Meie Elu = Our life, February 4, 1982

              1666) 1982
ass
sgruppidie
lyuslikus
ing margi-fgus.
Selle-ituste
riäi-
See on
tel laialda-
)tu tõttu;
?ga kohale
ilipunktiks
[ärast lõur
eremoonia
ja ,>igavese
Kanadale
vastu võt-lsevõimal-rannikult
|s oma ko"
lõukpgude
See „iga-
6n parla-leidnud
lubäta-
Iritl silma-
Idmus oma
kuna kõik
toimuvad
(emonstrat-
[inud nega-
Itimise või
mm oli kõ-
Ituses juba
ts suhtusid
llesse eita--
kartusel,
is ja osa-
Idäsi sünd-i..
Šiinjuu-
[astajt taga-mis
toi-paäkonnale,-
.Jlistideta
idele parla-
|e Balti õh-
Itoimuv kü-.
la teostati
liikme H.
Eesti Seltsi
iaš esmehe
>imub Arts.
LEesti Seltsi
lis Balti rii"
:tusest. võ>
kohale sõit-
W. PENT
laril pidas
„Ehatare"
iateenistu.
oli kaasa
>reli, kuna
|er. Praegu
^tukogu Ly-kaasabil.
RED,
DID
laks saanud
|kub 6. märt-nagu
ilm-lehM
tuntud
id võimalusi
nii kalasaagi
üju võib ka
raerel ja nai-
|i^ nädalalõpp
Jcüla tantsu-laarab
kõiki
Joove. Kes on
I? õhtu lõpu-red
laiali oo-ides
saabub
iavad, mardi
iJi kostis laul
i^ahvakalend-d
tähtpäevi,
tega. Tavali-mõnes
talus
et neid ära
isa ja mardi-olid
mardi-isid
nad en-heskoos
min-:
oguma. V
dugi kartsid
Taid vanema-mees
ja npe-fd
ja toidud
ft tantsifleest
kõi põldudele
ps pakuvad
lindau ansam-
Isrtiivsed me-hõnusat
õhtut
mu it
(Näide G. ISIeeme.illustratsioonidest)|
teekonna Austraaliasse &ülalisetendusteks sealsetele Eesti Päeva»
ning hiljem Sydneys ja Vancouveris teostas hiljuti Ka­nada
Eesti Teater. Teatri kavas oli August Gailiti 90. sünniaasta tähista­miseks
sõnalis-müusikaline põimik ,^e tõuske Jälle!'' nhig Ri. Andre dra-
^Leegitsev süda". Kaastegevad olid näitejuht Rein Andre, Vüh
ve Andre, sopran Tamara MorfsslM Ja Rdn .Andre. jun. lavapilt oli Arthur
samuti komponist, ikes lõi populaar­se
„Aloha Oe" laulu, x
Ümiseme meiegi ,,Aloha Oe" viisi
ning leotame jalgu Waikiki rannas.
Üleni vette pole sedkord mõtet min­na,
sest mänjad oleme juba nagunii.
Taevaluugid on valla ning tervel ihul
pole kuiva 'kohta. Paterdame palja­jalu
loigust Ibiku Waikiki uhkel pea­tänaval
Kalakaua avenüül ning lõbu
on laialt!
• Oleme Tamaraga kahekesi, sest
noor-Rein on kuskil ametis oma lai-nelauaga
ning suur-Rem viidab juba
teist päeva oma ikällist aega Toron­tos
vaevaga icoklcupandud lavastu­seks
tarviliku helilindi otsimisega.
Kui enamik heliplaatide-ärisid ja
stuudiod on läbi helistatud ja uued
plaadidki ostetud, ilmub kadunud
helilint päevavalgele!
' Troopikavihm möödub kiiresti.
Taals särab päike pilvitus taevas
ning taas noogutavad jõulumehed
oma kunsthärmas valgeid habeme-tutte
Meie Kalikimaka! — Häid jõu-
Kanada Eesti Teatri lavastiise
,,'Kohtumine vanas majas" lõppedes
tuli näitejuht Rein Andre juurdfe
keegi kena daam publikust. On pal­ju
teisigi, kuid mag Tiiu Saläsoo'1 on
ütelda midagi väga erilist. Austraa­lia
Eesti Seltside Lüdli kultuuriala
juhatajana teeb ta ettepaneku Ka­nada
Ebti Teatrile 1981. a. toimuva­tel
Eesti Päevadel Milalisetenduse
andmiseks. Kutse on liiga meeldiv,
et selle teostumisse uskuda, kuid
liiga meeldiv, et seda täielikult unus-
Mag. Tiiu Sälasoo on «külaskäigul
Torontos. Kohtume taas. Kutse keh­tib
veelgi tungivamart ning lisaks
esitab ta veel soovi meie osavõtuks
ning Rein Andrele ettepaneku Aust­raalia
eestlaste Metsaülikooli Teatri-seminari
juhtimiseks. Tiiu Salasoo
on nimelt koos oma abikaasa dr.
Inno Salasooga ka sealse Metsaüli^
kooli rajajad ja juhid. Mõtted hak­kavad
idanema ning pifckamöödia
teoks saama. Ku-javahetuSi, „käsi-post"
postistreigi ajal ja arvukad
kaugekõned aitavad teha lõpliku
jaatava otsuse.
Külm ja lumine jõulueelne Toron­to.
Oleme oma peredega juba jõulu­puude
ümber jõululaulud laulnud ja
kingid avanud. Pika reisi ootusäI^e-vüs
aina tõuseb.
„Rabaš.kom raputelks kiskus korm kergitdles o 114. lugu, read 826
G. Neeme illustratsiõomdest)-
i\
San Francisco on vana tuttav. Kaa-bel-
trammid logisevad veelgi enam
kui varem Veiie Künkast pidurite
rägisedes üles ronides ning sõitjate
klammerdudes istmete -või toetus-rihmade
külge. Sellegipärast kukub
sulle, mõni siille või su varba sini-sdks.
Hipid on ammugi mujale koli­nud,
kuid midagi on neistki linna
meeleolu-pilti mälestuseks jäänud.
Udi^ tiheneb ning haihtub jälie.
Kurdse Värava Sild on 'kaarjalt üle
silmapiiri, Alcatrazy vangide saar on
tiihi ning endiselt isoleeritud. Parv-iaevad
ning purjepaadid libisevad
peagu häjäletult linna ja Sausaliio
vahel .Fišh€rman's Wharf lõhnab ka­ladest,
mudast ja tõrvast. San Fran­cisco
ei jäta kedagi ükskõikseks. Ta
on küll vana hea tuttav, kuid alati
uus ja erutav. Kõnnime varbad vilH
ja südamed rahutuks.
Maailma suurim saar ning väik­seim
tkontinent. Peagu sama suur
kui USA mandriosa, (kuid rahvaar­vult
võrdn^ Kalifomia või New Yor­gi
elanikkonnaga. Mitmed kliima­vööndid,
aastaajad on vastupidised
Kanadale. Kõrgmäed, lumeväljad,
kõrbed, lagendikud, vihmametsad,
korallikarid rannajoonega rööbiti
üle tuhande miüi ulatuses. Rikas
maapõuevaradest, 14 milj. elanikku,
. nende hulgas muidugi ka Austraalia
põliselanikud aborigeenid (neid ar­vatakse
sisse rännanud olevat 40 000
aastat tagasi). 150 milj. lammast!
Ning üldiselt ja alati: ,,'No worries!"
MeIboume'is eluneval tuntud ees­ti
kunstnikul Gunnar Neemel on hil­juti
valminud ^jKalevipoja" illust­ratsioonide
kogu, arvult 120 joonist
suurusega 75x50 ja 40x50 cm.
Mõte luua oma illustratsioonid
^Kalevipojale" tekkis G. Neemel üle
veerandsajandi tagasi, mil ta halckas
tegema sellekohaseid katseid sobiva
stiili otsingu], uurides ja analüüsi­des
samal ajal seda eepost, et tungi­da
selle etnograahlisse ja vaimsesse
olemusse. Kavatsuse teostamist ta­kistas
aga ajapuuduse kõrval veel'
rohkemgi teadlikkus sellise vastu­tusrikka
töö jaoks vajaliku küpsuse
puudusest. J I
Samasugused, kahtluseid valdasid
mäletatavasti ka Kristjan Rauda, ke­da
köitis mõte, „Kalevipoja" illust­reerimisest
juba alates aastast 1911,
kuid kes veel 1935. a,, 'kui talle tehti
ettepanek valmistkda illustitatsioone
„Kälevipoja" uue väljaande jaoks,
kahtles veel kas tal on seda loomin­gulist
'küpsust, mid^ selline töö eel­dab,.
• •
G; Neeme tundis, et ta on selle töö
jaoks küps alles 1980 aastal, mil ta
hakkas innukalt töole oma ammuse
unistuse täitmiseks. Töö sai yalmis
järgmisel aastat, võttes seega ligi
kaks aastat aega leivateenistuse ja
muude tööde ja ülesannete kõrval,
kaasa arvatud ka kirjanduslik loo­ming.
See oli küli üllatav kiirus) kuid
G. Neeme puhul ei ole vaja seda nii
väga imestada, sest tema produktiiv­sus
on lausa fenorrienaalne.
,,KALEVIPOEG''- : ' ^ ' ' •
INSPIRATSIOONIKS vv
,;Kalevipoeg" on teatavasti olnud
inspiratsioonialliikaks paljudele eesti
kunstnikele, kuid - neist kõig<b mar­kantsemaid
tulemusi selle eepose in­terpreteerimisel
ja sellele eeposele
kõige kongeniaalsema stiili loomisel
on seni saavutanud i^Cristjan Raud
oma illustratsioonides ,,iKalevipc>ja'
1935 a. väljaandele. ^
G. Neeme stiil põhjalikult _erineb
K. Raua omast, olles täiel määral
isikupärane. Mida G. 'Neeme tegeli­kult
püüdis tabada ja edasi anda, ön
eelkõige eepose etnograahühe ise­loom,
selle rahvuslik meeleolu, selle
olemus, mille kõige aluseks on Mui-nas-
Eesti algupärane intejhpreteeri-mine
ja selle isikupärane tunnetus
Joonestamisel on G. Neeme ka­sutanud
kolme eri tugevusega pliiat­sit
ja grafiiti ning ipaberina Ulust-reerimispappi.
i
:Om'a illustratsioonides'^ G. Neeme
on kasutanud oma peateenaade kõr=
vai ka rohkeid kõrval- ning vahe-jooniseid,
mis sümboliseerivad ees­ti
maastikumotiive. Joonised on
peamiselt stiliseeritud figuratsioo-nid,
mis on tugevalt mõjutatud rah-variide
ja vöö'kirjade põhjamaisest
'kargusest. 'Stiliseerimise juures on
G. Neeme hoidunud Muinas-Eesti
idealiseerimise kallakust, püüdes
edasi anda eesti rahva ürgsest maa-mehelikku
iseloomu ja mehelikku
tõsidust. Veel enam näib ta olevat
stiliseerimisel silmas pidanud raske-pärasuse
ja tüseduse elementi. Näi=
teks metsad tukkadena ja ka laante-^
na on peaaegu geomeetrilised ku­jundid,
mis mõjuvad kivirahnudena.
Oma illustratsioonides ei pea G.
Neeme täiel määral kinni perspek-tiiviseadusest,
. tulles mõnes suhtes
tagasi nende tsivilisatsioonide primi­tiivse
kunsti juurde; -kus seda e tun­tud,
mille tulemusena sageli puudub
kooskõla pea. ning kõrvalobjektide
propörtsiopnides. Kõrvalobjektid on
sel korral ilmselt redutseeritud sümr
bolite osadeks, ^a kaldub ta, mõni­kord
tugevalt, kõrvale stiliseeritud
figuratiivsest stiilist abstraktsiooni­de
poole, mille tulemuseks ori mõni­kord
peitepiltidena mõjuvad jooni-
•sed. .• '
Kokkuvõttes peab ütlema, et te­gemist
on mitte üksnes uute illust­ratsioonidega,
vaid fea ,jKalevipoja"
uue ja algupärase interpreteerimi­sega.
Selle tulemuseks on stiil, mis
erineb nii Kristjan Raua kui ka kõi­gi
teiste „Kalevipoja" teemadel loo­dud
tööde stülist, olles neist vast
kõige omapärasemaks.
Jääb vaid oodata, mis saatus ootab
neid illustratsioone ja mis. seisuko­hale
asuvad nende suhtes asij atund-
J-ad kunsti alaL, •
V : ^ L.TRETT' :
Endised Vahi :Põllutöök:ooli õpila­sed
ja kolleegid on möödunud suvel
oma 'kooli kauaaegse juhataja agr.
A^ärt Sõrra hauale Tartu Maarja kal­mistul
pannud suure hallist kivist
hauasamba, mille ühte nurka on
raiutud ristikheinaleht. Tekst on:
, Vahi Põllumajandus Koolide endine
kauaaegne Juhataja Mart Sõrra. See
/toimus Vahi Põllutöökooli 60 aasta
kokkutuleku juubeli puhul. Küllalt
on endisi õpilasi sovhoosides juhata­jaid
ja agronoome, kes kokku panid
üle 500 rubla. Agr. Sõrra oli E.V. Rii­givolikogu
hige ja üks põllumeeste
juhte. Töötas Vahi Põllutöökoolis
direktorina kuni Nõukogude oku-
, patsioonini. Suri Tartumaal pärast
sõda. Poeg Jaan suri Saksa sõjaväes
saadud haavadesse, noorem poeg su­ri
sõja tõttu, tütar Mari suri Ed-montonit,
Kanadas.
„ M E I E ELU" asutas Eesti ühiskond
s@s.
lend San Franciscost Oonolulusse
võttis 1936. a. aega 20 tundi, nüüd
oleme kohal 5-ga.
Älohä! Paksuvammülised' jõuluva­nad
pillavad palmide ja tulipunaste
õite vahel higipisaraid oma valgeva-tilisteses
habemeisse. Kõikjal kibe­kiire
ostupalavik. Meil pole enam
jõulü-^meeleolugi. JTunneme endid
pigem juhuslike suvitajaina.
Oahu saar olevat teadlaste arvates
3 miljonit aastat tagasi tõusnud me­repõhjast
vulkaanilise purske taga­järjel.
Oma 607 ruutmiililise maa­alaga
moodustab ta ainult kümnen­diku
Havai saarestikust, kuid 80%
saare elanikkonnast. Saarel pole
kohta, mis oleks Icaugemal kui 11
miili ookeanist. -
" - , • . ' , • .
•Sõidame saare ipõhjaossa. Lõbus
ön lugeda teesilte. Enne Kahaluu,
siis Punaluu. Maastik on vaheldus­rikas
ja lopsakas. Kalurid viivad
võitke välja, vikerkaare kallutudes
üle taevaranna ja mäekuplite. Hä­mardub.
Kaljumüraikas meres, ni­mega
Hiinlase Müts, on kui vette-kukkunud
mardipäeva peakate. Ko­gu
sõit, mis kestab seekord liiklus­olude
tõttu tervelt poolteist tundi,
maksab 50 senti! Tagaisi samapalju! ;
• • • i
Kalü on Havail lugematu arv liike,
t)he (Unicorn Tang) nimi havai kee­las
on KALÄl Olen uhke oma
värskele vanaema seisusele. Havai
'kelles on vanaema TUTU. Mu kaasa
pole sellest põrmugi üllatunud. Te­ma
arvates olevat ma seda juba am­mugi!
Kättemaksuks uurin välja
vasfe„vanaisale". TUTU KANE! Po­le
seegi põrmugi parem!
VÄÄRTUSLIKUM KlI^K
MÄAÜKUNSTNik
^67 ROEHÄMPTON Äve!.Toronto.Tel.488-Š895
)äeval, 24. jaan. toii
Londoni lähedal Circle R.; Räi|oh'is
Lõuna-Ontario murdmaasuusatami­se
meistrivõistlused. Tuulise ilmaga
ja tuisanud radadel peetud võistlu^
sel tuli Robert Vellend võistlusklas­sis
ja AlSlan Mägi noorte meeste
klassis esikohtadele. Martin Vellend
tuli võistlusklassis kolmandaks.^
Ees on Udora võistlused, kus
'kaitsta on kaks aastat järjest või­detud
teatesuusatamise karikas.
Kahjuks on Robert ja Allan ^el nä­dalalõpul
Kanada meistrivõistlustel
Edmontonis ja väljavaated- võiduks
Hula tantsude ettekanded. Teadus­taja
küsitleb publikut päritolu-maa-de
kohta. Kes on Kanadast? Tribüü­nilt
tõuseb otse Võidukisa. Karjume
n^eiegi täiest kõi]ist kaasa, kuigi pi­gem
hõiganuks vastu, et oleme
EESTLASED Kanadast!
Paks, tume havailane, punane õis
kõrva taga, mängib ukulelet. Havai
^limane kuningas Kalakaua oli kau­nite
kunstide harrastaja. Talle meel­dis
eriti ukulele, mis oli möödunud
sajandilt Madeiralt ' suhkrupilli-roo-
istanduste tööliste poolt Ha­vaile
toodud. Kuningas moodustas
^nia orkestri ning oli kaas-heliloo-jaks
Havai hümnile „Hawaii Pono".
/^^ Me, kuninganiia. Liliuokani oli
Sinised veeribad punasetkatuseliste
majaderiihmitusite vahel. Sillad.
Kõrgehitised. Ooperimaja heledad
tibad, — Pilt ülevalt alla on meelt­ülendav.
Ootame põnevusega teras-linnu
maa peale laskumist; Enne aga
kui meid välja lastakse, peame veel
kannatlikult istuma ja ootama, kuni
terve lennuki sisemus mingi kum­maliselt
lõhnava tõrjevahendiga üle
pritsitakse/vältimaks igasuguste või­malike
tõvqde A/ustraeliasse sisser
viimise ohtu. Teadagi ei tohi kaasas
olla mingeid taimi või söödavat. Ole­me
koguni unustanud, et meie deko-rätsiooni-
ruUi ' sisemuses on Kanav
dast kaasatoodud pilliroo-ikepp ja
koduaia vitsake!
Kuidas leiame leimujaamas oma
vastuvõtjad rahvamurrust üles? Ne­mad
ent leiavad meid ^kergesti, sest
dekoratsiooni-rull noor-lReinu Mes ;
ulatub 'kui periskoop üle reisijate
peade.
Juta Viire ja Rein Andre lõpetasid
koos Eesti RiikHku Teatrikooli ning
olid kolleegid ,,Estonia" teatris. Ot­sin
nüüdki mällusoöbinud jahedalt
aristokfaatlikku näitlejannat, ent
vastu on tulnud hoopis südamlikult
soe ja siiras, tarmukas ja roõmsa-palgeline
Juta Viire, kunstnik Lemit-sa
leslc ning nüüd abielus Eric San-ders'iga.
Nendega on liitunud veel
Juta poeg. Jaan Lemits oma kaasaga.
Kaks autot mahutavad parajasti
meie suure pere ja pakkidekoorma.
Sõit läheb Sandersite juurde. Kuns-timaitseline,
kaunis Jcodu. Rõdult ei
raatsi elutuppa tagasi tulla, sest vaa­de
merele, sillale, laevadele ja paati­dele
nii heledas päikesepaistes kui
öises tuledesäras on lausa silmiköi-
. tev.. : : \ -
JÕULUD • '
On jõululaupäev. . iPeame endile
seda vahete-yahel meenutama, sest
jõulumeeleolu kipub roheluses ja õi­te
ülikülluses ununema. Järgmine
peatus on JaanXemitsa kodus ning
selle aiamajas-stuudios tüüpiliseks
Austraalia väliikamina- pär^stlõuna-eineks.
Jõuluvana on peamajas jõu­lupuu
alla jätnud kingitusi ka kau-^
gelt-tulnutele: mälestuseseneid ning
suurepärased „Sydney".raamatud.
Õhtul kiirustame eelti jõulu-juma-lateenistusele.
Avar pühakoda on
peagu täitunud Sydney eestlastest,
kes kuulavad hardalt praost E. Ki­viste
jõuluevangeeliumi. Koos laula­me
vanu tuntud jõululaule. Assistee­rib
Usuteaduse Instituudi kasvandik
Ülo Saar. — Jõuluõhtu kaugel Ko-du-
Eestist ja kodust Kanadas, kuid
siiski omade keskel. —
Kiriku ees väljas kohtume palju­de
Sydney eestlastega.. Sydney Eesti
Seltsi esimees ja ajaleht „Meie Ko­du"
peatoimetaja Tiiu Kroll-Simmul
jagab siin meie Sydney etenduse
lendlehti. Sydney eesti segakoor „Va-nemuine"
koorijuht Eili Annuk koos
abikaasaga lubavad meie „periskoo-bi"
oma autol Melbourne'i toimeta­da.
Tiiu Salasoo jagab meile detail­set
informatsiooni meie sõiduplaani-
„VALGE DAAM"
VÕRGUTAB
Aastate jooksul on maakondlikel
organisatsioonidel meeldivaks kom­beks
kujunpud ikutsuda kaasmaa-kondlasi
oma hubastele koosviibi-.
mistele, millised rahva hulgas on
sooja poolehoidu leidnud. Mõned
neist organisatsioonidest pühitsevad
juba oma tegevuse ümmargusi aas­tapäevi,
kuid laiemale alusele läks
maakondade organisatsioonide moo­dustamine
ja nende ümber liikmete
koondumine ,;Killamängud '79" päe­vakorrale
kerkimisel, mil need mõ­nede
seltside või ühingute juhatusel
kutsusid kõiki maakondade esinda­jaid
ühisele suuriiritusele käsi külge
lööma. Ja sealt, pisut enne Vabariigi
aastapäeva neli aastat tagasi, saigi
Läänlaste Selts omale „jalad alla".
Järjekordselt püüavad läänlased
pakkuda kõigile lustakalt lõbusat
laupäeva õhtupoolikut kontsert-koh-viõhtu
kujul, et üheskoos muistseid
mälestusi kaugetest kodukohtadest
meenutada, sealseid kombeid, rõõ­mu
ja rajuhooge meie hulgas viibi­vatele
noortele jutustada talletami­seks
tulevastele põlvedele, kes ku­nagi
vabade naiste ja meestena võik­sid
meie poolt käidud kohtades ja
tallatud radadel rõõmu tunda esiisa­de
kätetööst ja päranditest.
Meie, noorepoole vanemapõlve
esindajad, vist kõik mäletame veel
kauneid kuuvalgeid augustikuu öid,
mil Haapsalu Lossi Valge Daam en­nast
ühel lossitorni aknal .ilmutas ja
üle kodumaa rah\asta sinna kokku
meelitas. Loss 'koos aknaga on meist
maha jäänud, meie ikoosviibimise
ajal pole täiskuudki taevavõlvil,
kuid „Valgel Daamil" naeratas õnn
vaimuähelaist pääsemiseks koos ko­gu
oma lauluvaraga, et seda meie
lõunanaabri läänekaldal usinasti,
edasi arendada ja viljeleda.
„Valge Daam", meile kõigile eelmi­sest
kontserdist mõni aasta tagasi
või plaatidelt hästi tuntud meeleolu-laulja
Lilian T;reiberg'i kehastuses
Loh Angelesist, koos klaveril saatja
Rene Ufer'iga saabuvad läänlaste
koosvnbimisele Eesti Maja suurde
saali 27. veebruaril, et kõigile peokü-lalistele
'külakostina kauaks meelde­jäävat
muusikalist elamust pakku­da,
'kusjuures enamus eeskavas on
nende endi uusloomingut, millest
mõni pala on „kohapealsete seltsi-liikmete
sõnalisest sepitsusest Haap­salu
Lossi „Val'ge Daami" ainetel.
Loodetavasti mitte üksnes eeskava
ei tõota kaasakiskuvaks kujuneda,
vaid ka loterii võitudega mitmetelt
maadelt seob meid läänlasist eseme­te
annetajatega neljast tuulest. Lää-ne-
maitselised suupisted laudadel
kosutavad 'kõigil keha. Ja vaimuval-latuste
eest tantsupõrandal hoolit­seb
Vally Gustavson'i orkester, mil­lele
„Valge Daam" võrgutavate vii­sidega
tublisti särtsu juurde Hsab.
Nü siis — suur lumepall on valmis
— jälienägemiseni selle veerema
lükkamisel!
EESTI DIVIISI
KOKKUTULEK
varem teatatud, toimub
laup., 13 märtsil kell 7 Toronto Ees­ti
Majas Eesiti Diviisi koosseisus või-delnud
meeste omavaheline kokku­tulek,
et vanu lahingumälestiisi üks­teisega
jagada. On veel võipalik vä­hesel
määral osavõtjaid juurde re­gistreerida.
Kui see arv peaks aga
lähemal ajal rohkem tõusnla, tuleks
kokkutulekuks suurem saal varuda.
Sellepärast veel kord — registreeri­ge
endid E. Kääridile tel. (416) 225-
5595 või kirjalikult 390 Princess Ave.,
Willowdale, Ont. M2N 3S9.
Kutse kokkutulekuks käib kõikide
väeliikide kohta.
KORRALDAV TOIMKOND
HiiininifiiniiitiiiiiiiiiiiiniiiimmHiniiniiiiiiiiiiiininw
EI ^ • •
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. P Ä t e - r -m
siiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiitiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii»
de ja kontaktide kohta. Kõik on
peensusteni kavandatud.
Sandersite rikkalik jõululaud nen:
de külalislahkes kodus aeva aitab
süvendada tänulikkust meie vastu­võtjatele
ning sisendada tõelist pü-hade-
tunnet. ,
EESTI PÄEVADELE
Esimene jõultipüha Viib meid kõi­ki
omateed. Tamarale tulevad järele
'Sydney eestlased' Eha ja Agu Kõrg­veed,
kes teda on lahkelt lubanud
oma eraautol Melbourne'i sõidutada.
Austraalia Eesti'Seltside Liidu esi­mehe
Raivo Kalamäe autos leidub
ruumi noor-Reinule. Sandersid viivad
Tutu ja suur-Reinu rongile. Meil
kõigil on ees ligi 900 km matk Eesti
Eesti Päevadele Melboumel.
• (Järgneb)