Meie Elu = Our life, November 19, 1981

              5) 1981 Meie Elu" m.
asm
li köitis
näitus.
5t relva
rlaamer >
EVA
m, mille
I õnnistas
Ikult Mu- :
Heinsoo
:t ESTO-Iskevõist".
itlustest.
et meie
/, kui ta
;ämist—
leks jõu-
Ivust" —
iivotte.
|]Jigand'i
,Mii kau-lal;
soovil
toF.-Le-isin".
Nii
iutäheks
I.Ü. Liidu
kinnise
Il gu. poolt
lele lisan-aupea-limees
L.
0. Piil,
lontreäli
I, Ruberg.
5e dekla-
'ori-, saa-'
|d Anette
:r, Linda
rea
peoliste
Tänutä-nelgi.
.
iippsõnas,
ja- eel-
|id: lavalt
1 id, mee-'
li)õranda-ja"
ja eir
lav kohvi
sti. kasu-leldrikor-i'
relvade
*ga asja-finits,;
kes
tiele sele-
|stas. •
ratas for-f
ling rai t-
|l ootusega
korral.
n saanud
W „Meie
liltoni lü­litus
lugu-
^ksu^mä^-
selle kät-itud
ando
iraeie lehe
jäldToom-
JHamilton,
iNeed and.
|uda; edasi
lehefpa-lugejale.
EtmsssmisiaxQBan
B0333QD
m • •
mmm
..SL
Kokkupõrge, mis leiab aset sõites 50 km
kiirusega (30mph) võtab ainult 1/10 sekun­dit
J et paisata autot hävitavasse peatusse.
Paljud inimesed mõtlevad, et nad on suii-telised
endid kaitsma kokkupõrkel. Isegi vä­ga
väikese kiirusega sõites kokkupõrkel, isik
kes ei kanna istmerihmu, põrkab vastu auto
sisemust mitmetuhandelise naela raskusega.
Kandke istmerihmu õieti — mugavalt,
mittei väga pingul ega mitte väga lodevalt ja
allapoole pudisasid, õlarihm küllaltki lode­valt
umbes 1 kuni 2 tolli rinna ja rihma vahel
.-^iseäranis nendel lühikestel sõitudel kodu
lähedal, kus juhtub kõige rohkem õnnetusi.
Broshüüri saamiseks ,,What youshould
know^about seat belts" kirjutage: Ministry
of Transportation and Communications,
Public and Safety Information Branch, 1201
Wilson Ave., Downsview, O n t a r i o 1 J 8.
Istmerihmade.tarvitamine tähendab seda,
kas teie kõnnite ära õnnetuskohalt või teid
kantakse ära.
Mini
and Communications
James Snow, Minister
William Davis,Premier
jxsn xmr SBBSOSSSSQ
(3)
00 eo 0
Soome tööstustooted ja käsitÖö(|,
olgu need riidest, puust, klaasist,
keraamikast või metallist on saavu­tanud
rahvusvahelise kuulsuse oma
iUi ja kvaliteediga. Soome käsitööd,
moed, mööblid ja arhitekiuu^ on;
mõjustanud rahvusvahelist eriala- i
h*st arengut. Riidemoodide al^l on
saavutanud rahvusvahelise jkuulsuse
Marimekko kangasriided, niida nüüd
müüakse ülemaailma 28 riigis. Kes
meist ei ole kuulnud, nainuc^ või
imetlenud littala klaasi, Ärabia ke­raamikat,
Äarikä puutöid, ainu]|aad°
seid soome rahvaehteid Kalevala Ko-ru
või moodsaid „Lappoma collec-tion"
kullasepatooteid. Murdmaa-suuskade
ja hokikeppide kvaliteedi
taseme määramiseks kasutatakse
võrdluseks Koho tooteid maailmatu»
nd. Tööstusmasinatest on maailma
parirnate hulgas metsa ja puidutööt-liemise
masinad.
• „Finnish Dešign Center" oma eri­ala
1 i s i e n äi t u s t ega. on. k uj u nenud paL
jude rahvusvaheliste küla-liste kohi-kimisekohaks,
ükskõik mis eriala
see ei oleks. Külastus sinna'on nagu
läbi suure vaateakna 'Soome nägemi=
ne. , ;• •
Timo Sarpaneva „Arkipelago" küün.
iajakd ja shampanjeklaas (littala
uus kollektsioon).
•Tapio 'Wirkkala. „Umkk<j"; veiniklaas
«?d (!i i - I
littala tooted pn paljude moodsa­te
kodude, heamaitsekuse tundemär­giks
kujunenud ülemaailma, olgu see
iillevaas, joogiklaas või sööginõu.
Klaasitööstus asub littala külas,
20 km põhjapoole Hämeenlinna,
või 120 km Helsingist. On kergelt
•kättesaadav auto või rongiga. littala
klaasitööstus asutati 1881 ja tänavu
aasta on saja-aasta juubel. Pärast
Teist maailmasõda algas littala tõe­line
kiire .areng ja rahvusvahdise
tunnustuse leidmine andekate .klaa­si
kunst ni'kküde Tapio Wirkkala ja
Timo Sarpaneva,juhtimisel, kellede­ga
hiljem liitusid Walto K ' i ja
•Jorrha Vennola.
Piipu suitsetav halli habemega Ta­pio
Wirkkala on oma inspiratsiooni
leidnud -Soome arktika pakases vor-
, mitud jääst ja Lapimaa maastikust.
•Seal ;on tema loominguline 1kodu.
Mehed, kes on littala^ klaasi kuul­saks
teinud, on rahvusvahelise tun­nustusega
kunstnikud omal alal,'
omades kuldaurahasid' ülemaailma-maadelt
väljapanekutelt ja audokto­rite
kraade.
Moodsas tööstuses töötab 600 eri­ala
kogemustega töölist. $23 milj.
toodangust umbes pool läheb eks­pordiks,
littala tööstuse osaikonnad
asuva^ I Rootsis, Inglismaal, USA-s
ja Läärie-Saksamaal ning esindajad
30 riigis.
•Külastamiseks on tarvis reservee­rida
terve päev. Seda, mida n^b To­ronto
ärides, näeb Iittalas palju suu­remal
hulgal. Näeb kuidas neid ese­meid
tehakse ja võib isegi katsuda,
kui karda sõrmi põletada. littalasse
jõudmisel tervitas mind tööstuse ni­mel
tragi ja meeldiv noor daam Rit-va
Heikkilä. Nägin kuidas. igat eset
toodetakse, nägin klaasi puhumist ja
klaasi iõikamist. 'Nägin masinaid
massproduktsioonis.
luba klaasimuuseumi ja väljapane­kute
pärast: väärib littala külasta­mist.
.Ja siis, kui jõuab ringkäigus
^ärri, siis on raske otsust langetada
valiku tegemisel. Esemed on ilusad
ja hinnad Torontöga' võrreldes um­bes
poole odavamad.
ÄRABIA PORTSELANITÖÖS
Seda nime mäletan juba väikese
tüdrukuna Hiiumaalt, kui olin koge­mata
katki teinud ühe väikese tassi,
mille ialla oli kirjutatud „Ärabia".
Siis kuulsin emalt, et Arabia ei ole
mitte maa, millest piiblis on juttu,
vaid on köha ja tööstuse nimi Hel­singis,
kus tehakse portselaii ja sä-vinõusid/
milledele hiljem liitusid
klaaisesemed.
Arabia portselani tööstus asub Hel­singi
linna piirides, umbes 15—20 mi­nuti
bussisõidu kaugusel peajaamast.
Firma asutati 25. novembril 1873 ja
tootmisega alati, 20. oktoobril 1874.
Fariisi •maailmanäitusel 1900 Arabia
väljapanekud said kuldmedali. 50
aastat tagasi Ärabia algas tüleikind-late
nõude tcotmist, mis ori nüüd
EKKT . kunsti aastanäitus, kahe
kümne kuues järjekorras, oli huvi°
tav kunstiüriti|» vaätäanata sellel©;
et liiõnelt kunstnikult võmuks ooda­ta
rohkem eksponaate, kui neil oli
Võimalus anda. Kuid ometi oli esita­tud
41 tööd ja nende hulgas mitmeid,
mis kiirel ringkäigul köitsid ja meel­de
jäid.
Näituse avas asjalilcus sõnavõtus
EKN esimees Laas Leivat ja publi­kut
oli erakordselt rohkelt. Kuna
näitus jääb teatud päevadel avatuks
kuni 22. novembrini, siis on teadma­ta,
kui edukas on näitus müükide
osas. Mis siis näituselt meelde jäi?
Behita Vommilt „Õed" heas teostu
ses ning praktilises samaduses maso
lituiga. Benita Vomm võib portretis-tina
edukalt tegutseda. Ants Vomm
on varemgi pakkunud konglome-raatseid
töid kuhjumisega tema mä­lupiltidest.
Ka seekord tema „0k-tooberfest"
detailidele vaatamata oli
dekoratiivne kunstiliselt ja tervik
kompo*sitsiooniIt. A. Vommi „FreiU
Maria Maiorano" elas lõuendil sel­les
portreeteostuses.
Erip Pehapilt meenub „Organisee-ritud
ja vaba". Pehapil oli ainult
kolm tööd, sest kunstnik on raskelt
haige. Pärast Helmi Hermani ise­seisvat
näitust hiljuti, mlainime see°
kord ainult tema hästi antud «Oo­kean
öösel".
Mai Järve esitas end ka seekord
realismis ja abstraktis. Tema ,J.äbl
akna" elas loodushõngudes. Tema
„Rand" saadud tegeliku looduse ins­piratsiooniga,
oli omalt stiliseeritud
teostuselt uudne ja dekoratiivne. Tiiu
Kadak püsib oma detailsete lillejoo-nistuste
juures ja aastate järgi see
näib tema spetsialiseerumine olevat.
Kai Kääridi viie töö hulgast päl­vivad
nimetust „Tunglustund" ja „Ka-nada
põhjäpõdSer", mõlemad vesiu
värvides.; Jääb küsimuseks, kui lä-hedal
ta asub tegelikkuses oma vaat­lusobjektidele.
Nimetame veel Leida
Laanepilt „Sügisõhtu järyel", Arthur
Mihkelsoolt „õhtused varjud". Jaan
Miljänilt „Mets" ning Ervin Milvekilt
,3ügis r ja„Sügis ir.
Tõsistele kunstihuvilistele on see­kordne
näitus kõigiti väärt külasta,
ja see võimaldub näituse järgi-kuni
sulgemiseni
EKKT XXVI kunsti aastanäitus avati pühapäeval Peetri kiriku
saalis/ Pildil oma töödega esinevaid kunstnikke: vasakult Jaan
Miljan, Tiiu Kadak, Helmi Herman, ErVin Milvek, Benita Vomm,
Kai Käärid, näituse avaja Laas Leivat,Md-Reet Järve ja Arthur
Mihkelsoo. Foto —-Erik Liigand
.^MEIEELU'; asutas Eesti Ühiskond
ja seisab eesti ühistkofina teenistü-ses.
v
Joann Saarniit on produktiivne.
Ta korraldab oma ühemehe näitusi
regulaarselt. Igakord ta täidab sei­nad
uute töödega.^Nii ka seekord.
Seekord oli tema näitusel üle nel­jakümne
töö, seega ligemale üks töö
nädala kohta.
J. Saarnüt on läbi temud mitmeid
arengufaase. Alati ta pn olnud tu­rustatav.
Neid on küllalt, kes taha­vad
tema töid. Eriküsimus on tema
loommguline värskus. Püüame mõis­ta,
et kunstnik peab hoolitsema ka
©ma majandusliku olukorra eest.
Saarniit jätkab amestikku ja tehm-list
teostust, kuni töödel on minekut.
Kanadasse saabudes lõi ta sisse
oma Siberi graafikaga. Siin oli idee
näidata punaste poliitilist barbaar­sust
ja rahvaste hävitust. Ta oli se­da
oma silmaga nämud. Ta läks üle
maastiku lõuendamisele. Ta läks loo­dusesse,*
skitseeris ja produtseeriis
aastaaegu, võib olla isegi samade
skitside järgi. Need läksid hästi Ka-nada
turul ja meie endi hulgas. Te­ma
pilk pöördus sügavamale endas­se.
Ta andis süngeid teemasid ja sün­getes
värvides. See oli tema perioodi
sisemine kutsumus ja kes tohiks tai­durile
ette heita tema sisemist kutsu-inust.
'
inäitus Eesti Maja
raamat, teisel, hulgaliselt sumeriaine»
lisi raamistus!.
Ka seekordne Saarniidu näitus oli
samal tagapõhjal; realistlik, realist-lik-
impressionistlik ja sumeri. Seega
palju töid, kuid vähe uudist. Kuid
tähtsam, kui see, et Saarnit oli jää­nud
iseendaks. Ta jaksab joonistada,
kui ta tahab.
Kuid ta armastab tugevat, laia
pintslit ja see sageli katab detaili,
varjutab isegi anatoomilise tõelikku­se,
kas see on loom, puu või taim.
Saarniit ei lase ennast sellest segada.
Vaatame tema Kremli siluetti, kus
marginaalsed hooned seisavad verti­kaalselt,
kuid kaks keskmist kirikut
kalduvad nagu Pisa torn. Saarniit ei
jää seletusega hätta: tahtis näidata
Kremli võimu savijalgadel. Eks ole­gi
tähtis idee ja selle vastuvõetavus
publikule. Ka Picasso maalis kolme-nisaga
naisi. Rooma muistset kunsti
heroiseerib hundiema, mille nisä=
dest saavad piima Romulus ja Re°
mus: Kristjan Raua elamud mäe­küljel
on tegelikult ümber kukku­mas,
•,
Inimkonna fantaasia on piiramata.
Soovime seda ka Joann Saarniidule.
ülemaailmse populaarsuse saavuta­nud.
"
Arabia tööstuse külastamine on
huvipakkuv. Näeb kuidas voolitakse
nõud, kuidas neid värvitakse ja põ-letakse
20 tundi 1250° C temperatuu-ris.
Suur väljapanekute ruum katab
toodangut komplektide kaupa. Oleks
nii palju kaasa tahtnud v õ t t a,Mi ^i"'
nuit oleks jaksanud kõike kanda'
. (Järgneb)
realism nägemuses võttis
üle koos lisanduva impressionistliku
i^ägemusega. Kõigel sellel oli mine­kut
ja eesti kodudes on palju Saar-niitu.
Aastaid tagasi lisandus h.n.
sumeri ainestik oma kuldkpllaste
mipressioonidega ja kolmanda di-ittensiooni
tehnikaga. Need on ol^
nud dekoratiivsed, kannavad Saar=
"iidu allkirja ja on end hästi müü-nud.
Vähe teab maailm sumeri süm­bolitest
ja ajaloolisest .minevikust,
^armatare ja Saarniit ründasid —
esimene Me{sopotaaii?iat, teine üli­koolide
raamatukogusid. Ühel' ilmus
Kõikideks kindlustusteks
JF
B8
1482 Bathurst St,
Toronto M5P 3H1
.: e!?'7R15 653-7816
Skaudisõprade pidu
;,uudisr|tad" heaks
Nagu, juba varem meie lehes teata­tud,
kinnitas hiljuti Toronto Eesti
Skaudisõprade Seltsi erakorraline
peakoosolek Kotkajärvele uudismaa
ostu. Vahepeal on seltsi juhatus as­tunud
uusi. samme ostu tegelikuks
teostamiseks, tehes vastava pakku­mise
praegusele maa omanikule.^
Pakkumise suurus on momendil veel
saladus, kuid' kui see osutub vastu­võetavaks,
siis on tõenäoline, ät.Köt.
kajärvest kujuneb eesti skautMkule
noorusele ,,sisenien''. nii et Kotka­järve
ümbritsev maa-ala on täieli­kult
meie noori toetava organisat­siooni
omand.
Loomulikult on uudismaa ostu lä-biviimiseksl
vaja tugevat majandus­likku
alust ning selleks ei ole Skaudi­sõprade
Seltsi kassa küllaldane. Pal­jud
noorte juhid ja sõbrad on juba
oma nimed „kirja pannud" toetuste
andmiseks või võlatähtede ostmiseks
ning lubaduste kogusumma on lühi­kese
ajap kasvanud45,0OO piiridesse.
See ei ole muidugi veel kaugeltki
küllaldane> kuid siiski esimene „han>
barahar.
Üheks Skaudisõprade Seltsi peo
korraldamise eesmärgiks ongi lisa­summade
hankimine, mitte ainult
uudismaa ostu toetamiseks vaid ka
jooksvate kulude katmiseks ühendu­ses
Kotkajärve maa-alade korrashoiu
ning haldamisega, Gaidi- ja skaudi-üksused,
kes seal oma suvelaagreid
ja talipäevi korraldavad, saavad
Kotkajärvet kasutada ilma tasuta
ning seega on kulud Skaudi^^õprade
Seltsi.kanda. ;
Lisaks majanduslikule toetamisele
on igasügisesed Seltsi sügis-peod ku­junemas
toredaks meeleialiutuseks
kõikidele osavõtjatele. -Ka seekordne
pidu, mis toimub laupäeval, 28. no­vembril
kel |7.30 õhtul Toronto Eesti
Maja suures saalis, on hästi kavan­datud
~- peol on hea tantsuorkester,
meeldiy einelaud ja. baar, huvitavad
ettekanded ning alati populaarne lo-terii
väärtuslike võitudega.
Seltsi juhatus ja korraldajad loo­davad
peo külalistena näha mitte ai-,
nult kõiki neid eesti skaulliku nooru­se
sõpru, kes eelmistel. aastatel on
nende sügispidu külastanud ja sealt
head muljed kaasa võtnud, vaid ka
uusi peolisi, eriti aga noorte vane­maid,
kelledele seltsi majanduslik
alus peaks olema küllaltki südamelä­hedane,
et noortele head gaidlikku/
skautlikku tegevust võimaldada. On
toenäoUne, et kõik peolauad müüak­se
välja ja sellepärast oleks soovitav
pettumuse vältimiseks nende ettetel.
limisega rutata, helistades Bruno
Lindre'le: 421-5541. Looniulikult on
võimalik ja isegi, soovitav peopileteid
toetuse mõttes lunastada ka sel juhul
kui isiklikult peole tulla ei saagi.
Võib kindlasti oletada, et tänavu­ne
sügispidu kujuneb jällegi tujukül-laseks
ning hea-meeloluliseks, olles
ühtlasi tõhusaks abiks meie skaulli­ku
ja gaidliku noortetöö heaolule.
GUNNAR MITT
Vabadussõja algus
tähistamine
Montrealis
Montreali Eesti Võitlejate Ühingu
ja Montreali Eesti skautlike noorte
ühisel korraldusel toimub 28. nov.
s.a.. kell 19.00 Montreali Eesti Jaani
koguduse saalis VabandussOja algu­se
63. aastapäeva ja skautlike noorte
Vanenlate päeva tähistamine.
Kavaä: avatseremoonia skautidelt
ja gaididelt, hundude kõnekoor: „Jää
vabaks Eesti. meri, jää vabaks Eesti
rand...". Aktuse kõnelejaks on pr,
Piret Cruged-^Kolio. Pr. Cruger on en­dise
Tallinna Reaalgümnaasiumi di­rektori
tütar ja, elab Vermontis,
USA-s. Ta räägib oma isa ja ema
Vabadussõja mälestusi. Peale kõne
on laskeauhindade andmine, muusi­kalisi
ettekandeid noortelt, loosimine
ja kohvilaud;
PIISKOP JUTLUSTAS
WINNIPEGIS
. Pühapäeval, 1. novembril oli Win­nipegi
eestlasperel jälle võimalus
oma usulisi vajadusi rahuldada ees-itikeelse
jumalateenistusega. Piiskop
Karl Raudsepp oli tulnud Winnipegi
jutlustama, mil puhul ka kirikusse
oli kogunenud rohkesti inimesi. Ka
piiskopi poolt jagatud armulauast
oli kaunis rohkesti osavõtjaid. Tedia
assisteeris Usuteaduse Instituudi õpi­lane
Helmut Anniko.
Agarate perenaiste poolt korralda- '
tud kohvilauas piiskop esines pike- '
ma kõnega usulisest olukorrast prae-'
guses Eestis.
lahkumisel piiskop avaldas loo­tust,
et jõulujumalateenistušes on
osavõtjaid., samuti rohkearvuliselt.
Jutlustajaks on tema õpilane Helmut
Anniko. '