1983-10-13-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 13. OKTOOBUii, THURSDAY, OCTOBER13 „Meie E8u" nr. 411 (1754) 1983 „MeieEliui" nr. 41 (1754) 1983 15. ja 16. oktoobri! Dr.M.Leesnient . . i 481-6834 . ja 23. oktoobril Dr. Reichardl . . . . . S61-6390 29. ja 30. oktoobril Dr. R. Vanaselja . . . 921-777? Hamiltoni Eesti Skaudisoprade Selts läbistas oma SO-aiasta tege-vusjuubelit piduliku koosviibimi' sega pühapäeval, 18. septembri! yWCA ruumes. Sündmusest oli osa võtma tulnud ligemale neljaküm-nepealine skaudisoprade pere, kellede hulgas olid ka Kanada Eesti Skautraaleva juht skm Egbert Run-ge ja «Rajaleidjate" gaidilipkonna vanem gdr Ene Runge. Samuti viibisid külaliste hulgas Kanada Hamiltoni piirkonna peakorterist esindaja B. Kennedy ja piirkonna istaabist George Lethbridge. . Kõiki neid tervitas avasõnas H. E. S. S. esimees Härnald Toomsalu, kes selgitas kokkutuleku põhjust ja mõtet, tutvustades ka kohalolevaid külalisi ning kohalolevaid endiseid H. E. S. S. esimehi, Aleksander Kübar'at jaHeinoSepp'a.Leinaseisakuga mälestati manalasse varisenud Seltsi liikmeid. Lühikese ingliskeelse sõnavõtuga pöördus kõneleja ka mitte eesti keelt kõnelevate külaliste poo-h. y -v-,- Parasta avasõna esitas endine skaudipoiss Norman Reintamm klaveril Raveiri „Pavanne of Sleeping Beauty", mis sai kuulajailt tunnustava aplausi. TEENETEMÄRGID Üllatuseks asjaosalistele tulid üleandmisele märgid pikaajaliste teenete eest. Selle viis läbi skauter G.Leth-bridge, kes mõne sõnaga selgitas märkide mõtet nirig ka enda kauaaegset tutvust Hamiltoni eesti skau-diüksusega. teenetemärgi saajateks osutusid skm Arnold Himma, kellele anti 35 aasta teenetemärk ja skm Carl Aarlahti, kelleloÜ 25 aastat teeneid skautlusele. Kuna Ä. Himma viibis Lakewoodis sõjameeste, suvepäevadel, siis võttis märgi vastu tema vä-nempoeg Mart Himma. Tervitusteks sai esimesena sõna Eesti Skautide Malev Kanadas juht skm Egbert Runge, kfes andis üle maleva tervitused ja samal ajal selgitas lühidalt skaudisoprade seltside osatähtsust meie' skautlikus-gaidli-kus töös. Gaider Ene Runge tõi tervitusi gaidmalevalt ja E. L, K.-ltv. Laskudes rohkei^ isiklikule pinnale, ta tõstis esile abielupaar Toomsalude panust noorsoo ^asvatustöös Hamiltonis. E. Runge andis edasi ka asutajaliikme gdr Alice Kullango tervitused, kes ise tervislikel põhjuseil ei saanud kohale tulla. , Hamiltoni Eesti Seltsi õnnitlused andis edasi sekretär Leo Saar ja ,,Kotka" lipkonna tervitused ning mälestuseseme andis üle „Kotka" majandusjuht skm Max Pertens. Kirjalikult olid tervitused Hamihoni Eesti Võitlejate Ühingu esimehelt August Jui^s'ilt jä endistelt H. E. S; S. juhatusliikmeilt Helju ja Voldemar Riimänd'ilt. Samuti olid õnnesoovia-ie hulgas asutajad hing endised juha-tusliikmed E. Saarkoppel.A. Himma, A. Tombak, L.Lindja V.Tali. PEAB PÜSIMA 1 I Järgnenud peokõnes H. Toomsalu analüüsis põhjusi, milleks H. E. S. S. loodi ja sihte, mida asutatud organisatsioon Endale seadis, Kõneleja tõi esile ka põhjusi, mille pärast Selts peab' edasi püsima, kuigi skautlik tegevus Hamiltonis on väga tagasihoidlik ja gaidid ei tegutse juba paar-kolm aastat. Põhjuseks on selleealise nooruse puudus Hamiltonis ja selle lähemas ümbruses. Kuna aga järelkasvu on juba silmaga näha, siis pole õige lasta Seltsil hääbuda, sest kui tuleb jällegi vajadus, on väga raske otsast alata. Pärast peokõnet kuuldi veel Norman Reintamm'1 esitusel .^Tom' Thumb'J samalt komponistilt kui eel-minegijpala. Järgnes hubane koosviibimine kohvilauas, mille eest hoolitsesid virgad H. E. S. S. naisringi daamid Selma Ester, Olga Pal^iveer, Siina, Pertens ja naisringi esinaine Mahti Mälberg. Oli ka veel teisigi kaasaaitajaid, kes ei sdanud kohal viibida, vaid kes olid oma panuse annud maitsvate võileibade ja küpsiste näol. Saalile peoilme andmise eest oli hoolitsenud Regina Toomsalu. Hokkutulek lõppes H. E. Š. S. abiesimehe. Maks Suifi lõppsõnaga, kestänastervitajaid nende heade soovide eest. Samuti tänas ta ürituse korraldajaid ning läbiviijaid. Ta andis ka organisatsiooni liikmeskonna õnnitlused üle esimehele Härnald Toomsalu'le, kel täitus 10 aastat olla järjest H. E. S. S. esimehe ülesannetes. Lõpuks kõlas Eesti Hümn. ü \ 18 Hamiltoni noortevanemat ja gaid-skautjuhti tulid kokku 28. no-vembrill953 Hamiltoni Eesti Seltsi ajutistesse ruumidesse, 12 Catherine St., et arutada skautlike noorte probleeme. Harras Kullango mainis, et suurimaks puuduseks skautliku töö arendamisel on skaudisoprade seltsi puudumine ja tegi selle asutamise ettepaneku, mis võeti ühehääleliselt vastu. Esimesse juhatusse, valiti A. 'Himma, L Kink, H. Liblik, M . Randla Ja E. Saarkoppel. Juhatus koostas H.E. Skaudisoprade Seltsi Põhikirja* mis võeti vastu järgmisel peakoosc olekul, 7. märtsiLl954. Seltsi esimeesteks ajalises järje; korras on olnud: A. Himma, V. Rebane, K, Rebane, E. Maidla, R.Mifst, H. Sepp, A. Lepson,; A. Kübarj ja alates 1972 kuni tänaseni H. Toomsalu. ! Seltsi naisring alustas tegevust 1963 Anna Rebase algatusel. See on tegutsenud väga energiliselt laagrite toitlustamisel Ja kõigil skautlikel üri-,, tustel. Ta oh andnud suure majan-, dusliku toetuse seltsile iga-aastasei„ loterii korraldamisega. P^alju aastaid on olnud ringi esinaiseks pr. Mahti Mälberg, kellele isiklikult ja ka teis- • tele naisringi tublidele liikmetele suur tänu seltsi poolt. Peale škautlikkude noorte majandusliku toetamise, transportide korraldamise ja üritustel kaasaaitamise oli skaudisoprade seltsi suurimaks tööks ' laagrialade korrastamine Seedriorul. 'Ehitati laagri köök ja söökla. Ehitati maja |aagrivarustuse hoidmiseks. Aidati kaasa ka Kotkajärvel enne suurlaagreid. Kuuekümnendatel aastatel oli tegevus väga intensiivne, sest škautlikkude noorte arv Hamiltonis oli üle kaheksakümne. Seedrioru laagritest võttis osa üle saja noore. Härra ja proua Toomsalu juhtimisel olevates kahes gaidide ja skautide rahvatantsu rühmas olr58 tantsijat. Škautlikkude noorte arv Hamilto- " nis on küll kahanenud praeguseni, väga väikseks. Skaudisoprade Selts on ikkagi väga elujõuline ja abivalmis. Väga palju tänu kõigile neile naistele ja meestele, kes selle seltsiga on kaasa töötanud selle 30; aasta jooksul. A. HIMMA Kudas mulgi lääve Esto.'84 läheneb ja selle suurürituste kavas maakondlikud organisatsioonid korraldavad teisipäeval, 10. juulil Royal York hotelli ru^umides Maakonna Päeva, mis on kohtumis-.. päevaks ühiste mälestuste elustami-seks lapsepõlve, kooli, kodukoha või põgenike päevadest. Igal maakonnal oh varutud ruu-mid, kus toimuvad vastastikused kii-lastused. Peale selle esitatakse rah- 'vustlkanditega kaunistatud rõivaid moenältusena, rahvapillide muusikat ja muud. Selle päeva ettevalmistamiseks ja sisustamiseks on igal maakonnal oma plaanid kaugelt ja lähedalt kü-laliste vastuvõtmiseks. Et neid küsimusi arutada, korral-dab Mulkide Selts pühapäeval, 23. okt. kell 3 p.l. Eesti Majas Esto '84' eelse kokkutuleku, kus teemaks on „Kudas mulgi lääveEstole". Seal antakse informatsiooni senisest seltsi ettevalmistustöödest, kus, kohvilaua ümber istudes näidatakse valguspilte Mulgimaast ja vanast ausast Viljandist. Loodame, et kõik mulgid võtavad sellest koosviibimisest' osa, samuti kõik sõbrad ja külalised on teretulnud. Noorsootöö Komisjon ; korraldab EKN tuluõhtu i Kotkajärve juubeliball 19V novembril Kotkajärve sai tänavu 30-aasta-seks. Toronto Eesti Skaudisoprade Seltsi traditsiooniline sügispidu laupäeval, 19. novembril Eesti Maja suures saalis kannab sellepärast juu-beli- balli nimetust. Skautlikud noor-teüicsüsed — Kotkajärve kasutajad — tulevad seltsile appi hoogsa peo korraldamiseks. Eesti jalg astus Kotkajärvele esmakordselt kevidel 1953. Emakordsel vaatlemisel tehti ka otsus koha ostmiseks. Nüüd on sellest läbipääsmatust võsast saanud noorte paradiis, kus midagi ei puudu, mis eeskujulikul suvitus- ja laagripaigal peab olema. Kotkajärve seisab ilus ainult pideva töö ja hoolega — usinad töö-käed ja piisavalt dollareid on vaja. Toronto Eesti Skaudisoprade Selts kutsub selleks igal sügisel kõiki noortesõpru, et ise pidurõõmu nautides aidata seltsi majanduslikult. Skaudisoprade sügis-pidu — viimasel ajal Kotkajärve balliks nimetatud, on üks meeldivamaid ja hoogsamaid eesti üritusi. Noortejuhld kõikidest üksustest aitavad kaasa pidu heaks kordaminekuks. Sügismeeleoludele vasta vait dekoreeritud saali kujundavad Rajaleidjate juhid. Rikkaliku pidulaua korraldavad Põhjala Tütred. Poisteüksuste juhtidest Kalevid hoolitsevad baari ja muu keelekaste eest, Lembitu Malev on aastate jooksul spetsialiseerunud loteriide korraldamisele. Kotkajärve balli loteriid on ühed võitude-rohkemad. Kellel on õnnelik käsi, see võib ballilt lahkuda terve varandusega. Endastmõistetavalt on pidul ettekanded ja tants. Möödunud ballil nautisid pidulised hoogsaid ühislaule. . .Nõnda siis veel kord — varuge laupäeva, 19 novembri õhtu rõõmu jaoks ja tulge skaudisoprade pidule. Sellega kaunistate Kotkajärvel! He- Hstage Bruno Lindrele — telefon 421- 5541 — jä varuda lauad oma seltskonnale. • . ' ^ . , K . M . Harri Kivilo ja'Robert Vellend ruUsuusatamise meistervõistlustel Toronto E. T. Seton pargis. Foto H. Raigna Eestlased rullsiiuskadel Viimase paarikümne aasta kestel on suusatamine arenenud nii, et seda saab teha ka siis, kifi puud on lehes ja lilled õitsevad, pellist suusatamist nimetatakse rlillsuusata-miseks. Suuskadel on rjattad all ja nendega võib kiiremini liikude, kui võistlus-murdmaasuusMadega lumel. Rullsuusatamisekspasutatak-se asfaldiga või tsemendiga kaetud kõvapinnalisi radu. Uus tribüün stervõistlu-äeval, l. ok-ilon pargis, inlon AveE Reedel, 28. okt. kl; 7jap,õ. toimubi,! Eesti Maja suures saalis Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (BKN) tuluõhtu, nimega Viinakuu-õKtu! Huvitavaks ja osavõturohkeks kujuneb kindlasti EKN Noorsootöö komisjoni poolt korraldataWloterii rikkalike võitudega. EKN töö ja vabadusvõitluse toe-. tamiseks oh oluline kõigj rahvuslikult mõtlevate eestlaste "heatahtlik kaasabi loterii heaks kordaminn-kuks. . Palume kõiki eesti organisatsioone, ärisid ja eraisikuia annetada kinke-esemeid loterii heaks. Teie panust oodatakse ja võetakse tänuga vastu EKN büroos Eesti Majas. EKN NOORSOOTÖÖ KOMISJON : Üleskutse Esto Mutual Fünd Ltd. 3. oktoobril aktsia hind $14.27 • . \ . . • 145 King Street West; Süite 1900, Toronto M5H3M1 - tel. 364-1131 Let us pnrtect your niiiif car fer all Ks prth. 15% HINNAALANDUST BO^ AIR APKLIANCE SERVICE PARANDAME utuskappe ja pliite — igat, lüki 31 aastat tööpraktikat iJr Tel. 533-9334 - Peter Vahetatud pildiallMrjäd „Meie Elu" nr. 40 esiküljel avaldatud EGMK jaESMk aastakoosoleku piltide allkirjad on eksikombel, vahetatud. Kotkajärve 30. aastapäeva puh^l malevatepoolt tehtud kingi üleandmise foto alla on sattunud eesti skautluse 70 a, juubelimärgi avamise pildi allkiri. Selle alla omakorda on trükitud kingi üleandmise foto allkiri. Pilume eksitust lahkesti va- Kõige paremini võitleme Teie auto roöstetamise vastu. täiuslik kaitao rooste vastu kasutatakse 9 patendiga 8 a. vastupidavus tööriista garanteeritud oskuslike Ziaparfi uue tööliste poolt, auto ostul. m 6 mllllon wessficles. A»»PEAnANCE « PROTECTION SEBVICES Isiklikult viin auto ära ja tagastan. X Helistage: Matti Kamks 1-898-5672 1,383 Yonge St. S. Newmarke eestlastel, kõikidele nendele, kes Eesti Vaba° riigi iseseisvust vääramatult oma siüdljiieasjaks peavad. 4. juuni 1984 on Eesti Vabariigi sini-must-valge riigilipu, eestlaste-võitluslipu sajas sünnipäev. ' Nagu varasemadki juubelid.lodu-maal 1934-ndal aastal ja (eelkõige) Vabas Maailmas kakskümmend viis aastat hiljem, leiab seegi kiadlasti laialdast ning väärikat tähistamist. Meie riigilipu sajanda sünnipäeva künnisel, lähtudes erapooletu ja iseseisva Eesti Vabariigi jätkuvat oku-peeritusest, patriotismi ja rahvusliku ühtekuuluvustunde tugevdamisest kõikide poliitiliselt ausalt mõtlevate eestlaste hulgas, kutsume üles neljanda juuni nimetamisele meie igaaastaseks rahvuspühaks! Lehvigu igal neljandal juunil oku-pantide poolt, vihatud ja tagakiusatud Eesti Vabariigi sini-must-valge riigilipp — eestlaste vabadusunistuse sümbolina! . — sajandeid oma saatust trotsinud väikerahva alistumatuse sümbolina! Stokholmis, 5. septembril 1983. a. Organisatsiooni „4. JUUNI" juhatus. Jõekääru Eesti Laste Suvekodu staadioni ehitamine läks 20. a. tagasi maksma üle 5000-nde dollari, mis on suur summa kui arvesse võtta, et suurem osa annetajatest ja ehilaja- ; test teenisid alla ühe dollari tunnis. -Käesoleval aastal ehitati staadionile uus tribüün^kuna vana puupos-üdele ehitatud hakkas juba kõdunema. Töö tegid vanad veteranid: E. Pot-sepp, B. Randalov, Bob Marriott, V. Kõrešaar, S. Lääniste, G. Uueson, R. Rannata, L. Esken, J. Koiga, V. Järvalt, E. Tüslar.^E. Piirsalu, E. Loo ja tööde organiseerija V. Salurand, Need noortesõbrad töötasid sfaadio-nil 451 töötundi, mitmed.neist 90 tundi. Kui arvestada tunnipalgaks 10 dol... siis ainult palgana oleks tulnud välja maksta 4v510 dollarit. Kui arvestada 8 tundi tööpäeva pikkust siis kulus ehitamiseks 56,3 päeva. Jõekääru poolt osteti materjali 2300 dollari eest ja puumaterjali 2000 dollari väärtuses kinkis sama helde isa, kes kinkis ka tüdrukute tarele katuse katmiseks vineeri. Kokku oleks läinud tribüüni ehitamine maksma ligemale 9000 dollarit. Tribüün on 430 istekohaga. - I^Iägu katuse katmisel nii ka tribüüni ehitamisel andsid oma panuse endised Jõekääru kasvandikud. • ].s-gi • RuUsuusatamise me sed peeti möödunud lauf toobril Torontos E. T. S mis asub Don jõe orus Eg lõunas. Eestlastest võtsid nendest võistlustest qsa: Robert Vellend, Harri ja Maimu Kiviloid, kes saavutasid järgmisi-tulemusi: Meeste yõisllusklass 20.-29. a. 15 km: 1. Allain.Parent, Que. 30.45, 2. Claude Charboneau, Que. 37.26, 3. -Robert Vellend, Ont. 37.55. Kõik kolm' esimest, on Kanada . miirdmagsuusatamise rahvusmees-konna kandidaadid eelolevaks talveks. Mehed 40. a. ja vanemad 15 km: Harri Kivilo saavutas 8-da koha ajaga'-" 54.31. Nendes kahes vanusegrupis olid võistlused . kõige' tasavägisemad.. Esimeses olid esikohtadel Kanada Sini-Must-Valge Esto '84 annab meile suurepärase võimaluse Eesti riigi ja rahva saavutuste ja saatuse tutvustamiseks mit-te*. eestlastele. Üks parem võimalus selleks on Eesti rahvuslippude all toimuvvaba-dusnõudluse rongkäik. . Rahvuslippude all koputame maailma südametunnistusele, nõuame õigust, nõuame okupatsiooni-vä-gede väljatõmbamist meie isade maalt ja nõuame vabadust Eestile. Majanduslikuks abistamiseks, Esto '84 Eesti Rahvuslippude muretsemiseks, korraldab Toronto Eesti Võitlejate Ühing laup., 22. oktoobril algusega kell 7.00 õhtul Tdronto Eesti Maja suures saalislõbusa koosviibimise, millest loodame kaasmaalaste rohkearvulist osavõttu. Puhastulu läheb täielikult eelpoolmainitud otstarbeks. Ü. TAMRE Maimu Kivilo rullsuuskadel. Foto .— H . Raigna „MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond ja seisab eesti ühiskonna teenistu° 2560. JOHN E.SOOSAARrCÄ» Chartered Accountant Sutte 1802,181 University Ave., Toronto, Ontario, Tel. 864-0099 Iisraelil UUS peaminister Iisraeli seitsmes peaminister YitzhikShamir andis esmaspäeval ametivande ja tegi kohe ettepaneku N. Liidule diplomaatiliste sidemete taalstamiseks. Teadete kohaselt Moskva on Shamiri valimise vastu,nimetades teda endiseks terroristiks. Knesseti 120-nest liikmest 60 hääletas poolt ja 53 vastu. Napi enamusega valitud Shamir on sündinud Poolas, endine põraandaa-lune võitleja, välisminister ja poliitilise politsei ülem. Oma välispoliitikas ta lubas käia oma eelkäija es. parimad võistlus-murdmaasuusata-jad ja teises kõik endised nimekad võistlejad. Naised 30. a. ja vanemad 10 km: Maimu Kivilo tuli kolmandaks ajaga 50.33. . . Võisllejaid oli kogusummas 70, Osa võistlejaid oli Ameerika Ühendriikidest. Võistlusele oli väljapandud auhinde üle 3000 dollari väärlu-ses. Mecstn võistlusklassis oli esimeseks auhinnaks lend Soome ja tagasi. Teisteks auhindadeks olid spordi-varustused. . Rullsuusatamine algas ca 20 aastat tagasi Euroopas ja on nüüd laialt levinenud ka Põhja-Amnerikas. Praegu eelistatuimaid rullsuusa tüübid on alumiiniumist, GO sm pikad, 8 sm laiad ja 6 sm läbimõõduga, Nii ees kui ka laga on üks ovaalne, täiskum-miratas. Esimene ratas on liikuv ainult ettepoole, tagumine vaba liikumisega. Rullsuusatamisfil tarvitatakse üldiselt sama tehnikat kui murd-maasuusalamisol. HARALD RAIGNA Jaan Roosil maailmarekord kõndimises r. Jaan Roos, võisteldes 23.—30. sept. 5-dal Masterite Maailmamän-gudel San Juan'ifr, Puerloriikos,või-tis esikohad M45-49 klassis 5 ja 20 km kõndimises, saavutas 2 kuldmedalit. 5 km kõndimises, mis toimub staadioni rajal ja milles arvestatakse rekordeid, saavutas uue maailmarekordi ajaga 23.01,06. Endise rekordi, mis samuti oli tema nimel ajaga 23.01,30, saavutas ta möödunud aastal Põhja-Ameerika meistervõistlustel Ottawas. Võistlus 5 km distantsil San Juan'is algas kell 4 p.l., kerge tuulega, 33C temperatuuriga ja 17-ne võistleja osavõtuga. Võistlus 20 km distantsil, ei ära hoida keskpäevast kõrget temperatuuri, algas juba kohe peale päikesetõusu kell 6.30 hom. Algas staadionilt, kuid toimus läheduses oleva pargi 1,5 km pikkusel ring-teel, kus tuli kõndida 12 ringi, lõppedes staadioni 200 m pikkuseS jooksurajal. Sellel distanlsi) esimeseks tulles saavutas ta ajana 11. 39.32. Kogu võistlustest võttis osa ca 2000 võistlejat 47 erinevalt HARALD RAIGNA |AAN ROOS KALEVimG Väljapanek Kalevipoja.st ranmatuhäit Raamatunäitu 10. ja 11. septembril toimus esimene täiuslikku laadi raamatunäitus ja -laat Chicago Eesti Majas, . mis oli korraldatud Allan SibuPa poolt, üle paarikümne kaastöölise abiga eri maailmanurkadest. Väljapanekuid oli mitmes kategoorias: luulo ja proosa, näitekirjandus, ajalugu ja poliitiline teadus, keelelised (sõnastikud, õi)peraamatud jne.],. mälestusteosed Eesli Päevadest ja ka helilindistatud materjal eesti keele õpikutena ja Austraaliast „Adelaide Eesti Raadio" saadete näol, mis salvestatud 104-s raadioprogrammis. Mittemüüdavaid- väljapanekuid. iseloomustasid mitu Kalevipoja eestikeelset trükki ja selle lekslikriiti- 9 Komme ^kommenta Älex Milits, „Kommenloarid". Valis Eesti EMP, Stokholm 1983. Poolkõvas köites, 131 Ihk. Hind $15.- Sünsete eestikeelsete trükiste turg on müüjatele väga kehv, ega pole ka paranemist ette näha. On ilus mälestus, mil pagulasaja v^esetcl algaastatel peaaegu kõigi eestlaste raamaturiiulitel eestikeelsete raamotute rivi järjekordselt kasvas. See olukord on muutunud. Uus generatsioon kasvas peale, see oli vähema eestikeele oskusega. Paratamatult õpiti kohalik keel enam-vähem selgeks ja see oskus tõi kaasa selle-kccisete raamotute ilmumise eestlaste raamaturiiulitele. Hiljem lisandus sinna arv kodumaalt saadud või saadetud teoseid. Nende kvaliteet paranes aas- Satega ja keel rieis raamatuis oli Ihea. Siinsed kirjastused jäid raskustesse. Siiski on üksikud neist visalt tööd jätkanud, ning näib, et viimastel aastatel isegi elavnenult. On ilmunud suurepäraseid lasteraamatuid ju mõned vanameistrid on puhkuse lõpetanudega uuesti tööle asunud. On ilmunud luuletuskogusid, mis majanduslikult pealvett ei uju, olgu need nii head kui tahes. Alex Militsa „Kommenloi\rid" on erakordne teos — nendib tuntud publitsist Andres Küng, selle raamatu tagakaanel. > See on fokl. „Kommentoarid" on 104 kommentaari, kaheaosta jooksul (1901, ILMUNUD: HILDA ES „DEL . Värsse ühest iinusi Illustratsioonid ja kujt 45 ihk. Hind ALEX ME KOMMEN (Aktuaalsed kommentaarid ulate 130lhk. Hinc LEONORA «MAROKOT Mälestused. 256 Ih Postiteel tellides lisandul) raa Müügil „MEIE 958 Bröadview Ave. To
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, October 13, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-10-13 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E831013 |
Description
Title | 1983-10-13-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | NELJAPÄEVAL, 13. OKTOOBUii, THURSDAY, OCTOBER13 „Meie E8u" nr. 411 (1754) 1983 „MeieEliui" nr. 41 (1754) 1983 15. ja 16. oktoobri! Dr.M.Leesnient . . i 481-6834 . ja 23. oktoobril Dr. Reichardl . . . . . S61-6390 29. ja 30. oktoobril Dr. R. Vanaselja . . . 921-777? Hamiltoni Eesti Skaudisoprade Selts läbistas oma SO-aiasta tege-vusjuubelit piduliku koosviibimi' sega pühapäeval, 18. septembri! yWCA ruumes. Sündmusest oli osa võtma tulnud ligemale neljaküm-nepealine skaudisoprade pere, kellede hulgas olid ka Kanada Eesti Skautraaleva juht skm Egbert Run-ge ja «Rajaleidjate" gaidilipkonna vanem gdr Ene Runge. Samuti viibisid külaliste hulgas Kanada Hamiltoni piirkonna peakorterist esindaja B. Kennedy ja piirkonna istaabist George Lethbridge. . Kõiki neid tervitas avasõnas H. E. S. S. esimees Härnald Toomsalu, kes selgitas kokkutuleku põhjust ja mõtet, tutvustades ka kohalolevaid külalisi ning kohalolevaid endiseid H. E. S. S. esimehi, Aleksander Kübar'at jaHeinoSepp'a.Leinaseisakuga mälestati manalasse varisenud Seltsi liikmeid. Lühikese ingliskeelse sõnavõtuga pöördus kõneleja ka mitte eesti keelt kõnelevate külaliste poo-h. y -v-,- Parasta avasõna esitas endine skaudipoiss Norman Reintamm klaveril Raveiri „Pavanne of Sleeping Beauty", mis sai kuulajailt tunnustava aplausi. TEENETEMÄRGID Üllatuseks asjaosalistele tulid üleandmisele märgid pikaajaliste teenete eest. Selle viis läbi skauter G.Leth-bridge, kes mõne sõnaga selgitas märkide mõtet nirig ka enda kauaaegset tutvust Hamiltoni eesti skau-diüksusega. teenetemärgi saajateks osutusid skm Arnold Himma, kellele anti 35 aasta teenetemärk ja skm Carl Aarlahti, kelleloÜ 25 aastat teeneid skautlusele. Kuna Ä. Himma viibis Lakewoodis sõjameeste, suvepäevadel, siis võttis märgi vastu tema vä-nempoeg Mart Himma. Tervitusteks sai esimesena sõna Eesti Skautide Malev Kanadas juht skm Egbert Runge, kfes andis üle maleva tervitused ja samal ajal selgitas lühidalt skaudisoprade seltside osatähtsust meie' skautlikus-gaidli-kus töös. Gaider Ene Runge tõi tervitusi gaidmalevalt ja E. L, K.-ltv. Laskudes rohkei^ isiklikule pinnale, ta tõstis esile abielupaar Toomsalude panust noorsoo ^asvatustöös Hamiltonis. E. Runge andis edasi ka asutajaliikme gdr Alice Kullango tervitused, kes ise tervislikel põhjuseil ei saanud kohale tulla. , Hamiltoni Eesti Seltsi õnnitlused andis edasi sekretär Leo Saar ja ,,Kotka" lipkonna tervitused ning mälestuseseme andis üle „Kotka" majandusjuht skm Max Pertens. Kirjalikult olid tervitused Hamihoni Eesti Võitlejate Ühingu esimehelt August Jui^s'ilt jä endistelt H. E. S; S. juhatusliikmeilt Helju ja Voldemar Riimänd'ilt. Samuti olid õnnesoovia-ie hulgas asutajad hing endised juha-tusliikmed E. Saarkoppel.A. Himma, A. Tombak, L.Lindja V.Tali. PEAB PÜSIMA 1 I Järgnenud peokõnes H. Toomsalu analüüsis põhjusi, milleks H. E. S. S. loodi ja sihte, mida asutatud organisatsioon Endale seadis, Kõneleja tõi esile ka põhjusi, mille pärast Selts peab' edasi püsima, kuigi skautlik tegevus Hamiltonis on väga tagasihoidlik ja gaidid ei tegutse juba paar-kolm aastat. Põhjuseks on selleealise nooruse puudus Hamiltonis ja selle lähemas ümbruses. Kuna aga järelkasvu on juba silmaga näha, siis pole õige lasta Seltsil hääbuda, sest kui tuleb jällegi vajadus, on väga raske otsast alata. Pärast peokõnet kuuldi veel Norman Reintamm'1 esitusel .^Tom' Thumb'J samalt komponistilt kui eel-minegijpala. Järgnes hubane koosviibimine kohvilauas, mille eest hoolitsesid virgad H. E. S. S. naisringi daamid Selma Ester, Olga Pal^iveer, Siina, Pertens ja naisringi esinaine Mahti Mälberg. Oli ka veel teisigi kaasaaitajaid, kes ei sdanud kohal viibida, vaid kes olid oma panuse annud maitsvate võileibade ja küpsiste näol. Saalile peoilme andmise eest oli hoolitsenud Regina Toomsalu. Hokkutulek lõppes H. E. Š. S. abiesimehe. Maks Suifi lõppsõnaga, kestänastervitajaid nende heade soovide eest. Samuti tänas ta ürituse korraldajaid ning läbiviijaid. Ta andis ka organisatsiooni liikmeskonna õnnitlused üle esimehele Härnald Toomsalu'le, kel täitus 10 aastat olla järjest H. E. S. S. esimehe ülesannetes. Lõpuks kõlas Eesti Hümn. ü \ 18 Hamiltoni noortevanemat ja gaid-skautjuhti tulid kokku 28. no-vembrill953 Hamiltoni Eesti Seltsi ajutistesse ruumidesse, 12 Catherine St., et arutada skautlike noorte probleeme. Harras Kullango mainis, et suurimaks puuduseks skautliku töö arendamisel on skaudisoprade seltsi puudumine ja tegi selle asutamise ettepaneku, mis võeti ühehääleliselt vastu. Esimesse juhatusse, valiti A. 'Himma, L Kink, H. Liblik, M . Randla Ja E. Saarkoppel. Juhatus koostas H.E. Skaudisoprade Seltsi Põhikirja* mis võeti vastu järgmisel peakoosc olekul, 7. märtsiLl954. Seltsi esimeesteks ajalises järje; korras on olnud: A. Himma, V. Rebane, K, Rebane, E. Maidla, R.Mifst, H. Sepp, A. Lepson,; A. Kübarj ja alates 1972 kuni tänaseni H. Toomsalu. ! Seltsi naisring alustas tegevust 1963 Anna Rebase algatusel. See on tegutsenud väga energiliselt laagrite toitlustamisel Ja kõigil skautlikel üri-,, tustel. Ta oh andnud suure majan-, dusliku toetuse seltsile iga-aastasei„ loterii korraldamisega. P^alju aastaid on olnud ringi esinaiseks pr. Mahti Mälberg, kellele isiklikult ja ka teis- • tele naisringi tublidele liikmetele suur tänu seltsi poolt. Peale škautlikkude noorte majandusliku toetamise, transportide korraldamise ja üritustel kaasaaitamise oli skaudisoprade seltsi suurimaks tööks ' laagrialade korrastamine Seedriorul. 'Ehitati laagri köök ja söökla. Ehitati maja |aagrivarustuse hoidmiseks. Aidati kaasa ka Kotkajärvel enne suurlaagreid. Kuuekümnendatel aastatel oli tegevus väga intensiivne, sest škautlikkude noorte arv Hamiltonis oli üle kaheksakümne. Seedrioru laagritest võttis osa üle saja noore. Härra ja proua Toomsalu juhtimisel olevates kahes gaidide ja skautide rahvatantsu rühmas olr58 tantsijat. Škautlikkude noorte arv Hamilto- " nis on küll kahanenud praeguseni, väga väikseks. Skaudisoprade Selts on ikkagi väga elujõuline ja abivalmis. Väga palju tänu kõigile neile naistele ja meestele, kes selle seltsiga on kaasa töötanud selle 30; aasta jooksul. A. HIMMA Kudas mulgi lääve Esto.'84 läheneb ja selle suurürituste kavas maakondlikud organisatsioonid korraldavad teisipäeval, 10. juulil Royal York hotelli ru^umides Maakonna Päeva, mis on kohtumis-.. päevaks ühiste mälestuste elustami-seks lapsepõlve, kooli, kodukoha või põgenike päevadest. Igal maakonnal oh varutud ruu-mid, kus toimuvad vastastikused kii-lastused. Peale selle esitatakse rah- 'vustlkanditega kaunistatud rõivaid moenältusena, rahvapillide muusikat ja muud. Selle päeva ettevalmistamiseks ja sisustamiseks on igal maakonnal oma plaanid kaugelt ja lähedalt kü-laliste vastuvõtmiseks. Et neid küsimusi arutada, korral-dab Mulkide Selts pühapäeval, 23. okt. kell 3 p.l. Eesti Majas Esto '84' eelse kokkutuleku, kus teemaks on „Kudas mulgi lääveEstole". Seal antakse informatsiooni senisest seltsi ettevalmistustöödest, kus, kohvilaua ümber istudes näidatakse valguspilte Mulgimaast ja vanast ausast Viljandist. Loodame, et kõik mulgid võtavad sellest koosviibimisest' osa, samuti kõik sõbrad ja külalised on teretulnud. Noorsootöö Komisjon ; korraldab EKN tuluõhtu i Kotkajärve juubeliball 19V novembril Kotkajärve sai tänavu 30-aasta-seks. Toronto Eesti Skaudisoprade Seltsi traditsiooniline sügispidu laupäeval, 19. novembril Eesti Maja suures saalis kannab sellepärast juu-beli- balli nimetust. Skautlikud noor-teüicsüsed — Kotkajärve kasutajad — tulevad seltsile appi hoogsa peo korraldamiseks. Eesti jalg astus Kotkajärvele esmakordselt kevidel 1953. Emakordsel vaatlemisel tehti ka otsus koha ostmiseks. Nüüd on sellest läbipääsmatust võsast saanud noorte paradiis, kus midagi ei puudu, mis eeskujulikul suvitus- ja laagripaigal peab olema. Kotkajärve seisab ilus ainult pideva töö ja hoolega — usinad töö-käed ja piisavalt dollareid on vaja. Toronto Eesti Skaudisoprade Selts kutsub selleks igal sügisel kõiki noortesõpru, et ise pidurõõmu nautides aidata seltsi majanduslikult. Skaudisoprade sügis-pidu — viimasel ajal Kotkajärve balliks nimetatud, on üks meeldivamaid ja hoogsamaid eesti üritusi. Noortejuhld kõikidest üksustest aitavad kaasa pidu heaks kordaminekuks. Sügismeeleoludele vasta vait dekoreeritud saali kujundavad Rajaleidjate juhid. Rikkaliku pidulaua korraldavad Põhjala Tütred. Poisteüksuste juhtidest Kalevid hoolitsevad baari ja muu keelekaste eest, Lembitu Malev on aastate jooksul spetsialiseerunud loteriide korraldamisele. Kotkajärve balli loteriid on ühed võitude-rohkemad. Kellel on õnnelik käsi, see võib ballilt lahkuda terve varandusega. Endastmõistetavalt on pidul ettekanded ja tants. Möödunud ballil nautisid pidulised hoogsaid ühislaule. . .Nõnda siis veel kord — varuge laupäeva, 19 novembri õhtu rõõmu jaoks ja tulge skaudisoprade pidule. Sellega kaunistate Kotkajärvel! He- Hstage Bruno Lindrele — telefon 421- 5541 — jä varuda lauad oma seltskonnale. • . ' ^ . , K . M . Harri Kivilo ja'Robert Vellend ruUsuusatamise meistervõistlustel Toronto E. T. Seton pargis. Foto H. Raigna Eestlased rullsiiuskadel Viimase paarikümne aasta kestel on suusatamine arenenud nii, et seda saab teha ka siis, kifi puud on lehes ja lilled õitsevad, pellist suusatamist nimetatakse rlillsuusata-miseks. Suuskadel on rjattad all ja nendega võib kiiremini liikude, kui võistlus-murdmaasuusMadega lumel. Rullsuusatamisekspasutatak-se asfaldiga või tsemendiga kaetud kõvapinnalisi radu. Uus tribüün stervõistlu-äeval, l. ok-ilon pargis, inlon AveE Reedel, 28. okt. kl; 7jap,õ. toimubi,! Eesti Maja suures saalis Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (BKN) tuluõhtu, nimega Viinakuu-õKtu! Huvitavaks ja osavõturohkeks kujuneb kindlasti EKN Noorsootöö komisjoni poolt korraldataWloterii rikkalike võitudega. EKN töö ja vabadusvõitluse toe-. tamiseks oh oluline kõigj rahvuslikult mõtlevate eestlaste "heatahtlik kaasabi loterii heaks kordaminn-kuks. . Palume kõiki eesti organisatsioone, ärisid ja eraisikuia annetada kinke-esemeid loterii heaks. Teie panust oodatakse ja võetakse tänuga vastu EKN büroos Eesti Majas. EKN NOORSOOTÖÖ KOMISJON : Üleskutse Esto Mutual Fünd Ltd. 3. oktoobril aktsia hind $14.27 • . \ . . • 145 King Street West; Süite 1900, Toronto M5H3M1 - tel. 364-1131 Let us pnrtect your niiiif car fer all Ks prth. 15% HINNAALANDUST BO^ AIR APKLIANCE SERVICE PARANDAME utuskappe ja pliite — igat, lüki 31 aastat tööpraktikat iJr Tel. 533-9334 - Peter Vahetatud pildiallMrjäd „Meie Elu" nr. 40 esiküljel avaldatud EGMK jaESMk aastakoosoleku piltide allkirjad on eksikombel, vahetatud. Kotkajärve 30. aastapäeva puh^l malevatepoolt tehtud kingi üleandmise foto alla on sattunud eesti skautluse 70 a, juubelimärgi avamise pildi allkiri. Selle alla omakorda on trükitud kingi üleandmise foto allkiri. Pilume eksitust lahkesti va- Kõige paremini võitleme Teie auto roöstetamise vastu. täiuslik kaitao rooste vastu kasutatakse 9 patendiga 8 a. vastupidavus tööriista garanteeritud oskuslike Ziaparfi uue tööliste poolt, auto ostul. m 6 mllllon wessficles. A»»PEAnANCE « PROTECTION SEBVICES Isiklikult viin auto ära ja tagastan. X Helistage: Matti Kamks 1-898-5672 1,383 Yonge St. S. Newmarke eestlastel, kõikidele nendele, kes Eesti Vaba° riigi iseseisvust vääramatult oma siüdljiieasjaks peavad. 4. juuni 1984 on Eesti Vabariigi sini-must-valge riigilipu, eestlaste-võitluslipu sajas sünnipäev. ' Nagu varasemadki juubelid.lodu-maal 1934-ndal aastal ja (eelkõige) Vabas Maailmas kakskümmend viis aastat hiljem, leiab seegi kiadlasti laialdast ning väärikat tähistamist. Meie riigilipu sajanda sünnipäeva künnisel, lähtudes erapooletu ja iseseisva Eesti Vabariigi jätkuvat oku-peeritusest, patriotismi ja rahvusliku ühtekuuluvustunde tugevdamisest kõikide poliitiliselt ausalt mõtlevate eestlaste hulgas, kutsume üles neljanda juuni nimetamisele meie igaaastaseks rahvuspühaks! Lehvigu igal neljandal juunil oku-pantide poolt, vihatud ja tagakiusatud Eesti Vabariigi sini-must-valge riigilipp — eestlaste vabadusunistuse sümbolina! . — sajandeid oma saatust trotsinud väikerahva alistumatuse sümbolina! Stokholmis, 5. septembril 1983. a. Organisatsiooni „4. JUUNI" juhatus. Jõekääru Eesti Laste Suvekodu staadioni ehitamine läks 20. a. tagasi maksma üle 5000-nde dollari, mis on suur summa kui arvesse võtta, et suurem osa annetajatest ja ehilaja- ; test teenisid alla ühe dollari tunnis. -Käesoleval aastal ehitati staadionile uus tribüün^kuna vana puupos-üdele ehitatud hakkas juba kõdunema. Töö tegid vanad veteranid: E. Pot-sepp, B. Randalov, Bob Marriott, V. Kõrešaar, S. Lääniste, G. Uueson, R. Rannata, L. Esken, J. Koiga, V. Järvalt, E. Tüslar.^E. Piirsalu, E. Loo ja tööde organiseerija V. Salurand, Need noortesõbrad töötasid sfaadio-nil 451 töötundi, mitmed.neist 90 tundi. Kui arvestada tunnipalgaks 10 dol... siis ainult palgana oleks tulnud välja maksta 4v510 dollarit. Kui arvestada 8 tundi tööpäeva pikkust siis kulus ehitamiseks 56,3 päeva. Jõekääru poolt osteti materjali 2300 dollari eest ja puumaterjali 2000 dollari väärtuses kinkis sama helde isa, kes kinkis ka tüdrukute tarele katuse katmiseks vineeri. Kokku oleks läinud tribüüni ehitamine maksma ligemale 9000 dollarit. Tribüün on 430 istekohaga. - I^Iägu katuse katmisel nii ka tribüüni ehitamisel andsid oma panuse endised Jõekääru kasvandikud. • ].s-gi • RuUsuusatamise me sed peeti möödunud lauf toobril Torontos E. T. S mis asub Don jõe orus Eg lõunas. Eestlastest võtsid nendest võistlustest qsa: Robert Vellend, Harri ja Maimu Kiviloid, kes saavutasid järgmisi-tulemusi: Meeste yõisllusklass 20.-29. a. 15 km: 1. Allain.Parent, Que. 30.45, 2. Claude Charboneau, Que. 37.26, 3. -Robert Vellend, Ont. 37.55. Kõik kolm' esimest, on Kanada . miirdmagsuusatamise rahvusmees-konna kandidaadid eelolevaks talveks. Mehed 40. a. ja vanemad 15 km: Harri Kivilo saavutas 8-da koha ajaga'-" 54.31. Nendes kahes vanusegrupis olid võistlused . kõige' tasavägisemad.. Esimeses olid esikohtadel Kanada Sini-Must-Valge Esto '84 annab meile suurepärase võimaluse Eesti riigi ja rahva saavutuste ja saatuse tutvustamiseks mit-te*. eestlastele. Üks parem võimalus selleks on Eesti rahvuslippude all toimuvvaba-dusnõudluse rongkäik. . Rahvuslippude all koputame maailma südametunnistusele, nõuame õigust, nõuame okupatsiooni-vä-gede väljatõmbamist meie isade maalt ja nõuame vabadust Eestile. Majanduslikuks abistamiseks, Esto '84 Eesti Rahvuslippude muretsemiseks, korraldab Toronto Eesti Võitlejate Ühing laup., 22. oktoobril algusega kell 7.00 õhtul Tdronto Eesti Maja suures saalislõbusa koosviibimise, millest loodame kaasmaalaste rohkearvulist osavõttu. Puhastulu läheb täielikult eelpoolmainitud otstarbeks. Ü. TAMRE Maimu Kivilo rullsuuskadel. Foto .— H . Raigna „MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond ja seisab eesti ühiskonna teenistu° 2560. JOHN E.SOOSAARrCÄ» Chartered Accountant Sutte 1802,181 University Ave., Toronto, Ontario, Tel. 864-0099 Iisraelil UUS peaminister Iisraeli seitsmes peaminister YitzhikShamir andis esmaspäeval ametivande ja tegi kohe ettepaneku N. Liidule diplomaatiliste sidemete taalstamiseks. Teadete kohaselt Moskva on Shamiri valimise vastu,nimetades teda endiseks terroristiks. Knesseti 120-nest liikmest 60 hääletas poolt ja 53 vastu. Napi enamusega valitud Shamir on sündinud Poolas, endine põraandaa-lune võitleja, välisminister ja poliitilise politsei ülem. Oma välispoliitikas ta lubas käia oma eelkäija es. parimad võistlus-murdmaasuusata-jad ja teises kõik endised nimekad võistlejad. Naised 30. a. ja vanemad 10 km: Maimu Kivilo tuli kolmandaks ajaga 50.33. . . Võisllejaid oli kogusummas 70, Osa võistlejaid oli Ameerika Ühendriikidest. Võistlusele oli väljapandud auhinde üle 3000 dollari väärlu-ses. Mecstn võistlusklassis oli esimeseks auhinnaks lend Soome ja tagasi. Teisteks auhindadeks olid spordi-varustused. . Rullsuusatamine algas ca 20 aastat tagasi Euroopas ja on nüüd laialt levinenud ka Põhja-Amnerikas. Praegu eelistatuimaid rullsuusa tüübid on alumiiniumist, GO sm pikad, 8 sm laiad ja 6 sm läbimõõduga, Nii ees kui ka laga on üks ovaalne, täiskum-miratas. Esimene ratas on liikuv ainult ettepoole, tagumine vaba liikumisega. Rullsuusatamisfil tarvitatakse üldiselt sama tehnikat kui murd-maasuusalamisol. HARALD RAIGNA Jaan Roosil maailmarekord kõndimises r. Jaan Roos, võisteldes 23.—30. sept. 5-dal Masterite Maailmamän-gudel San Juan'ifr, Puerloriikos,või-tis esikohad M45-49 klassis 5 ja 20 km kõndimises, saavutas 2 kuldmedalit. 5 km kõndimises, mis toimub staadioni rajal ja milles arvestatakse rekordeid, saavutas uue maailmarekordi ajaga 23.01,06. Endise rekordi, mis samuti oli tema nimel ajaga 23.01,30, saavutas ta möödunud aastal Põhja-Ameerika meistervõistlustel Ottawas. Võistlus 5 km distantsil San Juan'is algas kell 4 p.l., kerge tuulega, 33C temperatuuriga ja 17-ne võistleja osavõtuga. Võistlus 20 km distantsil, ei ära hoida keskpäevast kõrget temperatuuri, algas juba kohe peale päikesetõusu kell 6.30 hom. Algas staadionilt, kuid toimus läheduses oleva pargi 1,5 km pikkusel ring-teel, kus tuli kõndida 12 ringi, lõppedes staadioni 200 m pikkuseS jooksurajal. Sellel distanlsi) esimeseks tulles saavutas ta ajana 11. 39.32. Kogu võistlustest võttis osa ca 2000 võistlejat 47 erinevalt HARALD RAIGNA |AAN ROOS KALEVimG Väljapanek Kalevipoja.st ranmatuhäit Raamatunäitu 10. ja 11. septembril toimus esimene täiuslikku laadi raamatunäitus ja -laat Chicago Eesti Majas, . mis oli korraldatud Allan SibuPa poolt, üle paarikümne kaastöölise abiga eri maailmanurkadest. Väljapanekuid oli mitmes kategoorias: luulo ja proosa, näitekirjandus, ajalugu ja poliitiline teadus, keelelised (sõnastikud, õi)peraamatud jne.],. mälestusteosed Eesli Päevadest ja ka helilindistatud materjal eesti keele õpikutena ja Austraaliast „Adelaide Eesti Raadio" saadete näol, mis salvestatud 104-s raadioprogrammis. Mittemüüdavaid- väljapanekuid. iseloomustasid mitu Kalevipoja eestikeelset trükki ja selle lekslikriiti- 9 Komme ^kommenta Älex Milits, „Kommenloarid". Valis Eesti EMP, Stokholm 1983. Poolkõvas köites, 131 Ihk. Hind $15.- Sünsete eestikeelsete trükiste turg on müüjatele väga kehv, ega pole ka paranemist ette näha. On ilus mälestus, mil pagulasaja v^esetcl algaastatel peaaegu kõigi eestlaste raamaturiiulitel eestikeelsete raamotute rivi järjekordselt kasvas. See olukord on muutunud. Uus generatsioon kasvas peale, see oli vähema eestikeele oskusega. Paratamatult õpiti kohalik keel enam-vähem selgeks ja see oskus tõi kaasa selle-kccisete raamotute ilmumise eestlaste raamaturiiulitele. Hiljem lisandus sinna arv kodumaalt saadud või saadetud teoseid. Nende kvaliteet paranes aas- Satega ja keel rieis raamatuis oli Ihea. Siinsed kirjastused jäid raskustesse. Siiski on üksikud neist visalt tööd jätkanud, ning näib, et viimastel aastatel isegi elavnenult. On ilmunud suurepäraseid lasteraamatuid ju mõned vanameistrid on puhkuse lõpetanudega uuesti tööle asunud. On ilmunud luuletuskogusid, mis majanduslikult pealvett ei uju, olgu need nii head kui tahes. Alex Militsa „Kommenloi\rid" on erakordne teos — nendib tuntud publitsist Andres Küng, selle raamatu tagakaanel. > See on fokl. „Kommentoarid" on 104 kommentaari, kaheaosta jooksul (1901, ILMUNUD: HILDA ES „DEL . Värsse ühest iinusi Illustratsioonid ja kujt 45 ihk. Hind ALEX ME KOMMEN (Aktuaalsed kommentaarid ulate 130lhk. Hinc LEONORA «MAROKOT Mälestused. 256 Ih Postiteel tellides lisandul) raa Müügil „MEIE 958 Bröadview Ave. To |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-10-13-04