on
linnas dega väga ülekoormatud ja seetõttu
Elunähtusi kirjeldavaid luuletusi on suudetud vaid umbes kolmvee-luges
luulelooja ise-Lembit Kõva. Oli r^nd raamatut senini laduda. On kar­ta,
et raamat ka sügiseks ei valmi
osade lähem käsitlemine, millele eel­nevates
eesti koolide õppekavas vä­hem
tähelepanu osutati. Erinevaks
osutub nn. suuline õppetund, mille
sisuliseks tuumaks on Arved Viir­laid'i
Ristidega hauad" I osa esime­sel
ja II osa teisel õppeaastal. Sellele
lisaks on tundi kavastatud mitme­suguse
tegevusega:
. — intervjuud: õpilased küsitlevad
üksteist varem nääritletud teemadel,
— piltide, ,,cartoon'ide" kirjelda­mine
ja neile teksti loomine;
— kõnekoosolekud, probleemid,
diskussioon, ettepanekud väiksema-veergudel
on autori poolt toredal luuletusi sõjapäevilt, Tallinna pom-
EÜS-i üllas idee « siduda tu-N"],«f®^*«"*"?^^ mitamisest, kodumaalt lahkumisest,
dengliku vennastuse ja rahvuskul- Vehesto sar 5 )a EUS ^li omast perekonnast, naabritest ja
lüürilise aktiivsuse põhimõtted ^ P » » - " ^ ^ loodusest,
harmooniliseks tervikuks on või- ^eas koostöös tegutseda vaba uh- Keegi alustas„Ta elagu" laulmi-nud
areneda ja küpseda Seltsi aja- ^°°"^^°^®^"°P"^^^^ sega, ilmnes, et Lembit Kõval oli les võivad paljud üllatusena oma
loos juurdunud vabaduse ja salli-; juubelipäev lähedal. Peremees L.K. ^oto või nime leida. Trükikulud on .. „„x„„x^ ^ s „ „ v .
vuse laimus. See peegeldub selgelt OMARIIKLUSE AEG laulis soolona hümni Bakhosele ja väga suured ja iga ettetellija aitab """^'^^ll^T^
vastu Grönbergi raamatu lehekül- P^.»i*".? omariikluse aega, mitu sõjamehe laulu. Mille kohta raamatu ilmumisele kaasa. Hind on
nagu oli loota. • ., o
EGL tänab kõikiettetellijaidja loo- f^f?''*'''^ fragmen sete se.su-dab,
et on veel palju teisi, kes seda '^""«^^ ühendamine ja jopuks suu-r
Q o « , ^ 4 * - J ^ A o«i remas grupis seisukohtadele loudmi-raamatut
soovivad omandada — sel- . * T , . . ^
ne ja nende lausestamine;
— esto-trivia koostamine (eestiai-
OMARIIKLUSE AEG ,
Mis puutub omariikluse aega,
mtoes-^öriat^ii^^^ °" üliõpilasorgide hulk nii Kaius Meipoom ku^üs, et neid d i^
õieti tabatud ja ilmekalt esitatud, mees-kui naisorgid. nii püsivad kui site pidanud lindistama!
ajutised, paisunud qige suureks, Milde Vinnal deklameeris G. Šuit-kõikudes
20 piires. Nende organi- su „Kerko kell" ja Hella Leivat Marie
seeritud koostöös toimus vabade Und^ri ning teiste eesti vanameisl-valimiste
alusel moodustatud Üli- rite luulesalme. Ühislauluna kõlas:
õpilasparlamendis, nn. Edustuses, „Mu meelen kuldne kodukotus",
milliiie koosnes kolme riihmaesin- Hajus sügisõhtuna sünge hallus...
dajaist:. seltsid, korpid ]a orgam-seerimatüd,
kdlel ©li oma bürpa HELLA LEIVAT
Kuid ka EÜS-i sisetegevusest ja
struktuursest ilmest, kodukorrast,
uusustest, rahvusvärve ümbritse-vaist
traditsioonidest, kohtukor-rast,
liikmeskonnast, vilistlasko­gust.
Seltsi ametnikest ja mitme-tousnud
Kanada $40,00 peale (ja vas­tavalt
asukohamaa kursile). Välis­maa
tšekkide puhul lisada ^1,00 va-hetuskulu
katteks.
Vahepealsed aadresside muudatü- GRAMMATIKA
— eesti keele mänge, vanasõnu ja
mõistatusi. Õpetajaks oli Ene Lüdig.
Käesoleval õppeaastal asub uue õpe­tajana
tööle Tiina Rebas.
sed ja tellimised võib endiselt saata
EGL majandusjuhile:
gdr. HelgiRosen, R.R.#3, Site340,
Box4,WasagaBeach,Ont. L0L2P0,
Eesti keele grammatika tunnis kä­sitletakse
peamiselt õpetust, millele
alg- või keskkoolis vähe aiega pühen­dati.
RShk on asetatud praktilisele
kirjakeele kasutamisele ja harjuta-
Bibliograafia Klubil
algas hopaeg
Peale vaikset suvist perioodi on
Toronto Bibliograafia Klubi taas ak­tiivselt
tegutsemas.
Eelmisel aastal peamiseks ülesan­deks
olnud Tartu Instituudi Arhiivi
tööperiood on uuesti alanud. Jätkub
kartoteegi korraldamine, uute raa­matute
kataloogimine, duplikaatide
korrastamine, ajakirjade sisuregistri­te
tegemine ja palju muud. Liikmes­konna
suurenemisega on kavas kor­raldada
mitmes grupis töötamine.
Bibliograafia Klubi sihiks ja üles­andeks
on koguda, talletada, organi­seerida
meie rahvuskultuuri varasid,
et need oleksid kättesaadavad kõi­gile
ja säilitada tulevasiks päeviks.
Klubi on nõus kaa^a aitama üksikisi­kute,
organisatsioonide arhiivide
loomisele ja nende asutamisele.
Klubi on oma tegevuse kõrvalha-runa
korraldanud mitmeid kultuuri­lisi
üritusi, millest meeldejäädavam
oli Miina Härma õhtu.
Selle hooaja esimeseks ürituseks on
pärastlõuna ,,100 aastat Oskar Lutsu
sünnist", mis toimub Peetri kiriku
kõrvalsaalis 4. okt. kl. 12.30. Kogu­dus
ori võimaldanud ruumide kasu­tuse
ja kohvilaua eest hoolitseb ko­guduse
naisring.
Kava koostajaks on Aksella Lokk,
kavas esitatakse katkeid „Kevadest"
ja „Tootsi pulmadest", katke Valve
Saretoki artiklist „Tänu rõõmu eest".
Lühikese ülevaate 0. Lutsu elust ja
loomingust esitab A. Lokk. Kuulde­mänguna
esitatakse „Pärijad".
Peetri Koguduse Naisring ja Bib­liograafia
Klubi ootavad kõiki 0.
Lutsu sõpru tema sündimispäeva
märkivale pärastlõunale 4. okt. kl.
12.30 Peetri kiriku kõrvalsaali!