Meie Elu = Our life, April 29, 1977

              . 17 (1420) 1577 eie Elu" nr. 17 (1420) 1977
MIIMIWII
REEDEL, 29. APRILLIL FR1DAY, APRIL 29
'.-.'.•.•-•.•.O.v .'.V.V.^V.-.Sv
iunnydean Cr.
USEUMI
yterrassiga ja
friga. Küsitav
rit. ;
lk paljud. Isi-inštimuuseumi
lane on, lähtu-
|, et raha ei ole
ja kui on va-ikad
leida. Kü-
|luline, et Otta-on
arendamas
laliseerimist ja.
<hvusgruppide:
|em, kui neid
Selles olukor­di'mõndagi
ko-imteele
minna
im' oma kodu
kunst.ipäran-iltuuripärandi-.
|s iooni Kanada
•saiigis. -See
eesti rahvus­eni,
rajamisel
Ikehas. Idee on
le väike. -;
ruumes,
iidega.
L Juhatus
^308
044
[\\ vuim-
•illist. •
ch Park
•J;
|4. juunil
II
i i.
pea
lid"
ülevad esita-ksti
Päevade
Vaneouveris,
[', /Vancouveri
Kirjanduse
lasialakse 11,
|>:i näitejuht. ;
on Hugo
line komöödia
Jrjanik. naeru- •
|koha pärast
• noort ea ter
:Vaigur'i lau-d",
näitejuht:
liub 12. juulil,
Päevjäde: sar-
/astaja teinud
>aigu[usi, mis
s: tulema.
l a i i a i i i i i i i i a i i i i i B i i a i i i n i i i i i i o i i J i i i a i i i u B U i i i i o i i a i i a i i D i i s i t i i i i i i i i i i i i i
f Allan Liik on pillimees,kes roh- =
ÄBÄDUSVÕITLUS PEAKS KÄÄSi
. . . ; „ „ ^ J B ;
EKN väiiskömisfori uute probleemide ees
Nagu kuuleme on Eestlaste Kesknõukogu Kansas väliskomisjoni
koosolekul, 20. apr., selgitatud võimalusi kuidas välisvõitlust edukamal!
edasi viia. Näib, et senise taktika —ootame ja vaatame kõrvale on tekki­mas
midagi uut, mis tahab näha detaliseeritumat ning programmilist vaba­dusvõitlust,
mis haaraks eesti ühiskonda tervikuna ning kaasa tõmbaks
ka meie täisikka jõudva noorema generatsiooni. x
Belgradi kokkutuleku ettevalmis­tamiseks
on EKN- juhatus ja Büroo
teinud tõhusat 'ettevalmistustööd.
Kokkusaamist ja kirjavahetust on
peetud valitsusliikmetega ja ühiseid
aktsioone kavandatud koos läti- ja
leedu kesksete organisatsioonidega.
Belgradi kokkutuleku raskuspunkt
arvati langevat septembrikuu viima­sele
poolele ja sellel ajal on kavatsus
leedu noorte algatusel korraldada
Washingtonis suurem demonstrat­sioon
vabaduse taotlemiseks ikes­tatud
rahvastele.
Seoses Belgradi kokkutulekuga kõr­tele
võiks kõhe alla.tulla, ei ole seni
EKN foorumil ega väliskomisjoni
koosolekuil diskuteerimisel olnud.
Seda tuleks esiteks vaadelda kui
psühholoogilist sõda, milles vene ja
teised ikestatud rahvad asetatakse
kommunistliku ühiskonna, majan­dusliku;
sotsiaalse ja õigusliku rea­lismi
ette ja tehakse teadlikeks nen­dele
tehtavast ülekohtust.
President Carter surus N. Liidu
defensiivi ainult rõhutades ülemaa­ilmset
inimõiguste respekteeriniise
vajadust.
Kommunistliku ühiskonna realismi
raldab Euroopa Union juba lähemal selgitamine nõukogude rahvastele
ajal ettevalmistava koosoleku seisu- võib teha seda palju suuremal maa­kohtade
ühtlustamiseks Euroopasse rai. Dissidendid, (teisitimõtlejad) N.
Jkem kui poole oma eluajajst (211
I aastane) ön olnud pillimeheks =
| skautluses, , täienduskoolides, P
I Kungla rahvatantsu rühmas, mit^
OI —
I metel eriüritustel ja. Kaja orkest-1
fris. Allan räägib laitmatult eesti |
| keelt, mida õppis vanematelt ko-f
|dus ja eesti täienduskoolides.!
I Keskkooli lõpul oli üheks katseks |
= koosoleku protokolli' koostamine,
f.Seda õpetati täienduskoolis ja igal
1 kooli lõpetaja peaks sellega hak- =
i kama saama ki^ij tal seda teha tu-
= leb. Praegu õpib Allan York Üli-
CD
§ koolis ökonoomiat kuid kavatseb |
| ü l e minna majandusteaduse õp-|
| pimisele.
§ Skautlik tegevus algas hundipo-
§ jana Kalev-Vira lippkonnäs. Hil-|
fjem sai temast salgajuht. Lipp-§
fkondkond vajas pillimeest ja ku-
| na Allan oskas mängida akordio-
= ni, siis tuli temal seda-teha. Lipp-
1 konnas oli veel teisi muusikahuvi-
1 lisi poisse ja neist kujunes välja
'1 eestlaste seas hästi tuntud ICAJA š
i* orkester. Allan on ka Rahvatahtrl
| surühm KUNGLA pillimees. Koos =
| selle rühmaga ta on käinud esine-1
° mas mitmel pool ja ees seisab su-1
ä vine ringreis Euroopas. Esinetak- •
I se Rootsis, Saksamaal ja Prant-J
f susmaal. Kui aega jätkub (ja Al-1
llan tavaliselt leiab seda) siis tal
a • oa
|on olnud pillimeheks täienduskoo-§
|.li rahvatantsu rühmale, Jõekääru J
1 lastekodus kasvatajaks, pihime-1
| heks ja valgüspeo korraldajaks. §
I Lõpuks ei saa nimetamata jätta §
Iseda, et Allan on kolmel aastail
| rahvusvahelise Karavani ajal esi-§
J nenud oma ^KÜLAPOISTE" gru-1
|piga laulus tantsus ja muusikas?
1 Toronto Eesti Majas. Sõidu tõttu 1
| Euroopasse käesoleval aastal ta J
1 sellest osa ei võta. I
:0 • aa
I Küsimuse peale, mis on headl
D CB
e või halba eesti ühiskonnas vastas §
fAlilan: Kõik on hea. Eriti lieädj
| on eesti rahva suured kogunemi-1
| sed, nagu suvepäevad, laulupeod, |
| suurlaagrid ja ülemaailmsed |
•Š Eesti päevad. Need haaravad noo-l
| ri ja süvendavad nendes rahvus-f
| tunnet. Elu on täis tööd ja ilu. 1
= Halba ei ole üldse olemas. =
1 Lisaks kõigele Allanile meeldib |
| ka teater ja kui ta kunagi mahti 1
|saab, siis kavatseb ta sellel alalJ
i midagi kaasa teha. I
ca o
m 5
BauBUi!iiuiiii'.ii;:r.:a : i - i a: a-/,i:;i:iii:i!!ii!i!jaii'aiiaiiai!aiiiiiD
puutujates küsimustes. Sellele" koos­olekule
sõidab Kanadast senaator A.
Tompson. Väliskomisjon pidas soo­vitavaks
Balti rahvaste erikomisjoni
saatmist Belgradi, ja soovitas, et
EKN juhatus hakkas taotlema sel^
leks vastavat luba.
Pikem mõtetevahetus oli tekkinud
päevakorra 3. punkti juures — tege­vuskaval
isi küsimusi. Seda põhjustas
asjaolu, et eesti ühiskond valdavas
osas on tegelemas kunstiliste ja kul­tuuriliste
küsimustega, kuna välis-vöitluslik
tegevus on jäänud teisele
kohale. Parima näitena sellel alal too­di
ette eestlaste osavõtt möödunud
aasta küüditamise aastapäeva aktu­sest.
-Leedulasi, lätlasi ja eestlasi oli
seal olnud 600—200—20 (!)
Osa komisjoni liikmeist oli olnud ar­vamisel,;
et valis võitlus praegusel ku­jul
ei oma vabaclusvõitlusele^etteval-mistayät
iseloomu ja seepärast ei in­nusta
ei noori ega vanu. Senist välis­võitlust
oh teostatud statüs quo alu­selt.
— rahvusgrupi elushoiu, tema
probleemide selgitamise, okupatsioo:
'nivõimu süüdistamise ja teistelt abi-palumise
eesmärgil. Kommunistliku
diktatuuri likvideerimine N. Liidus,
mille kaudu "vabaduse taastamine
Eestile ja teistele ikestatud rahvas-
Liidus on sellele selgitustööle tuge­vaks
eelväeks. .. .'•
Teiseks on aeg mõtelda ka sellele,
kuidas ja millises olukorras võiks
teostuda tõeline vabadusvõitlus ja
milliseks võiks kujuneda vabanenud
rahvaste omavaheline koostöö ma­janduslikul
ja poliitilisel alal.. Ühi­seks
koostööks - tänapäeva arenenud
rahvad vajavad hoolikatel väljaku-
JLindatud aluseid enne kui nende jä­rele
vajadus tekib.
Kõk nende küsimustega-seosesole-vad
probleemid peaks diskuteerimist
leidma iga ikestatud rahva piirides
ja eesti ühiskonnas EKN väliskomis­joni
koosolekutel.. Neid
koosolekuid peaks olema vähemalt
9 aastas ja osavõtt võimaldatud ka
väljaspool komisjoni olevatele, va­badusvõitlusest
huvitatud isikutele.
Väliskomisjoni esimees .oli nõustu
nud ja lubanud pidada järgmise
koosoleku'maikuu lõpul, et diskutee
rida sellel-' koosolekul ülestõstetud
Aprilli algul toimus Montrealis „Comite Multiculturel de Montreal Metro-politan"
korraldusel rahvusgruppide näitus, millest võttis osa ka Montreali
Eesti Selts. Organiseerijateks olid hrad Lepa ja Muru. Väljapanekud maa­lide
osas olid pr. UtsalUt, hr. Lepalt ja hr. Rubergilt, käsitööd pr. Murult,
Lepalt j.t. Keraamiliste töödega esines Rohusaar. Eeskavälises osas esine­sid
naisvõimlejad pr. Pauli juhtimisel ja rahvatantsijad hr. Tammargi juh­timisel.
Muusika eest hoolitses hr. Teose. Pildil — vaade osale eesti välja­panekutest.
Külastajad vaatavad Endel Rubergl korts-n^ha menetlust. Pa­remal
H. Paul junior esinemas. Foto — E, Sügise
imusi..
Käesoleval aastal korraldavac
eestlased' küüditamise aastapäeva)
tähistamist. Selleks on reserveeritud
St. Pauli katedraal, ja palvuse pea­vad
ühiselt Ees,ti, Läti ja Leedu piis­kopid,
kes selleks on .'oma nõusoleku
juba andnud.
• 9
OäCCt
Sillemaalide
..Oma esimese näituse lillemaalidest
korraldas Tiiu Kadak siin Peetri ki­riku
väikeses saalis oktoobris 1975
peamiselt..siinseile eestlastele. Vahe­peal
on.ta vaikeelt-ja- vähesel määral
edasi tootnud ja ka paarist rühma­näitusest
osa võtnud (E. Kunstnike
Koondise aastanäitused,.. Balti nais­kunstnike
ühisnäitus • Leedu majas,
Esto 76 kunstinäitus Baltimore^,
. jne.). Nüüd on tulemas tema teine
oma-näitus, a^a; seekord juba esime­se
avaliku etteastena ka Toronto Ka­nada
publikule. Väljapanekute hul­gas
on osa vanemaid, kuid juures ka
- rida uusi, maalitud niihästi, kohapeal
saadud lilledest, .kui ka mälestuste
ja oma endiste tööde põhjal. Vahe-
• peal tänulikult kingituseks saadud
'Kanada metsorhideedest, trilliumi-d.
est, Jack-in-the-Pulpetitest ja teis-
• lest' haruldustest maalilud tööd on
: sedapuhku-omale juba kodud leid­nud
ega ole neid sellepärast siis üh-
•teai enam sellel näitusel, kuid neid,
ja ehk teisigi, on ehk siiski juba järg­misel
näitusel . . .
Seekordne näitus toimub 3.—30;
maini Forest Hiili raamatukogu ruu-
. mes, 700 Eglinton Ave. W., kus, see
on avatud esmaspäeviti, teisipäeviti,
' neljapäeviti ja reedeti, kl. 10—20.30,
ja kolmapäeviti nin'g laupäeviti kl.
9—17. Sissepääs ei.ole maksuline.
Pühapäeval, 24. aprillil, oli Toron­to
Eesti Naisselts korratdanud küün­lavalguse
õhtu, mis oli ühtlasi selle
organisatsiooni Naisringi käsitööde
näituseks. Nimelt olid just lõppenud
selle käsitööringi möödunud kevad­hooaja
kokkutulemised ühise käsi-töö-
tegemise ja -õppimise tähe all, ja
nüüd oli töö tulemustest Peetri kiri­ku
suures saalis korraldatud ilus üle­vaatenäitus.
Töid oli palju. Neid jätkus paras­jagu
avaralt esitatutena ülesseadmi­seks
kogu pikale lavaäärele, kui ka
selle otstel lisalaudadele, ja mõne­võrra
koguni seintele.-Tehnikailt oli
väga mitmesugust: oli heegel- ja fi-lee-
pitse,. broderiid ja risheljööd, oli
mäkra meed, oli väga mitmeid sorte
tikandeid, millest eriti torkasid sil­ma
mõned Florenzi tapestri tehnikas
tikitud vikerkaareiikkude värviüle-minekutega
sohvapadjad, natuke
päiiitikanclit, varrastel kootud
azhuursed sallid, rätid ja muud ese­med,
kaunike kogu. mitmesuguseid
vöid, rida puust sõlgi ja mitmeid,
— üks koguni hästi suur — rüijü
vaipu. Aga — vist ainult üks eesti-tikandiline
rahvarõiva juurde kuuluv
tanu ja samuti vist ainult üks eesti-tikandiline
sohvapadi ning laudlina.
Muidugi, surusin ennast kogu aeg
leppima põhjendusega, et siin on te­gu
ju ainult ühe õppimise soovist
kantud rühma eesti perenaistega, kes
oh soovinud ja saanud omale selgeks
terve hulga väga. huvitavaid käsitöö
tehnikaid. Nii siis mitte mõni. rah­vuslik
esindusnäitus; vaid ühe.kur­suse
nõnda öelda lõpunäitus! Aga
miks, kiusas mind kusagil sügava­mal
siiski leppimatult küsimus, miks
ei ole.nende-samade tehnikale õppi­miseks
kasutatud meie omi vanu
rahvuslikke mustreid? Kus on meie
oma kangakudum.ine? Seda enam, et
kui •Kõdumajanduskoda jõudis veel
enne iseseisvuse, lõppu korraldada
kodukäsitöö olukorra uurimiseks
ühe üleriigilise ankeedi, sai ta vastu
se küsimustele: missugust käsitöö
tehnikat kõige enam harrastatakse
— kahgaf&idumine,-. ja küsimusele:
missugust tehnikat soovitakse kõige
enam kursustel õppida — kangaku
dumine! Ja. kui Eesti võttis 1938. a.
osa suurest rahvusvahelisest käsi-töönäitusest
Berliinis, kus teiste seas
oli ka Kanada esindatud Briti Im­peeriumi
osana, sai meie' väikene
Eesti oma rahvusliku kodukäsitöö­ga
niisuguse üleüldise tunnustuse
osaliseks, et O/Ü Kodukäsitöö suur
vaateaken Tallinnas Harju tänavas
suutis vaevalt kõiki neid auhindu ja
kiitusekirju ära mahutada, mis Ber­liinist
kaasa toodi. On vist seepärast
küll ülim aeg nüüdki kõigest võõ­rast
loobuda ja meie oma juurde ta­gasi
pöörduda!
Veel natuke. See sõna rüijü. Olin
väga üllatunud, kui kuulsin seda siin
hääldatavat rüüä. Ei tea kust see on
tulnud? Soome rahvakunsti tunnus­tatuimalt
eriteadlaselt prof.. U.T. Si-reliuselt
au andmed, et rüijü on oma
tehnikalt soome algupära ja et seda
on kpotud-sõlmitud Soomes juba
umbes a. 1500. Kirjas on see sõna
soome keeles ryijy, siis vist eesti kee-es
rüijü. Või kuidas?
Teiseks — meeste käsitöp, eestkätt
puutöö. Tõsi, meie vanas rahvakuns­tis
on esimene koht naiskäšitööl, aga
ka meeskäsitöös on küllaltki ilusat
j.a- omapärast, ja seda just puutöös:
toredad lõike -ja põletiskirjadega õl­lekannud,
koonlalauad, vaalikurikad,
hobuse rangid, — üks uhkem kui tei­ne.
Kuid neil oli ka oma Imehelik
muster: mitte, lill- ega vöökirju, vaid
mõne tuliseks aetud ora, voki raua
või muuga, hiljem juba selleks.eriti
valmistatud templi rauaga punkti­dest,
joontest, sõõridest, kõverikku­dest
jne. moodustatud mustrid/ja
kirjad. Ja milleks, üldse need puust
sõled? Ons meie vanad hõbeehted,
eriti sõled, oma toreda eripäraste st3-
lekirjadega nüüd leitud nii ajast ja
arust, või on meie noormehed jäänud
nüüd nii vaeseks, et ei -jõua enam
oma neiule väikestki, asä ikkam ho-bedast,
solge kinkida, või ori nende
arust : tüdruk nüüd muutunud nii
odavaks, et need ei väärigi enam mi­dagi
rohkemat, kui vaid ühe puust
sõle? Või on neil puust sõlgedel mõ­ni
teine, aga küllaltki väärikas üles
anne? Või on meie puutöö kunstni
kud natuke ideede nappuses?. Mis
oleks, kui tuleks näitusele 'ja ka
müügile ilusais lõigatud ja põletatud
kirjaga lusikaid? Või puuvilja pak­kumiseks
lauale ilusaid puukausse,
väliskülg kaunistatud rahvapäraste
vanade lõike ja põletuskirjadega? Ja
nii mõndagi.muud.
Üks eriti silmapaistev tekstiil-kunstnik
oli ka sellel näitusel — Eli-
Jüriöö ülestõusuga ori Padise kloos­ter
oma nime kirjutanud jumedalt
Eesti ajalukku, Keskaegsetest Eesti
kloostritest oli Padise. suurim oma
võimsalt kindlustatud hoonestikuga.
Padise kloostrivaremed asuvad Tal­linna
— Haapsalu riiaantee ääres, 50
km. Tallinnast ja umbes sama palju
maad on Padiselt Haapsalusse. Tal­linnast
Padisele minna tuleb läbista­da
Keila. Keila linnakesele on jäänud
see au, et Keila kirikust veidi põhja­pool
on Martin Lutheri inimsuurune
musta Värvi püsi. Padise kloostri li­gidal
on eestlaste vana maalinnuse
asukoht, kus nüüd kasvasivad poli­sed
männid. Kloostri asukoha valik
on vanadel; munkadel õnnestunud.
Padise klooster kuulus tsisterlaste
mungaordule ja sai oma nime Pränt^
susmaal. asuva peaklooslri.järgi. Too
mungaordu levis kiiresti. Põhja-Eu-roopasse
ja ka XIII sajandil Balti-maile.
Mungad .aitasid Eestimaad
vallutada ja ristisid inimesi. Selle tä­nuks
. kingiti neile suuri maaalasid
praeguse Padise ja Risti ümbruskon­nas.
1310 a. hakati Padise kloostrit
ehitama. Esimesed kivihooned püsti­tati
Kloostri jõe kallastele praeguse
tee ääre. Mungad ja nende vaimuli­kud
ning ilmalikud juhid elasid ko­hapeal
ja juhatasid ehitustöid. Ko­gusid
rahvalt makse ja 'kindlustasid
end igakülgselt; Too esimene Padise
klooster hävitadi vanade kroonikate
ja ürikute järgi eestlaste poolt 1343
aastal jüriöö ülestõusul. Kroonikad
mainivad, et sel aastal olnud jüriöö
taevas pilves. Vahel paistnud kuu,
kuid kadunud jällegi ning üksikud
tähed olnud taevas.
Juhtus nõnda, et ma möödusin
Padise kloostri varemetest esimest
korda aprillikuus 1932 a. ühel ööl.
Tulin Vasalemma jaamast ja läksin
Ristile. Varem polnud ma siiri käi­nud;.
Olin siiski teadlik, et siin tee­ääres
asuvad Padise kloostri kuulsad
varemed. Sel ööl oli ka taevas pilves.
Ainult mõned üksikud tähed olid tae­vas.
Teeääres kasvasid põlised suu­red
puud ja eemalt paistsid musta
koguna kloostri varemed. Nende
juurde jõudes seisatasin seal. Ent
. need polnud' mitte selle ehituse va­remed,
mille hävitasid vaprad eest­lased
jüriööl.' Nood varemed kuulu­sid
uuele kloostrile, mis ehitadi pä­rast
jüriöö ülestõusu. Ent ajaham­mas
oli .ka nende juures oma töö tei­nud.
Vanadel lossivaremetel on alati
midagi jutustada: müstilist, salapä­rast:
Armastusest ja vihkamisest. Ar­mastusest
vihkamiseni olevat ainult
üks samm. Olin üksinda ja astusin
pimedas edasi ja seisatasin;uuesti
madalate müüdi rusude ja kivihünni-kute
kohal teel. Ja need olidgi selle
kloostri rusud mille, eestlased hävi­tasid
jüriööl. Ajaloosse.peab süvene­ma
ja kaasa elama. Ma kujutasin et­te
omale ülestõusmise algust. Püüd­sin
olla. üks sõdur eestlaste malevas.
Madalatest müürirusudest oli üles-se
kerkinud müürid, tornid, katused
ja väikesed aknad müürides. Mun­gad,
.sõdurid, ülikud, nii vaimulikud
kui ka ilmalikud olid väsinud igapäe-vaseist
toimingutest ja jumalateenis-tusete
pidamistešt ja magasid rahu­likult.
Salapäraselt ja väikselt lähe­nesid
eestlaste üksused. Neid naasus
jalgsi ja ratsa.-Kaugemalt mereää­rest,
Nõvalt, Vihterpalult, Ristilt. ja
isegi Nissi; kandist. Mereäärest tul­nuil
olid jalas kõigil pikasäärtega
sussid. Sest nad käisid kalal ja liiku­sid
vees. Varsti algaski kevadeni sil-gupüük.
Too on randlasele väga- täh­tis
toiming, sest kala sai müüa kau­gemale
küladesse inimestele. Mõle­mad
olid rahul, kes müütas, sai raha
ja ostja kodus toidulisa. Siin oli ise­gi
naisi, vanu ja noori, ja neil oli
enamuses peas potmutsid. Tolleaeg­ne
parim müts oli olnud.võrdne ühe
lehma hinnaga. Neid müütasid. igal
sügisel Risti kiriku juures killamäel
Tallinna kaupmehed. Sest seal oli
siis suur laat ja ka õllejoomine mis
lõppes vahel kähmalüsega meeste
vahel.
"'; ^.yiü^.HEÜP^T:'--.:.'.v'\--:
Mindärauwstö
Harjo Tari ja Georg litalt orkester
MERIT GO. LP 4320 - Mälcstustee-del,-
Armukadedus, Silva valss, Meh­hiko
teel, Kõik maailma uhked roo­sid,
Suudle mind, Mind ära unusta,
Üksainus õis, Serenaad, Lara valss,
Kurbus, Kevadlaul, Poeem.
HIND $7.00 (Ontarios 49 t jaemüügi-maksu)
Postiga tellides lisada posti­kulu
75<J. ..
Müügi! MEIE ELU falifuses
Eesti Majas, 958 Broadview Ave.
Algas kloostri piiramine ja- ründa­mine.
Vahid hüüdsid, mungad ja sõ­jamehed
ärkasid. Helistati kiri ku­kel
li tornis. Võitlus oli tugev ja kah-malus
kiire. Ent õnn oli eestlaste
poolt. Purustati kloostri värav. Sõ­jamehed'
taganesid. Eestlased tungi­sid
kloostrisse. Kloostris olevad sõ­javäelased
ja mungad surmati kõik,
ainult mõnel üksikul õnnestus põge­neda.
Tuleleegid.- tõusid kõrgele jä
hävitasid kõik kloostri ehitused.
Veel kaua suitsesid tukid ja siis sa­das
sooja vihma ja kustutas tule.
' Kuulsin, et keegi kõnetas mind.
Pöördusin tagasi olevikku. Minu ees
seisis hoor naine. Riietatud sööjalt
ja peaümber oli rätik. ^
Ta küsis: „Kas teie tulite. Tallinna
poolt?"
:; „Jäh." •
„Kas teile tuli vastu üks mees?"
,Jah." /;\/;,
Naine: „Teie olete võõras siin?"
Vastan: „Esimest korda olen siin.
Kas need ön-Padise kloostri ^vare­med?"
Naine jutustab, edasi: „Need
ori siin esimese kloostri hoone vare­med
mille hävitasid eestlased 1343
a." Ta näitas käega Tallinna suunas
suurtele varemetele rääkides: „Seal
need on uue kloostri varemed, mis
ehitati peale jüriöö ülestõusu. Selle
kloostri on hävitanud aegade möödu­misel
ajahammas."
Küsin: ,,Kas rahvasuus on edasi­kantud
vanu mälestusi jüriöö. üles­tõusust
1343 a.?" .
Naine: „Ön. Aga vähe. •Mungad ja
sõdalased' on pahad; olnud kohalik­ke
elanike vastu, Maksud on tohutu
.suured olnud.".Ta ruttas edasi.
Enne Risti suunas edasi liikumist
võtsin teelt ühe väikese kivi ja viska­sin
kloostri rusude suunas ja kivike
kukkus seal- kuskile madalamasse
kohta vette. Mul oli selline arusaa­mine,
et selle kivikese, viskamisega
kloostri varemete' suunas olin ka
Treening furneerid Ü.E;P.
Stokholm, 1980
Esimene ainult eestlastele, toimub
Eesti Majas neljapäeval, 5. mail kelt
7õ.
Teine soomlastele ja eestlastele
toimub Eesti Majas neljapäeval, 19.
mail kell 7 õ.
Viis mängu, 15 min. mängu aeg
osavõtjal.
18 a. ja vanemad |L00 osavõtu­maks.
Noored vabad.
Kõik malehuvilised teretulnud. .'•'.
TORONTO EESTI MALEKLUBI
JAAN ALMER
KATÜSETÖÖD
Teeme uusi ja parandame vanu, sa­muti
suvilate katuseida
Helistada tel. 699-5295
ühe (oma heledapõhjalise rüijü kesk­paika
rühmitanud kolm kitse pea
nahka, mis loob kohe võõrsilt pärit
oleval pinnal uue ja omapärase tõl­gitsuse.
Leidlikkust ja loovat indu
ka edaspidiseks!
Ja head käsitöö harrastamise ta-bet
ka kõigile tkstele; — ainult: ta^
gasl meie oma vana ilusa ja ainu-iaadse
rahvakunsti^ juurde, Küllap
šüs- tuleme meiegi siiri ühel päeval
loime sama ehtsa eestipärase suur-ta
Vahtra, mitme suure omapärase ] näitusega, nagu see mõne aja eest
tõlgitsusega rüijü- autor, kes osava korraldati Göteborgis,
ja leidliku rakenduskunstnikuna on . . . TÜU
soojendada ruumi ja kirikut.
Pärast Lii vi. sõda kingiti Padise
klooster kogu maadega Riia toom­härrale
Thomas Rammile.. Pärast
Vabadussõda jagati maa asunikele.
Mõisa kahekordne valge härrastema­ja,
mis oli ehitatud kloostri Haapsa-'s
lu poole!;külge,;sai koolimajaks. \'ii-mane.
Rammide pärija, kes elas Tal­linnas,
sai omale mõisa vesiveski ja
väikese, möldri elumaja ja ühe suu­rema
maja ka. Arvatavasti varem
elas •seal-V-mõisava^
kõrgem mõjisaametjnik. Veski töötas.
kogu aeg, ainult kelsksuvel lasti vesi
alla ja veski seisis. Sest inimesed te­gid
heina ja kellegi! ei olnud, aega
veskil käi ja. Mõisa järgi. nimetati
kohalikku valda Kloostrivallaks. Ent
lühikest i aega. enne. Vabariigi lõppu
. . . - , . . . T T T - . , _ . anti vallale endine'nimi Padise vaid.
mina osavõtnud jurioo ülestõusmise- vr. ^ r i o , i ; <nA~ i , „ „ • •, „„ ..--„„ .-•„_.. ..„„^.. 1 .\onda oh teda kauges minevikus ni­ga.
voora võimu vastu. metatud. •
Jüriöö ülestõusmine lõppes eest­laste
kahjuks. Ka Haapsalu lossi pii­rati
jüriööl 1343 a. Kuid lossi ei suu­detud
purustada ega võõra võimu
esindajaid hävitada. Põhja-Eesti. va­litseja
Taani' kuningas .müüs pärast
jüriöö ülestõusu oma valduses oleva
maa Saksa, ordule. Viimane taastas
Padise kloostri tugeva kindlusena.
Ehitustööd kestsid üle saja aasta ja
1449 a. tolmus kloostri pühitsemine
Tallinna piiskopi poolt. Kogu kloos­ter
piirati . vallikraavidega, kust
kloostri uue. peavärava kohalt .viis
üle tõstesild. Kloostri vasest Värav
leiti 1957 a. kaevarnisel maa seest.
Keldris oli kütteseadeldis, mille abil
võis kuuma õhu kütte põhimõttel
Padiselt kuus klrn. loode pool sei­sab
Põhjä-Eestis üks vanim pühako­da,
Risti kirik. See,"ön"'ehitatud- XIII
sajandil. Too kir.ik oii varemate] - ae­gadel
kl oostri hoold a mi sel j a -pärast
kloostri. Jikvideerimist viidi.kloostri­kiriku
suured tammepuust kujud
sinna mis alles- olid seal Vabariigi
ajal. Kloostrikiriku kantsel, viidi
Juuru kirikusse. Arvatavasti '.põhju-.,
sel,, .et Juuru kihelkonnast kuulus
Padise kloostrile 14 küla;"Lihtsast,,
madalast, pruunist kanstlist ei või ar­vatagi,
et too seisis millalgi võimsas
Padise- kloostris. Kantslit "kasutati
Juuru kirikus veel Vabariigi ajal ja
võimalik, et too seisab seal veel
praeguseni.
• M, Ervart -
V.