Meie Elu = Our life, February 4, 1982

              4 „Mele Elu" nr. 5 (1666) 1982
New Yorgi lähistel, Long
šuilms 7. jaanuarir ikõrges vanadu­ses
igavikku eesti vet-arstkonna nes­tor
Mihke ferd. Tenia iiheksaiküm-mendneli
aastat elurännakut ,on ol­nud
kui peegelpilt püüdest end kõi­gile
raskustele vaatamata jõuda kõr­gematele
tähistele. Selle tagatiseks
oli kadunu suur tahtejõu(^ ja eesti
talupojale omane visadus.
Sündinuna 2. sept .1887 aastal Lü­ke
vallas Tartumaal, oli Rannu ki­helkonnakool,
> selleks algallikaks
kust võeti kaasa teadusi tuleväsöks
tõusuks elüredelil. Lõpetanud Tartu
Veterinaar Instituudi juures tegut­senud
vet.-velskerite kooli, järgnes
töötamine Kuramaal ja Novgorodi
kubermangus loomataudide tõrje
alal. õppinud tolleaegse autoriteet­sema
teadlase prof. HappichT juu­res
piimandi^se', bakterioloogia, hü­gieeni
ja keemia kursustel, ninietati
ta tsaaririigi pöllutÖöministeeriumi
Konsino võivalmistamiše ja looma­kasvatuse
kooli juhatajaks. Esimese
maailniasõja sündmused viisid ka­dunu
kaugele Tai^ria kubeifmangu
kus töötas Sevastoipoli linna tapa-
,maja inspektorina. Samas Üõpetas ;
keskkooli ja alustas õpingutega Sim-feroppli
ülikooli arstiteadus>konnaš.
Need aga katkesid opteerumisega
kodumaale kus asus jälle tööle Tar­tu
linna tapamaja ülevaatajana.
Tungil k:õrgema hariduse järele soo­ritas
abituuriumi Tartu; õhtugüm­naasiumis
ja alu§,tas õpingutega Tar-tu
t)likooli loomaarstiteaduskonnas.'
Selle lõpetanud sooritas doktorandi
eksamid epizootologia ja loomater­vishoiu
grupis. Tegutses vet.arstina
lihahügieeni alal Tartu linna' tapa­majas,
olles hiljem ka sama asutise
direktoriks: Suur põgenemine kodu­maalt
kandis kadunu Saksamaale
kus alul rakendus suu- ja ^õrataudi
tõrje tööle Ost-Friedlandi^.' Lõpetas
ka loomsete elatisvahendite kontrolr
li kursused j ^ teostas toitainete
kontrolli Geislingeni eestlaste laag-
. ris. Asuis 1949t a.: Ühendriikidesse,
• veetes seal om^ vanaduspäevi.
Kadunu järgnes oma abikaasale
kelle mattis maha .neli kuud vare»
mält. Leinama jäi majalndüsteadla-sest
poeg perega. Kuplunud.akadee­miliselt
Korp,. Frat. Tartuensise vel-jeskonda
selle auvilistlasena, tema
kaäsvelledele üle mandrite jääb ka­dunust
püsiv mälestus kui heast
kaasmaalasest, sõl^ralikust ja alati
optimistlikult meelestatud isi|ksu-
• Sest. • ' : • 5 •
DIiaHlliailBIIBHBIIBIIOIIQIIIIIDIIBillllQIIIIIOIiOIIOIIQIIIillllllBliailOtlBligillllOIIBtlllt^
KdRfEttli
ÜKS:või KÄKS TUBA JA KÖÖK,
maja teisel korrusel, mitte suit­setajale
üksikule daamile. Queen
Elisabeth Hwy ja 427 Hwy^ra^
Helistada telef. 255-5001 pärasU
kellaö p.l.
TÖÖPAKm
Majas elunevat
ECEDD
vajatakse 1aastasele lapsefeo
Soovijaid palume vastata slt.
„Abiline lääne Torontos".
Polütiku iileelanüse garantgeriib
iitüdl mälukaotus.
on naistel
iohtades, mi4a varem
ämmaemandad.
tus ka neis
Tõeliseks kangelaseks moodsas ro­maanis
on
Mõni neiu abiellub oma austajaga
seepärast, et tal õhtuti rahu oleks.
KelM Saksamaal doktoritiitUt pole,
see on poolalasti. '
Soome-moeloomingu demonstratsioonilt. Tina. Rasi j,Ananas'i" yal-
,ge keep-kleidiga ja Aniie ¥irta. kannab helepunast (Marimekko
„§temma" Foto-
Intelligendid on kõrgemaks riigi­teenistuseks
kõlbamatud. Nad usu­vad
mõnikord ise, mida nad ütlevad.
' Tänapäeval ketakse terve puu ma­ha;
et vahnistada üht hambaorki.
§
s
5
2
S
5 •
m
£
õ
S
S
s
5
Š
3
a
a •
3
5
3
5
S
5
3
5
5
5
,3 ,
5
5
5
5
2
S
B.
5
5
5
5
S
5
5
n.
I
§
' 5 ^
õ
5
5
5
S
S
jfso vesf@
SEGASE SKitIBENDI
^ GENF. Nimekas shveitsi pro­fessor
Urs MüsU avastas pärast
aastaid kestnud katsetusi Rah­vaste
Palees menetluse, kuidas
muuta häält energiaks. Geniaal­ne
leiutis võimaldab USA — N.
Lndu desarmeerimise läbirääki­miste
vältel varustada kogu
Genfi linna elektrienergiaga.
kl. Töötav rahvas võib nüüd ka
öpsiti tänavail liikuda kui on te­gemist
sõjaväelaste või militsio­nääridega.
Erijuhtudel tohib lii­kuda
ka tavaline kodanik, keda
pokri viiakse.
^ TALLINN. Suurt ärevust te­kitasid
kohu vagunit jalavarju­dega,
mis saabusid Kopli kauba-g
Leiutise vastu on tundnud huvi jaama otse Moskvast. Hiljem
ka New Yorgi, Madriidi ja Viini selgus, et nõukogude kotad olid š
0 ©
•• ArMtektuuri. ,ja.. iarbeMaasI kõrval
on rahvusvahelise tunnustuse saa­nud
soome tekstiil. Seepärast oli ÜS"
na loomulik, et riiklik lennuliin „Fin-nair"
pakkus onfta sõpradele ja toe9
tajatele Torontos korraldatud vas­tuvõtul
külakostiks demonstrat-siooni.
soome .vastsest, moeloomin-
Finnish Design Imports — Corin-na
näitas vanade tuttavate Marimek­ko
ja-Vuokko produktide kõrval uu­si
avastusi — Niskaneni, Torstai, Re-welli,
Silo ja Änanas'i tooteid. Kuigi
Brezhriev tutvustab Helmut Sch-midtile
oma lähimaid nõuandjaid:
„See on intelligent Romanov, ja
see siin spetsialiit Antonov."
„Mis vahe on intelligendi ja spet«^
isialisti vahel?" küsib Schmidt.
„ K e s meü lugeda, kirjutada ja
rehkendada oskab, oh intelligent.
Kes ainult üht neis Wmest oskab,
on spetsialist."
Väljavõte saksa apteekrite ajakir- |
Jast: ' ; 1
„Väiksed etiketid on märgatavalt |
väiksemad kui keskmised. Keskmi­sed
etiketid on märgatavalt suure­mad
kui väiksed ja tiinduvalt väik­semad
kui suured. Suured etiketid
oft need, mis on suuremad kui väik°
sed ja ka suuremad kui keskmised."
teemaks oli „NeH aastaaega soome
moes", oli kollektsiooni tooniandev
osa rõõmus suvine riietus, kui mitte
arvestada kasukate võimsa finaali­ga,
^eile, kes jälginud soome teks­tiili
arengut, näis esitatud valikus,
vähem silma torkavaf omakegne erk-.
sätes värvides trükitud suur mus­ter,
millega Marimekko (mis muide
tähendab ,;Mari kleidikerfö") asuta-ja
Armi Ratia 30 aastat tagasi revo­lutsiooni
tegi.
Neli soomlannat Ulpu, Ritva, Anne
ja Tina näitasid rõivastust, mis ena­mikus
tagasihoidlikum mustritelt,
• praktiline kuid seejuures omapära­ga
mida annavad soome i tekstiiU
kunstnikud. Kujundust nimetatakse
üheks Soome imeks", fõhjalä riik,
kes ise ei tooda riiet, rakendab teks-tüL
ja rõivastustööstu^es 80 000 ini­mest
ja ekspordib 60 protsenti too­dangust,
umbes 1,5 miljardi dollari
väärtuses.;
Soome tooteid „müüb" soonie ku-junduŠ
millega alustasid Armi Ratia
(Marimekko) ja Vuokiko Eskolin»
Nürmesniemi. N^de vanade tuntud
nimele kõrvale on aastatega tekki-nud
teisi kujundajaid ja firmasid.
„Corinna" (110 Cumberland Street)
omanikud Monica ja Lars Londen
käivad igal aastal Soomes ja uuema
,,leiutisena" on nüüd esmakordselt
•Põhja-Ämeerikas esindatud Põhja­naba
pnril Kemijärvis asuv ettevõte Mu nahk om lõtvimüd alumise
„Torstai" (neljapäe:v). Samuti oli 'lõualuu juures ja (lõua all. Sama
kollektsioonis tuntud moelooja Le- võiks öelda ka kaela kohta ,kuid sei­na
Rewelli ja Annike iKarvineni Ipö- ^^el kortsud. Rang-mingu
näiteid ja„Ananas'i" tootdd. ^""^ mõjuvad liiga suurtena Ja kok-.
Köösner Tarja Niskaneni kasukad ^«^õttes on kogu alumine lõug ning
äratasid tähelpanu oma stiili ja kael inetud. Kasj on võimalik ^lle
töötlusega --naaritsanaha ribadest
kokku õmmeldud ja mõned mudelid ^ y ^ . ^ kael ja
ffl
m
S
3
5
5
S
5
' 3
5
S
5
5 1
S
5
5
5
2
5
5
2
S
s
2
m
Eo
m
2
5.
5
5
5
5
linnavahtsused, kuna nimetatud
linnades leiavad aset tulutud
jahvatamised.
iür BONN. Liiduvalitsuse tervis­hoiuministeeriumi
otsusel ei ole
pohtseil enam lubatud kasutada
demonstratsioonide laialiajami­sel
pisargaasiga varustatud kül­ma
vett. Vaslavalt tervishoiu­ministeeriumi
eeskirjadele peab
vesi olema vähemalt 34 kraadi
soe ning lisandina on lubatud
kasutada kas köhüi vett või
prantsuse lõhnaõli Chanel 5.
Seebivee kasutamine on rangelt
keelatud, kuna see võib rikkuda ,
demonstrantide vaba isikuku-jundamist,
mille hulka kuulub
teatavasti seebivastane ilmavaa­de.
• ^ WASHINGTON. Nagu teatati
köhtuministeeriumi eriosakon­nast,
arreteeriti Atlanta osariigis
97-aastane endine leedu mere­mees
Juozas Kutsikanauskas.
Vnmane oli seletanud kaksküm­mend
aastat tagasi kõrtsiletfees,
Olles parajas tujus, et ta olnud
laevapoisina pealtvaatajaks Sur­numere
tapmisele.
^ T.EHERAN. Vastavalt Aja Ta
la Khomeini ukaasile toimus
^ Pärsia pealinnas tohutu de­monstratsioon
naiselike relvade
vastu. Demonstratsiooni eesot­sas
näidati, kuidas üks väärikas
islami naine peab ennast riieta­ma.
Ta peab kandma oma musta
vammuse all vineeipläate, mis
tasandavad naiselikud kumeru-sed
nn ees kui ka taga.
* VARSSAV. Maal kehtivat sõ­jaseadust
on märgatavalt lõd-vendatud,
teatas poola isehaka­nud
või Moskva poolt pukkipan-dud
diktaator kindral Jaruzels^
saadetud „sõbralikku" vennas-vabariiki
ainult paranduseks.
^ LONDON. Briti ametiühingud '
esitasid valitsusele üllatavalt
mõistliku kava tööpuuduse tõ­husaks
lahendamiseks. Nad
'nõudsid kõigi palkade alanda­mist
20 protsendi võrra. Sel pu­hul
toimus kogu Euroopas viha­seid
mntinguid ja massdemonst-ratsioone
ametiühinglaste eest­vedamisel.
^ STOKHOIM. Rootsi kooliõpi­lased
alates algkooli 4. klassist
tohivad alates tulevast aastast
kanda kooUs õpetajate korrale­kutsumiseks
tulirelvi ja kasuta­da
vajaduse korral ka pisargaa-sipomme,
nõudis haridusminis­teerium.
t!r BRt)SSEL. Euroopa Majanv
dusliit otsustas saata Afganista­ni
vabadusvõitlejatele kümme
paari saapaid ja seal võitlevale
sangariikule punaarmeele 100
tonni võid. Saabaste saatmise
otsus kutsus esile massdemonst-ratsioonid
kõigis Euroopa riiki­de
peaHnnades.
^ PARIIS. Parooli all „Armas.
tus on rahva oma" alustas sotsi­de
valitsus Pariisi patuurgaste
riigistamisega. Vasitutasuna saa­vad
nendes töötajad riigiametni­ku
staatuse ja neil on õigus va­naduspensionile.
i( MADRIID. Siin toimuvat Eu­roopa
julgeolekukonverentsi ot­sustati
jätkata Kesk-^Rootsis,
kus oh head haometsa. Aja sur­nukslöömiseks
võivad taadid
päevad kubu hagu valmis teha,
millega oleks inimkonda roh­kem
aidatud kui suuväi^i liigu­tamisega.
5
s
s
2
1
a
a s
M s
5
n.
5
B
n
S
š
3
5
5
S
n
n
D
'S
5
5
•
S
5
m
rä
5
m
' a s
õ
s
3
5
3
5
an
5
2
S
5
m
g
iioiiOMaiiBiiBiioiisitQiianoiioitaniiiiiiiiDironaiioiioiioiiaiiDiiBitBiiQiioiiaiiBiiDiioiioiiQnsi^
lifiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiinminniininHinp^^^
iiilliiililllllllliiiilillllllllliiiHlllllililliilllllBiSliiiHiililHIiillliilil^^^
pea
„Finnair'i" Toronto osakonna
mähedzher Ilkka Mitro tervitab
külalisi."
ümberpööratavad, Kasukad olid ka
moepaaradi „Grand finale".
Vastuvõtule möödunud neljapäe­val
Four Seasp-n hotelli kogunenud
külalistele ütles tervitussõnad „Fin-nairi"
Toronto osakonna mänedzher
Ilkka Mitro ja esitles lennuliini per­sonali.
Ta märkis, et ,,Finnairil" on
olnud hea aasta ja tegevus üha suu-renebi
lõug reageerivad kiiresti ja positiiv­selt
korralikule ja teadlkule hoolit­susele,
kuid eriti haputustele.
Vananemisega kaasnevad keeruli­sed
ainevahetusprotsessid muudavad
naha lõdvaks, kuivaks ja kortsuli­seks.
Eriti varakult kaotab oma^
tatakse maksimaalselt välja,
heidetakse kuklasse.
2. Lõug surutakse vastu kaela ja
tagasi kuklasse, kuus korda.,
X Pead pööratakse järsu liigutu^
sega vaheldumisi paremale ja vasa­kule,
viis korda.
4. Kukalt pööratakse rulliva liigu­tusega
vasakult paremale ja tagasi,
kummalegi' poole kuus korda.
5. Pead painutatakse külgedele nii,
et kõrvalest puudutab õlga (õlgu
seejuures mitte kergitada!)
6. Püütakse naeratadd nii, et suu^
nurgad ülesse ei tõuseks. Niipea kui
suunurgad naeruks tõusevad suru-
I ARE YOU A
BiiOOD DONOR?
elastsuse just kael. Seepärast vajab takse nad alla, mis tekitab haruldase
alalõua. ja kaelapartii alates 30-35 pinge kaelal, 8 korda.
1il)llllliitilllltilll!illlHllillllliilllilillllll!lll|llillllliltil3l!li^
tipns Patient Record System forSenior Citlzeini
Kojutoomine-
2S5Morningside Ave;, West Hill, Ont. MtE 3E6 ^ TEL. (4161
iK Laup., 6. veebr. Saarlaste
Küünlapäeva Pidu Eesti Majas algu­sega
kl. 6 õ. V
Reedel, 12. veebr. ,J*üha¥alen^'
tiinuse mäss" Tartu CQlIege'is algu­sega
kl. 8 õ.
:jlr Teisip. 16. veebr. dr.. Leon Tretjs^-
kewitschi loeng Tartu College'is alf.
gusega kl. 7.30 õ.
Laup., 20. veebr, Toronto Eesü
Meeskoori E.V. aastapäeva koosvii-bunine
Eesti Majas algusega kl. 7 õ.
Tei^ip., 23. veebr. prof. Rein Ku-ris'e
loeng Tartu College'is algusega
kl.7.30-õ.:v\
^ Laup. 27. veebr. „Läänlaste lau-päevaõhtu"
Eesti Ma j as algusega kl.
il^ Fühap.; 28. veebr. Eesti VjäJbaHigi
64. 'aastapäeva korits^rt-aktus Tc*.
ronto Ülikooli aulas algusega kl. 3 p.
Laup., 6. märtsil T.Eil.R. ,JCung^
Ja" laulu- ja tantsulavastus Seneca
Collegel Minkler auditooriumis.
lilSI!llilllllill!iliililillllliiilltllltilllll!»iei9i9;illill8ii|
lo
S339 m E M m
ÖNT. m 3X2 LINE, 766.9478
•j-nOWEftS
& GIFTS
MEIE ÄRIS ÖM SMBÄVÄL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI
eluaastast erilist hoolt. Muidugi võib
nimptatud defekti esineda ka noore­matel
naistel, kellel on halb pea-hdiaik
(allapoole) või kes armasta­vad'magada
kõrgel padjal. Ka kõrge
l^aelusega kleidid ja villased, vastu
kada liibuvad kampsunid võivad
soodustada naha kuiyumist ja vana­nemist
kaelal. Suur I .tähtsus on ka
riihil. Õige peahoiaku puihul ei ole
kudede füsioloogÜised protsessid
pidurdatud, rakkudeyaheline aine­vahetus
toimub normaalselt ja kaela
nooruslik välimus säüib märgatavalt
kauem.
•, • •, • f.
Nahka kaelal ja rinna ülaosal
hooldame põhiliselt samuti kui näo­nahka.
Hommikul peseme kaela ja­heda
veega. Juhul kui on nahale jää­nud
öökreemi, mis ei ole öö jooksul
absbrbeeruniid, siis kasutame enne
peseniist rtäovett (refresher või ast-ringerjt).
Pärast pesemist kreemita-me
kaela naha tüiibiie sobiva päeva
kreemiga, kas niiskust või vitamiine
sisaldavad„moisture-'lo" või „vitä-lo".
Õhtul pärast puhastusprotse-duure
katame kaela hea rasvarikka
või ra:kkude nnskustergutava kree­miga
(„deep-action"). Kreemi mas-seerime
nahasse käe peopesapoolse
küljega suunaga alt üles. Kaela võib vastu. Lõtvutakse ja korratakse
kreemitada ka kergete suruvate lii- ijcuus korda.
7. Kahe käe sõrmed pannakse va­heliti
ja asetatakse laubale püüdes
suruda laupa tagasi, mis keeldub
tahapoole kaldumast. 'Seda korra­takse
6 korda. Edasi pannakse käe-peša
paremale meelekohale ja püü­takse
suruda pead vasakule, ning lõ­puks
vasem käsi vasakule meeleko­hale
ja surutakse paremale, 6 korda.
Kaela harjutused lõpetatakse pead
aeglaselt paremale ja vasakule rapu­tades.
Lisatakse juurde kiirust kuni
ümbrus rpuutub uduseks. .
Järgnevad harjutused lõuapartii
tugevndamiseks.
Nii lõua kui ka kaela harjutusi te­hes
isitume sirgelt õlgu alla ja taha­poole
hoides. iKael on rüpes ja vaa­de
ette.
1. Suu suletakse ja tagumised ham-i
bad surutakse nii tugevasti kui või­malik
kokku, lugedes aeglaselt kol­meni.
Suu avatakse hästi lahti ja
alalõug tuuakse aeglaselt ülemisega
kokku, nii et tagumised hambad
kohtuvad. Hambad surutakse kokku
ja loetakse jällegi kolmeni. Kogu
harjutust korratakse 12 korda.
2. Keel surutakse suu taha ja pres­sitakse
tugevasti ülemise lõualuu
gutustiga ikka suunaga alt ülespoo­le.
Kilpnääre piirkonda mitte mas­seerida.
Järgheb võimlemine, sest kaela si­ledust;
ja elastsust aitäh säilitada
Kõneldakse eesti, läti ja ingHse keelt.
kergete harjutuste tegemme, mis
koosneb järgmistest osadest.
3. Pea heidetakse kuklasse ja ku­jutletakse,
et ülalt ripub alla õun,
niida püütakse hammustada. Unus­tage,
et teil on ülemine huul ja püüd­ke
hammustada alumiste hammaste­ga.
Seda kujutletavat õuna püütak­se
hammustada 12 korda.
4, Istudes sirgelt liikatakse ala­lõug
ette ja aeglaselt tõstetakse alu­mine
huul üle ülemise, nii et ta seda
katab. Seda asendit hoitakse lugedes
aeglaselt kümneni. Lõtvutakse ja
korratakse veel kuus korda.
5. Lamades voodis laistakse pea
langeda üle ääre ja aeglaselt suletak­se
ja avatakse suu. Harjutust korra­takse
12 korda.
Lõua ja kaela võimlemine lõpeta­takse
tähestikust „ ae i b u " pikalt
ja toonitavalt tugeva ; lugemisega.
See haarab üfhtlustavalt nii lõua kui
ka kaelalihaseid; samaaegselt on
soovitav seda harjutust korrata kuni
iganes meenub.
Sageli kurdetakse kõhna ning soo-,
neiise kalela ja suurte rangluulohku-de
üle. Sel puhul tuleb kõigepealt
korrigeerida oma kehahoiakut. Tihti
kerkivad rangluud esile just egaõige
istumisviisi tagajärjel — õlapartii
kaldub liialt ette. Ka sellistel puhku­del
mõjub soodsalt võimlemine:;
käed asetatakse õlgadele, küünar­nukid
tõstetakse õlgade kõlngusele;
nüüd tehakse kümme ringliigutust
ettepoole, kümme tahapoole, vahe­peal
käsi alla laskmata. Kui nimeta­tud
harjutust sooritada järjekind-'
lalt i^a päev; võib saavutada häid tu­lemusi.
Et aidata parandada lõtvuvaid li­haseid
ja nahka peab ka meie dieet
sisaldama rikkalikult protenni, fruk°
ti ja juurvüju. Juurvilja kiudsus ai­tab
palju kaasa hävinenud naha toe
pai:'an'damiseks.
Nii siis hea kehahoiak, teadlik kos-meetiliste
ainete kasutamine, korra­lik
dieet ja harjutused on—- võitev
kombinatsioon.
(Küsimused vastaniiseks
,JMeie Elu" toimetusse või otseselt:
Elli Kalvik, 166 Sherwood Ave. Apt
2, Toronto, M4P 2A8. Tel 483-1545)