Meie Elu = Our life, October 13, 1983

              T
i
CCDB
,13. OKTOOBRIL — THURSDAY, 0CT0BER13 „Meie Elu" nr. 41 (1754) 1983
s a
„MEIE ELU" - „OUR ÜFE ' -
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Brõadview Ave., Toronto, Oni:Canada,M4K 2R6
• ' ! Tel. 466-0951 •
Toimetajad:^H.Rjebane ja S. Veidenbaum. toimetaja New
Yorgis B. Parmingv473 LuhmannDr., New Milford, N.1.,USA.
I'Tel. (201) 262-0773.
„Meie Elu" .väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut.A.Weileri algatusel 1950.\
„MeinElu^' toimetus jä talitus Kesti Majas, 958 Hroadvinu;
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kk 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.l.
„ M E I F E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a.S40.00,6k. S22.00,
3k.$15.50. IJSA-SSR---X aj44.00, 6k. $25.00,3 k.117.00,^^
meremaadesse - l a . $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. S19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80," 6 k.-,$15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l.a. $58.00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber — 75it;
Kuuhitushinnad: 1 lo!]j iihp) veerul - esiküljel $5.50. '
tekstis $5.00. knuhrlufile küljel $4.75.
Konsul Aarand Roos:
Meie rahva kahel
harul on ühi
iliillllllllllllllilllll^lUlllllillilllllllillllllilliltlllllltlH
Asjad ei ole enam kiiduväärt Aafrikas,
Kamboodias ega Afganistanis
Ajakliii läbistas mõni päev taga­si
sensatsiooniline teade, et Mosk­va
plaanis seisab kahe Saksamaa
ühendamine neutraalse riigina,
kuid tingimusel, et^ l^a USA oma
250.000 meest NATO kontingendis
Euroopast ära viib. A^i on veelgi
huvitavam, et Nõuicogude Liit ole­vat
valmis oma väed välja viima
Ida-Euroopa maadest, sest kaug-laske
relvade oleilias olles puudub
nüüd vajadus sellise straceegilise
kaitsetsooni olemasolus.
Teade pärineb Ungarist, kus öel­dakse,
et Juri Aridropov olevat seda
isiklikult avaldanud Ungari pea­mehele
Radarile kokkusaamisel
Moskvas. Antud momendil tuleb
ütelda, et sellises teatas pole mida­gi
sensatsioonilist. Kui teade on
välja niõeldud ungarlaste endi
poolt, siis on see vaid soovunelm,
nagu neid mõeldakse kõikides Ida-
Euroopa okupeeritud maades.
Kui neid mõtteid on lan^see
Äridrdpöv Moskvas, siis oh sellel
ka • Moskva soovidž''kohane sisu.
Kui Moskva nõusolekul kahest la'
hutatud Saksamaast saab ühenda­tud
80 miljoni elanikuga Saksamaa,
mis on Moskva soovide kohaselt
neutraalne, siis tähendab see seda,
et ühe suurei|ia jõuna ei saa ühen;
datud Saksamaa kuuluda ka NA-TO-
sse. Kui Ijsaks sellele dn tingi­museks,
et ÜSA peab ka oma väed
Euroopast koj|u viima, siis on selle
tähendus see, et NATO oleks prak­tiliselt
surnu. Selle juures on NATO
üks;tugevamaid kaitsnpakteN. Lii­du
vastas, mis ajaloos on kunagi
olnud.
Miks ei peaks N. Liit soovima
sarnase kaitsepakt|i lagunemist. Ja
miks eipeaks Sa|<samaa igatsema
iiue, l:uigi neutraalse Suur-Saksä-maa
saavutamist? Meelitus on ilii
suur, et see võib rikkuda vahekor-md
ka USA-ga.
Kui mõte on lansseeritud Mosk­vast,
siis on sellel esialgu hoopis
Seine eesmärk. N. Liit ei mõtelgi
oma relvastust vähendada. USA on
valmis juba selle aasta lõpuks too­ma
oma kõige moodsamad relvad
Euroopasse kaitsepopijtsiooni N.
Liidu vastu. |Sõda kartvad rahva-
Ihulgad, nende seas ka kommunist­likud
ässitajad, tuleb tänavaile
tuua veelgi suuremates hulkades,
et USA uute relvade ja USA vastast
meeleolu ässitada. Kui neil on käes
nii meeldiv suutäis kui ühendatud
Saksamaa, siis on ka Bonni valitsu­se
endakindlus kõigutatud.
Seepärast ongi võimalik, et teade
on Moskvast lansseeritud ja läänes
rõõmuga ära trükitud. Kui mitte
teate autentsus,siis ometi idee ise
on täiesti ebausutav. Mitte buffert-sopn
Ida-Euroopas ei ole kommu­nistliku
partei juures primaarne,
vaid maailma vallutamifte kommu-nismi
poolt. Kui see on nii, siis kui­das
saab Kreml asuda nüüd terri­toriaalsele
lagašikäigule seal, mil­le
eest Teises maailmasõjas maeti
tuhandeid inimelusid ja hävitati
oma relvi võideldes Hitleri vägede
vastu? Seega saab teade olla, kas
ungarlaste soovuneljn või Moskva
järjekordne manööver. Ka on!tar­vis
Nõukogude Liidul võita aega
selliste manöövritega, sest USA
uued relvad tulevad liiga kiirelt
peale.
'Midagi toimub siiski Ida-Sakšä-maali
Näiteks puhastatakse miini°
vööndeid, mis takistasid põgene­mist
Läände; Bonni valitsus on kor­duvalt
finantseerinud Ida-Saksa-maad^
sadade miljonite dollarite ula­tuses.
Kuid Berliini häbimüür sei­sab
endiselt. Kui ka seda hakatakse
maha võtuna, siis tuleb küsida, kui
lähedal ön nõukogude tanki vägi.
Juba aastate eest oleme siinkohal
kirjutanud, et kui Nõukogude Liit
üldse püüab pahu poole, sii^on tal
selle näitamiseks üks ja kindlalt
ustav tee: tagasi kolida oma 1939. a.
piiridesse j4 lõpetada segamine
teiste rahvaste asjadesse. Rphkem
kui teisi ülä ujutades inimkonnale
vastuvõtmata kommunismiiga või­daks
uus Nõukogude Liit jj heade
yahekordäde näol teiste rahvaste­ga,
kaubavahetuse näol ja kõigi
läänelike tehnika väärtuste näol,
mis N. Liidule läänest avaneksid.
Kuid praegune olukord N.j Liidus
annab rahvale vaid hirmu ja vilet­sust,
mis ei rahulda kedagi.
Nõukogude Liit on jõudnud küll
ohtliku relvastuseni, kuid mitte
ohtlikku relvastustel ole maailmal
ja nõukogude inimestel tarvis, vaid
koguni Üiit ja paremat Nõukogude
Liitu. ,•.
Kui Washingtoni kuluaarides so­sistatakse,
et Andropov peab va-rem-
hiljem hakkama mõtlema ka
vene rahvale, üld- ja majänduslj.
kule olukorrale impeeriumis, siis
ei tuleks see mitte Andropovi ega
poliitbüroo inimlikust tahtest, vaid
muutunud olukordadest allasuru­tud
ja mõjualustes piirkondades
eriti Aafrikas, millist mandrit
Kreml kujutas kerge suurtäiena ja
kinnitias seal „tülevase asumaana"
anda.
liiiiiiiliiiiiiiiiliiililiiiiiltiiiiilliiiiiiiilliiiiliiiiiitiiiiiilliilililiiiiil^
Esimeste Ülemaailmsete Eesti
Päevade (ÜEP) ettevalmistuste ajal
kulutati arvutuid tunde selleks, et.
väljanuputadä" reegleid, mis laseks
Rahvuskongressil ainult heakskiide­tud
tõeksjpidamistega delegaatidel
suud pruukida. Olles j l ja III ÜEP-de,
aja] ainult pealtvaataja, puuduvad
mul andmed sisepoliitilistest male-käikudest^
mis neile Rahvuskongres-sidele
eelnesid. Organiseeritud eest­lase
tavapärast leplikku meelt arves­tades,
võin näha nendegi sünniloos
parasjagu piinarikkaid episoode.
Nüüd,on jälle asutud ujue Rahvus-kongressi
ettevalmistamisele. Kuna
selline ettevõtmine järjekordselt ees­ti
rahvaühiskondlikj(U energiat suu­rel
määral lOilutab, siis tuleks mee­nutada,
mida eelmis.öd Rahvuskong-rešsid
on meile andnud. Stokholmis
tõsteti 14. punktilises resolutsioonis
esile mitu üldtuntud tõde ja siirat
soovi, millest arusaamist iga asuko4
hamaa esindusorganisa|sioonid pi­did
ühtliistäma. Kuulda, et ..vaba­dusvõitluse
edukaks jätkumiseks on
oluline elujõuline eestlaskond" võis
0 0©
olla meeltülendav, kuid mitte midagi
uilt. Iseenesestmõistetavate põhitõ­dede
asemel oleks küll tahtnud kuul­da
kas või ühtainsatki läbiviidavat
ülesannet, mida kõik kongressist
osavõtjad oleksid pidanud rakenda­ma.
Näitena oleks Rahvuskongress.
võinud arutada kuidas IV ÜEP-ks
eesti raamatu ostjate arvu kahekor­distada.
Iga osavõttev delegaat oleks
pidanud lahkuma kindla kavaga,kui-das
oma osa selles ülesandes täita.
KAS VÕIKS järgmist Rahvuskong-ressi
nii kavandada, et ilusate sõna­de
rittaseadmise asemel praktilisi
plaane saaks peetud? Meil on,mit­meid
tõsiseid probleeme. Kui ainult
ühelegi neist leitakse praktiline la­hendus,
on Rahvuskongress suutnud
oma rahvast teenida palju tõhusa-maltpkui
pika kaunisõnalise resolut­siooniga.
HARRI KIVILO
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajafeheie.
Kõigepäält kodurinne^ kust saabu­nud
värsked usaldatavad andmed
kõnelevad kasvavast rahulolematu­sest
seoses Andropovi keeldumise­ga
partei üleliidulise kontrolli ja
„käsen-keelan"-printsiibi redutsee­rimiseks,
kuigi majandussüsteem ei
saa olla enam ammugi ainult Krem­list
juhitav ja on täielikult varemeis.'
Elumõnusid naudib ainult 5 miljonit
partei kõrgemat tippu ja madalamad
mehed kohtadel ei tee ega julgegi
teha midagi iseseisvalt. Produktsi-j
ooni langus jätkubkasvavas tempos,,;
MUUTUV OLUKORD : l
Sellele liitub kiiresti muutuv ok-kord
mujai. Sissisõdade või nn. gerili
ja-tegevüse laine, mis töötas viima­sed
25-30 aastat mitmes maailmajaos
Kremli kasuks', on pöördunud ja eda­si
pöördumas oma looja ja toitja vas­tu.
Moskva poolt puuderdatud rez-hiimivärdjad
on orvudekorvis juba
kolmel kontinendil, Afganistanist
kuni Nikaraaguani Kesk-Ameerikas.
Juhtlause,,rahvaste vabastamine ko­lonialismi
ikkest" on põlenud tu^
haks peamiselt kolmel põhjuselEsi-teks
on Kreml kõikjal asetanud ..va­bastatud
rahvad" endist „iket" ületa­vasse
marksismi verisesse ja välja-,
kurnavasse ikkesse. Teiseks — Aaf­rikas
kui ka Aasias on Moskva pool­dajad
sattunud vabadust-armastava-te
suguharudega rahvast hävitava­tesse
kodusõdadesse ning majandus
on ruineeritud. Kolmandaks ei suuda
Moskva enam toimetada oma geril-jadele
üle maailma küllaldaselt rel­va-
ja muud abi, kuna aga vabadus-võitlejaile
saabuv välisabi, tõhustab
nii koguselt kui ka tehniliselt.
Kui loetleda tähtsamaid paiku, siis
saame neid kokku 6-7, alustades Af-ganistaniga,
kus Kreml paiskas oma
väed lahinguisse juba ligi 4 aastat
tagasi. Ametlikel andmeil on Afga­nistani
vallutusarmee suurus 105.
000, tõeliselt üle 125.000 mehe ja
naise ning langenute ja haavatute arv
15..000 - 20.000. See väljaõpetatud ja
tehniliselt eeskujulikult varustatud
armee suudab kontrollida ainult väi­kest
arvu suurematest linnadest, ku­na
280 provintsilinna suhtes seda
saavutatud ei ole, kõnelemata mä­gedest
ja nendes asuvatest oruasu-laist.
Kuigi afganistaanlastest vaba­dusvõitlejate
relvastus ö^n ja. tuleb
ikka veel 807o-liselt venelastelt ja
Afganistani arvult kokkukuivanud
komm.sõja\^.äelt võetavast sõjasaa­gist,
kasvab pidevalt ja täieneb tehni­liselt
ka väljaspoolt saabuv abi ning
partisanide juhtkond täieneb noore-mate
parema hariduse ja väljaõppe­ga
ohvitseridega. Kui Moskva ei too
Afganistani lahingtandrile Vähemalt
500.000 meest ega riski neist kuni
100.000 ohverdamisega, võib vere­laskmine
ja venepoolse terrorisüs-teemi
tulemusteta praktiseerimine
Afganistanis kesta sajandi lõpuni või
veel kauem.
Tähtsuseh järgneb Kambopdia
(Kambodzha) Indo-Hiinas, kus koha­likud
partisanid lõikavad veriseid
haavu Moskva käsualuste Vietnami
okupatsioonijõudude ridadesse juba
neljandat aastat, alates 1978. a det­sembrist.
Kommunistliku impeeriumi
ja N . Vene ülitähtsa stardialuse ehi-tamine
180.000 - 200.000 vietnami
/sõduri poolt ca 45.000 Kamboodia
partisani vastu ei edene. Hiina^pj.
gem suurendat kui vähendab oma ot­sest,
kerget ja rasket ning tehnilist
relvaabi partisanidele, hoides samal
ajal küllalt suuri üksusi põhjapiiril ja
sidudes seega seal arvukaid Hanoi
jõudsid. Võitluste lõppu ei ole näha,
Moskvle läheb verine seiklus maks­ma
miljoneid päevas.
EI OLE E D U , ..
Etioopiale (end. Abessiinia) asetas
Kreml otsustava tähtsuse Aafrika
„vabastamisel" Moskva ahelaisse ja
langetas pealootuse 13.000 -15.000
kuubalasest palgasõdurile. Kuid 10
aastat ei ole toonud edu. Põhjapro-vints
Eritrea oma 15.000 moslemist
partisaniga mägedes seisab, endiselt
väljaspool Haile Mariami võimupii­re
ja võitlused seal võtavad 30% r i i g i,
eelarvest. Peagu null on Addis Abeba
mõju ka Tigre provintsis ning So-maali
vabadusvõitlejad valmistavad
valitsuse ja okupatsioonijõu ,,abista­jaile"
tõsist peavalu.
Angoolas, end. Portugali kloonias
pääsesid niarkistid Vene relvade ja
tuhandeisse ulatunud Kuuba üksuste
abil võimule 1975. aastal, surudes
vastased kaugematesse dzhunglites-
S8. Saanud seal vahepeal väärtuslik­ke
dzhunglielu ja parlisanvõitluse
kogemusi ning moodustanud umbes
40.000-lise UNITA (rahvusliku
uniooni Angoola täielikuks vabadu­seks),
on need üksused viimastes
võitlustes laiendanud oma kontrolli
maa-alalt kahekordseks, umbes kol­mandikule
territooriumist ning mõju
teisele kolmandikule. Alles hiljuti
hävitati partisanide poolt Angoola
suuruselt teine tamm, lõhliti raudteid
ja lasti õhku õlidepoosid. UNITA-t
toetavad paljud suguharud ja abistab
relvadega Lõuna-Aafrika. Kuigi
Angoolas viibib kuni 20.000 kuuba­last,
ei soovi nad sekkuda kaotusteri-k.
aisse dzhunglivõitlustesse. Eksper­tide
arvates tuleb Moskval ja Kuubal
kas kahe- või kolmekordistada oma
okupatsioonivägede koosseisu või
— võtta vastu täelik kaotus.
Mitte paremini ei käi Moskva mõ­jualuse
Samora Macheli käsi' Mo­sambiigis,
kuna seal Lõuna-Aafrika
toetusel rahvusliku vastupanu liiku­mine
oma üle 10.000-mehelise tegev-jõüga
pidevalt kasvab ja omab mõju.
juba Mosambiigi 10 provitsist ühek­sas.
"Ohvrite arvu loetakse Macheli
poolehoidjate poolel üle 2000-le niitg
majandus ön varemeis. Viljad põldu-
• del- hävitatakse, transport seisab.-
Olukörda võib parandada ainult
Moskva ja Kuuba otsene ning väga
kulukas abi, mille saabumine ei ole "
usutav.
NIKARAAGUA
Nikaraaguas on loonud uue olu­korra.
USA suurmanöövrid mõlemas
küljes ning kolme öraldi tegutseva
partisangrupi pidevad rünnakud
sandinistidele, kelle ca 25.000-mehe-lise
armee ridadest on langenud sel-aastal
üle 500 mehe. Samalajal on
partisanide, nri. contrade koosseis
kasvanud viima'se 3 kuu jooksul 6000
mehelt 10.000 mehele. Nende relvjas-tus
on täienenud Belgia täpsuspüpsi-dega,
kuulipildujatega, granaadiheit-jatega
ja tankitõrje kergerelvadega.
Teatavat valgust Moskva ja Kuuba
muredesse heidab Kuuba tipprinde-ohvitseri
kindral Arnaldo Ochoa
Sanchezi saabumine kohal viibiva
üle 20.000-mehelise kuubalastest
„nõuandjate-armee" juurde, ,kuid
dzhunglisõjas, nagu see siin areneb,
ei ole kuubalastel suurt väärtust.
Liibüa mõõgatäristaja Qadhafi
aktsioonid Upper Volta ja Ghadi vas­tu
ei tähenda uusi kastaneid Mosk­vale
ega tõota ka edu Qadhafi unis­tuse
— uue Islami impeeriumi —.
sünnilootusele tema, juhtimisel. Ta
haarab liiga laia käega, ähvardades
isegi Sudaani ja Egiptust. Küll tähen­davad
need sammud Prantsusmaa
sekkumist oma endiste kolooniate
huvides üsaks sealsetes vetes jube
valvel seisvatele U S A merejõudude-
Sõnavõtt Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu
Täiskogu koosolekul New Yorgis
Mul on hea meel tervitada Üle­maailmse
Eesti Kesknõukogu Täis­kogu
Eesti Vabariigi välisesinduse
ja peakonsul Ernst Jaaksoni poolt
— ja alla kriipsutada UEKN-i juha­tuse
ja peakonsulaadi kauaaegset
head vahekorda ja viljakat koos­tööd,
mille eesmärgiks on Eesti Va­bariigi
suveräänsuse de facto taas­tamine.
Kui 1944. aastal raudne eesriie
raksatades alla läks ja jagas eesti
rahva geopoliitiliselt kahte harru, oli
mõlemal harul ometi selge, et meil
tuleb Eesti riigi ja rahva õiguste eest
edasi võidelda. Nõukogude terrori-haardest
väljapääsenud kümnendik
eesti rahvast võttis omaks, et tema
püha kohustus on võitluslippu edasi
(anda, relvaks tõe tunnistamine. Oli
endastmõistetavalt selge, et need,
kellel on võimalusi tähelepanu juhti­da
meie riigile ja rahvale tehtud üle­kohtule,
peavad selleks alati valmis
olema.
Nii organiseerisime endid, ühen­dasime
oma vaimsed ja ainelised res­sursid,
jaotasime tööalasid, ja peame
jätkuvalt nõu ja jagame kogemusi,' et
aga saavutada optimaalset efekti,
igaüks oma uue asukohamaa juhti­vate
ringkondade valgustamisel, ja
võimalikult ka rahvusvahelises ula­tuses.
Neid püüdlusi koordineeriva,
"keskorganisatsioonina tegutseb
1955. aastast Ülemaailmne Eesli
Kesknõukogu. -
Kui 1960-ndatel aastatel avanesid
mõningased kontaktipidamise või­malused
kaasmaalastega okupeeri­tud
Eestis ja rtõnedel osutus võima­likuks
Eestit külastada, hakkas nn,
liberaalide hulgas kostma ka teisi
hääli pagulasorganisatsioonide juh­tiva
rolli kohta. Toonitati, et moie
rahva valdav osa elab Eestis, olgugi
nõukogude surve all, kuid siiski Eesti,
pinnal, eestikeelses ühiskonnas ja
eesti kultuuri edasi ,ai'endamas.
. Mõned kasutasid ka juhust orga­niseeritud
eestlijse .saavutusi mitte
ainult kritiseerida, vaid Inusn nae-luvääiistada.
Küsiti, kas eesti rahvas
kodumaal salliks meid oma esindaja­tena,
kes kõnelevad ja tegutsevad
kogu eesti rahva'nimel. Meie eesti
organisatsioonid ei ole aga ennast
kunagi lasknud heidutada säärasest
kaksipidi-mõtlemisest.vaid vanku­matult
kinni pidanud omaksvõetud
tõekspidamistest.
EDUSAMMUD
Seejuures on meid ühest küljest
julgustanud mõningad edusammud
eriti viimastel aastatel,— rahvu-vahelisel
foorumil: Eesti, nagu ka
meie kahe nabermaa enesemäärami­se
õigus ja sellele kaasnevad küsimu­seni
on võetud päevakorda mitte ai-nijlt
mõne meie uue asukohamaa
parlamendis, vaid ka Euroopa-parla-mendis
ja pääsevad loodet avasti ka
Ühinenud Rahvaste töökoosolekute­le.
Samaaegselt oleme korduvalt saa­nud
kinnitust mitmete lääneriikide
valitsuste poolt, et nad jätkuvalt tun­nustavad
Eesti Vabariigi suveräänse
riigina. Nende avalduste taga seisab
teadagi pidev informatsioonitöö E.
V. peakonsulaadi, meie keskorgani­satsioonide
ja mitmesuguste rahvus-
Hke ühingute poolt.
Teisest küljest oleme pidevalt saa­nud
julgustust oma rahva liikmetelt
okupeeritud kodumaal, kellelon ol-
AARANDROOS
nud võimalust ja julgust oma arva­mist
avaldada, mitte ainult perekon­na
jä sõprade ringis või anonüümselt,
vaid viimastel'aastatel isegi t)äris
avalikult palvekirjades, mis on läki­tatud
nii võimuritele Kremlis kui ka.
rahvusvahelistele organisatsiooni­dele
ja silmapaistvatele riigimeestele
Läänes.
Kogu eesti rahval on moie riigi ja
riiklike organite taastamise küsimu­ses
ühised taotlused, hoolimata sel­gest,
kas me elame nõukogude ter­rori
haardes või vabas diemokraatli-kus
läänes. Kui nn. teisitimõtlejad
• Eestis nõuavad Punaarmee väljavii­mist
ja vabu demokraatlikke valimisi
Ühinenud Rahvaste järelevalve all,
siis need nõudfed ühtivad meie oma­dega
juba algusest peale, ja me olernq
neid järjekindlalt korranud.
ÜHINE RINNE,--
Niisiis on meie rahva kahel geo- .
poliitilisel harul ühine rinne. Meie
rahvuskaaslastel Eestis ei ole mingit
põhjust võõristada meiepoolset rah­vuspoliitilist
tööd ega kritiseerida
meie rolli kogu eesti rahva esinda­misel,
nii kaua kui meie rn)iva ena­musel
puudub võimalus oma häält
kuuldavaks teha maailma ees. Mulle
näib, et vabadusvõitlejad Eestis ]u,s}
leiavad, et läänes asuvate eeslla.sle
organisatsioonid on pivio/Jii võtmn-positsioois
maailma juhtide ja maail­ma
avalikkuse valgustamisel kogu
eesti rahva ühistes! taotlustest.
Selles seoses lausus üks hiljuti
ärakaranud eesti vabadusvõilleia
oma hinnanguna järgmised sõnad;
„Viimast(' aastakümne'te jooksul on
eesti rahva ajaloo lehekülgedele jää­mise
küsimuse lahendamise raskus­punkt
Eesti pinnalt tunduvalt lääne
poole nihkunud, mille tõttu teie vas­tavalt
suunitletud tegevus on oman­danud
erilise tähtsuse." , °
Ülemaailmse Eesli Kesknõukogu,
kui rahvuslikku välisvõ,itlirsl koordi­neeriva
keskorganisatsiooni, tege­vusväli
järjest suureneb. Miödunud
aasta täiskogu võitis uue liikmena
vastu Belgia Eesti Seltsi ja täna tuleb
, kaalumisele Pariisi Eesli Seltsi vas­tav
sooviavaldus. ÜEKN-iga vaim­selt
liitunuks võiks kindlasti lugeda
ka Kodu-Eesli vabadusvõitlejad — ja
kes teab, võibolla saabub kontaktide
tihenedes kunagi nendellki soovi­avaldus
liikmeks asluda. On ju nii, -
et eesli rahval on ühine eesmärk — ja
selle eest võitlemisel ärgem hetkekski
kaotagem lootust! Ühenduses on
jõud. '
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGAN\JR PAUL JUTTUS
Müük ja rentimine
Ärisi 291-5054 Chev OIds Limited Kodus 423 5716
fSOOOSheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9 •
C.OTTWAY HERBALIST
Ravitaimed, tervislil^ud toiduained, vitamiinid ja mineraalid.
Nõuanne ja sõbralil< teenimine eesti rohuteadlase pooJt.
300 Danforth Ave. Toronto. Ont. IVa4IK 1N6. Tel. 463-5125
le ning lennukikandjale^Eisenhower!*
Et Prantsusmaa saatis esialgu ainult
veidi üle 100 instruktori Chadi ca
3500:mehelise armee toetuseks, ei
piira toetuse suurendamist täna-homme,
tõendab aga andmete saabu­mist,
mis sundisid presidenti oma esi­algset
eitavat seisukohta muutma.
Valvel samuti on U S A radarluure-lennukid
Sudaanist ja Egiptus.
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandiiscd Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidel
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-nniseks.
— Eesti Maja, 958 Brõad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2RO
S!!3llllllllllilllllilillllllllllllillllf||lililJ||||!9lll(|||||||||il|||||||Sl
cm
„Mele Elu" nr, 41 (1754)"i9B3
Ontario U U S kodaki
kuhuuriminister Su
kontakte etniliste rii
MOntario elanikud moodustavad Susal
ühise suure perekonna. Osadus nud k{
sellest perekonnast on avatud kõi- ülikool
kidele igalt poolt maailmast. Eelda- mitmeil
me neilt tahet saada headeks ühis- ..Fedet
konna liikmeiks, sooviga kasvada Housii
ja areneda koos ning jagada oma grams
ajaloo- Ja kultuuripärandit", ütles Sus(
Ontario uus l^odakondsuse- ja kui- runud
tuuriminister Susah Fish etnilise B.A,
meedia esindajaile äsjasel vastu- rence,
võtul Royal Ontario Mu8eum'i ruu- Admii
mes, endises nn. Hiina aias. 19(38].
Etnilise ajakirjanduse esindajail Ontt
oli eelnenult võimalus tutvuda muu- riminiil
seumi suurepäraste eksponaatidega, tada 0
Muuseumi juurdeehitused ja täion- elanik
dused on osaliselt veel lõpetamata, inimea
kuid sellisenagi on üldmulje väga ku ralj
imponeeriv. aktiivfl
Vastuvõtu avas ja tõi tervitusi elunvi
Royal Ontario Museum'i poolt Hen- urn sel
ry Graupner, Associate Director of delikuj
Operation, kes ühtlasi andis ka lühi- Ont]
kese ülevaate muuseumi tegevusest kui 05
. ning praegustest ja kavandatavatest olomal
näitustest. i gupärij
Minister Susan Fish, kel^lcl varem- Mii
gi on olnud kontakte vähemusrah- nii Isil
vuste.esindajatega, rõhutas oma uue arusni
positsiooni tõttu kodakondsuse- ja kate kl
kultuuriministrina vajadust luua ellu,
kontakte kõikide etniliste i^ingkonda- ning
dega. põhjal
Susan Fish, kes vannutati Ontario sust n
Leitnant-Kuberneri poolt kodakond- na tea
suse- ja kultuuriministriks 6. Juulil tutiisil
1983.a., sündis 21. märtsil 1945.a. Mii
Rio de Janeiros, Brasiilias. Arengu- tuuril
aastail elas ta New Yorgis, asus Ontnil
Torontosse 1968.a. ning omandas Cannc
1973.a. Kanada kodakondsuse. sory
1981. aastal valiti ta esmakordselt Fount
Konservatiivide Partei liikmena Royal
Ontario parlamenti, kus ta esindas turio
St. GeorgeM valimisringkonda. Ta S« i|
täitis ministeeriumi parlamendi-as- tuhani
sistendi ülesandeid 1981.a. maist ku- riisid,l
ni kinnitamiseni ministriks 1983.a. kunst
kogus|
Susan Fish on pühendanud seni on S(H
erilist tähalepanu oma valimisring­konna
erihuvidele ühenduses üürni- Jörj
ke, kinnisvaramaksude määramise vnstuj
ja ümberhindamise ning majutamis- dajad
ja inimõiguste probleemid(i?ga. Ta on tario.
aktiivseh osa võtnud mitmete kunsti- - Chi
gruppide ja kultuuripärandi säilita- jaan.
mise projektidest. \ ' Näi
Endise kultuuri- ja meelelohutuse- vahotl
ministri Reuben Baelz'i nõudmisel ja esiim
, soovitusel viis ta läbi ministeeriumi jandi
programmide analüüsi Ja hindnmiso. se iilj
Oma osaliseks vastutuseks peab ta kaubJ
seisukohavõtte naisõigusluse küsi- Hsie jl
mustes. 1973.-197Ö. oastani oli S. Fish mv.Mil
nõuandjaks Toronto linnapeale inl,
David Crombie'le.
Süüdistus:
Amnesty Inte
ei näe õigusr|
idariikid
E^ksil-rumeenlaste häälekandja
„StindardulM8" (nr. 149/1983) aval­das
peatoimetaja dr. I. V. Emiliani
artikli, milleo ta analüüdis kriitikat,
mis oli suunatud Amnesty Interna­tional'!
vastu nelja noore prantsu­se
autori: Hugues Keraly, Alain
SandersM, jean Nerle ja Francis
Bergeron'! poolt koostatud töös
„Cinq continents accusent Amnes­ty
International"; {Viis kontinenti
süüdistavad Ami^esty Intcrnatio-nal'i).
Dr. Emilian tähendab muu hulgas,
et enam kui kak.s aastakümmet on
lääne massimeediumid kiitnud Am­nesty
Internatiohari tegevust nii
vangide abistamises kui ka seda, et ta
on võtnud endale selles suhtes maail­ma
südametunnistuse ülesanded.
Amnesty Internationaril on üle
250.000 liikme ning osakondi 134
riigis. Temale on usaldatud „nõuand-va
hääle" õigus nii UNO's kui ka
UNESCO's ja Euroopaparlamendis.,
Organisatsioon käsutab suuri sum­masid,
tasub kaastöölistele hästi töö
eest, publitseerib arvukalt broshüü-re,
plakateid ning lendlehti, korral­dab
näitusi, samuti on nõus osa võt­ma
nii mõneski demonstratsioonist.
Prantsuse autorid esitavad and­meid,
millest selgub, et ainult 5 %
Amnesty Internationari poolt aval­datud
inimõiguste rikkumistest on
toiminud kommunistlikes ja 95%
mittekommunistlikes maades.,
Amnesty Internationari orüannes-tea,
samuti pressiteadetes kasutatak­se
järjekindlalt lihtsat ühekülgset
' meetodit, mida võiks nimetada i^egi
diskrimineerivaks. Näiteks kui ini­mõiguste
rikkumine on aset leidnud
kusagil kommunistlikus riigis, siis
avaldatakse sellest paremal juhul
kaks kuni kolm rida informatsiooni
bülletäänis ja ohvrefd nimetatakse
peat
kui
nuinl
eriti [
nisn
tnksj
kusiJ
olnul
sedal
hingi
ndei
jäte;
nestj
dinel
anti]
aktii
seerl
olla
tern^
Derc
penl|
Prai
ne
an
misi
h
van J
kes
kui
pidii
vastl
gent
keht
taval
Ö
terni
na-I
rikki
vastl
riaki
tes
nai
me(
mui
et
AmI