Meie Elu = Our life, October 8, 1981

              r
,;Meie Elu" nr. 38 (1649) 1981
IB
01
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto
nian Houše, 958 Broadview Ave., Toronto • Ont
Esto-
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Yorgis B. Patoing, 473
USA. Tel. (201) 262-0773.
,,MEIE EtU" väljaandjaks on Eesti
AsutrA. Weileri algatusel 1950,
„Meie Elu" tbimfetus ja taHtüs Eesti
. Toimetaja
VÕITUB MITMEL RINDEL
on
avatud: Päeval 10:00-3:00 (esmasp.-reedeni)
Õhtul 5:3a-.8:00 (esmap. ja ndjap.)
saab pangast laiitiolcku aegadel
-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h z - i p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad:: Kanadas — la. $30.00,6"
)0, 3 k. $11.00; ÜSA-sse-~ F^^^
.50; Ülemeremaadesse: 1 a. $36.00, 6 k. $18.00, 3 k.
.00. Kiripöstilisa Kanadas: i a. $14.50, 6 k. |7.25. Kiri-ja
lennupo^tilisa USA-sse: l a . $16.50, 6 k. $8.25.
postilisa ülemeremaadesse: 1 a.
on laenuvõtja smma puhul ..MndM^ kuni
ulatuses Ja jäädava töövõimetuse puhul Mndlu$tatud kuni
P0,®# ulatuses vastavalt kindlustuse tingim
Kuulutusliinriad; 1 toll ühel
$4.50, kuulutuste küljel|4.25.
esiküljel $5.00, teistis
•sa liikmeline Kõrgem Kohus, kus BöraLaskin esime-heksi
andis viimaks oma otsuse P. E. Trudeau põhiseaduse kohta.
Kuid otsus osutus selliseks, et mõlemad pooled, Ottawa liberaali­de
enamusvalitsus ja 8 kümnest Kanada provintsist, kes ei ole nõus
P.E. Trudeau
OlSes Kongressile soovitanud sõja­väe
eelarvet kärpida ainult 2% ula^
tuses ja suuremaid kärpimisi teha
kodurindel sotsiaäl-väljamhiekute
osas, on president Ronald Reagan
loonud olukorra, kus tal tuleb Mosk.
vä ekspansiooni tõkestamise ajal
veel pidada võitlust siserindel kon­servatiividega
ja liberaalidega, enam­vähem
tasakaalustatud eelarve saa°
vutamiseks.
•Reagan usub kindlasti, et tema ma­janduspoliitika
varsti se^b Ameerika
majanduse jälle korda,| aga selles
kahtlevad juba mõned tema oma va;
litsuse liikmed ja soovitavad väga
'kuluka sõjamasina ülesehitamise ase­mel
kasutada venelaste vastu teisi
odavamaid teid ja võtteid. Kui Rea­ganil
esimestel kuudel tuli võidelda
ühe vaenlasega, siis nüüd on tekki­nud
neid hea hulk, r agu Wall Street
ja Federal Reserve 2ank (Ameerika
küsimustele. Aga nii see ei kujune­nud.
Reagani valitsusel on väga palju
aega nõudnud MX rakettide süsteemi
käikulaskmise küsimus. Iga valitsuse
tippmehel on omad kavad, sest üksi­kute
osariikide elanikud ja nende
poliitilised esindajad on vastu selle­le,
et neid rakette paigutatakse nende
osariiki, nagu Pentagon oli tahtnud.
President pole veel lõplikku otsust
MX.rakettide paigutamise küsimuses
teinud ja vaidlused sel alal jätkuvad
kõrgemates asutustes.
Presidendile tuli täiesti ootamatult
Wall Streeti kriitika ta majanduspo­liitika
kohta: Kõrgeid laenude prot­sente
ei ole alla viidud (Wall Streeti
tegelased kuuluvad suures enamuses
Reagani Yabariiklaste parteisse). Sa­muti'Kongressi
eelarveamet hakkas
väljatooma, et Reagani majanduspo-
. lutika. toob palju suuremaid puudu-
Kanada ülemkohtu kauaoodatud
seisukoht Kanada konstitutsiooni re­patrieerimise
küsimuseis kujul, hagu
selle on välja töötanud llrudeau va­litsus
ön küsimuse otsustamise vii­nud
kaugemale rappa, kui enne ülem­kohtu
seisukohta. Ülemkohus leidis,
et peaminister Trudeau poolt valitud
tee on legaalne, s.o õiguslikult või-,
malik, kuid' konstitutsioonilise leppe
kohaselt põhjendamata.
Keskvalitsuse poolt väljatöötatud
kava sobib hästi keskvalitsusele, Jcuid
ei ole vastuvõetav provintsidele.
Praktiliselt on Kanada teatud terrl-tooriumide-
provintšide federatšioon,
mis on liitunud vabatahtlikkuse alu­sel,
on erinevate majanduslike või­malustega
ning on isegi etniliselt eri.,
nev ja rahvuspoliitiliste vajadustega.
Keskvalitsusel on jäänud küll legaal­ne
õigus uut põhiseadust esitada
koos lootusega ^suurendada keskva­litsuse
ühendavat võimu; milline ka­vatsus
näib niiüd, pärast ülemkohtu
seisukohta viivat Kanadäl^ uutesse
arusaamatustesse-t On juba küsitud,
Kohus eraldas kogu probleerai koU
me ossa.' Esimesele küsimusele/et
kas uus põhiseadus muudab seniseid
liidüvalitsuse ; ja provintside vahe­kordi,
oli üksmeelne otius — muu­dab.
Teisele küsimuselej et kas on
vajadust, et muutmiseks peab olema
provintside nõusolek, 7 kohtunikku
lumbias keskvalitsuse võimütaotlusi leidsid, et-selline nõ^ ole va^
eriti majanduslikus sektoris, kus Ot- JaHk: Vnmane küsimus oli, et kas ta-tawa,
kindel oma võidus, on läänele vaõiguse järgi on võimalik muuta
peale sundhiud majanduslikke kp. seniseid provmtside õigusi ilma nen-petd
ja seda eriti õlitoodangu osas.
üheltpoolt võib keskvalitsuse püüd­lusi
idealiseerida ja näha neis varade
jaotuse püüdlusi vaesemate provint­side
kasuks. Kuid teisest küljest on
silmapaistev Trudeau valitsuse ise­kas
pealekäimine ja sundus. Peami­nistri
arrogantsus ja hoolimatus on
külge 'hakanud tema juhtivatele mi­nistritele
ja see ei ole vastuvõetav
provintside peaministritele. Trudeau
oma saates Söulist teatas, et ta läheb
konstitutsiooni kojutoomisega edasi,
kuna temale jätkub ülemkohtu otsu-sest,
et samm on legaalne. Kui ta sel
õiguse.
'Konservatiivide partei juht Jj.
Clark, kes võitles oma parteiga mitu
kuud 8 provintsi eest^märkis, et ko­hus
on annud provintsidele täieliku
õiguse ja (P. E. Trudeau rikub ja ig­noreerib
Kanada õiguslikke tavasid
ning taotleb ühepoolselt senist Kana­da
õigussüsteemi muutmist. , y
J. Clarki seisukohta toetaslka pea-:
kohtunik Bora. Laskin, kes märkis
kohtuotsuse ettekandimsel, et uus
põhiseaduse eelnõu rikub praeguse
föderatsiooni põhiprintsiipe. Ta mär­kis,
et kui Kanada jääb föderatsioo­ni
siis esitatud põhiseaduse eelnõu
muutudes seaduseks moodustab Ka­nadast
uue föderatsiooni. See erinev
föderatsioon moodustatakse ainult
parlamendienamusega.
Senini toetas liberaalide partel põ-
Alles mõned kuud tagasi Reagani
lähemad kaastöölised ei oodanud, et
Reaganil tuleb võidelda kõigi nende
vastastega ja ve^l ühel ja samal ajal.
Varem paistis, et.võitlus majandus­küsimuste
üle (i)n möödas ja presi­dent
võib pühendada end riigikaitse
de nõusolekuta, oli vastus: 6 kohtu­nikku
yyei" ja 3 kohtunikku „ja".,
See suhteliselt keeruline kohtuot­sus
ei ole annud täielikku õigust
kummalegi poolele. Seda tõlgenda­takse,
et seaduse tähe järgi võiks Ot­tawa
parlament oma enamusega P. E.
Trudeau põhiseadüseelnõu panna
maksma ja saata Britv parlamendile hiseaduse eelnõud ka uusdemokraa-
LUGEJA jKIRJUTAB
iide partei. •'Nüüd aga nende liider
Ed,. Broadbent ütles, et nad loobuvad
toetusest.
Arvestades seda olukorda võib ise­gi
tekkida P.E.Trudeaul teatud ras-kinnitamiseks.
Kuid seniste väljaku­junenud
õiguslikkude .tavade järgi ei
saaks seda teha.
Poolte reaktsioon oli erinev, õi-gusminister
J. Ghretien ilmus kohe
otsuse teadasaamisel TV kaamerate kusi parlamendis ja võib olla isegi
le otsuse juurde jääb, seisalj ees pai- ette ja kuulutas valjult ja selgelt, et oma parteis, sest uued valimised ei
ju pahandust. Sellest saadakse aru 7 häälega kahe vastu tun- ole enam mägede taga. Praegu arva-ka
Briti pariämendi ringkondades, nistanud liiduvalitsuse aktsiooni sea- takse, et kui tuleks uued valimised,
kus oodati lahendust nii legaalselt dusepäraseks ja liiduvalitsus läheb siis P . E . Trudeau kaotaks konserva-kui
ka sisuliselt. Võib olla, et just :PPfeiseaduse ettepanekuta edasi.p- tuvidele halva majanduspoliitika pä-see
asjaolu sunnib peaministrit astu- parl^^^ üleb -rast. r , ^ . :
kokku 14. oktoobril ning saad^^
Elu"
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis eiühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi-guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendoda ning mittesobivusf?
Jcorral jätta avaldamata.
õlc^endused'
ma provintsidega uuesti sisulisse dis­kussiooni,
et Kanadat jOokeanist oo-kas
kavatsetud ühendamise asemel, keanini rahuldad^. Need diskussioo-pöle
Trudeau valitsus saavutamas
tarbetut eraldumist.
Just nüüd on Quebeci peaminister
Levesque toonud Quebeci eraldumise
küsimuse kiirendatud korras päeva­korrale
ja ähvardab Quebeci refe­rendumiga,
et iseseisvusele lähemale
jõuda. Nii ongi Käpada poliitiline,
kultuuriline ja majanduslik terviklus
kujunenud teravaks küsimiseks, mil­le
lahendamise lõppu pole veel näha.
Levesque on lihtsalt teatanud, et
praeguse põhiseaduse kava kehtesta­misel
Quebec lihtsalt ^eeldub kõiki
elemente vastu võtmist ja neile al­lumast.
Kui see nii kujuneb, mida
teeb siis valitsus Ottawas: kas Otta­wa
Saadab lihtsalt oma politseiväed
Ja kehtestab jõuga, niilleks Quebec
vabatahtlikult vahnis ei ole? Frakti-llselt
tähendaks see kodusõda, mil­le
tulemuseks võiks olla kogu Ida-
Kanada väl|alangemme Ontario ida-purist
alates, 1
Kuid ka lääne Kanada ei ole Tra°
deau poliitilises sõiduvees. Otse vaSo
nähakse Albertas ja Briti Co- V^^^
liiiniiniiiiiiiliiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiin
nid võivad kesta Kuid ja esile
suda uusi pahandusi.
Nüüd siis lõpuks on avalikus mõt­lemises
jõutud välja majesteet rahva
juurde, kelle käes, vähemalt põhi­mõtteliselt
on riigis kogu võim, kuid
eriti põhiseaduslikes küsimustes.
„Toronto Star" jõuabki selle juurde
ja julgeb ette panna korraldada refe­rendum
põhiseaduse küsimuses. Kui
ühine rahvas otsustab põhiseaduse
kava kinnitada, siis on see kogu Ka­nada
põhiseadus. Kui rahva enamus,
referendumil oleva kava tagasi lük­kab,
siis peab valitsus välja töötama
uue kava, mis rahvale vastuvõetav.
Sest rahvas õiguskandjana on perma»
nentne institutsioon, iga järgmhie va­litsus
on aga ajutine. Seepärast on
rahval õigus oma riigikorda määrata
oma näo ja mitte ajutise valitsuse
näo järgi, lust seda oleme juba va­remalt
paaril korral soovitanud ka
,,Meie Elu" veergudel ja, loodame
edasi, et selle
puks ka
(Vastuseks Meie Elus" nr. 34 ja 36
ilmunud lugejate kirjadele)
„Loommg '81" saamisloos, mis oli
esitatud võrdlemisi pikalt ja lookle-tuvõetud
põhiseaduse eelnõu Briti tuult punadesse Quebeci separatis-parlamendile
kinnitamiseks. • tidele eesotsas peaminister Rene Le-
Intervjueeriti ka Ontario'kõhtunii- vesquega, kes kutsus kohe parlamen- vdt^võrrü dl MetsaiAl^
nistnt Roy MeMurtryt ning minister di kokku ja ütles, et uus põhiseadus .j^^'-p^, huviringidega, mida ka
Wellsi, kes mõlemad kinnitasid, et kärb^^ keele '
kohtu otsus oh liiduvalitsuse kasuks, eesõigust, On mõeldav, et seal kor-sest
Ontario on üks kahest provints raldatakse uus rahvahääletus ja see-sist,
kes toetab P . E . Trudeau põhi- kord võivad võita separatistid ning
seaduseeelnõud. I ^ Quebec eraldub Kanada föderatsioo-
Lõpuks saadi TV kaamerate ette nist. '
ka peaminister P. E. Trudeau, kes Kaheksa, dissident-fprövintsi eest-viibis
Lõuna-Korea |)ealjnnas Seoulis kõnelejaks on Briti Kolumbia peami-teel
Austraahasse Commonwealthl nister B. Bennet, kes reisib mööda
juhtide konverentsile. P : E . Trudeau Kanada provintse ja taotleb kõiki
Icinnitas ka, et kohus on annud talle kümmet provintsi saada ühele liinile,
õiguse, kuid märkis, et ta peab enne ; et võidelda P.E, Trudeau põhiseadu-oma
ministrite ja kaas-parlamendi-- se eelnõu vastu. Enamik provintside
liikmetega nõu pidama, kuidas ja kui peaministreid on juba oma seisuko-kiiresti
edasi minna. Sellest loeti had esitanud ja nad on valimis- mme-välja,
et on võimalikud veel uued ma Londoni, et jätkata seal võitiust
nõupidamised provintsidega. oma provintside Õiguste eest. Kon-
' Kui kuulati, et mis arvavad Briti servatiivide juht Joe Clark märkis,
parlamendi liikmed, sns niikoriserva- et uued vaümisedvõivad tulla kõne
tuvide kriitik kui ka opositsioonis alla, kui Briti parlament peaks P. E.
oleva tööeräkorlna kriitik leidsid, et Trudeau põhiseaduse eelnõu tagasi
Bfriti parlament vaevalt saab P E. lükkama. ir^^^^^t"^^^^ Eelnevast selgub, et tants põhi.
nnmoodi reporteerisid mõlemad aja­kirjanduse
esindajad. Vello Sermat
enda väärtõlgenduste otsingul seda
ei tee ja siis küsib millest niisugu-'
sedeksliikud arusaamised tekivad?"
. Ajakirjandusel ei ole kerge edasi
anda pikki kõnesid paari lühikese
lausega. Eriti raske on ajakirjandu-'
sel väärtõlgendusi vältida' Metsaüli­kooli
suhtes, mis on ajakirjandusele
olnud pea alati keelatud pind. (Isik­likke
kogemusi MÜ-s Õpitud „tarku-sest"
sain suvila lõkke juurest kuul­da,
kus MÜ-st naasnud noored de­monstreerisid
MÜ-s kasutatud eesti
keelt sedavõrd shokeerivalt, et minu
kadunud abikaasa, kes oli lugupee­tud
pedagoog, pidi lõkke lõpetama.)
isea-da.
Brm parlament annab suurtkaa-; ^^^^ ü ^ ^ e r jätkub täie hooga ja
lu k^lohtu.otsuse sellele osale kus ,,^,1^^
noutak^e^oigushkkude tavade järele .^äik edasi kulgeb.
provintside nõusolekut BNA muut- . v
miseks.. AJK''-.'
Mis puutub Karavani, siis pole seal
noorte esinemised kunagi olnud in-formaalsed.
Alati on olnu4 kindel
aeg, kava ja tegelased. Sama on esi­tatud
ka Estodei, ballidel ja kunin­ganna
ees. Informaalset õhkkonda
leidus küirbaari ümber või mõjul ja
lina hinna tõus
Venemaal
põhjustada rahutusi
Venelasi teeb rahutuks suur tarbe­kaupade
hindade tõus. Eriti häirib
neid viina binna tõstmine 100%. Oma
pahameele väljendamiseks nad on
hakanud koostama seinalehti vem-parkimisplatsil.
Kui MÜ ja Karavan melvärsi stiilis. Neis lubatakse juua
keskpank) kõrgete intrestide pärast, jääke, kui seda president arvab ole-
Kongress uute kodurindel vajatavate vat. Federal Reserve Boardi esimees
väljaminekute kärpimiste pärast,; Paul A. Volcker oh selgitust andmas
Iisraeli valitsus ja selle toetajad Sau- : Senati eelarvekomisjonis ja seal mo-di
Araabiale Awacks radarlennukite ned senaatorid tahtsid kõrgeid laenu-müümise
pärast ja veel üks Kongres- protsente ajada tema süüks ja nõud-sis
tekkinud uus vastupanurühm, kui sid tema tagasiastumist oma kõrgelt,
president otsustab ellu viia väga kai- kohalt. Volcker tegi seal üllatava ;
li :MX rakettide süsteemi. avalduse: Mitte tema ei olevat süüdi
kõrgetes laenuproisentides, vaid neid
tekitab valitsuse ülejõu elamine. Rea­gan
pidavat vähendama riigi välja-mine'kuid
veel 100 miljardit, siis lae­nuprotsendid
minevat iseenesest al­la!
Kui valitsus kulutab rohkem kui
on sissetulekut, sus peab valitsus te­gema^
puuduva osas laenusid eratu-rul
ja see toiming ajavat laenuprol:
sendid kõrgele.
'Reaganil ei jää muud üle kui tuleb
uues:i hakata suuri kärpimisi tege­ma
riigi kulutustes, eriti sotsiaalku­lude
osas. Presidenti aga hoiatatakse,
sest see. olevat kardetav mäng, kui
riigi abisaajad leiavad, et nende sis­setulekuid-
on kärbitud või üldse ka­dunud,
siis Moskva oma urgitsemis-tehnikaga
võivat ÜSA tagala käärima
panna. Nüüd Kongressi liikmete vali­misteni
olevat aega ainult 13 kuud ja
Reagani oma partei liikmed ei julge­vat
häälte kaotamiste pärast enam
Reagani sotsiaalkulutuste kärpimisi
toetada. Kongressi republikaanid on
korraga jäänud pohitilisel alal ,,me-rehaigeks"
ja Reagan peab üksinda
kulusid kärpima.
Uus segadus Re. gani valitsusel on
Awacks radar-lennukite Saudi Araa­biale
müümise ettepanek. Nüüd on
ajalehtedes juba ette välja toodud,
et Senatis olevat enamus lennukite
müümise vastu, milles välisminister
A. Haig aga kahtleb. Kui tõesti Se­nati
enamus on lennukite müümise
vastu, siis on see esmakordne nähe,'
et USA valitsus välismaiste huvide
pärast ei saa ajada oma maale vaja­likku
välispoliitikat. Neid radar-leh-nukeid
Saudi Araabias vajab 'Reagan
Läliis-Ida' Vene ekspansiooni tõkes­tamiseks.
KAIKAS
IQuefn St. E. Tormito (Ytsnge juures) Tel.
on rikkalikus valikus hnportmltud lõn
paca, anehör i^edlepoint lõng, kroy lõng ^t. Sobivad varrastd
Ja kangastelgedel kudumiseks, põlMmiseks, lieegddaml^ts, tikM-miseks
ja sõlmimiseks (macrm^
\0
MUSTRIGA:
Avatud; esma9p.,---ko^^ ndjap., reedel 9—fi, laup. 9.30-4.
Mde teine äri: 674 BroadVlew Ave. Tor. Td. 46f4öOS, kdl 3—5 p.l.
,M University Ave., Toronto, Omtas-lo, MSJf 2H7
Tel.862.7li5
Ostke otse tööstusest suletekid,
sulgvoodid, padjael ja voodi­pesu.
^ Parandamine ja
tegfemine.
|a Torontos kaasmaalastele tmiistuses dsites
aastasti9S4. /
•4544 Dufferin St., Ünit241>owsisview (lõun Flnclii'1)
ja teine äri St. W. (läänepool
50 YEÄRS OF GM SALES ÄNB.SERVICE •
Mk ja rentimine
5000 Sheppard Ave. E., Scarhorough, Ont. MIS 4L9 291-5054
Chevette Malibu Corvette Delta Eighty Eight
Camaro Monte CarioOmega Ninety Eight
Citation Caprice : Cutlass Toronado
Cavalier Impala : Oldsmobile J^hevy Trucks and Vans
nii toredad ja kasulikud olid, mis oli
sns see loogiline põhjus, mis õigustas
„Loomingu" tekkimist? Mõte sai ju
alguse • juba 1969. aastal. Kui olen
eksimud, palun vabandust siira ja sü­gava
kummardusega.
Mis puutub Lembit Torki „Loo-ming
81 asjadesse^', siis segab tä ära
reportaazhi muljetega, mida eralda­sin,
et mitte riivata isikuid, kes võir
vad kindlasti olla ka võimelised pa­remat
programmi koostama Sihid
olid ju reporteeritud õpperingi juha­tajate
endi sõnadega (M.E. #33).
Tulemused jätsid kahjuks teistsu|u-seniulje.
Osakonna nim oli „Kirjandus", mis
tegeles „eesti keele videolintidega ja
kirjandusliku eneseväljendamisega".
Seda informatsiooni levitas „Loomin"
gu" väga eeskujulik sekretär Lilian
Puust igale osavõtjale. Muudatusi ses
suhtes juhtkond ei teatanud (M.E. #
33). •
,,Audio-visuaalse" õppemeetodite jai
-vahendite alla mahuvad kriidi ja
tahvli kõrval kõik, need videofilmid,
näidendid, laulud, reportaazhid ja
muidu „videod", mida L.T. ülesse
loeb ja mida ka igast entsüklopee­diast
õppida võiks.
Minu muljed (mitte reportaazh) —
selle osakonna mõne osa esitustest,
kus esinesid TV programmi „Gong
Show" eeskujul asjaarmastajad, kel­le
eesti keele diktsioon kõvasti soo­vida
jättis, leidsid kahjuks nad ka
„sensuaalsust (mitte seksuaalsust,
nagu mu käsikirjast on valesti aru
ergutavat".
vnna ka siis kui selle hind läheb mit-mekordseks.
Tuletatakse, meelde," •
miks algas mäss 1905. ja 1917. aastal
jne. Neid riimistatud proteste laul­dakse
turul, rahva kogunemistel ja
sabasseisvate noorte poolt.
Kibestunult räägitakse sellest, et
töölistel pole õigust ja võimalust
oma pahameelt kusagil avaldada mu­jal
kui seihalehes Neid on kleebitud
majade', allimaaraudtee jaamade ja.,
isegi koolimajade seintele.
Valitsuse poolt on seletatud, et vii­na
hinda on tõstetud selleks, et ve­nelased
vahendeiks joomist. Viimas­te
j a:ndme te kohaselt venelane joob
keskmisel 8 liitrit viina aastas.
Tshehhoslovakid ei taha
uut noppetundi"
Tshehhid ja slovakid jälgivad te­ravalt,
mis Pook^ sünnib, kmh hoi-,
duvad igasuguste kommentaaride te­gevusest.
Neil on veel värskelt mee­les
„Praha Kevade" ja selle kurvad
tagajärjed. Tshehhoslovakkia kom­munistliku
partei häälekandja „Rude
Prayo" on mõistnud hukka Poola
tööliste nõudmised, kuid noored bn
eriti huvitatud sellest mis Poolas
juhtub ja koerad Tshehhostovakkiast
tahtvat, ühe anekdooti kohaselt min­nal
Poolasse, et ometi kord saaks va­balt
haukuda. Et ,,Praha Kevade" ei
saaks korduda sdleks on sinna ala­liselt
paigutatud 85 000 kuiii 100000
N. Liidu sõdurit.
„Mete
Erich
gis.
sugulasj
minu i;
See
Erich
• •
becki'
tollal B|
dusc il
allakirji
jättis vi|
korralll
ridega
ütles, er
koloneli
ne) ja
Ta ci sd
ses äri tl
huvigi (1
Mis ä|
gi, selle]
teada
ne toila]
et ingli
mingcicil
hiljem
,)jüU'kas|
nud, et
esile kc]
Ees li sl
kes koil
ühed ki
teised
ver
Ekspr(|
FlensbI
Sen
salakuu
sele teal
esimesd
K.K. ki
ajalehiil
takti v^
misel 1(
ja teisti
K . K kl
maksuti
. K K . a
tema Lj
nu), ku
KGB m
• Kõik n<i
Pärast
elada
osa RiI
laulupeo
da, et s|
tutvust;
laluure
setel kd
kasutai
psühhoj
situatsil
talle lill
• suks tej
kaaslasi
teid ' ei
tööst,
j alt or^
guiasorj
juhtival
mu ja
suurt hl
ladus te
ga töölJ
Kartus(
julgeolek
aridnudi
Saabi
a. sügisj
nud asti