1982-02-04-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MEUAPÄEVÄL, 4. VEEBRUARIL - T H U R ^ M Y , F E B R U M Y .4 ,^3eie Elu" nr. S (1666) 1982
Eesti Gaiderite Kogu Kanada Koondise ,Talihari '82
kult seitsmes peakorraldaja Aino Pähn(rahvariides)'
kokku nii vanemaid kui nooremaid. Pildil kava täitjad ja korraldajad. Vasa-
— stseen lühinäidendist „Õhtu kodutalus". Vasakult: Margus Tae, Lisanne
ja Harri Mürk esitasid katkendi M. Ibseni „PeerGyntW.
^ Foto—0 Haamer
mp
Eesti Gaiderite ICogu Kanada
Koondise ^Talihari '82" pühapäeval
Eesti Majas tähistas tõelist taliharja,
sest pilved puistasid ohtralt lund
ja tuul keerutas seda hangedesse.
Vaatamata tõsisele talveibnale ja
lumesajule täitusid E. Maja suures
saalis lehvikukujuliselt asetatud
pikkade laudade iimber Istekohad
peaaegu viimaseni.
; EGKKK|uhataja gdr Hilja Kuulma
ütles kõigile tere tulemast. Kotkajärve
on kujunenud aastate jooksul
armsamaks laagripaigaks. Et
Kütkajärv ole'ks kogu ulatuses Eesli
järv, selleks tuleks ostuteel oman-da^
da osa järve kallast ja „tänase
ürituse tulu läheb ostu toeta^niseks'•
—lõpetas H. Kuiitma. :
Merike Toomes, dddameeris H.
Visnapuu luuletuse' „Tali'hari".
Betti Alver'i 75 a. sünnipäeva :tä-
.histamiseks.Lydia;Vöhu-Viksten luges
Betti Älveri luuletusi „Suurest
haardest" ja „Süda" ning ballaadi
„Kaks saarlasfv Hannes Oja 'andis
ülevaate luuletaja elukäigust ja läbilõike
ta kirjanduslikust 1 tegevusest
ja löomingüšt.;^^ , '•;] .
Sopran Elna Ube laulis J. Aaviku
„Kodutee" ja iP. Ardna „Tütarlaps
kodumaata", ^laveril:; saatis 'Aino
Kat'kendi,,A,se surm" H. Ibseni:
,,PeerGynt'ist"' esitasid iLydia Vohu-
Viksten ja Harri Mürk. Muusika öli
Alan Teder'ilt.
A. Kittask; laulis: H. Rassai—-
„Mu kodui^annar' •' P. Tammeveski
seades ja E. Aav'a„Tervitus kevadele.
Klaveril saatis Aino Kurg. Aplausi
Yaigistamiseks tuli anda lisapalana
P,' Tammeveski „Üks atnus
õis", mis osutus a^^ „Õliga tule kustutamiseks".
, •'
A. Kittask andis üle Eesti Skaudi-sõprade
Seltsi esindajale Margus
Taele Kotkajärve maaostuks Tallinna;
Paviljoni Sõprade ja EKN'i Iste
ki 500 dollariie koosviibijate aplausi
saatel. /
,;Ka]ev Estienne" võimlejad Eve-lyn
Koop'i juhatusel esitasid rea
numbreid nii algajate, edasijõudnute
ning solistide klassis, saades teenitult
tugeva aplausi.
Lühinäidendi „õhtu tkodutalusi"
esitasid Lisanne Vaher, Margus Tae,
Kristina Valter, Russel Illingworth,
• Peeter Sõrra ja Ilmar Kütt. '
Lõpunümbrina tulid lavale „Kung-la"
rahvatantsijad Robert Kivi jti°
hatusel tantsides mõned rahvatants
sud, lõpetades „Tuljakuga". Pillime»
heks oli Peeter Sõrra.
Ngdr Ilme Paar hoolitses loterii
eest. 'Kinkidena oli kogutud üle kolmesaja
esemese loterii võitudeks.
Suur hulk neist olid nägusad ja
väärtuslikud käsitööesemed. Suure
hulga võiduvõimaluste tõttu oli ka
õnnelikke võitjaid tublisti. •
aa
ta
RIPPUVAD,LAEB M VAHESEINAD
KORRÄÜK Töö - TASUTA HINDAMINE
6016 YONGE ST., WILLOWDALE
Mlll])*i.U]i||J|ij|JM|i).l^^|,yfBnyff|yil.^tj;j,lll»I.UI«
Foto — 0 . Haamelr
, Paar päeva enne jõule saabus
„Wintariost" lubatud $14,000 ja Siht.
kapitalilt $1,000. Sihtkapitali raha on
algkapitaliks järgmisteks Loomingu-liäevadeks,
mis tõenäoliselt toimujad
'83 aastal .EŠT0"84 eelvalmistu^
seks. Kus tänavused Loomingupäe-vad
OÜd pea-miselt isiklikuks kultuu»
rf arendamiseks, siis Looming '83 on
mõeldud ühiskondliku kultuuri teeninduseks.
t/Lopmingu" eesmärgiks
oii kultuurilise tegevuse larendaml-mie
Välis-Eestis.)
Sellest rahast oli meil võimalik
Jõekäärut toetada $2,000 dollariga
üüri näol. On ka Võimalik välja anda/
kevadeks „Loomiiigu" kokkuvõ-teraamat,
milleks ön I juba piigisest
saadik töötanud toimetajate' kolleegium
raamatukoguhoidja Lilian
Puusti juhtimisel.
Lilian Puust oli ka ^Wijilario" toetuse
saamise peaõienaaja, kusjuures
arvepidamisega aitas kaasa Ilo
Puhm. Toetusi saamideks oli EKN
(Laas Leivatiga eesotsas) meie käendaja
ja usaiduskirjad kirjutasid
koii-sul Ilmar Heinsoo ja Eesti Ühispangast
LPeters,
•,ÄILIPSl|'LAUL" , •.; v
Huvitavaks teemaks kujunes Mark
Teose poolt laagrile õpeWud Kiki"
lipsu laul". Nimelt, see lööklaul oli
möödunud suvel Eestis väga populaarne
— nõnda siis eestlased kahel-pool
merd laulsid sama laulu. Silmapaistev
vahe oli, et siin iaulsime seda
sihi-must-välge lipu all. Laupäeva
õhtuks oli Uxbridge j kikiläpsudešt
Laulu refrään on järgmine:
Kikilips teeb mehe shikkiks
[CJkilipsü pühaks pean
Kikilipsuga siin ilmas kõik
ma kätte saan
Kikilips teeb lahti uksed.
Murrab lahti südamed
Ei kikilipsu vastu saa
:Siin maa peal keegi veel.
Selle peale sepitses Miss ESTO '80
Helle Leitham sobivad sõnad daamidele
ja kirjutas: Sametpael teeb
naise shikkik.s, jne.
Nõnda siis, ka nalja oli laialt väga
kõrge tasemega, loengute ja muu te-gevvise
kõrval. /
sireemiseki
Mälestuskilde on veel palju. Näiteks:
spontaane tants, mi^^ jpuhkes
esimesel õhtul Liina Meriloo ja Erik
Teose pillide saatel; Tiina Lipp-Lep-piku
süras ettekanne oma tööalast
kus, öli näha, et inimene armastab
oma ametit/ Valli Naelapea siigava
sümbolismiga seotud muinasjutt,
Malle-^Mai Schusteri. tangoklassid
i,puujalgsetele", Aita Susi päevaleht,
Lippude professionaaisus, et inimeste
seest välja kiskuda tundeid, Hedy
Ann Tammerki hoolsus kopeerimis-masina
juures kui jälle mõnel loo-minglasel
välk pähe bh löönud, Hans
Westerblomi 28-tunnilised päevad
pimikus õpilastega, et programmid
vjalmis saaks, Ronian Toi paneel kus
valgustati muusikuid kui inimesi,
jne..-,' • z;-"^
-Xõikidele kes sellesse ideesse us°
Kalev Estienne noorteriihni on jjj-.
ba 2 aastat järjest võitnud üle-kana'
dalistel võistlustel kuldmedali
moodsas võimlemises. 1981. aastal
võistlesid 7 provintsi, kus Ontario
provintsi esindajad Ja võitjad olid
Kalev Estienne noorte võistlusrühm.
Tütarlaste vanus 12—14 aastat.
Nüüd Kalev Estienne valmistab
ette oma igaaastaseks kevadesinemi-seks,
mis toimub mais Minkler auditooriumis
Esitatakse 5 Uut kava
ja korratakse publiku soovil' osaliselt
St. Lawrence €entFe'i esinemist
St. Lawrence Centre'is esinemine oli
mullu üks huvitavamatest ja pare
matest; mida Kalev Estienne on publikule
pakkunud.
Kalev Estienne võimlejad on saanud
Ontario peaministri tunnustus-kirja
.1981 aastal. Tütarlasterühm ja
seenior eliitvalikrühmad valmistavad
ette veel mitmeks ikevadesinemi-tütarlap-kusid
ja kaasa aitasid, suur, suur
tänu. -ri •••
Tänu veel ,Meie Elu" kaastöölisele
VallyJohankonile kes meie külalisena
viibis r ädal aega laagris ja
kes meid kostitas värskete Meie
Elo"- • ' • "
!ALTI OHTU PARLAMENDIMÄEL
LKUBERNERI PATRONAAZHI AU
X Balti õhtu ettevalmistused Ottawas
on jõudnud lõpufaasi. Selle
korraldav komitee on juba tuntud
'eelmistest aastatest koosseisuga:
EKM abiesimees W. Pent, Läti Uidu
esindaja dr. £. Parups ja Leedu
Ühiskonna Kanadas esindaja J. Da-nys.
Rotatsiooni järgi on koordineerivaks
rahvusgrupiks sel aastal leedulased.
Korral^va i komitee tegevuse
edu ja tulemus tughieb ainult
eelmistest aastatest loodud kontaktidel,
millised on asendamatud antud
olukorras ja keerulised muutuvas
poliitilises Õhkkonnas Parlamen-dimäel.
Tuleb nentida, et ainult baltlaste
rahvusgrupid Kanadas on saavutanud
sellise võimaluse parlamendihoone
ja selle restorani kasutamiseks
ainukesena teiste rahvusgruppide
keskeL
Nagu juba eelteatena on sõnum
ajakirjanduses läbi käinud, on eelolevaks
Balti õhtuks oma nõusoleku
osavõtuks andnud Kanada kind-ralkuberner
Edward Sohreyer. Sellest
olenevalt on õhtu ettevalmistused
kulgenud erirada mööda, kus
ettevalmistustööde teostamisel tuleb
pidada sÜma^ kindralkubemeri ins-titutsiooni
tiindelikkust, kuna kõikidel
programmidel ja kutsetel' figureerib
lause, et sündmus toimiib
kindralkuberneri patronaazhi all.
Mõnevõrra erinev on ika õhtu kestel
kõnelejate koosseis nuig järjekord.
Nji ei toimu sel õhtul mitte valitsuse
liikme kõnet, kuna valitsuse hoiak
või seisukoht peegeldub ning esitatakse
kindralkuberneri sõnavõtu
kaudu. Üldiselt näe^b protokoll ette,
et mingi kõne ei tohi varjutada
nada titulaarpea esinemist.
Juba kolmandat 'korda esitatakse
õhtu trükitud programm eriüselt
valmistatud programmikaante vahel,
mille esiküljel esineb mitmeid
valitud balti maalikunstnike värvifotosid.
Kahel eelmisel aastal on see
kava kujunenud mivõrd populaarseks,
et mitmed parlamendiliikmed
on neid raaminud ja riputanud oma
tööruumi või isegi koju.
Balti õhtu tähtsus seisab esijoones
selles, et olles kujunenud kõige
popularasemaks sündmuseks Parla-mendimäel,
on ta ühtlasi meeldetu-letuse'ks
valitsusele, parlamendiliik-meile
ja välisriikide esindajaile, et
Balti riikide okupatsioon on- ikka
veel jätkuv ning et ühel päeval peab
see ebariormaalrie oluikord tulema
lahendamisele. Kuigi see sõnum esitatakse
elegantse mantli all esijoones
välisriikide saadikute osavõtu
saavutamiseks, on see seda mõjukam,
et sündmus viiakse läbi balti
rahvusgruppide esindajate osavõtul
elunevalt üle Kanada. luba see põhimõte
üksi tagab ning loob aluse parlamendiliikmete
laialdasele osavõtule.'
•
Teiselt poolt Balti õhtu populaarsus
ning lugupidamine rahvusgruppide
keskel, eriti eestlaste osas, annab
sellele sündmusele majandusliku
aluse. Veelgi laialdasem osayõtt
rahvusgruppide esindajate poolt on
aga kahjuks piiratud parlamendihoone
lääneblokis asuva Conföde-ratsiooni
esindussäali mahutavusega.
Kuna Ottawa Eesti Selts peab
Ikäesoleval aastal Vabariigi aastapäeva
23. veebruaril, seega Balti Õhtu
eelpäeval, siis aitab see Balti õhtu
sündmusi laiendada praktiliselt
kahele, päevale, millest kolm Balti
, riikide konsulit osa võtavad. Seejuures
tuleb ve'.i meenutada seks puhuks
avatud balti rahvusgruppidie
kunstinäitust Kanada Rahvuslikus
Arhiivis ja raamatute ning margi-näitust
Ottawa raamatukogus. Sellele
lisandub baltlaste saavutuste näitus
Ottawa ülikooli aulas. 'See on
võimalikuks kujunenud veel laialdase
Montreali eestlaste osavõtu tõttu,
kes selleks puhuks bussidega kohale
sõidavad.
JGAVESE LEEGI"
TSEREMOONIA
pttawasse väljasõidu tulipunktiks
kujuneb 23. veebruaril pärast IÕUP
nat toimuv tõrvikute tseremoonia
parlamendihoone ees oleva „igavese
leegi" juures, et avaldada Kanadale
tunnustust, et see maa on vastu võtnud
ja omale kodu loomise võimal-duše
andnud neile balti rannikult
pärinevaile põgenikele, kes oma kodumaalt
on tõrjutatud Nõukogude
Vene okupatsiooni tõttu. See ..igavese
leegi" tseremoonia on parlamendiliikmete
seas juba leidnud
laialdast poolehoidu 'ja isegi lubatavat
isiklikku osavõttu. Eriti silmapaistvaks
kujuneb see sündmus oma
positiivse iseloomu tõttu, kuna kõik
teised Parlamendimäel toimuvad
rahvakogunemised ija demonstratsioonid
on oma loomult olnud negatiivsed,
s.o. kas . protestimise või
,nõudmise eesmärgü.
„Igavese leegi" tseremoonia oli kõne
all Balti Liidu juhatuses juba
möödunud suvel, kuid siis suhtusid
lätlased ja leedulased sellesse eitavalt
osavõtjate puuduse kartusel.
Montreali eestlaste algatus ja osavõtt
aga tõendab, et laialdasi sündmusi
on võimalik teostada. Siinjuures
tuleb meenutada ilO aastat tagasi
Balti õhtu saamislugu, mis toi-mus
tänu Toronto ed&tlaskonnale,
kes A. Viirlaidi raamatu ..Ristideta
hauad" kinkimisega kõikidele parla-mendihikmetele
pani aluse Balti öh-tüte
tekkimisele.
„Igavese leegi"' juures toimuv külastus
organiseeriti . ja teostati
Montrealis asuva EKIN liikme H.
Laaneotsa ja Montreali Eesti Seltsi,
juhatuse kaasabil eesotsas esmehe
R. Leithamiga.
Baki Õhtu eelõhtul toimub Arts
Centre'i salongis Ottawa ^esti Seltsi
Vabariigi aastapäeva aiktus Balti riikide
konsulite osavõtul. Aktusest yõ>
tavad osa ka Montreailist kohale soh-nud
eestlased. j
: ' ' W. P^NT
JUMALATEENISTUS
EHATARES ii
Pühapäeval, 24. jaanuaril pidas
abipraost Tõnis Nõmmik „Ehatare"
seltskondlikus saalis jumalateenistu.
se. Organist Georg lital oH kaasa
toonud oma elektroon-oreli, kuna '
„Ehatarer' puudub klaver. Praegu
on korraldamisel raamatukogu Lydia
ja Adfi Abelini vilunud kaasabil.
sed esinesid „Taliharjal". Esinetakse
veel Mississaugas koolidele, ja
„Can. Fittness Congressil", kus loenguga'
esineb Eyelyn Koop: „Tervis-hoiuvõimlemise
ja rütmilise võimle-mise
ühine suund."
Mais on Ontario sportlaste „Awärd
banquett", kuhu Kalevi tüdrukud on
kutsutud esinema. Suureks sündmuseks
on see. et Kalevi ..seeniorel
ii t" on kutsutud esinema Indiasse.
Kus sealne haridusministeerium
loodab moodsat võimlemist arendada:
Juba 1978 a. kalevlaniiad tegutsesid
samasuguse projektiga Hiinas
kus esineti tuhandetele ja pärast anti
seminare ja demonstratsioone kooliõpilastele
ja õpetajatele. Veel praegu
tulevad kutsed Hiinalt Kalevi organisatsioonile
tööd jätkama.
Kui Kalevi noorte reisi ettevalmis-,
tused õnnestuvad siis iküjastatakse
peale India ka Shveitsi, kus toimuvad
suured võimlemi&pidustused.
Kalevlannad on pidevah seal esinenud
ja on alati maailma künrne parima
rahvuse hulka valitud.
Kalev Estienne laste ja teismeliste
rütmilise võimlemise rühmad te-,
gutsevad üle linna ja kõikidel argipäeva
Õhtutel. Laupäeviti pärast lõunat^
ja ennelõunat tegutsevad- laste
ja teismeliste rühmad Deer Pargis
(St. Clair & Yonge) ja Hödson Public
School'is (Mt. Pleasant & Davis- /
ville). Informatsiooniks helistada ^
465-7020 või 889-7889. ' t
LV. AASTAPÄEVA
SE KAVA
E.V. aastapäeva aiktuse kava on
valmis, 1. Lippude sisenemine —
gaidid ja sfkaudid, 2. 0 Gänada, 3.
Palvus — praost E. Lepik („Laur
date Deo" viimane osa ,jEstonia"
segakoori ja koraaliga), 4. Langenute
mälestamine — (TJE. Võitlejate
ühing, ^Haudadele" „iEstonia" segakoorilt),
5. Tervitused väliskülalistele
Toomas Marley, 6. Tervitused
eestlastele — aupeakonsuli L
Heinsoo, 7. Aktuse ^kõne — Olav
Tammärk (Chicagost), 8. Esinevad
T.E;S. Lasteaia kasvandikud, 9. Tervitused,
10. Kontsert osa. Kantaat
„Sina suudad" milles kaastegevad A.
Kittask, A. Raudkepp, C, Kipper ja
Peetri kog. Puh'kpillide Oi^kester.
Toronto Eesti Seltsi esimees Anne
Tüll ütles, et kava muusikalise osa
koostamisel on kasutatud ainult Torontos
asuvate eestlastest autorite
töid j a kava täitjateks on valdavas
enamuses noored. Püüdluseks on olnud
kavasse midagi uut sisse tuua.
27. märtsil on T.E. Seltsi korraldusel
Cedarbrae Gollegiate Inst.
suures saalis kireva kavaga kevadpidu,
kus kavas muusikalisi etteikan-deid.
• teatrit, ning deklamatsioone,
rahvatantsu ja võimlemist jne. Saal
mahutab 1200 inimest
MERI, KÕRRED,
MARDISANDID
T.E.R.R. Kungla tavaks saanud
igaaastane suurüritus pakub 6. märtsil
vaheldusrikast kava, nagu ilmneb
pealkirjast.
Nagu teada on meremehed tuntud
elumehed :kes kasutavad võimalusi
nag^u n^ed tulevad -—nii kalasaagi
kui ika naiste suhtes. Palju võib ka
juhtuda kui mehed on mer6l ja naised
üksinda jäetud! Kui nädalalõpp
on kätte jõudtiud, algab küla.tantsupidu.
Seltskondlik õhtu haarab kõiki
nööri. Tehakse ka jõuproove. Kes on
tugevaim noorte hulgas? Õhtu lõpu-tantsu
ajal hajuvad noored laiali ootama
järgmist pidu. ' ^
Kavaga sügisesse jõudes saabub
Mardipäev.
.|Mardi'küüned külmetavad, mardi
varbad valutavad!" — mi kostis laul
sügisõhtul läbi küla!
Mardipäev oli. eesti rahvakalendris
üks omapärasemaid tähtpäevi,
seotud paljude kommetega. Tavaliselt
'(cogunesid noored mõnes talus
kus ümber riietuti. nii et neid ära
ei tuntaks. Valiti mardi-isa ja mardi-
^ ema. Teised osavõtjad olid, mardilapsed
või siis maskeerisid nad endid
mõneks loomaks. Üheskoos mindi
täiust tallu andeid koguma.
Väikesed lapsed muidugi kartsid
mardisante ja peitsid endid vanemate
selja taha. Taluperemees ja -^pe-renaine
aga tõid joogid ja toidud
välja. Martide laulu ja tantsu eest
tuli ju tasuda — see- tõi põldudele
viljakust ja talule onne.
Selles lõbusas kavas pakuvad
muusikaalset toetust Lindau ansambel,
„Jaaniku" ja „Positiivsed mehed",
.Tulge teiegi veetma mõnusat õhtut
meie fantaasia vallas!
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 4, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-02-04 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820204 |
Description
| Title | 1982-02-04-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | MEUAPÄEVÄL, 4. VEEBRUARIL - T H U R ^ M Y , F E B R U M Y .4 ,^3eie Elu" nr. S (1666) 1982 Eesti Gaiderite Kogu Kanada Koondise ,Talihari '82 kult seitsmes peakorraldaja Aino Pähn(rahvariides)' kokku nii vanemaid kui nooremaid. Pildil kava täitjad ja korraldajad. Vasa- — stseen lühinäidendist „Õhtu kodutalus". Vasakult: Margus Tae, Lisanne ja Harri Mürk esitasid katkendi M. Ibseni „PeerGyntW. ^ Foto—0 Haamer mp Eesti Gaiderite ICogu Kanada Koondise ^Talihari '82" pühapäeval Eesti Majas tähistas tõelist taliharja, sest pilved puistasid ohtralt lund ja tuul keerutas seda hangedesse. Vaatamata tõsisele talveibnale ja lumesajule täitusid E. Maja suures saalis lehvikukujuliselt asetatud pikkade laudade iimber Istekohad peaaegu viimaseni. ; EGKKK|uhataja gdr Hilja Kuulma ütles kõigile tere tulemast. Kotkajärve on kujunenud aastate jooksul armsamaks laagripaigaks. Et Kütkajärv ole'ks kogu ulatuses Eesli järv, selleks tuleks ostuteel oman-da^ da osa järve kallast ja „tänase ürituse tulu läheb ostu toeta^niseks'• —lõpetas H. Kuiitma. : Merike Toomes, dddameeris H. Visnapuu luuletuse' „Tali'hari". Betti Alver'i 75 a. sünnipäeva :tä- .histamiseks.Lydia;Vöhu-Viksten luges Betti Älveri luuletusi „Suurest haardest" ja „Süda" ning ballaadi „Kaks saarlasfv Hannes Oja 'andis ülevaate luuletaja elukäigust ja läbilõike ta kirjanduslikust 1 tegevusest ja löomingüšt.;^^ , '•;] . Sopran Elna Ube laulis J. Aaviku „Kodutee" ja iP. Ardna „Tütarlaps kodumaata", ^laveril:; saatis 'Aino Kat'kendi,,A,se surm" H. Ibseni: ,,PeerGynt'ist"' esitasid iLydia Vohu- Viksten ja Harri Mürk. Muusika öli Alan Teder'ilt. A. Kittask; laulis: H. Rassai—- „Mu kodui^annar' •' P. Tammeveski seades ja E. Aav'a„Tervitus kevadele. Klaveril saatis Aino Kurg. Aplausi Yaigistamiseks tuli anda lisapalana P,' Tammeveski „Üks atnus õis", mis osutus a^^ „Õliga tule kustutamiseks". , •' A. Kittask andis üle Eesti Skaudi-sõprade Seltsi esindajale Margus Taele Kotkajärve maaostuks Tallinna; Paviljoni Sõprade ja EKN'i Iste ki 500 dollariie koosviibijate aplausi saatel. / ,;Ka]ev Estienne" võimlejad Eve-lyn Koop'i juhatusel esitasid rea numbreid nii algajate, edasijõudnute ning solistide klassis, saades teenitult tugeva aplausi. Lühinäidendi „õhtu tkodutalusi" esitasid Lisanne Vaher, Margus Tae, Kristina Valter, Russel Illingworth, • Peeter Sõrra ja Ilmar Kütt. ' Lõpunümbrina tulid lavale „Kung-la" rahvatantsijad Robert Kivi jti° hatusel tantsides mõned rahvatants sud, lõpetades „Tuljakuga". Pillime» heks oli Peeter Sõrra. Ngdr Ilme Paar hoolitses loterii eest. 'Kinkidena oli kogutud üle kolmesaja esemese loterii võitudeks. Suur hulk neist olid nägusad ja väärtuslikud käsitööesemed. Suure hulga võiduvõimaluste tõttu oli ka õnnelikke võitjaid tublisti. • aa ta RIPPUVAD,LAEB M VAHESEINAD KORRÄÜK Töö - TASUTA HINDAMINE 6016 YONGE ST., WILLOWDALE Mlll])*i.U]i||J|ij|JM|i).l^^|,yfBnyff|yil.^tj;j,lll»I.UI« Foto — 0 . Haamelr , Paar päeva enne jõule saabus „Wintariost" lubatud $14,000 ja Siht. kapitalilt $1,000. Sihtkapitali raha on algkapitaliks järgmisteks Loomingu-liäevadeks, mis tõenäoliselt toimujad '83 aastal .EŠT0"84 eelvalmistu^ seks. Kus tänavused Loomingupäe-vad OÜd pea-miselt isiklikuks kultuu» rf arendamiseks, siis Looming '83 on mõeldud ühiskondliku kultuuri teeninduseks. t/Lopmingu" eesmärgiks oii kultuurilise tegevuse larendaml-mie Välis-Eestis.) Sellest rahast oli meil võimalik Jõekäärut toetada $2,000 dollariga üüri näol. On ka Võimalik välja anda/ kevadeks „Loomiiigu" kokkuvõ-teraamat, milleks ön I juba piigisest saadik töötanud toimetajate' kolleegium raamatukoguhoidja Lilian Puusti juhtimisel. Lilian Puust oli ka ^Wijilario" toetuse saamise peaõienaaja, kusjuures arvepidamisega aitas kaasa Ilo Puhm. Toetusi saamideks oli EKN (Laas Leivatiga eesotsas) meie käendaja ja usaiduskirjad kirjutasid koii-sul Ilmar Heinsoo ja Eesti Ühispangast LPeters, •,ÄILIPSl|'LAUL" , •.; v Huvitavaks teemaks kujunes Mark Teose poolt laagrile õpeWud Kiki" lipsu laul". Nimelt, see lööklaul oli möödunud suvel Eestis väga populaarne — nõnda siis eestlased kahel-pool merd laulsid sama laulu. Silmapaistev vahe oli, et siin iaulsime seda sihi-must-välge lipu all. Laupäeva õhtuks oli Uxbridge j kikiläpsudešt Laulu refrään on järgmine: Kikilips teeb mehe shikkiks [CJkilipsü pühaks pean Kikilipsuga siin ilmas kõik ma kätte saan Kikilips teeb lahti uksed. Murrab lahti südamed Ei kikilipsu vastu saa :Siin maa peal keegi veel. Selle peale sepitses Miss ESTO '80 Helle Leitham sobivad sõnad daamidele ja kirjutas: Sametpael teeb naise shikkik.s, jne. Nõnda siis, ka nalja oli laialt väga kõrge tasemega, loengute ja muu te-gevvise kõrval. / sireemiseki Mälestuskilde on veel palju. Näiteks: spontaane tants, mi^^ jpuhkes esimesel õhtul Liina Meriloo ja Erik Teose pillide saatel; Tiina Lipp-Lep-piku süras ettekanne oma tööalast kus, öli näha, et inimene armastab oma ametit/ Valli Naelapea siigava sümbolismiga seotud muinasjutt, Malle-^Mai Schusteri. tangoklassid i,puujalgsetele", Aita Susi päevaleht, Lippude professionaaisus, et inimeste seest välja kiskuda tundeid, Hedy Ann Tammerki hoolsus kopeerimis-masina juures kui jälle mõnel loo-minglasel välk pähe bh löönud, Hans Westerblomi 28-tunnilised päevad pimikus õpilastega, et programmid vjalmis saaks, Ronian Toi paneel kus valgustati muusikuid kui inimesi, jne..-,' • z;-"^ -Xõikidele kes sellesse ideesse us° Kalev Estienne noorteriihni on jjj-. ba 2 aastat järjest võitnud üle-kana' dalistel võistlustel kuldmedali moodsas võimlemises. 1981. aastal võistlesid 7 provintsi, kus Ontario provintsi esindajad Ja võitjad olid Kalev Estienne noorte võistlusrühm. Tütarlaste vanus 12—14 aastat. Nüüd Kalev Estienne valmistab ette oma igaaastaseks kevadesinemi-seks, mis toimub mais Minkler auditooriumis Esitatakse 5 Uut kava ja korratakse publiku soovil' osaliselt St. Lawrence €entFe'i esinemist St. Lawrence Centre'is esinemine oli mullu üks huvitavamatest ja pare matest; mida Kalev Estienne on publikule pakkunud. Kalev Estienne võimlejad on saanud Ontario peaministri tunnustus-kirja .1981 aastal. Tütarlasterühm ja seenior eliitvalikrühmad valmistavad ette veel mitmeks ikevadesinemi-tütarlap-kusid ja kaasa aitasid, suur, suur tänu. -ri ••• Tänu veel ,Meie Elu" kaastöölisele VallyJohankonile kes meie külalisena viibis r ädal aega laagris ja kes meid kostitas värskete Meie Elo"- • ' • " !ALTI OHTU PARLAMENDIMÄEL LKUBERNERI PATRONAAZHI AU X Balti õhtu ettevalmistused Ottawas on jõudnud lõpufaasi. Selle korraldav komitee on juba tuntud 'eelmistest aastatest koosseisuga: EKM abiesimees W. Pent, Läti Uidu esindaja dr. £. Parups ja Leedu Ühiskonna Kanadas esindaja J. Da-nys. Rotatsiooni järgi on koordineerivaks rahvusgrupiks sel aastal leedulased. Korral^va i komitee tegevuse edu ja tulemus tughieb ainult eelmistest aastatest loodud kontaktidel, millised on asendamatud antud olukorras ja keerulised muutuvas poliitilises Õhkkonnas Parlamen-dimäel. Tuleb nentida, et ainult baltlaste rahvusgrupid Kanadas on saavutanud sellise võimaluse parlamendihoone ja selle restorani kasutamiseks ainukesena teiste rahvusgruppide keskeL Nagu juba eelteatena on sõnum ajakirjanduses läbi käinud, on eelolevaks Balti õhtuks oma nõusoleku osavõtuks andnud Kanada kind-ralkuberner Edward Sohreyer. Sellest olenevalt on õhtu ettevalmistused kulgenud erirada mööda, kus ettevalmistustööde teostamisel tuleb pidada sÜma^ kindralkubemeri ins-titutsiooni tiindelikkust, kuna kõikidel programmidel ja kutsetel' figureerib lause, et sündmus toimiib kindralkuberneri patronaazhi all. Mõnevõrra erinev on ika õhtu kestel kõnelejate koosseis nuig järjekord. Nji ei toimu sel õhtul mitte valitsuse liikme kõnet, kuna valitsuse hoiak või seisukoht peegeldub ning esitatakse kindralkuberneri sõnavõtu kaudu. Üldiselt näe^b protokoll ette, et mingi kõne ei tohi varjutada nada titulaarpea esinemist. Juba kolmandat 'korda esitatakse õhtu trükitud programm eriüselt valmistatud programmikaante vahel, mille esiküljel esineb mitmeid valitud balti maalikunstnike värvifotosid. Kahel eelmisel aastal on see kava kujunenud mivõrd populaarseks, et mitmed parlamendiliikmed on neid raaminud ja riputanud oma tööruumi või isegi koju. Balti õhtu tähtsus seisab esijoones selles, et olles kujunenud kõige popularasemaks sündmuseks Parla-mendimäel, on ta ühtlasi meeldetu-letuse'ks valitsusele, parlamendiliik-meile ja välisriikide esindajaile, et Balti riikide okupatsioon on- ikka veel jätkuv ning et ühel päeval peab see ebariormaalrie oluikord tulema lahendamisele. Kuigi see sõnum esitatakse elegantse mantli all esijoones välisriikide saadikute osavõtu saavutamiseks, on see seda mõjukam, et sündmus viiakse läbi balti rahvusgruppide esindajate osavõtul elunevalt üle Kanada. luba see põhimõte üksi tagab ning loob aluse parlamendiliikmete laialdasele osavõtule.' • Teiselt poolt Balti õhtu populaarsus ning lugupidamine rahvusgruppide keskel, eriti eestlaste osas, annab sellele sündmusele majandusliku aluse. Veelgi laialdasem osayõtt rahvusgruppide esindajate poolt on aga kahjuks piiratud parlamendihoone lääneblokis asuva Conföde-ratsiooni esindussäali mahutavusega. Kuna Ottawa Eesti Selts peab Ikäesoleval aastal Vabariigi aastapäeva 23. veebruaril, seega Balti Õhtu eelpäeval, siis aitab see Balti õhtu sündmusi laiendada praktiliselt kahele, päevale, millest kolm Balti , riikide konsulit osa võtavad. Seejuures tuleb ve'.i meenutada seks puhuks avatud balti rahvusgruppidie kunstinäitust Kanada Rahvuslikus Arhiivis ja raamatute ning margi-näitust Ottawa raamatukogus. Sellele lisandub baltlaste saavutuste näitus Ottawa ülikooli aulas. 'See on võimalikuks kujunenud veel laialdase Montreali eestlaste osavõtu tõttu, kes selleks puhuks bussidega kohale sõidavad. JGAVESE LEEGI" TSEREMOONIA pttawasse väljasõidu tulipunktiks kujuneb 23. veebruaril pärast IÕUP nat toimuv tõrvikute tseremoonia parlamendihoone ees oleva „igavese leegi" juures, et avaldada Kanadale tunnustust, et see maa on vastu võtnud ja omale kodu loomise võimal-duše andnud neile balti rannikult pärinevaile põgenikele, kes oma kodumaalt on tõrjutatud Nõukogude Vene okupatsiooni tõttu. See ..igavese leegi" tseremoonia on parlamendiliikmete seas juba leidnud laialdast poolehoidu 'ja isegi lubatavat isiklikku osavõttu. Eriti silmapaistvaks kujuneb see sündmus oma positiivse iseloomu tõttu, kuna kõik teised Parlamendimäel toimuvad rahvakogunemised ija demonstratsioonid on oma loomult olnud negatiivsed, s.o. kas . protestimise või ,nõudmise eesmärgü. „Igavese leegi" tseremoonia oli kõne all Balti Liidu juhatuses juba möödunud suvel, kuid siis suhtusid lätlased ja leedulased sellesse eitavalt osavõtjate puuduse kartusel. Montreali eestlaste algatus ja osavõtt aga tõendab, et laialdasi sündmusi on võimalik teostada. Siinjuures tuleb meenutada ilO aastat tagasi Balti õhtu saamislugu, mis toi-mus tänu Toronto ed&tlaskonnale, kes A. Viirlaidi raamatu ..Ristideta hauad" kinkimisega kõikidele parla-mendihikmetele pani aluse Balti öh-tüte tekkimisele. „Igavese leegi"' juures toimuv külastus organiseeriti . ja teostati Montrealis asuva EKIN liikme H. Laaneotsa ja Montreali Eesti Seltsi, juhatuse kaasabil eesotsas esmehe R. Leithamiga. Baki Õhtu eelõhtul toimub Arts Centre'i salongis Ottawa ^esti Seltsi Vabariigi aastapäeva aiktus Balti riikide konsulite osavõtul. Aktusest yõ> tavad osa ka Montreailist kohale soh-nud eestlased. j : ' ' W. P^NT JUMALATEENISTUS EHATARES ii Pühapäeval, 24. jaanuaril pidas abipraost Tõnis Nõmmik „Ehatare" seltskondlikus saalis jumalateenistu. se. Organist Georg lital oH kaasa toonud oma elektroon-oreli, kuna ' „Ehatarer' puudub klaver. Praegu on korraldamisel raamatukogu Lydia ja Adfi Abelini vilunud kaasabil. sed esinesid „Taliharjal". Esinetakse veel Mississaugas koolidele, ja „Can. Fittness Congressil", kus loenguga' esineb Eyelyn Koop: „Tervis-hoiuvõimlemise ja rütmilise võimle-mise ühine suund." Mais on Ontario sportlaste „Awärd banquett", kuhu Kalevi tüdrukud on kutsutud esinema. Suureks sündmuseks on see. et Kalevi ..seeniorel ii t" on kutsutud esinema Indiasse. Kus sealne haridusministeerium loodab moodsat võimlemist arendada: Juba 1978 a. kalevlaniiad tegutsesid samasuguse projektiga Hiinas kus esineti tuhandetele ja pärast anti seminare ja demonstratsioone kooliõpilastele ja õpetajatele. Veel praegu tulevad kutsed Hiinalt Kalevi organisatsioonile tööd jätkama. Kui Kalevi noorte reisi ettevalmis-, tused õnnestuvad siis iküjastatakse peale India ka Shveitsi, kus toimuvad suured võimlemi&pidustused. Kalevlannad on pidevah seal esinenud ja on alati maailma künrne parima rahvuse hulka valitud. Kalev Estienne laste ja teismeliste rütmilise võimlemise rühmad te-, gutsevad üle linna ja kõikidel argipäeva Õhtutel. Laupäeviti pärast lõunat^ ja ennelõunat tegutsevad- laste ja teismeliste rühmad Deer Pargis (St. Clair & Yonge) ja Hödson Public School'is (Mt. Pleasant & Davis- / ville). Informatsiooniks helistada ^ 465-7020 või 889-7889. ' t LV. AASTAPÄEVA SE KAVA E.V. aastapäeva aiktuse kava on valmis, 1. Lippude sisenemine — gaidid ja sfkaudid, 2. 0 Gänada, 3. Palvus — praost E. Lepik („Laur date Deo" viimane osa ,jEstonia" segakoori ja koraaliga), 4. Langenute mälestamine — (TJE. Võitlejate ühing, ^Haudadele" „iEstonia" segakoorilt), 5. Tervitused väliskülalistele Toomas Marley, 6. Tervitused eestlastele — aupeakonsuli L Heinsoo, 7. Aktuse ^kõne — Olav Tammärk (Chicagost), 8. Esinevad T.E;S. Lasteaia kasvandikud, 9. Tervitused, 10. Kontsert osa. Kantaat „Sina suudad" milles kaastegevad A. Kittask, A. Raudkepp, C, Kipper ja Peetri kog. Puh'kpillide Oi^kester. Toronto Eesti Seltsi esimees Anne Tüll ütles, et kava muusikalise osa koostamisel on kasutatud ainult Torontos asuvate eestlastest autorite töid j a kava täitjateks on valdavas enamuses noored. Püüdluseks on olnud kavasse midagi uut sisse tuua. 27. märtsil on T.E. Seltsi korraldusel Cedarbrae Gollegiate Inst. suures saalis kireva kavaga kevadpidu, kus kavas muusikalisi etteikan-deid. • teatrit, ning deklamatsioone, rahvatantsu ja võimlemist jne. Saal mahutab 1200 inimest MERI, KÕRRED, MARDISANDID T.E.R.R. Kungla tavaks saanud igaaastane suurüritus pakub 6. märtsil vaheldusrikast kava, nagu ilmneb pealkirjast. Nagu teada on meremehed tuntud elumehed :kes kasutavad võimalusi nag^u n^ed tulevad -—nii kalasaagi kui ika naiste suhtes. Palju võib ka juhtuda kui mehed on mer6l ja naised üksinda jäetud! Kui nädalalõpp on kätte jõudtiud, algab küla.tantsupidu. Seltskondlik õhtu haarab kõiki nööri. Tehakse ka jõuproove. Kes on tugevaim noorte hulgas? Õhtu lõpu-tantsu ajal hajuvad noored laiali ootama järgmist pidu. ' ^ Kavaga sügisesse jõudes saabub Mardipäev. .|Mardi'küüned külmetavad, mardi varbad valutavad!" — mi kostis laul sügisõhtul läbi küla! Mardipäev oli. eesti rahvakalendris üks omapärasemaid tähtpäevi, seotud paljude kommetega. Tavaliselt '(cogunesid noored mõnes talus kus ümber riietuti. nii et neid ära ei tuntaks. Valiti mardi-isa ja mardi- ^ ema. Teised osavõtjad olid, mardilapsed või siis maskeerisid nad endid mõneks loomaks. Üheskoos mindi täiust tallu andeid koguma. Väikesed lapsed muidugi kartsid mardisante ja peitsid endid vanemate selja taha. Taluperemees ja -^pe-renaine aga tõid joogid ja toidud välja. Martide laulu ja tantsu eest tuli ju tasuda — see- tõi põldudele viljakust ja talule onne. Selles lõbusas kavas pakuvad muusikaalset toetust Lindau ansambel, „Jaaniku" ja „Positiivsed mehed", .Tulge teiegi veetma mõnusat õhtut meie fantaasia vallas! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-02-04-04
