Meie Elu = Our life, March 29, 1984

              \
asssoBiBsz.
NELJAPÄEVAL 29. MÄRTSIL - THÜRSDAY, MARCH 29 „Meie Elu" nr.l3 (1778) 1984
! 90 aastane
Torontos elunev endine Tartu üli­kooli
professor Karl Taagepera sün­dis
10. aprillil 1894 Tartumaa N õ o
kihelkonna.Aru vallas,-kus ta vane­mad,
Jaan ja Miina (neiuna Antik)
pidasid Vellavere külas Paabo talu,
millise Jaani vanaisa Märt oli ostnud
~ löeo-ndatejalgul,(üksesimesilaluos-te
Näos.)
Kari Taagei|)era õppis Aru algkoo-
, lis ja ministeeriumikoolis (1902-
1906), H. Treffnerieragümnaasiumis
(1906-1914) ja Tartu Loomaarsti Ins­tituudis
(1914-1918).
Vabadussõja alguses astus vaba­tahtlikuna
sõjaväkke ja määrati 5.
jaanuaril 1919 I suurtükiväe-polgu
vanemaks loomaarstiks. O l i hiljem
muu hulgas I di|Viisi loomalaatsareti
ülemaks vet^ririäär-leitnandi auast­mes,
vanusega 5. jaan. 1919.a. ja II
diviisi loomaarsti ajutiseks abiks.
Pärast Vabadussõja lõppu oli m õ n da
aega soömusroilgide diviisi loo­maarstiks.
Oli a. 1921 Vabariigi Sõjp-
•kodlis hipoloogia(hobuteaduse) lek­toriks.
Töötas lühemat aega Elva jaos­konna
loomaarstina ja seejärele
1922-1929 Põllutööministeeriumis
, hobusekasvatuse eriteadlasena.
Esindajana näitustel ja suguhobuste
ostukomisjonji esimehena viibis ta
kuuel korrarvälismaal. Suguhobuste
märkimise komisjoni alalise esime­hena
rändas ta läbi kõik kodumaa
nurgad.
Abieflus 22. detsembril 1926 Elf-.
riede-Amalie Erbak'uga (sündinud
1893 Tallinnas, surnud 1974 Toron­tos).
Sündisid pojad Arvo (1927) ja
Rein (1933). Selleks ajaks oli Kari
Taagepera juba valitud TartuÜlikoo-li
hobusekasvatuse, eksterjööri ja ra-kendusõpetuse
dotsendi kt. -ks. Vas­tav
ülikooli komisjon kirjeldas Karl
Taagepera (enne a. 1933 kirjutati ühe
a-ga) järgnevalt; ,,Karl Tagepera on
viimase viie aasta jooksul etendanud-kõige
silmapaistvamat osa kodumaa
hobusekasvatuse organiseerimises,
sihikindlalsiedasiarendamises ja juhti­mises.
Enne Tagepera asumist hobu­sekasvatuse
eriteadlase kohale puu­dusid
meie hobusekasvatuse eriselt-sidel
sihikindel tegevuskava, sugu-raamatud
ja näarustikud nende pi­damiseks.
Tagepera töötas välja su-guraamaiute
määrustikud ja juba
oma esimese tegevuse aaita jooksul
seadis sisse suguraamatüd meie tun­nustatud
hobusetõugude jaoks. Eda­si
töötas välj suguraamatute määrus­tikud
ja juba oma esimese tegevuse
' aasta jooksul seadis sisse suguraamatüd
meie tunnustatud hobusetõugude
jaoks. Edasi töötas tema välja ja pani
maksmai.otstarbekohase kava ja
määrustiku hobuste näitust ja või-misvõistluste
korraldamise kohta."
Õpeta|mist Tartu Ülikoolis alustas
Karl Taagepera sügisel 1927, lisades
; sellele ai 1929 Põllutööministeeriu-mi
katsetalu juhataja kohustused. Oli
loomaarstiteaduskonna sekretäriks
(19^0-32) ning dekaani kt. asetäitjaks
suvel 1931) ja tegi õppereisi Belgias­se,
Saksa- ja Prantsusmaale (suvel
1930). Valiti 1931 hobusekasvatuse
õppetoolile dotsendiks, milline ni­metus
a. 1938 asendati adjunkt —
professori om^ga. ?
Viiijis suvel 1939 õppe- ja konve-rentsireisil
Shveitsis, Prantsusmaal
ja lidarokos, kust tagasipääsemine
viibis ;Sõja puhkemise tõttu. Oli pi­kemat
aega ajakirjade „Meie Hobu­ne"
ja „Eesti Loomaarstlik Ringvaa­de"
tpimetusliikmeks ja avaldas a.
1922-A939 kokku 80 erialalist artiklit.
1 Sõjaaastail jätkas õppetööd, pida­des
samal ajal ka ä. 1936 omandet
, Ani talu Ropka valla Külitse külas.
Evakueerus septembris 1944 Saksa­maale,
asudes a. 1945-1947 Hanau
dii-pii-laagris ja õpetades Hanau
i Eesti Keskkoolis looduslugu, bioloo-
^ giat ja maadeteadust. A. 1946 pidas
1 loenguid Balti Laagri-ülikoolis,Ham-burgis.
^
Siirdus oktoobris 1947 Marrakechi
• Marokos, tegutsedes apelsinifarmi
valitsejanajä sügisel 1956 Torontos­se,
kus töötas novembrini 1964 põe­tajana
Toronto General Hospitalis.
On'pagulu^es avaldanud artikleid ees­ti
loomaarstinduse ajaloost, Maro­kost
ja soome-ugri keeltest. (Elulooli-
' sed andmed täpsustatud prof. Rein
Taagepera pooh.)
1957.a. Eesti Rahvusnõukogu To-
'ronto osakonna asutamiskoosolekul
valiti K a r l Taagepera selle Esinduse
esimeheks. Hiljem, k u i loodi Eesti
Demokraatliku Uniooni (EDU) esin-
Kmnstnik Jaan Miljaini
surnud
Möödunud laupäeval, 24. märtsi!
suri Torontos oma kodus kunstnik
Jaan Miljan. Ta sündis 4. septembril
1904 Tõrvas. Lõpetanud K.K. Pallase
joonistusõpetaja kutsega, toimis ta
kodumaal gümnaasiumeis ^kunsti­õpetajana,
selle kõrval ka loovkunst"
nikuna, eöinedes nii Tartus kui Tal­linnas
kunstinäitustel. Rootsis esines
suurel eesti-Iäti kunstinäitusel Lilje-valchs
K<:)'nsthairis. Kanadasse jõu­des
1951. a . on ta siin olnud osavõtja
kõigist eesti kunstnike üldnäitusist.-
Kunstiõpetaja tegevuse pidi aga va­hetama
joonestaja ameti vastu
Maanteede Valitsuses.
Ja veel eeloleva nädalalõpu K.K,
Pallase- 65-aästapäeva juubelinäitu­sele
valis ta neli oma töödest, muu­hulgas
ka oma .,Autoportree". Ta
kuulus ühe liikmena selle näituse
toimkonda.
Teie pärandatud keel ja kultuur
m väga väärtuslik nii teile endale
Lisainformatsiooniks selle jä
teiste riiklikkude programmide
kui ka Kanadale, kuna see rikastab kohta, mis võiksid teile kasulikud
Majandusteadlane
Marvits surnud
« . • • •. •
New York'i eeslinnas Long Island
City's suri majandusteadlane Arnold
Marvits 15. märtsil s.a., 79 aastaselt.
Ta oli seltskonnatöös aktiivne ja osa­les
juhtivalt Skaudisõprade Seltsis.
Nordic Press kirjastuses. Filatelisti­de,
Ühingus, Eesti Koolifondis, aka­deemiliste
kokkutulekute kaorralda- '
misel jm.
A. Marvits pärines Tallinnast, kus
sündinud.24. sept. 1904.a., sai kesk­hariduse
ja algas elutööd Eesti Pan­gas
1922.a. Töö kõrval õppis ta ma-jandusteadustTartu
Ülikoolis, mille
lõpetas 1929. a. Eesti Pikalaenu Pan­ga
asutamisel 1928.a. kutsuti A.M.
sinna pearaamatupidaja abiks, hil­jem
pearaamatupidajaks, kus tuli tal
panga esindajana ja nõuandjana, osa
võtta paljude majanduslikkude ette^
võtete laenustamisküsimuste lahen­damisest.
Saksa okupatsiooni ajal
töötas A.M.,,Põhjala" kummivabri-kus
ja Põhja Paberi ja Puupapivabri­kus
rahandusosakonna juhatajana.
A. Marvits evakueerus koos pere­konnaga
Saksamaale 1944. a. sügi­sel
ja edasi USA-sse novembris
1949, kus leidis teenistust ülemaalise
YMCA peakorteris, raamatupidaja­na.
Arnold Marvitsat jäid leinama abi­kaasa
ja poeg T õ n u perekonnaga, ÜS
Liivika liikmeskond ning hulk sõpru
Ühiskonda andes palju lii
tulevikus.
Kanada valitsuse tunnustab seda^
võttes 1971. a. omaks mitme-kültuurilisuse
programmi.
Mitmekultuurilisus Kanadas raja­ti
selleks, et edutada mitmekultuu-nlisupt
igakülgselt, koostati prog­ramm,
mis õhutaks säilitama iga
rahvust oma keelt ja kultuuri, ingli­se
ja prantsuse keele kõrval.
Väga tähtis on teada, kuidas kasu­tada
Kanada kahte ametlikku keelt,
aga samuti on kasulik teada, kui
väärtuslikod on teisedki keeled.
olla, täitke allolev kupong ja saatke
meile.
ENCLISU
FRHNCII
CHINESK
BSD 8 0 flHB I^^B flHl'HB H B (EQB CQ3B H B i BB B M Qi
Rfturn thi.s coupon (0: Puhlications (sinada,
. • ' ~ ~ P.O. \k)\ 1986.
Siation H,
()iu«wa, Ontario
K1P6(;6
Plfüsc scnd mc ihc hooklcl
(^nada. Viticrc Kise? in;
CKEEK
ITALIAN
• PORTI (Il :HSK
IKKAI.N'I.^.\
,««1
1
I ADDRESS:
cmv _
PO.STAI. CODE:
5506-MU-1 Guiada
8 H H IBS ECQI C&B B 0 B D HBB E S QüIS UiSS (EEQ flQD CDS CS33 flD
TRWLATEDDV: . . M E I E E L U "
Multiculturalism
Gouvememani Govemmgni
duCanadn ofCanada
St Poolas teravneb kiriku
j a end iseid kaastöölisi.
A.I.
,eedu Omakaitse vahekord
Teenetemärk
TÄNUAVALDUS
Südamlik tänu Vana-Andrese ko­guduse
naisringile ja selle esinaisele
pr. Pintsonile rikkaliku kohvilaua
korraldamise eest „Ehatare" elani­kele
ja kirikuteenistusest osavõtja­tele.
• '
,,Ehatare" Elanike Kogu juhatuse
nimel — esimees Hans K i v i.
INTERIOR
[DESIGN & COWTRACTtWG
Sisemised ümberehitused ja sisse­seaded,
kodus, äris või kontoris.
Köökide moderniseerimine ja
muud eriteltimised puutööstusest.
Küsida: Werner Haberkorn
kontoris 738-0036/kodus 469-1287
dus Torontos, siis valiti juubilarEDU
Kanada esinduse abieBimeheks. Karl
Taagepera on mõlemi organisatsioo-nilegevtisest
jialjüde aastate jooksul
juhtivalt osa võtnud, juubilar on üle
60 a. soomlastega hõimusuhteid loo­nud
ja süvendanud.
K. Taagepera on noorusliku vai-mu-
värskusega ka praegu, aktiivne
Tartu Instituudi loengute ja muude
kultuuriliste ürituste kuulaja, käib
võimlemas jne. ja on kõigile eesku­juks
oma sõbraliku ja heatahtliku ise­loomuga.
Kõik professor Karl Taagepera
sõbrad, EÜS ..Ühenduse" pere, kuhu
ta kuulub, akadeemilised kaaslased,
tema omaaegsed üliõpilased ja ülal­mainitud
ERN-u ja E D U liikmed mit­melt
mandrilt* õnnitlevad Sind au­väärse
juubeli puhul ja tänavad Va­badussõjas
veterinäär-leitnandina,
professorina Tartu Ülikoolis, rah­vuslike
ja riiklike teenete eest Eesti
Vabariigile ja juhtivale võitlejale pa­guluses
Eesti Vabariigi suveräänsuse
taastamiseks.
Edu, head tervist, jõudu ja püstita­tud
sihtide saavutamist, soovivad
Sulle kõik eestlased, kes Sind lähe­malt
tunnevad jä austavad.
^ J U H A N KÄIS
Balti sõjaveteranide liidu konve­rents
peeti laupäeval, 17. märtsil
Leedu Majas, Torontos. Konverents
kujunes rohkem pidulikuks koosvii­bimiseks
koos abikaasadega ja tutta­vatega,
kuna päevakorra ametliku
osa küsimused, aruanded ja tegevus-kavad^
olid juba ette lahendatud esin­duskogu
koosolekul.
Kohal oli palju kutsutud külalisi ja
kõnelejaks oli endine Kanada sõja­minister
Gilles Lamontagne, kes üt­les
end olevat hästi informeeritud
ikestatud rahvaste probleemidest ja
nende soovist taastada oma iseseis­vus
ja vabadus. Neid eesmärke tuleb
taotleda ja nende nimel olla valmis
võitlema. ,
. K u t s u t u d külaliste seas oli palju
teiste maade sõjaveteranide organi­satsioonide
esindajaid ja poliitikuid.
Nendest major Bishop avaldas arva­mist,
et ikestatud rahvaste veterani­de
organisatsioonid peaks alustama
ideoloogilist sõda N. Liidu vastu ja
selle kaudu murdma kommunistliku
korra selgroo. Ontario parlamendi
liige Ruprecht nentis, et oleme teinud
vea .Läänes, lubades kergekäeliselt
N. Liidul oma haardesse tõmmata 92
miljonit inimest mitmest rahvusest.
Kohe konverentsi alguses Leedu
veteranide liidu esimees ja konve-rentsi
korraldaja, S.Jokubaitis,.andis
Poola valitsuse otsus, kõrvalda­da
riigikoolidest ristid ja pühaku­jud
kui katoliku kiriku sümbolid,
on ajanud ärevusse kogu rahva, kes
toetab kiriku juhtkonda võitluses
valitsuse korralduseta vastu. Valit­susvastast
liikumist toetav Soli­daarsuse
põrandaalune juhtkond.
Warseavi töölised saatsid oma 6-
mehelise delegatsiooni katoliku kj-riku
juhi, ülempiiskop Jözef Glem-pi
juurde, kinnitama oma toetust
kirikule ja avaldama soovi, et kirik
kindlasti võitleks seisukoha vastu
pühakujude eemaldamiseks Poola
koolidest.
üle Leedu omakaitse kõrgeima teene­teristi
külaliskõneleja Gilles Lamon-tagne'le
ja Eesti Ülemaailmse Vaba­dusvõitlejate
Keskuse esimehele,
August jursile.
Eestlastest osavõtjate seas olid ko­hal
aupeakonsul Ilmar Heinsoo, Ees­ti
Kesknõukogu Kanadas esimees
Laas Leivat, Eesti Võitlejate Ühingu­te
Liidu esimees KaljuTöri ja mitmed
teised.
Konverentsile järgnes ühine õhtu­söök,
mille vaheaegadel esinesid
muusikaliste ettekannetega leedu
noored ja eesti tütarlapsed „Ritmi-ka"
grupist.
Konverentsi ametliku osa lõpul
võeti vastu resolutsioon saatmiseks
Kanada peaministrile.
ESTO '84 raames tähistamemeie rahvuslipu, sini-must-valge
sündi ,100 aastal tagasi. ..
Ostke Eesti lipp ja laenake see välja; ESTO '84 kaunistamiseks.
1. Eesti lipp 185 X105 sm. hind S20.00
2. Sama lipp koos kandevardaga S30.00
Tshekid kirjuta Kslo'H4 nimul»;
I to C32 o mm 00 w wm w « 4^ ^ CD ^ ^ M W ^ * * *^ ^ ^ ^ ^ ™ ™ *^ ™ ^ * ^ ^ '
TELLIMISED SAATA"AADRESSIL:
Sini-must-valge lipu 100 a juubeli Komitee"
958 BroadviewAvenue; Toronto. Ontario M4K 2R6. Canada
Tellija nimija aadress ...; — •
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiii
KUHU MINNA?
® Neljap., 29. märtsil Hilja Juk-kum'i
loeng maitseainetest Eesti
Majas algusega kl. 7.30 õ.
® Reedel, 30. märtsil „Põhjala Tü­tarde"
pannkoogiõhtu Eesti Majas
algusega kl. 7 õ.
© Laup.. 31. märtsil ja 1. apr. K.K.
„Pallase" juubelinäitus Eesti Ma­jas.
® Lau., 31. märtsil Peetri koguduse
nõukogu tuluõhtu algusega kl. 5 õ.
9 Pühap., 1. aprillil. E^sti Seltsi
Kevadpopurrii Eesti Majas alguse­ga
kl. 5 õ.
© Laup., 7. apr. Apostliku Õigeusu
koguduse näitemüük-perekonna-õhtu
Peetri kiriku ruumes algusega
kl. 5 õ.
® Pühap., 8. apr. Eesti Invaliide
Toetava Naisringi loterii Eesti Ma­jas
algusega kl, 12 p.
@ Pühap., 8. apr. B'nai Brith Wo-men's
kevadbasaar International
Centre, 6900 Airport Kd. algusega
kL 11 h.
& Pühap., 8. apr. Lasteaia moenäi-tus
Eesti Majas algusega kl. 2.30.
® Teisip., 10. apr. Robert KreemM
loeng Tartu College'is algusega kl.
7.30 õ.
® Laup., 14. apr. Segakoori „Lõbus
laupäevaõhtu" Eesti Majas alguse­ga
kl. 7 ö.
® Laup., 12. mail T.E.R.R. „Kung-la"
Maiball Casa Lomas.
lltliiilllllllllllllllllinillilS!llllllllllllliSllllllllli9llilililtillliii33
6 4.
Tel. No...
Soovin t e l l i d a . . ..
Tulen järgi •
Lisan tsheki S ....
lipu
Saata pos»>8^
ü -
. lipu^lippu vardaga "
lisada J2.00
Majandusklubi
Icülastab Raywari
tööstust
Eesti Majandusklubi Kanadas
külastab esmaspäeval, 2. aprillil
köögikappide tööstust Raywal Ltd.
(68 Green Lane, Thornhill) Kogu­nemine
tööstuses kl. 1.30 ja 2 vahel
päeval.
Klubi peakoosolek peetakse kol­mapäeval,
25. aprillil Eesti Maja
kohvikus algusega kl. 7 õ. Laupäe­val,
5. mail on kavas väljasõit bus­siga
Rochesteri, ÜSA-sse, kus toi­mub
veinimaltsmine ja on võima°
ius soodsaks veinide ostuks.
„Põhjala Tütarde
pidulik koondus
Pühapäeval. 19. veebruaril, toimus
Toronto Eesti Majas gaidlipkonna
..Põhjala Tütred" pidulik koondus.
Noorteruumi oli kogunenud hulgali­selt
gaidvormis eesti noori koos va­nemate
ja külalistega. Sel pidulikul
koondusel andsid tütarlapsed eesti
lipu all lubadused ja tõotused jääda
truuks oma isamaale ning gajdlusele.
Koonduse avas ngdr. Merike Põld-ma
omalooming-luuletusega. Sellele
järgnes lippkonnä juhi ngdr. Silvia
Birk-Terts'i sõnavõtt,milles ta kiitis
noori,et nad on gaidi tegevusest in­nuga
osa võtnud ja oma kohustusi
hästi täitnud ning kutsus neid kõik
eelolevast maailmalaagrist osa võt­ma,
Eesti Gaiderite Kogu Kanadas
poolt tervitas Gaiderite Kogu juhata­ja
gdr. Lisanne Vaher. Gaidide Malev
Kanadas tervitused andis edasi Ma­leva
juht ngdr. Anne-Mai Kaunls-maa.
Gaid Kadri Nõnimik esitas kõne,
milles ta jutustas laagrite elamustest
ja eeloleva maailmälaagri tähtsusest.
Hellakeste lubaduse andsid ja said
kaelarätikud: Tiia Birkenbaum, Sil­via
jaason. Tiiu N õ m m i k , Kristi
Laar. Kristi Rand ja Tiina Rand. Gai-
. dide tõotuse andis Liisa Kukk. Jagati
välja talve jooksul tehtud erikatsete
märgid.
Ngdr. Astrid Jõgfle, tunnustuseks
ja tänuks tema teenete eest kauaaeg­se
hellakeste juhina, andis lippkonnä
vanem ngdr. Margot Nortma üle i l u ­sa
mälestuseseme.
Gaidi sõprusmärgi said Laine Met-salo.
praegune vanematekogu esinai­ne
Juta Tambre, tunnustades nende
tublide eesti naiste teeneid gaidtöö
abistamisel.
Pidulik osa lõpetati lipkonna lau­luga.
Siis lõbustasid noored oma lau­lude
ja ettekannetega külalisi, kes
samaaegselt nautisid pr. Metsalo ja
hellakeste jvanemate poolt korralda­tud
kohvilaua maitsevaid kooke ja
kohvi.
Ngdr. Leili Terts'il oli üleseatud
müügilaud.kust vanemad said mit­mesugust
varustust ja materjali
gaidvorn^ide valmistamiseks. Kuna
ees on maailmalaager „Eesti LippJ'
siis on aeg alustada suvevormide val­mistamisega,
et meie tüdrikud.olek­sid
laagris.kõik helesinistes vormik­leitides.
Pidulik koondus oli noorte poolt
hästi korraldatud ja eeskujulikult
ning sujuvalt läbi viidud.