1981-10-08-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,,Mele Elu" nr. 38 (1649) 1981
BS9
Prof. Oiey Träss^saab 9.
Stoks.
Juubilar sündis 1931 a. Tartus, kus
sai alghariduse. Veel põlvpükstes poisina
"(12 a.)sui^ridüs ta elutee
kus lõpetas Stokhotai gümnaasiumi
(1951). õpingud jätkusidlUSArS, ahil
f rinceton, N.J., Ülikoolis^ mille lõpetas
1955 a. B.S;E. iraadiga ,,with
highest honors". Sai parima hinde
puhul kogu Princetoni Ülikooli ajaloos
auhinna (A. G. Milbank Memorial
Scholarsh-ip Prize) ja pidas ülikooli
209^dal lõpuaktusel SalutoryOration
nime kandva kõne ladina keeles. Saanud
General Electric Co. Stipendiumi
ta jätkas õpinguid dojktori! kraadi
saamiseks M.I.T.-S (Massachusetts
Ihstitute of Technology). Omandas
seal Doctor Science (Sc.D.) kraadi
septembris 1958, töö teemaks olles
,,Süblimation:Mass Transfer tJirough
Compressible Boundary Layers on a
Fiat Plate".
1958. a. sai Olev Trassist, Sc.D.,: As-sistant
Professor iri the Department
of Chemical Engineering and Applied
' Chemistry Toronto Ülikoolis. - JuMis
1962 -^sai temast samas Associated
Professor ja juulis 1968 professor.
Külalisprofessorina (Visiting Professor)
on dr. Trass kirjas Shveitsis
'(E.H.T., Zürich, 1968/69) ja Prantsusmaal
(Technieal Univefsity, Nancy,
•••:i978).;^ ••,
Toronto ülikooli juures, eriti oma
"fakulteedi piirides, on prof. Trass
juhtivalt tegev mitmes erikomitees
(õppetegevuse ja uurimistööde organiseerimine,
aiihindaimine, taeduslike
konverentside ettevalmistamine jne.).
Teaduskonna Nõukogus (Faculty
Council) on ta valitud i eesistuja
(speaker) ametisse alates 1978. Olnud
fakulteedi strtrktuuri reorganiseerimise
komitee esimees (197^1972)
j a tundes põhjalikult kehtivat korda
ja reegleid, on •prof .Trass ka n.n.
OmbudsmanCopimittee eesistuja.
Olev Trass on juhtivalt tegev ka
' teadusliku konsuftandina lja oma eriala
uurimusi töösituslikult rakendavate
firmade juures: Ghfemical Engineering
Researc^h Consultants, Limi=
ted — direktorina, General Commi°
nution Inc. - - asepresidendina. Kolm
a:astat (1972—1975) võttis ta osa
N.R.C. (National Research Council)
tööst, kus otsustatakse rahade suunamine
uurimistöödeks kõikidesse
ülikoolidesse. / i
Muide, General Comminution on
suurel määral eestlaste ettevõte, kus
prof. Trass tegelik ^juhataja; 4)likoo-
Ii uurimišprograpripis käib töö ühe
uut sorti väga võimsa veski kallal
j a see firma üritab seda tööstuslikult
: rakendada (näiteks kivisöe jahvatamine
õli sees>puhta^ õli asemel põ^
letamiseks).
Publikatsioone kanada ja intemat-šionaalsetes
teaduslikes ajakirjades
on prof. Trassi nime all' ilmunud .40.
Koguteoses „Eestlased Kanadas" on
artikkel ,,Kõrgem haridus" kirjutatud
sama autori poolt.
Meile, juubilari sõpradele ja arvukale
eestlasperele Torontos ja mujal
on südamelähedasemt hindavalt esile
tõsta seda tööd mis pühendatud eestluse
teenimisele; Juba 1959. a. valiti
Olev Trass Toronto Eesti S0si abi--
esimeheks, siis (1960—1964) esimeheks;
Sel perioodü pandi alus ka
meie lasteaiale. Varsti ja mitmeks
koosseisuks oli Olev Trass RVN liige,
juhatüsliige ja abiesimees. Kui pidasime
' Maple Leaf Gardenis £esti ,
Päevi (1964) oli Olev Trass korraldava
peakomitee abiesimees. E.E.L.iK.
Jakobi koguduses pii ta nõukogu lii°
Olev Trass oli üks Kotkajärve Metsaülikooli
asutajaid ja selle esimene
rektor, oli selle tegevuse otganisee-,
rimisel aktiivne kuni; 1972. a., hiljem
juhatuselp nõuandjaks.
Tartu Cöllege sai prof, Trassile nagu
teiseks koduks. Ta d i Tartu Instituudi
asutava komitee liige ja on
direktor algusest peale (10 a.). tartu
Golleges oli ta nõukigu liige 1(1979/
80). A.K. (Akadeemiline Kodu) puhul
oli ta.põhikirja kavandava komisjoni
esimees. E.Ü.T.4e ('Eesti Üliõpilaskond
Torontos) oli prof. Trass esimene
nõuandja (1959), hiljem stipendiumite
kandidaatide, määraja,, valitud
E.Ü.T. auliikmeks.
Ka A.Ä.B.S.-i( Balti Teaduste Arendamise
Ühing) juures on prpf. Trassil
suuri teeneid, alates 1969 a. organiseeriva
komitee liikmena ja AABS- i Kanada
komitee esimehena, sümpoosiu-mite
ja konverentside korraldajana.
Akadeemilisel on juubilar korp!
Fraternitas Liviensise liige alates
1954 a., kümmekond viimast aastat
korpü Kanada Koondise juhatuse esi-
,;mees.:
Rõõmustavalt oskab Olev Trass
kõrgelt hinnata kä ^perekonnapea
seisust. Hubases kodus on teda alati
ootamas eestimednelja -keelne p
kond: abikaasa Elvi, tütar Ülle-Me-rike
(13 a.) ja poeg Toi^vo (11 a.).
• Tunneme eestlaslikku uhkust. Tunneme
südame põhjas siirast tänu. Ja
soovime vaikselt, et oleks meil palju
Olev Trassi taolisi eejsti mehi.
Olev Trassi elus ümmarguseima —
50 — tähtpäeva puhul ühineme kõik
kaasvennad, sõbrad, kaastöölised
ja tuttavad — sdleki^ et õnnitleda
juubilari, ja soovida et Looja temale
annaks head tervist, raugematut indu
TX.f:. Kommertsgümnaasiumi vS-Sistlased
Torontos kogunesid 27. sep^
tembril, et pühitseda kooli asutamise
70-ndat aastapäeva.
Koos oli üle neljakümne vilistlase,
kes meeldivalt dekoreeritud peolau-dades
veetsid hubase õhtu, meenutades
ühiseid koolimälestusi.
Korraldajate nimel tervitas vii. Vai
de ülesannete (kõrval hariduspõilu
ikorraldamisele; Tallinnas oli tütarlastele
ainult kaks avalikku kooli,
Kroonu Tütarlaste Günmaasium, kus
õppisid peamiselt vene ametnikkude
tütred ja linna p<x>lt ülalpeetav Kõr
gem Tütariaste Kool, n.n. „Töchter-schule",
mis aga ei andnud oma io^
petajaile mingisuguseid õigusi. Siin
ve Andre-Silm, kes ühtlasMuges ette pidi Linnavalitsus tooma parandust.-
kaugemalt saadetud kirjalikud tervi- Jäädi peatuma tol ajal äsja tekkinud
toed..Tallinria Poeglaste Reaalgüm. uut tüüpi Vtotsel^ keskkooli
naasiumi vilistlaste poolt tervituseks juurde, nagu seda ori kommertskool,
saadetud kaunid roosid tõstsid õhtti mis andis soliidse üldhariduse kõrval
pidulikkust. Hardumuses kuulati vii. ka korraliku ettevalmistuse kauban-
J^Mihkla-Röksi poolt kooli.juubeliks duslikul alal. Ka ei allunud kom-
Idodud pühendust, õpetaja Leida mertskoolid mitte tolleaegsele Vene
Lund-Vinkelberg, k e i kuulub ühtlasi Haridusministeeriumile, kes^ teostas
kooli viüstlasperre, meenutas pike- kõva käega piirimaade venestamise
mas sõnavõtus kooli algaastate ras- poliitikat, vaid Kaubaridus-Tööstus-kuste
ületamist, kooli rahvtislikku ministeeriumile, kus valitsesid vaba-vaimu
ning kõrgeid kasvatuslikke mad vaate^*
'iSbimiselt lahkuti tänut^^^^ ^ 2 L detsembril MO kipitas JCau-ga
kõige eest, mida kool oma kasvan- ''«"fP^-T°°^tusm Tallin-dikele
on andnud ning uuendati tõ<^ Tütarlaste Kommertskooli
tust mitte iialgi unustads. «Ma koj.H Vf^^^^i^ Ja andis loa õppetegevuse
alustamiseks 1911. a. sügisel.
Uus kool alustas tegevust 1. septembril
1911. a., üüritud ruumides
, a. vene revolutsioon tegi küll Viru tän. Alles 1916. a. okt. võis koo!
Hävitustööd, kuid ühtlasi ta raputas,
äratas ja andis mi hoogu laiade rahvamasside
iseteadvuse kasvamisele.
Tallinna omavalitsuse elu juhtimine
.oli läinud linna enamusrahva — feest-laste
kätte, kes innukalt asusid müütas
Toronto Ülikooli: muusika-teaduskonna
neljaaastase kursuse
esinemise alal (Perförmance). Pea»
ainena — laul (voice), kõrvalainena
— dirigeerimine. Akadeemiliselt kiuna-lub.
Eesti Naisüliõpilaste feltsl.
'kolida uude, avarasse ja valgusrik-kasse
haridustemplisse, kus õpilastel
olid .soodsad arenemisvõirnalused.
tallinna Linna Tütariaste Kommertskool
oÜ ainulaadne Eestis. Kuigi
Vene ajal oH koolis õppekeeleks
vene keel, nagu kõikides koolides,
võib kodi siiski nimtada eesti kooliks.
Yabatahtliku ainena õpetati
eesti; keelt ja kirjandust, mis õhutas
eesti meelt, õpilastest olid ligi 90%
eesti rahvusest. Juba kooli asutamisel
olid pooled õpetajatest eestlased,
kaasa arvatud direktor ja abijuhata-ja.
Ei ole imestada^ et sellises õhk- .
konnas said nii Tütarlaste Kom-mertskooi
kui ka Tübrlaste Kaubanduskool,
mis jagas samu ruume ja allus
samale juhatusele, üheks tõusva
eestluse rahvuslikuks kantsiks.
Tung kooli oli suur ja õpilaste edukus
'kõrge, vanemates klassides ligt
100%. See leidis 'ka tunnustust nin^
juba 1916. ä. anti kooli lõpetajaile
õigused ülikooli pääsemiseks, viies
kooli võrdsele tasemele poeglas^ö
gümnaasiumiga.
Täieliseks eesti kooliks, eesti õppekeelega;
muudeti (kool 26. veebruaril
•:i9i8.'.a.-- ' y
'Kooli esimeseks direktoriks oli
Heinrich Öauef, kes suure hoole ja
truudusega on seda kooli loonud ja
juhtinud kuni oma surmani, 11. okt.
1927. a. Temale järgnes direktor
Aleksander Veiderma, suurte kogemustega
pedagoog meie kooMelu mitmesugustel
aladel.
![nspektrissideks on olnud Alide
Jürgens, Helmi Mauritž ja Helmi
Metsvahi..;',
LEILI PEDE
Lõpetas Toronto ,i)likool| arsütea«
duskonna M.D. • kraadiga. Töötab, im-ieniina
North York General haiglas.
Spetsialiseerub perekonnaarstiks.
mertsgümnaasium oh täitnud need ^^^^'^"^ Lake Ontario ja Wellers Bay bn ühendatuänmg kust Trent kanalisüsteem oma alguse saab, on üks e^^
lootused, mis ta peale pandi. Suurem leidnud oma saare. Mitte päris saare vaid tüki maad Gardenville sooservale lindude ja loomade riiki. See
osa vilistlastest on saanud oma koo- ^^^'^"^^^^ "^"^^ saar". Tegelikult on jsee Robert ja Maie Kreemi tagamaaga suvila, kus suured masmad on võrust
lõpKikU hariduse Ja küllalt suu- "^^"^^ "^^^^ J^^^^^i J» maanina tegemiseks, maa sisse saare ehitamiseks ja lõpuks kolmest küljest vee ja liiva-rele
osale Oli antud ettevalmistus ^^^^^^^ P'^^''^*"^^^^^^^^ Normaalsuuruses linnuse soo poolsel küljel kasvavad eriti
õpingute edukaiks jätkamiseks kõree suure läbimõõduga vanad tuulest sasitud hne puud. Sinna mitmekümne jalalise vibu lähedusse on kaugelt toodud
^J:. & • • ka.inih-akas ohvriMvi, : \
Juuresolevatel piltidel näeme esmalt siluetti kujutluste linnuse väravast ja suve- või püstkoda, mida on kasutatud
saartel, eriti aga Hiiumaal. See nn. paargu tüüp erineb üldiselt kasutusel olnud koonusekujulisest suvekööglst
sellega, et tal on piklik katusehari. Yiikinglaev linnuse vallil sümboliseerib linnuste ajajärku ja muidugi ka liimuse
ehitaja Saaremaa päritolu.
Teises reas näeme kadunud Kari ICa^kampi poolt ehitatud Roomariigis välja arendatud kiviheltemasinat, mida
kasutati linnustesse kivide, tule ja tõrva pildumiseks. See põhjustas eestlasi ka hiljem vallile ehitatud puutaredest
loobumiseks, et need tules ei hävineks. Kiviheitemasm Oma saare linnuses on sõjasaak! Paremal pildil näeme kahe
inimese saagi, mida põgenik-eestlased peaksid ka oma kodumaalt^ v^^
Kolmas pildirida: Igas linnuses on ilmtingimata kaev ja mõnikord ka sepikoda sõjariistade valmistamiseks või
parandamisdcs. Ka pildiloleva sepikoja lõõts on ehtne ning võib lõkkele puhuda leegi. Taamal on näha lippe ja posti
c|t§as olevat tuleaset leegi süütamiseks rahvuslikel tähtpäevadel. Nende allon rahva oma lõkkeplats ja Vanemuise
kannel. •
Äll looduslik muistne eesti sõdur odaga valvet pidamas. Viunane pilt, külakiik, on tegelikult väljastwöl linnust,
mates õppeasutustes. Kooli yilistlas-pere
moödustal> elujõulise osa eesti
ühiskonnas. 'Saadud informatsiooni
alusel tegutseb nüüd Konimertsgüm-naasiumi
ruumides Merekoöl.
iitiigiisiyiiiiiiniiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiii
^ Meljap., 15. oktoobril dr. Ilse Le-
Akadeemiliselt kuulub Eesti Nais-^^^^^^^^ elada ning kiigeõhtuil'laulda, mängida ja tantsida. Seal on veel
»i. gualartu VOllegeiS Kell 7.31) 0. Üliõpilaste Seltsi. miideltuullk. tare kuiutav ehitns^^^^s^^^^ mXA':, l7«c*Jcf r « ? i W o « , o nb««o. ooo-z^
^ Reedel, 16. okt. Eva Wllson-Märt.
soni kontsert VamanÄndrese Idrlku
saalis algusega M. 7.30 õ.
^Laupäeval, 17. oktoobril Mew Yorgi
Eesti Teatri esituse! Eduard Vilde
draama „Side" Lawrence Park Col
leglate Institute auditooriumis^ \i%
gnudeltuulik, kujutav ehitus, saun, suvielamud ja rannas vaatetorn, mida Eestist mäletame. Oma saare perenaine
kutsub luhtadega piiratud lahesoppi Tartu Ema jõekSo
^ Laup. 17. okt. Lahti piirkonna sõja
veteranide koori (Soomest) kont»
sert Eesti Majas algusega kl. 7 õ.
lIrPühap., 18 oktoobril T.E. Segakoori
30. aastapäeva tähistamise pidulik
aktus Eesti Majas kell 2 p.I.
ir Pühap. 18. okt. kirikukontsert Va-na-
Ändrese Idrlkus algusega kl l\ h.
.E.) — New Yorgi
Pauluse kogudus, mille liikmeskond
umbes tuhandepealine ja kus parrast
praost A. Hinno rasket haigestun]ist
'läinud aastal peeti teenistusikülalis-õpetajate
kaasabil, kuni hiljuti ka
suhtes, mis leiti olevat arhailine ja
aegunud muutunud olukordades.
Soovitakse; et kirikuvalitsus peaks
vastavaid sätteid inuutma ajakohasemaks;
.
Uue õpetaja valimise koosolekule
eelnenud teenistuse pidas külalisena
MCTTESÄHVATUSI
>EENÄ MARITA TIIiSMAN •
Lõpetas Toronto Ülikooli neljaaastase
kursuse antropoloogia alal. Akadeemiliselt
kuulub Eesti
laste Seltsi.
praost. Hinno ise paranemiskäigus
sai tkas edasi tegutseda, valis nüüd hiljuti uueks praostiks valitud Lake- •
praq&t Hinno lahkumise järele omale woodi kog. õp. Rud. Reinaruv mee-uueningekarjase.
Selleks sai õp. Wal- nuiades sündmusi 37 a. tagasi ühen-
Pühap., 18. oktoobril E K K Kont- ter'Koppermann. Tema ametisse õn- duses kodumaalt sunnitud lahkumi-sertbüroo
juübelisarja-esimene dstamist on kavandatud' oktoobri lõ- sega. Eriliselt tõstis praost R. Rein-sert;
Royal Cohservätory of Musk pus või novembri algul. W. Kopper- aru esile eesti sõduri hindamatuid
kell 6 pl. : mann valiti enatoushäältega, .kus tei- tccheid, kes oma kaitsevõitlustega
^ Pühap., 18. okt. Lahti piirkonna seks kandidadiks oli õp. E. Kuusler. sangarlikus vastupanus võimaldasid
sõjaveteranide koori kontsert Aeri'-> 'K^oguduse sellel • täiskogu koosolekul paljudel kümnetel tuhandetel rah-
^- ' - voeti muide paljudelt kritiseerivalt vuskaaslastel pääseda-kommunistli-,
sõna EELK vastava valimiskorra ku terrori eest vabadusse. Tema,, samuti
praost emerÄ. Hinno olid järg-
Vabariiki võib tunda sellest, et keegi
pole sunnitud kuulama, kui võimu-^
kandja kõneleb.
Ei ole põlastusväärsemat asja kui
literaadid literaate literaatideks nimetavad.
Arg satiirik julgeb ainult i&eenda
ü^e naerda.
ja lõppematut edu ja õnne järgmiseks
viiekümneks, rõõmuks oma kole
ja käsuks eestlastele.
cola kirikus algusega kl. 6 õ.
Ttr Laup., 3L oktoobril T.E. Segakoo»
ri 30. aastapäeva Juubeliball Princ®
Hotel, 900 York Mills Rd^ kell 7 õ.
W Pühap., L jiovembril E. Invalücfe
Toetava Maisringi Torontos mi^jiäi
tus Eesti Maja suures saalis kell 3 pi.
# Pühap., 1. nov. mulkide seltskond"
lik koosviibimine Tartu Gollegeis algusega
kl. 3 p.
Laup.j % moveimbril • Hiidlaste mar»
nenud koosoleku vaimulikul raamistamisel
kaastegevad.
dipidu Toronto Eesti Maja suures
saalis kell 7 õ.
^ Laup., 7. novembril T . E . Meeskoori
ball „Inn on the Park" hotelli Cen=
teimlal balliruumis kell 7 õ.
IllllliilliliillllillililllilllilillllSiiüüSSSI
„MEiE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistuses.
•.' •
On võimalik, et inimesed põlvnevad
ahvist. Aga mitte ühest liigist.
Suurmehed on tagasihoidlikud,
väiksed teavad kõik.
' Stress on kõik see, mis toimub väljaspool
kohvipausi.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 8, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-10-08 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E811008 |
Description
| Title | 1981-10-08-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
,,Mele Elu" nr. 38 (1649) 1981
BS9
Prof. Oiey Träss^saab 9.
Stoks.
Juubilar sündis 1931 a. Tartus, kus
sai alghariduse. Veel põlvpükstes poisina
"(12 a.)sui^ridüs ta elutee
kus lõpetas Stokhotai gümnaasiumi
(1951). õpingud jätkusidlUSArS, ahil
f rinceton, N.J., Ülikoolis^ mille lõpetas
1955 a. B.S;E. iraadiga ,,with
highest honors". Sai parima hinde
puhul kogu Princetoni Ülikooli ajaloos
auhinna (A. G. Milbank Memorial
Scholarsh-ip Prize) ja pidas ülikooli
209^dal lõpuaktusel SalutoryOration
nime kandva kõne ladina keeles. Saanud
General Electric Co. Stipendiumi
ta jätkas õpinguid dojktori! kraadi
saamiseks M.I.T.-S (Massachusetts
Ihstitute of Technology). Omandas
seal Doctor Science (Sc.D.) kraadi
septembris 1958, töö teemaks olles
,,Süblimation:Mass Transfer tJirough
Compressible Boundary Layers on a
Fiat Plate".
1958. a. sai Olev Trassist, Sc.D.,: As-sistant
Professor iri the Department
of Chemical Engineering and Applied
' Chemistry Toronto Ülikoolis. - JuMis
1962 -^sai temast samas Associated
Professor ja juulis 1968 professor.
Külalisprofessorina (Visiting Professor)
on dr. Trass kirjas Shveitsis
'(E.H.T., Zürich, 1968/69) ja Prantsusmaal
(Technieal Univefsity, Nancy,
•••:i978).;^ ••,
Toronto ülikooli juures, eriti oma
"fakulteedi piirides, on prof. Trass
juhtivalt tegev mitmes erikomitees
(õppetegevuse ja uurimistööde organiseerimine,
aiihindaimine, taeduslike
konverentside ettevalmistamine jne.).
Teaduskonna Nõukogus (Faculty
Council) on ta valitud i eesistuja
(speaker) ametisse alates 1978. Olnud
fakulteedi strtrktuuri reorganiseerimise
komitee esimees (197^1972)
j a tundes põhjalikult kehtivat korda
ja reegleid, on •prof .Trass ka n.n.
OmbudsmanCopimittee eesistuja.
Olev Trass on juhtivalt tegev ka
' teadusliku konsuftandina lja oma eriala
uurimusi töösituslikult rakendavate
firmade juures: Ghfemical Engineering
Researc^h Consultants, Limi=
ted — direktorina, General Commi°
nution Inc. - - asepresidendina. Kolm
a:astat (1972—1975) võttis ta osa
N.R.C. (National Research Council)
tööst, kus otsustatakse rahade suunamine
uurimistöödeks kõikidesse
ülikoolidesse. / i
Muide, General Comminution on
suurel määral eestlaste ettevõte, kus
prof. Trass tegelik ^juhataja; 4)likoo-
Ii uurimišprograpripis käib töö ühe
uut sorti väga võimsa veski kallal
j a see firma üritab seda tööstuslikult
: rakendada (näiteks kivisöe jahvatamine
õli sees>puhta^ õli asemel põ^
letamiseks).
Publikatsioone kanada ja intemat-šionaalsetes
teaduslikes ajakirjades
on prof. Trassi nime all' ilmunud .40.
Koguteoses „Eestlased Kanadas" on
artikkel ,,Kõrgem haridus" kirjutatud
sama autori poolt.
Meile, juubilari sõpradele ja arvukale
eestlasperele Torontos ja mujal
on südamelähedasemt hindavalt esile
tõsta seda tööd mis pühendatud eestluse
teenimisele; Juba 1959. a. valiti
Olev Trass Toronto Eesti S0si abi--
esimeheks, siis (1960—1964) esimeheks;
Sel perioodü pandi alus ka
meie lasteaiale. Varsti ja mitmeks
koosseisuks oli Olev Trass RVN liige,
juhatüsliige ja abiesimees. Kui pidasime
' Maple Leaf Gardenis £esti ,
Päevi (1964) oli Olev Trass korraldava
peakomitee abiesimees. E.E.L.iK.
Jakobi koguduses pii ta nõukogu lii°
Olev Trass oli üks Kotkajärve Metsaülikooli
asutajaid ja selle esimene
rektor, oli selle tegevuse otganisee-,
rimisel aktiivne kuni; 1972. a., hiljem
juhatuselp nõuandjaks.
Tartu Cöllege sai prof, Trassile nagu
teiseks koduks. Ta d i Tartu Instituudi
asutava komitee liige ja on
direktor algusest peale (10 a.). tartu
Golleges oli ta nõukigu liige 1(1979/
80). A.K. (Akadeemiline Kodu) puhul
oli ta.põhikirja kavandava komisjoni
esimees. E.Ü.T.4e ('Eesti Üliõpilaskond
Torontos) oli prof. Trass esimene
nõuandja (1959), hiljem stipendiumite
kandidaatide, määraja,, valitud
E.Ü.T. auliikmeks.
Ka A.Ä.B.S.-i( Balti Teaduste Arendamise
Ühing) juures on prpf. Trassil
suuri teeneid, alates 1969 a. organiseeriva
komitee liikmena ja AABS- i Kanada
komitee esimehena, sümpoosiu-mite
ja konverentside korraldajana.
Akadeemilisel on juubilar korp!
Fraternitas Liviensise liige alates
1954 a., kümmekond viimast aastat
korpü Kanada Koondise juhatuse esi-
,;mees.:
Rõõmustavalt oskab Olev Trass
kõrgelt hinnata kä ^perekonnapea
seisust. Hubases kodus on teda alati
ootamas eestimednelja -keelne p
kond: abikaasa Elvi, tütar Ülle-Me-rike
(13 a.) ja poeg Toi^vo (11 a.).
• Tunneme eestlaslikku uhkust. Tunneme
südame põhjas siirast tänu. Ja
soovime vaikselt, et oleks meil palju
Olev Trassi taolisi eejsti mehi.
Olev Trassi elus ümmarguseima —
50 — tähtpäeva puhul ühineme kõik
kaasvennad, sõbrad, kaastöölised
ja tuttavad — sdleki^ et õnnitleda
juubilari, ja soovida et Looja temale
annaks head tervist, raugematut indu
TX.f:. Kommertsgümnaasiumi vS-Sistlased
Torontos kogunesid 27. sep^
tembril, et pühitseda kooli asutamise
70-ndat aastapäeva.
Koos oli üle neljakümne vilistlase,
kes meeldivalt dekoreeritud peolau-dades
veetsid hubase õhtu, meenutades
ühiseid koolimälestusi.
Korraldajate nimel tervitas vii. Vai
de ülesannete (kõrval hariduspõilu
ikorraldamisele; Tallinnas oli tütarlastele
ainult kaks avalikku kooli,
Kroonu Tütarlaste Günmaasium, kus
õppisid peamiselt vene ametnikkude
tütred ja linna p |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-10-08-08
