Meie Elu = Our life, November 19, 1981

              „MeieElu"nr.44 (1655) 1981
Eesti Nals.iiliõpllasie• Selts 25.
.Vanemuise" aias
Pidurdamata liooga edasiruttav aeg
pöörab tohutu kiirusega ajaloo lehe-külgiv
Märkamatult kujunevad hilju-tisist
aastaist aastakümned, millest
nii mõnedki osutuvad märkimisväär-seiks
sündmusiks. Ühe sellise aasta»
kümne lävele jõudis ka vanim eesti
* maisüliõpilasorganisatsioon — Eesti
Maisüliõpilaste Selts, kes käesoleva
novembrikuu 14-dal päeval tähistas
oma 70-dat sünnipäeva.
Taas niõtleme neile julgeile eesti
. naistele — seltsi asuta j aliikmeile kes
(saarivalitsuse vastuseisust ja venes­tamise
süngest hoolimata võitlesid
eesti naisüliõpilasorganisatsiooni asu­tamise
eest. • . • •
iKiii aastal 1911 rühm eesti teaduse-jänulisi
najsi — L. Einbund-Eenpalu,
Ä. Krims, L. Mahlstein-Männik, J. Pcp
• dusaar jt; — kutsus kokku seltsi' asu­tamiskoosoleku,
ei teadnud nad, et
pdhikirja kinnitamine viivitus ka­heksa
pikka aastat. Oli ilmselt näha,
et tolleaegne vene valitsus pidas or­ganiseeritud
naisühopilasi ohtliku-
• maks meestest, sest meesüliõpilased
võisid vabalt rahvuslikult organisee­ruda.
Et toF ajal oli naise hariduse
i ipüks gümnaasiumiharidus, siis tuli
esimesil naisüliõpiläsil- Tartus' [või-
—delda ka endi tunnustamise, eest nii
seltskonnas kui meesüliõpilaste hul-
Et' võimaldada avaramat tegevust
eestluse huvides, astus ENÜS fiktiiv­selt
Noor-Eesti liikÄks, tegutsedes
NoOr-Eesti Naisrühma nime all, kuni
E.V. Tartu Ülikooh valitsus kinnitas
seltsi põhikirja 14. novl 1919. a.
Eesti Naisüliõpilaste Seltsi põhi-mõtteiks
ori: rahvuslus^ individualism
ja demokraatia. •
Iseseisvuse päevil püüdis demo­kraatlikust
vaimust juhitud selts täi­ta
kõiki kohustusi, mida noor Viha-riik
ootas oma haritud naiselt.
Paguluses on selts oma
mete kaudu aidaniM 'Eestile kasva­tada
rahvuslikku järelkasvu, õpeta­des
täienduskoolides, lasteaedades,
metsaülikoöles ja üliõpilaskuršusil.
Toronto koondisa liikmed on ak­tiivselt
tegutsenud ja tegutsevad
praegugi paJijudes eesti organisat­sioonides,
näiteks Eesti Kulttiuriko-gus
Kanadas, 'Eesti IKunstide Kesku­ses,
Eesti 'Kirjanduse Sqprades, Ees­ti
Liit Kanadas ja mujal. Seega on
nad aidanud kaasa paljude rahvus­kultuuriliste
ürituste ja loengute kor­raldamisel.
'Selts on jäänud truuks ka indivi­dualismi
põhimõttele. Enanmsnieist
on kogenud, et samamoodi mõtlevad
üksikisikud ei ole suutelised moodus­tama
ideaalset ühiskonda. Vajame
uusi ideid ja uusi mõtteid, sest uute
ideede kokkupõrkeist endistega te­kib
aegade jooksul alati midagi hu--
vitavat ja väärtuslikku, mis avab tee
edule^ Ohtlikem kõigest on paigal-
• seis!- '
Ka teaduslikul alal on, seltsiperes
olnud küllaldasi tulemusi. Viimase
künme aasta kestel on saavutatud
kaksteist magistrikraadi ja noor dok-t6riki*
aadi taotlev heUlooja kirjutab
ooperit ,>Kalevipojast".
ENÜS on alati olnud sõbralikus
vahekorras teiste eesti üliõpilasorga­nisatsioonidega,
kelle esindaijad see­gi
kord aukülalisina j ägavad j uube-iipidustuste
rõõmu.
BNÜSri Toronto koondis pühitseb
seda eakat tähtpäeva laupäeval, 21..
nov. Läti Kultuurihoones.
Jääb vaid soovida, et ENÜS-i liik­med
ei väsiks teenimast oma rah­vast,
et igaüks meist annaks pariuse
maale, kust oleme võrsunud, ükskõik
kui suur või väike see panus ka oleks..
lieiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinniiiiiiiiiiiiiiiniHMiiiiiiiiülitieii&oiGi a
lür Teisip,, 10. nov. — 28. nov.
Teatri festival ja sümpoosion. Teatri
etendused Cafe Concert teatris,, 149
Yonge St. Sümpoosion 14—15. pov.
Toronto ülikooli Hart House Debates
Room'is ja Tartu Gollege'is.
Pühap., 15. nov. — 22. nov. EKKT
XXVI kunsti aastanäitus (Peetri kiri­ku
saalides. j
-k Teisip. 17. nov. — laup. (28. nov.
Timmas'e kunstinäitus > Gustafsson
€allerys, 84 Yorkville AVe. Avamine
teisip. 7.30—10 õ., avatud teisip.—
laup. 10—'6 5.
lür Keskn., 18. novembril Tartu ins=
tituudi kornalduseL Tartu Ülikooli
Aastapäeva tähistamine Tartu Colle-ge'is
kell 730 0.
# Laup., 21. novembril T.E. õngitse­jate
ja Jahimeeste Seltsi ,Jahimees-^
te Sügispidu" Eesti Majas kell 7
Teisip., 24; nov. Eesti Majandus.
klubi loengud «Majanduselu täna­päeval
ja tulevikus" Eesti Maja noor-teruumis
algusega kell 7.30 õ.
^ Reede 27. nov. — pühap. 29. nov.
Arville Puström-Uusli jkunsünäitiuis
Eesti Maja väikses saalib kell 11 lil —
8 0, laup. 11 h. — lÖ õ.
lür Reedel, 27. ja laup., 28. nov. AABS-i
konverents. Reedelloeng Inriis Col-legel
Town Hallis algusega kl. 7.30
õ., laupäeval sümpoosion
k i i - p . ; - ' -
ifir Reedel, 27. novembril E. Etnograa­filise
ringi 10 a. juubeli rahvakdnstl
õhtu Eesti Maja suures saalis jkell
;7.30-õ.;:v:vy--:
^ Laup., 28. .novembril i E.V.Ü, Eesti
Vabadussõja alguse tähistamise
^:e':svj!b!m!r.e Eesti Maja keskmises
saalis kell 7 õ
Laup.,. 28. Movembril T.E, Skaiadi-Õhtul
umbes kella 9 ajal südalk»
nast alhnaaraudteega New Yorgi
Queens linnaossa koju tõttanud tun­tud
eesti lauljatar Liilia Corradi sat­tus
peatuskohast mm peale jõudes
jaama lähedal tänaval noorukeist
röövlite küüsL Kolm mustanahalist
noormeest kiskusid ta käest ära ra­hakoti
ja sõrmest kuldsõrmuse, teda
ka lüües. Appihüüete karje peale kaL
laletungijad põgenesid. Muide samas
läheduses mõrvati mõned kuud ta.
gasi õhtuse pimeduse ajal eestlase
segaabielust ole^ üliõpilasest^ poeg
^Siiling.
sõprade Seltsi Sügispidu Eesti,Maja
suures saalis kell 7.30 õ.
Laup., 28. nov, Välismisjoni Päev
Toronto Eesti Baptisti.kirikus al^-
sega kl. 1 p.
Pühap., 29., nov. kõneleb Edgar V;
Saks „Seitsmesajase orjapõlve anap
lüüs" Tartu Collegels algusega : kl.
3.30 p.
^ Keskn., 2. detsembril Tartu ins^
tituudi korraldusel prof. J. Timusk'!
loeng „Rehielamu uuesti avastatud"
Tartu Gollegeis ken 7.30 õ.
1^ Pühap., 6. detsembril EKK ja EKM
korraldusel pidulik õhtusöök. Auku»
lalised Neeme Järvi ja Arvo Pärt. The
Oid Miil, Brule RtMMifi, kell 5:p.l. ;
1^ Pühap., 6. detsembril T.E. Baptis­ti
koguduse noortekoori advent kont­sert
Metropolitan United kiri^s,
Queen ja Chürch St., kell 4 pl.
^ Laup., 12, detsembril puhkekodu
„Ehatare" avamine ja E. Abistamis­komitee
Kanadas 30 a. juubeli tähis­tamine
40 Oid Kingston Rd., kell 1 pl.
Neljap./31. dets. Eesti Maja uus-aiästä
ball
li!!!!!!;!!!!l!!l!ni;illi!IHIIfii!lt!!i(!ltlllill{liiiltlli>lllll!ill^
Kirjanik ja kirjandusteadlane dr.
Herbert Salu sündis 15. novembril
1911 Küti mõisas Viru-Jaagupis, kus
ta isa oli mõisa aednikuks. Kaotades
varakult üksteise järgi mõlemad va­nemad,
lõpetas raskustega võideldes
1931 Rakvere õpetajateseminari. Oli
algkooli õpetaja ja juhataja 1931—
40. Saavutas gümnaasiumi eesti keele
õpetaja kutse Pedagoogilises Insti­tuudis
Tartu ülikooli juures 1941 ja
oli gümnaasiumi eesti ikeele õpeta­jaks
Rakvferes 1941-742. -
Edasi töötas uurimisasMstendina
Tartu Ülikooli juures 1942--43 ning
saavutas samas magjphil. kraadi eesti
ja üldise kirjanduse alal detsembris
1943. Töötas sus lühemat aega ajakir-janikima
Rakveres, kust siirdus pa­gulasena
'Soome ja sealt 1944 edasi
Rootsi. Saavutas fillic. kraadi Lundi
Ülikoolis 1952. Vübis õpinguteks ja
teaduslikuks tööks saadud stipendiu­mitega
Soomes, USA-š ja Saksamaal,
Oli eesti keele lektoriks Turu ÜlikcO"
lis Soomes 1963—69 ja paralleelselt
1965—69 eesti kirjanduse dotsendiks
Tampete Ülikoolis.
Saavutas doktorikraadi eesti kir­janduse
alal Turu Ülikoolis; 2. mail
1964. Soomekeelne väitekiri ..Eduard
Vilden historialliset roonaanit" (314
Ihk.) käsitab Vilde ajaloolist triloo­giat
,;Mahtra sõda", ,JKui Anija me­hed
Tallinnas käisid" ja ^J^rohvet
Maltsvet". Väitekiri avaldati trüki­tuna
Soome Kirjanduse Seltsi toime­tuste
seerias koos saksakeelse refe­raadiga.
Aastal 1969 asub Salu jälle tagasi
Rootsi Lundi Ülikooli juurde, kus
töötab uürimisassistendina eesti kir­janduse
ja dotsendina eesti keele
alal kuni 1976. Kirjanduslik uurimis.
töö ja ilukirjanduslik looming ei kat­ke,
aga ka pensiohäriikka jõudmisega.
Teadusliku uurimistöö kõrval on
Salult ilmunud neli ajaloolist romaa­ni,
mis kõik soliidsele ajaloolisele
aluspõhjale tuginevad, mida autor
mitmete maade arhiivide abil on saa­nud
kontrollida. Esimesena (1953) il­munud
romaani „õnneraha" tegevus­tik
hargneb Rootsi ajal Eestis, mil
B. G. Forselius Rootsi kuninga Karl
Xr kaitse alla Tartu läliedal Piiskopi
mõisas esimese eesti õpeta j atesemi-
• nari asutas, kus üle 150 poisi haridust
said, et kooliõpetajatena ja köstrite­na
üle maa tegevusse asuda.
Teine romaan ,iSurrnatrummid ja
pajupill" käsitab elu Tartus Põhja­sõja
ajal Rootsi valduses olemise lõ­pul
ja Vene alla sattumist. Puhja
köstri Käsu Hansu nutulaulu alusel >
kirjeldatakse Tartu hävitamist ja ela­nikkonna
Venemaale küüditamist.
Romaan „Talvepaleest Lubjasaare-le"
on pühendatud maalikunstnik
Johann Köleri elukäigule. Romaanis
esinevad kõrvalkujudena ka selle­aegsed
teised eesti rahvuslikud suur­kujud
Kreutzwald, Ädamson ja Hurt.
ViimatiilmUnud romaan „Lasna-mäe
lamburid" käsitab elu Rootsi­aegses
Tallinoas ja eestikeelse juhu­luule
tekkimist. Nagu eelmistes ro
maanides, on ka siin kirjeldatud äja-järk
eesti ilukirjanduses esmakord^
selt vaatluse alla võetud. Ka peatege­lase
näol on siin ajaloolise isikuga
tegemist.
H. Salu toodang kirjandusliku uu­rimistöö
alal on aukartustäratav ja
koosneb kümnestkonnast esseedeko­gust
ja üle poolesajast eriartiklist.
Esimesena tema kirjandusloolistest
uurimustest ilmus 1953 „Eesti vanem
•kirjandus", mis toob täiesti uut ma­terjali
meie vanema kirjanduse koh­ta.
Raamatust ilmus üus, täieiidatud
trükk 1974. Pärast doktori-promot-siooni
hakkavad tal kirjandusteadus-lik^
ud esseedekogud enam-vähejn pi­devalt
valmima. Väitekiri iseendast
on ka saniasse zhanri kuuluv põhja­lik
uurimustöö. Väitekirjale järgneb
aasta pärast esseedekogu „Tuul üle
mere ja muid lühiuurimusi eesti kir­jandusest"
(363 Ihk.). Kuigi eesti­keelne,
näeb see teos trükimusta Soo-me
Tampere sotsiaalüjikooli teadus-liLus
seerias. Sama ülikooli teadus­likus
seerias ilmub Salul 1968 saksa-keelF.
e ,,Seid umschlungen, Millio-
VÕISTLUS NOORTEU
koausummas 1500 dollarit
nen!" (214 Ihk.), mis analüüsib Schil­leri
luule tõlkeid ja tsensuuriproblee»
me nende tõlkimisel Skandinaavias
ja Baltikumis. Edasi järgneb 1970 es­seedekogu
„Kauged rannad ja oma
saar" ^388 Ihk., Vaha Eestikirjast.),
'kus pearõhk on asetatud sümbolismi
ja merepoeesia vaatlemisele eesti
luules. .
Kogus „Utoopia ja futuroloogia"
(1972, 128 Ihk.) käsitatakse nii rah­vusvahelisi
kui eesti kirjanduse tee­masid.
Esseedekogus ,;Posthobustel
Jõhvist Rooma" (^974, 280 Ihk.) on
üks peatükk pühendatud 18. ja 19.
sajanditevahetuse paiku Jõhvis oma
mõisas elanud euroopakuulsuse-ga;
saksa näitekirjaniku August Kot-zebue
Rooma-reisule ja teine tsaari­võimude
poolt tema Siberisse küüdi­tamisele.
Marie Underi ballaadi jä­rele
pealkirja saanud ,;Porkuni prei­li"
(1978, 201 Ihk.), samuti viimased
esseedekogud ,^ust lagi on meie
toal" (1980,256 Ihk.) ja käesoleva aas­ta
algul ilmunud ,;Kuhu päike ei
paista" (155 Ihk.) sisaldavad igaüks
mitu eri-ainevalda käsitavat esseed
eesti kirjanduse lähemast ja kauge­mast
minevikust. Eraldi on Salult il­munud
sarjas „Meie kirjanikke" lü­himonograafia
Albert 'Kivikasest ja
Reedik „V. Willmanni valmid" tema
redigeerituna ja järelesõnaga varus­tatult.
Esseistina ja kirjanduse uurijana
on dr. Herbert Salu eesti pagulas­kirjanduses
kahtlemata omaette fe-nomeen.
Ta on väljaspool kodumaad
ka ainuke eestlane, kes aastate jook­sul
pea kogu oma tööjõu eesti kir­janduse
uurimisele ön saanud pü­hendada.
Suur osa ta materjalidest
on hangitud Soome raamatukogu­dest.
Eriti Helsingi Ülikooli raama­tukogus
on meie vanem kirjandus
pea täielikult olemas. Aga vajalikke
andmete saamiseks on tal tulnud
oma tasku arvel ka rohkesti erireise
teha, nii Saksarhaale Taani ja isegi
Itaaliasse. „Materjali kogumine pole
just odav töö", ütleb ta ise. Ja ta on
väsimatu töömees, hoolimata et ter­vis
kipub ka vahel üles ütlema, „Mi-nu
tööpäev algab tavaUselt kella nel­ja
paiku hommikul. Hommik on pro­duktiivne
tööaeg, siis on ka vaim
värskem", ütleb ta intervjuus.
_ "Kodueestlastele on H. Salu tutvus­tanud
eesti pagulaskirjandust ..Amee­rika
Hääle" kaudu. '
Saavutuste eest esseistika aial vää-ristati
teda 1972 Eesti Kultuuri Koon­dise
kultuurfondi auhinnaga. Visna­puu
fondi auhind määrati talle 1974
esseedekogu ,;Posthobustel Jõhvist
Rooma" eest. EÜS-i juures asuva dr.
A. Puksovi fondi laureaadiks valiti
ta käesoleval aastal. Auhinna mää­ramisel
üteldi, et sellega tõstetakse
esile ühte meie viljakamat ja idee­rikkamat
uurijat, kelle loov vaim ja
elav huvi eesti kirjandusloo vastu on
otsinud väljendusvorme nii kriitilis­tes
uurimustes, esseedes, kui ka kul­tuuriajaloolise
põhikoega romaani­des,
mis on. saanud inspiratsiooni
allikaks ka meie võõrsil üleskasva­nud
ajaloolastele.
Soovime virgale töömehele ja an­dekale
uurijale jõudu ja veel palju
aastaid senise tegevuse edukaks jät­kamiseks.
VAHTRA"
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
Koolitoimkond koostöös Toronto
Eesti Seltsi Täienduskoolidega ja
Eesti õpetajate Ühinguga Kanadas
kuulutas kevadel välja Eesti Keele-ja
Kooliaasta puhul kirjandite võist,
luse kanada eesti noortele 20. (kaasa­arvatud)
eluaastani. Kuna vahepeal
on pikk suvi möödunud ja suur osa
sügisestki, siis on paljudel kirjandi­te
võistlus unustuste hõlma vajunud.
Koolitoimkond peab vajalikuks seda
uuesti meenutada. Seni on saabunud
mõned üksikud lööd, kuid loodame,
et talvetulekuga on rohkem aega kir­janduslikuks
tegevuseks ja huvi elavc
neb.
Võistlus toimub viies vanusegrupis
alljärgnevatele teemadele:
J vanusegrupp kuni 10 aastani: 1)
Minu sünnipäev, 2) Suvitamas, 3)
Minu koduloom.
II vanusegrupp 11 ja 12 aastastele:
1) Minu sõber, 2) Koolipäev, 3) Tal­ve
lõbud.
III grupp 13,14 ja 15 aastastele: 1)
Unenägu, 2) Olen eestlane, jään eest­laseks,
3) Kelleks tahan saada? ,
IV grupp 16 ja 17 aastastele: 1) Joo­sep
toots ja Arno Tali 0. Lutsu „Ke-vadest",
2) Kuidas säilitada eestlust?,
3) Maailm aastal 2000.. /
V grupp 18—20 aastastele: 1) ESTO
1984 a., 2) Noored eesti ühiskonnas,
3) Vaba teema.-
Kirjandi pikkus esimesel grupil
peab olema vähemalt 150 sõna, teisel
250 sõna, kolmandal 400 sõna, neljan­dal
500 sõha ja viiendal grupil vähe­malt
750 sõna. Soovitav on kirjutada
lehe ühele tüljele.
tööde esitamise tähtpäevaks on 1.
jaanuar 1982. a. Tööd tuleb saata
märgusõna all aadressil: Mr. Edgar
Marten, 24 Laurelwood Cres., Wes-ton,
Ont. MP9 1L5.
Märgusõna paigutada ümbriku va­sakule
nurgale, märkides ühtlasi ka
vanusegrupp.
•Sellesse suurde ümbrikku lisada,
ka väike kinnine ümbrjk, mis sisal­dab
kirjutaja õige nime, sünniaja ja
koduaadressi.
Raha auhindadeks annetas: Eesti
Sihtkaptal Kanadas, Bestlaste Kesk­nõukogu
Kanadas ja Koolikomitee.
RahaHsi auhindu on igale grupile
ette n^tud kolm.
V vanusegrupp — I. auhind |200,
2. $150, 3. $100.
IV vanusegrupp — 1. auhind $150, ,
2. $125, 3. $75. •
III vanusegrupp — 1. auhind $125,
2. $100, 3. $75. .
II vanusegrupp — 1. auhind $100,
2. $75, 3. $55. . . •
I vanusegrupp — 1. auhind $70, 2.
, 3.
Hindamiskomisjoni kuuluvad Ed-gar
Marten, Henn Rlündva, Leida
Marley, Hannes Oja ja Hella Leivat. ^
Kirjutused peavad olema noorte loo­mingu
vih. Auhindadele tulnud tööd
avaldatakse eesti ajalehtedes ja aja­kirjades.
REAL ESTATE L t O . ReoifOK
HE^NO PÄRNSA
Real Estate Broker
469-5118
L U .
aa
MÕTTESÄHVATUSI
THOMAS ERIK HANSLEP
Sündinud 31. dets. 1958. a. Lõpetas Mehed, kes suitsetamise maha jät-
Victoria Park Secondary Schooll ^ud, on õudsed. Võibolla jätavad nad
1977. a. kevadel. Jätkas õpmguid To- ka armastamise maha.
ronto ülikoolis, mille lõpetas tsiviil-
Insenerina B. Sc. kraadiga 1981. a. ke­vadel.^
Tööta^b. ehitusmsen^e rina Be,l l Diktatuur on kõige lühem tee kahe
Telephone firmas.^ Akadeemiliselt valesti asetatud punkti vahel,
kuulub Korp! Rotaliasse.
Naine on sfinks ilma saladusteta.
Koeksistents an sõjapidamine ra­hulikul
viisil.
Armastus on ainuke orjus, niida
võib võtta kui lõbustust.
Kes midagi oskab, see teeb. Kes
aga midagi ei oska, see õpetab.
. I
Ka kokaraamatud vajaksid tsen-suuri.
MATI KONTÜS Sport on meetodiks, muuta pika-
.. ajalised haigused kiireteks õnnetus-
Sundis Torontos 28. nov. 1955. Pea- tgi^g
le Parkdale Collegiate lõpetamist õp.
pis Toronto Ülikoolis, mille lõpetas
Bacheior of Science kraadiga. Õppis
edasi elektri inseneri teaduskonnas, . , ^ i . .•, ..,
mine lõpetas 1981. a. Tööfab Ontario ^^"^ tuumareaktond ülearu-
Kui kõnesid saaks muuta ener-
Hydros omal alal. Akadeemiliselt
kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Kogunud MIHITS