Meie Elu = Our life, October 13, 1983

              eieElu'^nr.ta(1754) 1983
„Meie Elu" nr.'41 (17S4) 1S83 NELJAPÄEVAL,13.
latamise meistervõistlus
. ; Foto — H. Raigna
Id võistlus-murdmaasuusafa-teises
kõik endised nimekad
fed 30. a. ja vanemad 10 km:
' Kivilo tuli l<olmandaks ajaga
lejaid oli kogusummas 70.
istlejäid oli Ameerika Ühend- •
^[.Võistlusele oli väljapan-hinde
iile 3000 dollari väärtu-üeste
võTštluskiassis oli esimc-ili(
mnaks lend Soome ja taga­taks
auhindadeks olid spordi-ised,
[suusatamine algas ca 20 aastat
Euroopas jä- on nüüd laialt
ud ka Põhja-Ameerikas.
delistaluimaid rullsuusa tüü-alumijniumisl,
00 sm pikad, R
d ja6smläbimöödpga. Nii ees
taga On üks ovaalne läiskum-s.
Esimene ratas on liikuv ai-tepoole,
lagumine vaba liikn-
1. Rullsuusafamisel tarvitalak-.
iseli sama tehnikat kui murd-'
liusnlamisol.
i i i i i i i i i i m i I I i: i [ ' - - i i i • - r " - - — r~ '
Jaan Roosil
la^ilmarekord
kõndimises
J Jaan Roos, võisteldes 23.-30.
JsVdal Masterite Maailmamän-
Il San Juan'is, Puertoriikos,või-
|ikohadM45-49 klassis 5 ja 20
mdimises, saavutas 2 kuldme-
5 km kõndimises, mis toimub
|iOni rajal ja milles arvesta-rekordeid,
saavutas uue
Ilmarekordi ajaga 23.01,06. Eii-jrekordi,
mis samuti oli tema
|l ajaga 23.01,30, saavutas ta
iuhud aastal Põhja;Ameerika
[ervõistlustel Ottawas. Võist-l:
m distantsil San Jua^'is algas
p.l., kerge tuulega, 33C tem-luuriga
Ja 17-ne võistleja psa-la.
Võistlus 20 km distantsil, et
loida keskpäevast kõrget tem-luuri,
algas juba kohe peale
fsctõusu kell 6,30 hom. Algas
lionilt, kuid toimus läheduses
pargi 1,5 km pikkusel ring-
(iis tuli kõndida 12 ringi, lõp-staadioni
200 m pikkusel
jurajal. Sellel distantsil esi-jUs
tulles saavutas ta ajana 11.
|. Kogu võistlustest võttis osa
)00 võistlejat 47 erinevalt
HARALD RAIGNA
Üll
JAAN ROOS
- THURSDAY, OCTOBER13
-i konverents Austraalias
tule¥iku
Väljapanek Kalevipojalt raamatunäitusel Chicagos. F o t o - A l l a n Sibul
10. ja 11. septembril toimus esi­mene
täiuslikku laadi raamatunäi­tus
ja -laat Chicago Eesti Majas,
mis oli korraldatud A l l p SibuPa
poolt, üle paarikümne kaastöölise
abiga eri maailmänurkadest.
Väljapanekuid oli mitmes kate­goorias:
luule ja proosa, näitekirjan­dus,
ajalugu ja poliitiline teadus, kee­lelised
(sõnastikud, i õpperaamatud
jne.), mälestusteosed Eesti Päeva­dest
ja ka helilindistatud materjal
eesti keele õpikutena ja Austraaliast
i.Adelaide Eesti Raadio" saadete
näol, mis salvestatud 104-s raadio­programmis,
'
Mittemüüdavaid väljapanekuid
iseloomustasid niitu Kalevipoja ees­tikeelset
trükki ja selle tekstikriitir
Hne väljaanne. Kalevipoeg kunstis,
vanemate Kalevipoja väljaannete tii­tellehed
(vanim 1862] ja mõningad
huvitavad rariteedid sajandi pöördelt
Eestist. Müüdavad väljapanekud
olid nii eesti- kui ingliskeelsed raa­matud:
Eesti ja Ida-Euroopa ainetel,
- peamiselt viimastel aastatel trükitud.
Need olid hästi esindatud.
Näitus pakkus vaatajaskonnale
mitmekülgset huvitavat ainestikku
ja andis hea võimaluse raamatuid
sirvida, mis postiga äri-ajamisel on
võima'tu. Küsimusele raamatulaa­da
võimaliku kordumise kohta tuli
vastu^, et küllap vist hilissügisel: kas
KLENK'i Sõpruspäevadel, novembri
lõpus või traditsioonilise Eesti Maja
Jõülulaada ajal.
ANDRES PEEKNA
Alex Milits, „Kommentaarid".
Valis Eesti EMP, Stokholm
1983. Poolkõvas köites, 131 Ihk.
, Hind W . -
Siinsete eestikeelsete trükiste
tturg on müüjatele väga kehv, ega
pole ka paranemist ette näha.
On ilus mälestus, mil pagulasaja
v^esetel algaastatiel peaaegu kõigi
eestlaste raamaturiiujitel eesti­keelsete
raamatute rivi järjekord-seltkasvas.
See olukord on muutu­nud.
Uus generatsioon kasvas peale,
see oli vähema eestikeele oskuse^f
. ga. Paratamatult õpiti kohalik keel
enam-vähem selgeks ja see oskus
tõi kaasa selle-keelsete raamatute
ilmumise eestlaste raamaturiiuli­tele.
Hiljem lisandus sinna arv ko­dumaalt
saadud või saadetud teo­seid.
Nende kvaliteet paranes aas­tatega
ja keel neis raamatuis oli
hea. Siinsed kirjastused jäid ras­kustesse.
Siiski on üksikjUd neist visalt:
tööd jätkariud, ning näib, et viimas­tel
aastatel isegi elavnenult. On
ilmunud suurepäraseid lasteraa­matuid
ja mõned vanameistrid on
puhkuse lõpetanud ja uuesti tööle
asunud. On ijlmunud luuletuskogu­s
i d , mis majanduslikult pealvett ei
uju, olgu need nii head kui tahes.
Alex Militsa „Konlmentaarid" on
erakordne teos — nendib tuntud
publitsist Andres Küng,' selle raa­matu
tagakaanel.
See on fakt.
„Kommentaarid" on 104 kom­mentaari,
kahe aasta jooksul (1981,
1982) Stokholmi lähisraadiojaama
kaudu A. Militsa poolt eetrisse rää­gitud.
•' ^
„Kommentaarid" on Rootsis ela­va
eestlaskonna, Rootsi riigi ja vä­lispoliitiliste
probleemide ülevaa­de
ja selletõttu selle rahvakilluke-se
elav ajalugu.
. „Kommentaarid"bn ühe aktiivse
võitleja ja oskusliku ajakirjaniku
seisukohad iganädalaste sündmus­te
kohta ladusalt kirja pandud.
„Kommentaarid" on näide suu­rest
tööst, võitlemisest elava sõna­ga
— eeskujuks kõigile mitte-tegi-jaile
ja vabanduste otsijaile.
Rootsi nn. neutraalpolütika ei
ole lubanud neid raadiosaateid
kaugele kõlada, kindlasti mitte üle
Baltimere. Raamat „Kommentaa-rid"
võidab kaugusi ja muutub
kuuldavaks isegi siin kontinendil
Ja mujalgi maailmas. „Need seal
Rootsis on kodumaale palju lige­mal
ja seega loomulikult rohkem
aktiivsed" — nii öeldakse siin, kau­gemal
maal.
Hea küll, aga just s i i n a s ub
maailma võimu tsenter. Siinsed va­litsused
ei keela vaba vaimu ega
mõtete levitamist — kas meie pole
siin võitlemiseks 1 i ge m a l kui
kaasmaalased kartlikult ettevaatli­kus
Rootsis?
On vajalik, et A. Militsa raadio-kommentaarid
Rootsi» jätkuks ka
tulevatel aastatel Ja et need ulataks
„Kommentaaridena" kõlama kus-iganes
võimalik, võlb-olla isegi ko­dumaale.
H. RIGA
Kirjanduslik pealelõuna
Sydneys
18. septembril toimus Sydney Eesti
Majas „Carnivale" pidustuste raami­des
raamatunäitus ja AustTaalias
elunevate eesti autorite uusimate
tööde käibelelaskmise tseremoonia.
Õhtupooliku avas New South Wales'i
osariigi riikliku raamatukogu Juha­taja
Baiba Berzins (kelle vanaisa
Ernest Feldsbergs oli Tartu Ülikooli
kreeka kunsti prof essor ja muuseumi
Juhataja), kes soovitas ka eestialaseid
materjale selles Aus|raalia ajaloole
pühendatud raamatukogudus talle­tada.
Silvia Luige-Kuriste käsitles
Leonid Tretfi Piibliaineliste ballaa-didekogu
..Laterna Magica" saamis­lugu,
Lydia ning Leonid Treti toime­tatud
mälestusteost hiljuti lahkunud
helikunstnik Meta Pruuli kohta ning
Peeter Lindsaare kaheteistkümnen­dat
Ja parimat teost „Kannatüstee".
Itaalia kirjanik Pino Bosi rõhutas,
kui tähtis on üksikisiku vormimisel
tema tagapõhja kultuur, mida kanna­vad
edasi kirjanikud. Samuti näis ta
mõistvat meie erilisest olukorrast
tingitud kultuuriprobleeme, kuna me
ei saa uut jõudu ning värskendust
kodumaalt.
Macquarie Ülikooli saksa keele
professor ning hiljutise vähemusrah­vuste
koolide kohta teostanud uuri­muse
autor Marlene Norst andis kiit­va
hinnangu eesti keeleteadlase Wi-nifred
Oseri ja õppekavade eksperdi
Tiiu Salasoo koostatud eesti keele
õppevahenditele,,.Eesti keel algaja­tele
— Estonian for Beginners", mis
koosnevad õpikust ja hääldamit abis­tavatest
kassettidest. Ta tõstis esile,
et vaatamata riiklikule toetusele, sai
projekt teoks ainult 13 isiku vaba-tahtHku
töö abil, kes tahtsid midagi
anda teistele — ja ütles, et kui tema
oleks õpiku ristiema, siis paneks ta
selle nimeks„LootÜs". Õhtu korral­daja
Valdemar Vilder tutvustas kaks­keelset
Melbourne'iš ilmuma haka­nud
noorteajakirja „Elagu!".
Vaheajale järgnes kirjandusõhtu
Gustav SuitsulOO. sünnipäeva tähis-tamiseks,
kus peale Sydney Ülikooli
professor Gero von Wilperfi sõna­võttu
esitas prof. Suitsu endine õpi­lane
Winifred Oser põhjaliku, isikli­kele
tähelepanekutele ja mälestuste­le
rajatud ettekande. Suitsu luulet
esitasid nii Leo Karlov, Maret Oser,
Olay Pihlak. Pille Püvendi, Tiia
Raudma, Ilmar Tooming, kui ka
Austraalia teatris lavastajana tuntud
Aarne Neeme.
,,Eesti keel algajatele — Estonian
for Beginners"'on sobiv gümnaasiu-miealistele
või vanematele. Õppeva­hendid
tulevad müügile ..Meie Elu"
talituses.
AssocSaiion for Advancement of
Baltic Studies (AABS) - Balti Uuri­miste
Edutamise Ühing - kelle
liikmed (52) on juba mõnda aastat
tegutsenud USA-s ja mujal, pidas
lO--*!!. sept. Melbourne älikooli
juures oma teise konverentsi. Esi-i^^
tie toimus mõni aasta tagasi
Adelaides peamiselt ühe mehe et­tevõttena.
Selleks oli prantsuse
keele Jektor dr. Fennell, kes on läti
keele ära õppinud ja eriteadlane
selle keele alal. Kahtlemata oli
Melbournes konverentsi korralda­mise
ajendiks, et valitsuse juurde
on asutatud ka etnilise ala minis­teerium.
58 osavõtja hulgas oli ainult neli
eestlast — Sydneyst, Tasmaaniast ja
Melbournest. Ülejäänud olid võrd-.
seltlätlased jaleedulased, nende seas
ka noori üliõpilasi. -
20.000 HARITLASf
Eestlasi huvitas läti prof. E. Duns-dorfi
ettekanne IG.OOO läti pagulaste
kõrgema või erihariduse saanud noo­re
kohta. Kuna sellele seltsib ka eesti,
pagulaste 4000 kõrgeima haridusega
noort ning veel leedu pagulaste
6-80OO eriteadlast (see arv on väga
umbkaudne, sest leedulased ise ar­vestavad,
et neid oh vabas maailmas
üle3.000.000), siisBalti tuleviku pan-'
diks on umbes 20.000 haritlast. Kuid
ettekane leedu St.John'i koguduse
kohta Melbournes, kus küsitelu
haaras 800 liiget,kes abiellunud või
sündinud Austraalias, siis nende tu­levik
aastal 2000 on sama tume ja
lootusetult pessimistlik, nii nagu se-daeestlastelgi.
Vähenev huvi kultuu­ri
ja keele vastu ja sulamine ümb­ruskonda
— nii nagu 3 miljonit„lee-dulast"
USA-s. Optimismi lõi aga
Tasmaania ülikooli õppejõu Tasku-nas'e
ettekanne, et saavutada tuleb
iseseisev Leedu õppetool, mis on*või-malik.
küi on kindlalt 24 üliõpilast, .
kes omakorda vajavad neljaaasta
kursuse jaoks 6 õppejõudu ja abilist.
Eelarve on $220.000 aastas. Ka isegi
poole vähema arvu üliõpilase puhul
onsee võimalik.
Dr. Fennell Adelaide ülikoolist esi­tas
huvitava ettekande lati keele
gnmmatikate kohta 17. sajandist, kus
nn, Kuura ja Liivi alad esitasid soo-me-
ugri muistseid mõjutusi ja pide-
70R0nT0 EESTI MA3AS HOV.SrG.
MAAURUNSTNIR
JOANN A I B B B
E. Aavik'u poolt oli ettekanne
„Kuue Suuna" ja Bahi Austraalia
Grupi kunstinäitused ja sepsesole-vad
üritused 1956—1961, mis üld­summas
hõlmasid 69 kunstnikku.
„Kuue Suuna" moodustasid 1956. a;
August Mölder ja Edgar Aavik, lätla­sed
ja leedulased.
Leedulase Bistrickase ettepanekul
võeti nimeks „Kuus Suunda", — ku­na
see esitas mitte ainult nelja maail­makaart,
vaid liikumist üles ja alla —
ühtlasi USA indiaani kui ka muistse
Maarjamaa-kunsti — mis omas tuge­vad
panteismi alused. .
Aluseks võeti ka E. Aavik'u poolt-arendatud
(1953) kreativism — mis
vaatleb elu kui ajaja ruumi ühtsust,
kus aeg on Jumala suurim tööriist nii
loomise, hävingu kui ka uute kujune-mista
juures.
Peale edukaid näitusi Austraalias,
Sydneys ja Melbournes, kust juurde
tuli Läti kunstnike grupp „Blue
Brush" (sinine pintsel), edu jätkus ka
Pariisis Galerie Royale's. Peapunkt
aga saavutati Raymond Düncan'i ga­leriis,
Pariisi kunstikeskuses rue de
Seine toimunud näitusel.
Kuigi Londonis toimuva näituse
jäokš oli E. Aavik saanud peaminist­ri
Menzies'i käest nn. Letter of Cre-dentials—
mis pidi kõik,,,uksed ava­ma",
jäi see siiski Austraalia Eesti'
Majas toimetulemata, kuna näitus
oleks seganud ametnike „tee joo­mist"
Tollest ametiühingu reeglist oH
aga Austraalias suur kasu, sest näi­tus
liikus Rootsi ja Soome asemel
USA-sse Duncan'i tütre galeriisse.
Rida kokkusattuvusi, nagu eesti
meremehe V. }aanimets'a pagemine
Hrushtshovi laevah Baltika ning
Kennedy ja Nixoni valimisvõitlus
jm. tegid Austraalia Bahi Näitusest
silmapaistva sündmuse.
Kasvav huvi kulmineerus Detroifis
„Scarab" klubis toimunud näitusel,
mis tuli toime Wayne ülikooli kunsti­osakonna
kaastööl huvitunud abst­raktse
kunsti isa Ciurlionise loomin­gust
ja uutes arengutest. Näitusel
esitati ka E.Aavik'u loeng Austraalia
pärismaalaste kunsti kohta ühendu­ses
võimaliku Sumeri kultuuri mõ­jutustega.
USA-s toimunud näituste tipuks
oli Ciuriionis'e galeriis, Chicagos
nov. 1961 toimunud näitus, mis üht­lasi
tähistas M . K. Ciurlionise 50. sur­ma
aastapäeva.
• '
Kokkusattuvalt.AABS'i konverent­siga
Austraalias, toimus Minneapo­lises
Augsburgi kolledzhis August
Mölder'i mälestusnäitus, kes suri
aasta tagasi; Tema kutsekaardil on
tema hilisem puulõige -^Kalevipoeg
põrgu väravas.
A. Mölder'! kunst elab edasi roh­kem,
kui 60 värvilise akna kavan­dites,
mis on valmistatud üle USA
kirikutele, pankadele , asutustele ja
erakodudele. A. Mölder nii kui ka E.
Aavik lõpetasid Tartu ülikooli õigus­teaduskonna
ning mõlemad leidsid
rakendamist ülikooli õppejõudude
kohtadel. A . M . tsiviilõiguse alal prof.
E. Ilus'a juures, kiina E.A. valimine
toimus Kehalise kasvatuse instituudi
juurde asutatud instruktori kohale.
Ajaloo seisukohast on samuti hu­vitav,
et ka tuntud abstraktse kunsti
„isa" Vassili Kandisky oli Tartu üli­kooli
õigusteaduskonna õppejõud,
kes mööd. sajandi löppaastail tutvus
niihästi eesti kui sürjaani rahva kuns­tiga.
Nende kunst innustas sedavõrd,
et pani Tartus maha lektori ameti,
ning asus Münchenis kunsti õppima.
Tutvus samuti seal ja Bernis kunsti-grupiga
..Sinised Ratsurid", ning pä-tendiametnikuga
AlbertEinstein, ke­da
huvitas'elektrienergia.
E.A.
Canadian Scene'il"
UUS toimetaja
Etnilisi ajalehti varustav uudiste-büroo
„Canadian Seene" sai uue toi­metaja.
Ajakirjanike ja väljaandjate
hulgas hästitunl;ud Ruth Gordon loo­bus
oma ülesannetest tervislikel põh­justel
ja tema asemele tuli Douglas
Ariiaron.
„Canadian Seene" saadab Kanada
elu käsitavat materjali 200-le välja­andele
ja raadiojaamale.
Ruth Gordon oli toimetajaks 20
aastat. Tema järglane Douglas Ama-ron
töötas 43 aastat teadetebüroo
„Canadian Press" juures, oli sõja-kirjasaatja
Inglismaal, Itaalias ja
Loode-Euroopas. Viimased kaks aas­tat
ta oli Canadian Banker's Associa-tion'i
eriprojektide mänedzher.
1932-1983
36~iseseisei Simon Fraseri ülikoolis algas
J I Ü H ? teine eestikeelne õppekursus
r
ILMUNUD:
HILDA ESKO
Värsse ühest unustatud saarest,
ülustratsioonid ja kujundus: ABEL LEE "
45 lhl<. Hind $8.00
ALEXMIÜTS
M E N T A Ä R I O aa
(Aktuaalsed kommentaarid alates jaan. 1981 — dets. 1982)
. 1 3 0 Ihk. Hind $15.00 .
LEOWORA PEETS
Mälestused. 256 Ihk. Hind $22.00. ,
Postiteel tellides lisandub raamatu hindadele saatekulu.
Müügil MEIE ELU" talitus
958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
TÄHELEPANUKS
ORGANISATSIOONIDELE
„MEIE ELU" on asunud oma jär­jekordse
KALENDRITÄHTRAA-MATU
koostamisele 1964. aastaks.
Kuna ,;ilEIE ELU" KALENDER-TÄHTRAAMAT
on organisatsioo­nidele
ja „Meie Elu" laialdasele
lugejaskonnale asendamatuks kä­siraamatuks
üle kogu vaba maail­ma
asuvate eesti organisatsiooni­de
kohta, siis on oluline, et Täht­raamatus
oleksid organisatsiooni­de
täielikud õiged aadressid. '
Organisatsioonide praeguste õige­te
aadresside saamiseks palutak­se
kõiki eesti organisatsioone Ka­nadas
ja mujal saata onia täi)sed
aadressid Post Code'i äramärkimi­sega
,Meie Elule" HIUEMALT
15. OKTOOBRIKS s.a. aadressil!:
>,MEIE ELU"
958 BROADVIEW AVE.,
TORONTO, ONT, M4K 2R6
Õige aadressi avaldamine „Meie
Elu" Tähtraamatus on iga organi­satsiooni
enda huvides. Seepärast
saatke, oma aadress „Meie Elu"
Tähtraamatu jaoks kohe viivita­matult!
,AIEIE ELU"
l!8!^wiiii||iipiaipii^jy^^ ^
Eesti Kultuuri Ühing Kanadas
(EKÜK) teine õppekursus „Esto-nian
Folklore in its European Con-text"
algas käesoleva aasta sügisse­mestril
Simon Fraseri Ülikoolis
(SFU) Suur-Vancouveris. Kuna esi­mene
kursus kevadsemestril oli
loonud elevuse ja toonud Eesti ni­me
ülikooli, on sellest kursusest
osavõtjaid 8 krediit-üliõpilast ja 5
vabakuulajat. Väljaandmisele tule­vad
sellelgi kursusel 2 stipendiumi
250 dollari suuruses parimatele üli­õpilastele.
Eelmise kursuse lektor dr. Juta
Kõvamees Kitching ja ta professorist
abikaasa siirdusid aastaks Hamburgi
ülikooli juurde nn.„sabbaticarile".
Tema asendajaks. valis SFU kahe
järgmise kursuse lektorina mag. Too­mas
Ilvese.
Toomas Ilves sündis 1953.a. Root­sis
Endel Ilvese ja tä abikaasa Ira
sünd. Rebane) pojana. Kolmeaasta­sena
asus elama Ühendriikidesse,
kus hiljem lõpetas Columbia ülikooli
kraadiga. Magistritöö kirjutas
Pennsylvania ülikoolis. Viimased- 5
aastat on pühendanud end 20. sajandi
ameerika kirjanduse uurimisele.
^^8- T. Ilvese abikaasa on prae­gu
assistant professor psühholoogia
osakonnas Briti Kolumbia ülikoolis
ja- Vend Andres, kes spetsialiseerus
Lähis-Ida keelte alal, stipendiaat
Amsterdami ülikoolis.
Eesti Kultuuri ühingu esimesel
loenguõhtul esines mag. Toomas Il­ves
huvitava ettekandega eesti nih-valuulest.
Kuulajaakonnas avaldati
imestust noore teadlase hea eesti
keele oskuse üle.
Samal õhtul andis ka EKÜK ase­president
ins. Lembil Pütsep tõhusa
ülevaate organisatsiooni senisest te­gevusest
ja tulevikuplaanidest.^Ees-märgiks
on edasi õppetooli (endowed
chair) loomine Simon Fraseri ülikoo­li
juurde. See on eesti kultuurilooli-seh
väga oluline, et pareerida Nõu­kogude
Liidu propagandat ja valein­formatsiooni
lähemas ja kaugemas
tulevikus, Globaalsed annetused sel­leks
otstarbeks tuleksid saata: Socie-ty
for the Advancement of Estonian
Studies in Canada, 6520 Oak Street,
Vancouver, B.C. V6P 3Z4 Canada.
Järgmine EKÜK loenguõhtu toi­mub
21. oktoobril, mille lektoriks on
dr. Lou Goble, Kalevipoja-ainelise
„Kalevide" autor Eugene, Oregonist.
Kuna Simon Fraseri Ülikoolis toi­muvad
kursused on äratanud tähele­panu
eesti keelt mitteValdajate hul­gas,
siis otsustas Eesti Kultuuri
Ühing Kanadas korraldada eesti kee­le
kursused algajaile. Need toiniuk-sid
kord nädalas õhtuti Eesti Kodus
Vancouveris. Lähemaks informatsi­ooniks
palutakse pöörduda organi­satsiooni
asepresidendi Lembit Püt-sepa
poole aadressil: 1069 Devon-shire
Grescent, Vancouver, B.G. V6H
2E7, tel. 731-4363 vöi Toomas Ilves:
3167 w. 6th Avenue, Vancouver, B.C.
V6K 1X5, tel. 732-6852.
Toetused Jüri Lellepi
nimelisest
mälestusfondist
Eesti Üliõpilaste Toetusfondi
USA-s juhatus teatab, et stipendiu-niide
vahendamine Jüri Lellepi ni­melisest
mälestusfondist jätkub ka
1984/85, õppeaastaks. Sooviavaldus- ,
te sisseandmise tähtpäevaks on 28.
veebruar 1984.
Stipendiumid Lellepi mälestusfon­dist
on õppimiseks kas Ameerikas
või mujal vaba niaailma ülikoolides.
Fondi rajaja soovide kohaselt on sti­pendiume
võimalik saada stuudiu­miks
ainult järgmistel aladel:
eesti keel, eesti ajalugu, eesti kir­jandus,
eesti kunst, eesti arheoloogia,
eesti muusika, põllumajandustea-dus,
majandusteadus, inseneriteadu­sed,
metsandus, õigusteadus, arsti­teadus,
loodusteadused, filoloogia,
filosoofia, poliitilised teadused, sot­sioloogia,
tehnoloogia, teoloogia.
Põhitingimuseks kandideerimisel
on, et kandidaat (kes muidugi peab
olema eesti soost) valdaks eesti keelt
ja ei pooldaks kommunistlikku ega
mõnda muudtotalitaarset riigikorda.
Sooviavaldusarikeedid stipen- •
diumideks^on saadaval Toetusfondi
juhatuselt järgmisel uuel aadressil:
Estonian Students Fund in USA,
Inc., P.O. Box 110, New. York, New
York 10185, USA. .
Toetusfondi juhatus juhib tähele-'
panu tõigale, et sooviavaldused va­javad
võrdlemisi põhjalikku doku­mentatsiooni,
mille muretsemiseks
tuleks realistlikult varuda umbes kuu
aega. Sooviavalduste saabumise
tähtpäevaks, mil, täidetud ankeedid
koos kõigi vajalike lisadega peavad
olema Toetusfondi juhatuse käes, on
28. veebruar 1984. Järelikult ei ole
mõtet nõutada avaldus-plankette
peale jaanuari lõppu. Kõik puudu-li|(
uh täidetud, hilinenud, või vajali­ke
lisadega varustamata sooviaval­dused
peavad jääma kaalumiselt väl­ja.
•
Jüri Lellepi nimeline-mälestus­fond,
mis tegutseb Eesti Üliõpilaste
Toetusfondi USAs raaniide^, loodi
kauaaegse väliseestlase dr. 0. G. Lel­lepi
poolt oma isa Jüri mälestuseks
ligi 20 aastat tagasi. Fondi kapital on
investeeritud sihtkapitalina ühe suu­rema
Milwaukee panga haldusel;
iga-aastased stipendiumid makstakse
välja puutumata põhikapitali sisse­tulekust.
Sellega on kindlustatud
Lellepi. stipendiumiprogrammi jät­kumine
nii kauaks, kui leidub kvali­fitseeritud
kandidaate.
Käesoleval õppeaastal (1983/84)
jätkavad õppetööd Lellepi stipendi-aatidena
16 eesti üliõpilast, kes moo­dustavad
ka stipendiaatide 16. aasta­käigu.
Praeguse aasta stipendiumide
kogusumma on $7000, mis jagatake
järgmiste,üliõpilaste vahel:
Ameerika Ühendriikides:
Kärin Annus, Raimo Kaasik, Erik
Kissa, Ilmar Klaussen, Merike Käo,
Kaarel Laev, Talvi Laev, Nora Moks,
Lembit Rüütelmann, Marco Verca-mer,
Aiki Vinkman. '
Kanadas:
Virve Sandström, Kristiina Valte.r.
Rootsis:
Peeter Paljak.
Saksamaal:
Lea Küngas, Arvo Leitaru.
ESTO 84
SEINAPUKAT
Kunstnik Jüri Punno kujundus huu-mori
ja rahvusmotiivlga. Tagaküljel
inglise, ja eestikeelne kirjeldus midü
ESTO 84 ja Toronto pakuvad juulis
, 1984.
Mind $3.00, torupakendis, saatekulu
Kanadas 48 c, USA-sse S3 6.
MOOgU
..MEIE ELU" tolltui«s.
Broadview Avt. Toronto. Ot&O*,