Meie Elu = Our life, February 6, 1986

              2 „Meie Elu" nr. 6 (187S) 1986
Publišhed by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave;, Toronto, Ont.Canada, M4K 2R6
Tel. 466-0951
. Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.I.,USA.
Tel. (201) 262-^773.
' „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas,
1 Asut,A.Weileri algatusel 1950.
„Meie Eli^" toimetus ja talitus Eesti Majas. 958 Broadview
A\te., Toronto, Ont;M4K2R6Canada —Tel. 466-0951
„1^EIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel k l . 9 hm, — 5 p . l . A|ates
okt. 15. teisip. ja neljap. k l . 9 hm. — 8 õhtul. Laupäeviti avatud
' kl. 9 hm. — I p . l .
MMEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas l a . S43.00. .6 k. S24.00,
3 k. S15.00. ® USA-sse l a . $47.00, 6 k. S25.00, 3 k. S16,00.
Ülemeremaadesse 1 a. S52.00, 6 k. S28.00, 3 k. 518.00.
.Kiripostilisa; Kanadas! a. S28.50, 6 k. $14.25, 3 k. S7..00.
. USA-sse 1 a. S33.00, 6 k, $16.50, 3 k. S8.00. Öhupostilisa üle­meremaadesse:
l a . S62.00, 6 k. S31.00, 3 k. S15.50,
Üksiknumiber - 75(£
Kuulfitushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel 16.00,
tekstis $5.00.
takt etnilist
uus
Larry Grossman toetab etnokultuu-rilisi
rahvusgruppe Ontarios ning
loodab omakorda etnilist ringkon­dade
toetust koinioervatiivide pa?-
liiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiitn
Kas ii^imkonll tahab surra aatom-sõja
läbi või tahab ta surra üldise
mürgituse kätte? Vastus on mõle­male
küsimusele muidugi eitav,
sest inimkond tahab edasi elada.
Kuid mõlemad küsimused on pa­radoksaalselt
kõrvuti seatud, et
näidata nende küsimuste ülimat
tähtsust. Sest aatomissõda pole veel
kusakil alustatud, kuid mürgitami°
ne looduses toimub suure inteii°
siivsusega. / i
Aastaid tagasi sattus kätte ula­tuslik
raamat/kus selle autor mär­gib,
et looduse roiskamine on nii
ulatuslik, et kui viibimata lõpeta­takse
looduse puhastamisele, siis
lähema saja aasta jooksul ei suude­ta
senist roiskamist välja puhasta­da,
igasugused numbrid ja aja-mõõtmed
neis küsimustes on ak-siomaatilised.
Ometi tahavad nad
juhtida ühiskonna tähelepanu
olevale ohule loodusliku roiskumi­se
piirkonnas, |S.o. kõikjal.
Läinud aastal pöördus üldine tä­helepanu
St. Clair i jõele Sarnia
juures, kus avastati jõe põhjas um­bes
jalgpalliväljaku suurune kemi­kaalide
loik, mis djli sinna ümbru­sest
jooksnud ja kogunenud. Kuna
jõgi väljub ühest suurest järvest ja
viib vee edasi teise suurde järve,
mõistisd ametivõimud lõpuks, et
jõepõhi tuleb puhastada, sest alla­voolul
toimi^b lõpuks tarbevee
mürgitamine ja on petlik inimeste­le.
Ontario valitsus otsustas lõpuks
jõepõhja sadestumise välja pum­bata
ja kandis suuri kulusid. Jääb
küsimuseks, mil määral on St. Clai-ri
jõgi puhastatud jamilliinie on oht
allavoolule edppidl.
Ontunne, et valitsuse kinnitused
olukorra parandamisest on samuti
aksiomaatilised, nagu palju muud
selles valdkonnas. Kuid nüüd tule­vad
ametlikest ringidest uued tea­ted,
et St. Clairi jõgi on täidetud
vähjahaigust põhjustava nn. dioxin
kemikaaliga. Uued leiud asuvad
otse üle jõe asuva suure keemia­tööstuse
piirkonnas, kuhu arvata­vad
roiskamise jäljed viivad. Valit­sus
on kehtestanud uued ja range­mad
määrused ulatusliku veekogu
miirgitamise vastu.
Ühenduses St. Clairi jõe vee
mürgitamisega, ja see vesi voolab
ikkagi läbi suurte järvede, ei ole sil­mapilgul
selge, kuidas on tarbevee
olukord Torontos, Hamiltonis ja
teistes Ontario järve põhjakalda
veekogudes. Näiteks omab Toronto
piirkond filtreerimisvahendid, mis
peaksid olema võimelised sissemi-nevat
roiskvett puhastama, enne
kui see suure veega seguneb. Sa­mas
aga öeldakse, et filterveevär-gid
(81 ole võimelised välja puhas­tama
kemikaale. Kuid isegi pakse­ma
röiskveega on olukord niikau­gele
jõudnud, et näiteks Toronto
rannad on sedavõrd roiskunud, et
nad ei kõlba isegi ujumiseks.
Eelnev jutt käib ikkagi ainult
roiskvete kohta, mis tööstustest ja
asulatest veekoguni järves jõua­vad.
Arvestades seda on tõenäolik,
et asjaosalised valitsused ei ole
tõelise roiskumise tõrjeni veel
jõudnud. Esiteks sarnane tõrje on
juba praeguse olukorra juures mil­joneid
dollareid nõudev. Tõelisele
tõrjele asudes nõuab see tõrje to­hutuid
kapitale, esiteks tööstustelt,
teiseks valitsustelt.
Elanikkond peab poliitikutelt
nõudma, et roiskumise tõrjele täis
tähelepanu antakse ja tõrje mak­simum
efektiivsuseni viiakse. Sel­lejuures
peame teadlikud olema, et
kulud maksab maksumaksja ja tar­bija,
juba praegu on Toronto linna-vesi
ülemäära kallis nagu ostaks
seda riiklikust viinapoest.
Kuid pilt muutub katastroofili­seks
kui võtame teatavaks, et loo­duse
roiskumine toimub ka õhu
kaudu. Peamiselt läänetuulte juu­res
kanduvad tööstuste suitsud
USA-st Kanadasse ja tekitavad siin
laiadel aladel happelisi sadestusi,
mis viimase veerandsajandi jook­sul
on osaliselt rikkunud ja osali­selt
surmanud endised puhtad jär­veveed.
Paljudes veekogudes on
näiteks kalad muutunud tarvita­miskõlbmatuks
ja sisaldavad elav-hõbedalisi
sadestusi. Kunagise
Georgian lahe puhtusega on jõutud
nii kaugele, et Ontario valitsus on
dekoreerinud järve kaldaid hoia­tavate
siltidega: kui sööte, siis ee­listage
väiksekasvulist kala ja ka
seda mitte rohkem kui üks kord
nädalas.
Ka meie lugejad omavad hulga­liselt
suvilaid Ontario järvede kal­lastel
Nad teevad hästi, kui vä-hemaU
kord suvel lasevad valitsu­se
laboratooriumis analüüsida
oma tarbevett. Selle kõlbmatuse
juures teevad nad hästi kui nad
valitsuse järelevalve asutustele in­formatsiooni
sisse saadavad koos
omapoolse protestiga. See aitaks
kaasa tarbevee küsimust politisee­rida
ja loodust roiskamise vastu
tulevikus väheselgi määral kaitsta.
• V. ' .• v.
Jaanuari lõpul peetud pressikon­verentsil
Torontos tutvustas konser-vatiivide-
poolne mitmekultuuri krii­tik,
Ontario parlamendiliige Nick he-luk,
Larry Grossmani kui siirast jä
tugevat etniliste ringkondade sõpra.
Vastuvõtul viibis ka Larry Gross­mani
isa, endine Ontario minister
Allan Grossman.
Larry Grossman oma sõnavõtus
meenutas oma kontakte.rahvusgrup­pide
ning etnilise nieediaga:
„Alustasin oma poliitilist karjääri
1975.a. juulikuul, kui minu vanemad
korraldasid vastuvõtu nende kodus
rahvusgruppide esindajaile ning et­nilisele
ajakirjandusele.
Täna siin seistes kinnitan teile, et
meie kontakt nüüdsest.peale ei toimu
mitte ainult harvade pressikonve­rentside
näol, vaid väga sagedasti.
, Ontario konservatiivide partei soo­vib
pidevalt kuulda ja tähele panna,
mida rahvüsgruppidel on ütelda ning
omistab suurt tähtsust nende ^prob­leemidele
ning pürgimustele!" kinni­tas
Larry Grossman.
KONSERVATIIVE
Ta nirfietas ka teisi väljapaistvaid
Ontario konservatiive, nagu WiUiam
Davis, ta oma isa Allan Grossman,
Roy McMurtry, Dennis Timbrell,
Yuri Shymky, John Yaremko, Susan
Fish ja Nick Leluk, kes kõik on meie
ühiskonnas aidanud säilitada rah­vusgruppide
traditsioone jä kultuu­ripärandeid
ning rõhutanud üheõi­guslust
ja võrdseid võimalusi.
,,See oli Progressive Conservative
Party, mis ametlikult ja tegelikult viis
ellu Ontarios mitmekultuuri-poliiti-ka"'^
kinnitas Grossman.
Pikalt ja põhjahkult selgitas prae-
. gune opositsioonijuht kõiki neid
püüdlusi, teostusi ja tulemusi mitme­kultuuri
tegelikul rakendamisel On­tarios,
millele Ontario endine konser­vatiivide
valitsus võib õigustatult
uhke olla.
„Kuid tulevik on see, millele pea­me
nüüd oma tähelepanu-pühenda­ma.
Tuleviku pame ehitame koos",,
väitis kõneleja. ,,Minu juhtimisel
meie ei dikteeri teile mitmekultuuri
poliitikat. Meie kuulame teie arva­musi,
me diskuteerime probleeme,
meie saame kokku rahvusgruppide
ja etnilise ajakirjanduse esindajate­ga.
-MITMEKORDNE MINISTER
Loome Mitmekultuuri Nõuandva
Kogu. Korraldame mitmekultuuri
konverentse, tuleme teie üritustele,
oleme pidevalt teiega kontaktis pare­ma
tuleviku hüvanguks Ontariole ja
tema elanikele", lõpetas Larry Gross-man
oma sõnavõtu, hiljem vastates
kohalesitatud küsimustele ning saa­des
korduvate aplauside osaliseks.
Larry Grossman oli varem Ontario
mitmekordne minister. Ta on palju­del
kordadel esinenud sisukate kõne­dega
mitmekultuurilistele ringkon­dadele.
Ühel varasemal kokkutule­kul
viis ta kuulajad ajaliselt tagasi
1907. aastasse, mil saabus Ontarios-se
poliitilise tagakiusamise eest põ­genenud
vaene immigrant — Larry
Grossmani vanaisa!
Edasi nimetas L. "Grossman too­kord:
,,Kui demonstreerisin koos
ikestatud Ida-Euroopa rahvaste liik­metega
kommunistlike vägivallate­gude
vastu, kus olid siis teiste rah­vusgruppide
liikmed? — Tõeline mit-mekultuurilisus
peab edaspidi are­nema
selles suunas, kus kõikide vä­hemusrahvuste
liikmed ja kõik ka-nadalased
peavad jagama ka üksiku­te
muret, probleeme ja võitlust nende
eest, kellel endil ei ole vabadust!
Liitkem.käed ja lootused!"
V.A.
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontado M4fc 2R6
ühenduses on jõud
Kinnmara laenud 10,50%
9siklokud laanud alates 11,50%
DnlFoirmatsiooniks helistage
465-4659
avatud esmasp.-reedd 10:00-3:00
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
Need, kes sõdisid
eatsi-saksa poolel
kommunismi vastu
Werner Neuleni teos: „An deutsc-her
Seite. Internationale Freiwilli-ge
von Wehrmacht und Waffen-SS"
Teos hõlmab 515 lk. ja palju foto­sid.
Selles antakse ülevaade, mis
seni on puudunud, välismaalastest
eriti Waffen-SS-is, nende motim-dest
ja saatusest.
Adolf Hitler kuulutas a. 1941, et
ainult sakslane võib kanda relva,
selle tõttu ei võetud vabatahtlikke
teistest rahvustest sõjaväkke (Wehr­macht).
Kõige aktiivsemad osavõtjad Waf-fen-
SS-ist vabatahtlikena olid eestla­sed
ja lätlased, kuigi neil polnud
mingit maailm.avaatelistsidet Saksa
Riigiga, neil polnud mingeid ideoloo­gilisi
põhjusi. Liitumine toimus isa­maalikel
ja kommunismivastastel
motiividel, selle põhjuseks olid haa­vad,
mis N. Liidu kommunism neile
rahvastele okupatsiooni ajal 1940/41
oli löönud. Leedulasi vabatahtlike
hulgas polnud. Leedus loodi väeosi,
kuid need keeldusid andmast truudu-sevannet
Adolf Hitlerile.
Kõige tugevam üksus vabatahtlike
hulgas oli kindral Vlassovi armee
(ROA), mis hõlmas u. 1,4 miljonit
meest. Väga paljud ukrainlased soo­visid
vabatahtlikult kommunistide
vastu võidelda. Peale selle võitlesid
saksa poolelvabatahtlikult kaukaas­lased,
kasakad, tatarlased, kalmõkid.
Kommunismi vastu võitlema olid tul­nud
ka vabatahtlikud Skandikaa-viast
ja.mitmest Lääne-Euroopa rii­gist,
isegi prantslasi oli nende hulgas.
Hispaaniast tuli kuulus „Sinine di­viis";
Nende Vabatahtlike peamotiiviks
oli Euroopa kaitsmine kommunismi
eest. Kuramaal võitlesid läti vaba­tahtlikud
veel neli päeva pärast seda,
kui sakslased olid alla andnud. 5000
meest langes venelaste kätte vangi,
teised siirdusid metsa, et seal võitlusi
jätkata. Eestis toimus sama — kes
maalt põgenema ei pääsenud, hak­kas
metsavennaks.
Autor toob andmeid selle kohta,
kui julmalt nende vabatahtlikega pä­rast
sõda ümber käidi. Mitmes riigis
karistati neid surmanuhtlusega. Ing­lased
andsid N. Liidule välja 35 000'
kasakat koos naiste ja lastega. Sama
toimus teiste idavabatahtlikega.
Kindral Vlassov anti venelastele üle
ja poodi 1946, 25 jaanuaril 1946 anti
167 baiti sõdurit venelastele välja.
Need on ainult üksikud näited selle
kohta, kuidas koheldi vabatahtlikke,
kes olid võidelnud kommunismi vas­tu
ja oma maa vabaduse eest. N.
Liidus tapeti tuhandeid ilma kohtuot­suseta,
neid saadeti vangilaagritesse
ja kaugele Siberisse.
Loodetavasti selgitab teos olusid
nii mõnelegi, kes neist midagi ei tea ja
tqeb vale järeldusi. Just praegu toi­mub
USA-s ässituskampaania balt­laste
vastu, et need olevat kõik olnud
antisemiidid.
(..Mitteilungen a. Baltischem
Leben")
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
Kindlustusbüroo vajab KONTORIAMETNIK
Masinakirja oskus ja kontoritöö vilumus soovitav.
HEINSOO INSURANCE BI^OKmšiTi;
461-0764
uH maM EiStl UUMÄM
• 1
1065 STEELES AVE-W
NORTH YORK ONT
M2R 289 : :
Omanik LINDA S E P F \
Avatud /'päeva nädalas
736-1170
ICodus 223-0201 i
Üieiinna kotialeviinnine ;!
EKN juhatus kinnitas
komisjonide liikmed
Kolmapäeval, 19. jaanuaril, peeti
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas jär-,
jekordne juhatuse koosolek, kus esi­mees
Laas Leivat andis informat­siooni
tegevusest. Detsembris toimus
Balti Liidu koosolek, kus presideeri-mine
anti üle lätlastele. Balti Liidu
uueks esimeheks on dr. Gunte Cil-lins.
Koosolek kiitis heaks EKNou
poolt alustatud ,,musta paela" akt-siooni.
mis toimub 21. juunil. 10. det­sembril
toimus Royal Yorkhotellis
lõunasöök mitmekultuuri-ministri
Otto Jelinek'iga/kus EKN^u esindas
Ruho Paluoja. Ida-Eurooplaste Kon-
§.ervatiivide klubi korraldas ka õh­tusöögi
Ielinek'iga, millest osa võtsid
mitmed eestlased, kaasa arvatud
EKN esindajad. Arkady Shevchenko
õhtust, millele E K N oli kaaskäenda-jaks,
võtsid osa 30 eestlast.
;. Koosolek kinnitas järgnevad isi­kud
vastavate komisjonide liikme­teks:
Rahvuspoliitline komisjon: [esi­mees
Johannes Pahapill]M. Maarits,
M. Pühvel, T. Heinmaa, U. Petersoo,
R. Roman, A. Kittask. Nõuandja­teks
L Heinsoo, H. Teder ja R. Müks.
Aktsiooni komisjon: (esimees Mar­kus
Hess) T. Trei, R. Roman-Mets-maa,
P. l^omi, R. Andre, K. Kaljuste.
Nõuandjateks T. Heyduck ja K. Ro­man.
Kultuurikomisjon: (esinaine
Maiki Andre-Lupp) R. Andre, j.
Kivik,T. Marten-Sehr, K.-Kopvillem-
Heyduck. Nõuandjateks R, Toi, Ar­ved
Viirlaid ja Osvald Timmas. Va-badusfondikomišjon:
(esimees Kalju
Jõgi) Ü. Isberg, L. Helde, E. Lepnurm,
P. Altosaar, E. Kukk-Sewchuck.
Nõuandjaks: H. Meret. Informat-sioonikomisjon:
(esimees Priit Aru-vald)
Ruho Paluoja ja Adu Raudkivi.
Kõikidesse komisjonidesse EKN esi­mees
kuulub ex of ficio. .
EKN liige Toomas Trei tegi juha­tusele
ettepaneku korraldada mai­kuus
noortepidu.kus esineks võima-likuh
rahvatantsijad, võimlejad ja
lauljad. Tulu lähe-ks EKN-ule. Juha­tus
võttis ettepaneku vastu üksmeel­selt,
tingimusega, et korraldav toim­kond
esitab järgmiseks juhatuse
koosolekuks vastava eelarve.
üleskutse kõikidele
RIIKLIKKU
PROGRAMMI
EKKUMISEKS
Osana Ontario provintsivalitsuse uuest
programmist „Strategy for Assured
Housing for Ontario"ehitab Elamute-valitsüs
(Ministryof Housing) käes­oleval
aastal 6700 kooperatiivkorterit ja
ridaelamut.
Uus,.Ontario ühismajade programm"
(Ontario Non-Profit Housing Program)
abistab ühis- ja kooperatiivelamutega
tegelevaid omavalitsuslikke ja
eraorganisatsioone. Võrreldes eelmiste
programmidega on praeguse uue
programmi alusel võimalik käibele
astä arvuliselt rohkem elamuid üüri-abi
vajavaile elanikele. Et arvesse võtta
cohalikke vajadusi, annab uus
programm juhised uute elamute
kavandamiseks, jättes detailse kavan­damise
kohaliku majutusorganisat-siooni
hooleks.
Asjast huvitatud omavalitsusi,
ühinguid ja eraisikuid, kes sooviksid
aidata ühisettevõtlike elamute
ehitamisele kaasa, palutakse viivita­mata
võtta ühendust Okitario Elamute-valitsuse
(Ontario Housing Corpora­tion)
kohaliku bürooga. Teretulnud on
kõik ettepanekud mis edutaks
ühiselamute arendamist.
Ontario ElamutevaRtsuse Planeerimisosakond
(OHC Regioiial Housing Programs Office)
47 Sheppard Ave. E., Süite 514, Toronto, Ont. M2N 2Z8
(416)224-7641; või helistades telefonil „ 0 " ja küsides numbrit
Zenith 9-600Ö (kõne tasuta)
Ministry Hon. Alvin Curling
of Minister
Ontario
ASSURED HOUSING FOR ONTARIO
„Meie H
TOROI^
lonto eld
luba alus
ga kort^
koln^e aa
taks^ vai
kule!. 01
soovijatel
on võima
LÕUNJ
guharudi
9ai surmi
nende mi
lus tekkii
hei maa
Pondad oi
luvalepaj
nud seal
võitluses
välja ja 1^
2000 onni
suulude
OTTA'^
teid nõual
Nielsonii
teda libei
pealtkuull
parlamenl
partei liid
le küsimul
mel korral
nisler Ml
Nielseni
del, kui
olnud pari
tamiso pc[
parteiliiki
välja ja ta|
di tööd.
Alvin Hi
mendiliigc
Iide partel
mine kui
seletuse
liberaalidi
riigitecnisj
koitegelei
hoidsid koi
tasid konsj
ja parteiiii
Kõik naeri
Erik NielHi
nc, kuidasi
ni juures,
andnud oi
sulchel viil
TORON'
vekaiias v(
see välja
kohaselt,
$250 miljoj
Toronto „,
Sinna kuul
29" korrusel
York-Hannl
Asukohaksl
ala Yonge'i
llllllllllllililillllltill
PLUM
ani
Õli^gaasl-yoodri<
Ahjude puj
ROI
Tel.
NIillitllllilltillilttlill
Toroi
(Al
ta võib jiilgl
aastale, mis|
misele.
ENNUSTUJI
Pracgusc(
nuslused, tol
janduslikelt)|
lõikelt järgnj
Riigi niajan
vai aastal
1,0% madaUj
lalsioon ja rq
bes samad Xi
taolfiku prot.j
senti madawif
lal, seega urn
celtähendatq
ruvad kiiesol
gi tugevdada!
ga majandusi
rahaasutisti^
da kasutoov)
• dust oma liii
näitab vaid v|
Aastavahetul
Surma läbi
kuna uusi tu
ainult 21. Ül
relkasvule ja|
noorte liikmi
des neile hüj
20iOÜ dol. väil
vanuseni, k(jjj
a. ja jää
tasuta osatäl
perekondade
eesti rahaasu]
2,25 dol.suui
pangale. Eesl
hastanud leüi|
rakendab pla;
sade jaoks, n]
guid mitmel |
K A