Home

1980-12-24-01

Reference URL

Add tags

Comment

Rate

To link to the entire object, paste this link in email, IM or document
To embed the entire object, paste this HTML in website To link to this page, paste this link in email, IM or document
To embed this page, paste this HTML in website

Meie Elu = Our life, December 24, 1980

1980-12-24-01

1 of 8

View Description

View PDF & Text

Download

small (250x250 max)

medium (500x500 max)

Large

Extra Large

large ( > 500x500)

Full Resolution

This page

All

PDF
Text

search this item

Text Search...

asaaa
Nr. 52 (1610) 1980
|illillllillilllll|llllliil!tlHIII|liill^
tohus relv 1
MAJANDUST
Lääneriikide pangad ja diplomaadid on andnud Nõukogu-
Liidule ja tema sateliitidele kätte võimsa relva mille kasutamine
lääneriikide vastu võib ruineerida nende majanduse
Ja nõrgestada vastupanu kommunistlikule korrale.
KOLMAPÄEVAL, 24. DETSEMBRIL — WEÖNESDAY, D E C E M B E R 24 XXXI aastakäik
IZD' S
Ettevalmistustööd Eesti Abistamisekomitee puhkekodu N. Liit nüüd
ga alustati sel nädalal. El]ituslubade ja laenu saamine võttis ettenähtust rohkem aega, kuid möödu- ^ ametlikult endise peaministri Älexei
Eud nädalal kinnitati ehitusplaanid lõplikult N.H.C. poolt ja anti luba tööga alustamiseks. Ehitustöö Kosõgini surmast ja riiklike matuste
väljaandmine toimus vähempakkumise teel, kusjuures AbistamisekoaTijiitee juhatus võttis arvesse
>anii varemat tegevust ja kvaliteeti. ' ' •
' • • • • -• • ' ' " '• • • . / - ...
'k<edusse asuda, tasutud 1. veebruariks
1981.
E E S T L A S T E ST
Puhkekodu ehitus otsustati anda
West York ehituskompaiiiile, kelle
hind koDš mitmesuguste esialgsele
plaanile lisanditega on 12.213.000. See
on järgmise pa4ckuja • hinnast siiski
mitukümrnend tuhat: dollarit odavam.
Vähempakkumisest võttis osa
5 kompaniid. Eestlasi nende hulgas
ei olnud. ;
VÄLMIS
• Ehitusi aenu korraldas Morguard
Trust kompanii soodsate laenilprot-sentidega.
Laenu kogusumma, ulatub
ligi kolme miljoni dollarile, millest
tuleb maksta sisustus ja mui^d lisandid.
Ehitusega alustati esmaspäeval,
22. dets. Lepingu alusel on piihkeko-du
valmimise tähtpäevaks 30. november
1981, nii et kõigi eeldustie kohaselt
esimesed elanikud saavad uude
puhkekodusse juba; enne järgmisi
jõule sisse kolida. :
Abistamise Komitee juhatus saa-
'dab juba järgmisel nädalal esimesele
sajale puhkekodusse asuda •soovijale
välja teadaanded informatsioo-nöga
sissekolimisel tingimustest ja
soovitakse toetuseks lubatud,! 1000.—
sissemaksmist. See peab olema kõigil
kes soovivad esimestena puhke-'
Ji Keskkomiteel^:. Ja ajalehtedele. >
„Rahva Hääl" saadeti 4, detsembril 40-ne eestlase poolt märgukiri, milles juMtakjsetä'
sisteleprobleemi(lele Eestis. MaklrjM^^ kultuuntegelastehulga|s on tuntud niniesid.
Priit Aimla , (följetonist, a|akirja-nik),
Kaur Alttoa (noorema põlve
kunstiteadlane, tuntud vabariigiaeg-se
'kirjandusteadlase Villem Alttoa
poeg), Madis Aru ja (looduskaitse
inspektor), Lehte Hainsalp (kirjanik),'
Malti Hint (andekas 'keeleteadlane,
kommunistist kirjaniku Aadu Hindi
poeg), Fred Jussi (fotograaf ja ajakirjanik
looduse teemal), Äira Kaal
(vanerna põlve 'kirjanik ja luuletaja,
tuntud juuhikomrriuni-st: ja seni
korraldamisest.
Kosõgin suri 18. dets. 76 aastaselt.
Ta astiis peaministn kohalt tagasi
23. okt. olles olnud 16 aastat Kremli
tähtsuselt teine võimukandja.
Arvatakse, et ametlik surmateade
hilines, kuna 18. dets. oli Leonid
Brezhnevi 74. sünnipäev. Kosõgin oM
Abistamisekomitee-juhatus hakkab t juba kaua südamehaige; ^ ^
lähenial ajal komplekteerima puhke--
kodule vajalikku personali. Kuna
puhkekodu elanikkond kuulub meie
vanemasse generatsiooni, kelledest,j ^(
mõnedel on raskusi võõrkeeltega,
sis soovitakse, 'kui võinialikuks osutub,
"teenistujad leida eestlaste hui- ^ ,
gast. Selleks on vajaliik huvilistel
ühendusse astuda Äbistamisekomi-tfe
juhatusega võimalikult .peatselt. ^ HELSINGI (M.E.) - Väike Soome'
— — — kaubalaev ,,Marika", mil Hiiumaa
lähistel oli avarii, sattus moodsate
mereröövHte' küüsi. Laeva tegid paljaks
proviandist ja vallasvarast vene
puksiirlaeva „abistajad".: „Marika".
oli metsalaaduhgiga Loviisast teel
. ; Taani, kus 12 päilise tormiga vajus
külili ja meeskond läks päästepaati-
" K desse. Nõukogude laev viis meeskon- -
na pärast ööpäeva merel olekut Hiiu
raiida kus nad said süüa ja saunas
,' käia. Sealt jätkus teekond Tallinna
Estoma*' :^>J^gudu Leningradi. 54 meetri pikkuse
"^•Sarika'' vedas sinna vene puksii}-
laev. Kui aga sooifie 'kapten kohale
jõudis, selgus, et laev oli teel tühjaks
varastatud.
Seda taipasid lääneriikide ma-jandustegelased
alles nüüd kui
Poola esitas nõudmise 4 billioni
dollari suuruse laenu saamiseks,
et päästa end majanduslikust
kokkuvarisemisest. Poola võlgnes
senini lääne rahaasutistele
21 miljardit dollarit ja ainult intresside
maksmiseks kulutab ta
aastas 4,5 miljardit dollarit,, see
on umbes 90% tema väljaveost.
Seega on ta vaevalt võimeline
maksma intressi. Rahvusvahelise
panga andmetel aitas möödunud
aasta intressi tasumist Nõukogude
Liit oma kullaga.
Poolax võlg lääneriiikidele on
aga ainult osa kommunistlikkude
maade võlgadest, mis ulatuvad
praegu umbes 80 miljardile
dollarile ja tõusevad pidevalt.
Majandusteadlaste arvates on
kapitalistlikud riigid Moskvale
kätte andnud võimsa relva. Kui
kommunistlik blokk jätab täitmata
oma võlakohustused, annab
see hävitava löögi lääne ma-cjandusele.
Laenud läänest on pidevalt
tõusnud alates 1977 aastast,
mil see oli ainult 10 miljardit,'
Kui krediidi andmine samas
ulatuses jätkub, siis võlgnevad
kommunistlikud riigid 1990 aastal
üle 200 miljardi dollari. Siis
on vaid tarvis intresside maks-mine,
mis juba.praegu iilejõu
käib, lõpetada ja see annab surmava
löögi lääneriikide ma j an-dusele.
Kergesti laenu andmisega
kaevab lääneriikide majandus
ise endale hauda.
Kui möödunud aastal Iraani
revolutsiooniline valitsus otsustas
mitte maksta 10 miljardilist
lääneriikidele võlgnevat summat,
siis nimetati seda raskeks kaotuseks.
Kuid see ei olnud täielik kaotus,
kuna Iraanil on Ameerika
Ühendnikides 8 miljardi dollari
väärtuses varandusi, mis on võla
kindlustuseks. Sarnane kindlustus
puudub aga Nõukogude Liidul
ja tenia satelliitidel.
Henijy Kissinger on mitmel
korral tähelepanu juhtinud ja
hoiatanud Maailma Keskpanka
ettevaatusele Nõukogude Liidule
laenamisega. Kuid see on jäänud
tähele panemata.
Pärast Afganistani okupeerimist
N, Liidu poolt, nõudsid mitmed
lääneriikide esindajad
Moskvale laenude andmise lõpetamist,
kuid kartuses, et see
'keeldub siis vanade võlgade tasumisest,
seda läbi ei viidud. Kanada
otsustas viljamüügi keelu
Nõukogude Liitu lõpetada ja ühe
senaatori ütluse järgi tahetakse
saata Venemaale mõne ,kuu
jooksul kõik möödunud aasta
jooksul välja saatmata jäänud
vili. Muidugi ei maksa venela--
sed selle eest kohe, vaid saavad
jällegi pikaajalise laenu.
Kui varemalt venelased maksid
intresse kullas, siis nüüd toimub
see väid kaubavahetuse
korras. Põhja-Ameerika autotööstus
on raskustes ja pidevalt
vallandatakse töölisi, kuid Nõukogude
Liit oma võla intresside
maksmiseks saadab Kanada ja
Ameerika turule vene tööliste
poolt valmistatud Lada autosid.
Ja lääneriigid on sunnitud nii
autosid kui ka muid Venemaal
valmistatud 'kaupasid vastu võtma,
sest vastasel korral ei saa
nad võla intressisid. See kõik
toimub oma tööliste heaolu arvestamata.
H.K. ^
iiiilllilllllillilllllllllillllliniiltltlll!!lliiüllll!liSi8iilllliltllililllH
Enamikus nooremasse generatsiooni kuuluvate kultuuritegelas-tliku
Partei Keskkomiteele on
V,Eesti
märgukirjast Eesti
a
jargi. :•• -^^^
„ 1 4 . oktoobril 1980. ä. ilmus ENSV
võimude poolt soositud isik), Maie ajakirjanduses ETA teadaanne „Va-
.Kalda (tuntud kirjanduskriitikVT^^^ Prokuratuuris":
nu Kaljuste, Toomas iKäll (kunstnik „Seoses viimasel ajal Tallinnas
ja karikaturist), Jaan Kaplinski'(tu.n^ asetleidnud jämeda avaliku korra
mic ühiskonnas on tekkinud phth-
(ud lõhed ja vastuolud kasvatajate
tud luuletaja), PeetWask, Heino Kiik ri^^^^^ noorukite gruppide .sallivus selle vastu, mida väidetakse
(tuntud keskmise põlvkonna kirja- i poolt, mis on kutsunud töötajates
nik), Jaan Klõsheiko (poolukrainla- esile õigustatud nördimuse ja rahul- ,
ne; fotograaf ja kunstnik), Kersti olematuse, on, ENSV Prokuratuur:
Kreisman (Tallinna Draamateatri algatanud kriminaalasja nende kpr°
tuntud ja auhinnatud näitleja, kirja- rarikkumiste algatajate ja õhutajate
nik Mati Undi abikaasa). Marju Lau- vastu, samuti kuritegelike huligaani-ristin
(sotsioloog, tuntud, kõmmu- de vastu. Kõiki asjaolusid uuritakse
nistide Johannes ja Olga Lauristini hoolikalt, pärast mida süüdlased
tütar), Peeter Lorenz, Vello Lõugas võetakse seadusega ettenähtud vas-
— Kuuba president
Fidel Castro hoiatas ameeriklasi üritamast
invasiooni ja kutsus üles
kuubalasi võitlema viimse veretilga-ni.
Ta ütles, et Ronald Reagan vali-a
kasvatatavate vahel, juhtide ja ju- miskampaania ajal olevat ähvarda
litavate. vahel. Tegelikkuses esine
^aid pingeid teravdab veelgi mitte-
(arheoloog), Endel; Nirk (tuntud
keskmise põlvkonna kirjandustea4-
lane), Lembit Peterson (noor näitejuht
ja lavastaja), Arno Pukk, Rein
Põllumaa, Paul-Erik Ri!ii|nm0 (tuntud
luuletaja, juunikomrhunist Paul Rummo
poeg), Rein Ruutsoo (sotsioloog),
Tõtiis Rätsep (noor näitleja), Ita.
Saks (kirjanduse tõlkija), Avo Sirk.
Mati Sirkel, Jaan Tam.m (arhitekt),
Rein Tamsalu, Andres Tarand, Lehte
Tavel, Peeter Tulviste (filoloog). Mati
Unt (tuntud nooreriia põlve kirjanik
), Arvo. Vaiton (tuntud noorema
põlve kirjani'k), Juhan Viiding .(tuntud
Tallinna Draamateatri näitleja,
samuti tuntud luuletaja Jüri Üdi ni
me all), Arne Üksküla (tuntudfilmi-ja
teatrinäitleja).-
tutusele.'' ' / - '
See 48-sõnaline tekst on seni ainus
nõukogude trükisõnas ilmunud teade
Tallinnas ja mujal Eestis aset leid-
• nud noorte väljaastumse kohta, ETA
teatele lisaks on koosolekutel kooli- •
des ja asutustest levitatud suusõna-lisi
teateid toimunust. Et sündmustef
peältnägijaiks oli küllalt palju Tallinnas
külalisi vennasvabariikidest,
on kujunenud võimalus mitmesuguste
kuulujuttude levikuks kogu Nõukogude
Liidus. Kõik see, mis viimasel
ajal on aset leidnd, sunnib meid
kirjutama.
Muret tekitab Tallinna sündmuste
juures vägivald, mille jätkumiseks on
esinenud üleskutseid hiljemgi. Vägivalla
kasutamine osutab sellele, .et
tegelikult olevat ja mis tegeliikult on.
Leiame, et niisugune olukord on
jhtlik ja ei saa'kesta, toomata kaasa
raskeid tagajärgi Eestile. ja kõigile,
kes siin elavad. Andestamatu oleks
jigustada olukorra rikkumist, kuid
Mdestamatu on ka ignoreerida selle
sügavaid juuri ja põhjusi. Seetõttu
peame me kohuseks juhtida tähele-anu
järgmistele asjaoludele. :
Pole tõenäoline, et tuhandete noorte
meeleavaldusteni viis üksikute;
õhutajate tegevus. Meile tundub, et
elles väljendub võimendamätult
Läiskasvanute, paljude Eesti elanike
rahulolematus, Tegemist on laia sotsiaalse
probleemiga, ,mille' lahendamine
on võimatu kogu ühiskonna
osavptuta. Selleks Juleb kõige pealt
ühis'konda probleemidest informeerida.
Rahulolematus on süvenenud viimastel
aastatel, kuid on' kujunenud
pikema aja jooksul. Selle rahulolematuse
ön põhjustanud mitmed
sotsiaalmajanduslikud problee;
mid, mida pole suudetud lahendada^
.Ihk. 31
nud Kuubat blokaadiga ja lisas^ et
kui jänkid ründavad Kuubat, siis sureb
neid rohkem kui Teise maailmasõja
ajal. Castro valiti tagasi partei
juhiks 5 aastaks.
STOKHOLiyi (EPL) - Soome president
Ürho Kekkonen sai oma järjekordse'
külastuse puhul Moskvasse
Lenini preemia, mille suurus on'
25 000 rubla. Põhjenduses öeldakse:
N. Liit ja rahupooldavad jõud kõikides
maades hindavad kõrgelt Urho
Kek'konenf pikka ja mitmekülgset
tegevust rahvustevahelise arusaamise,
pingevähendamiše ja rahvusvahelise
julgeoleku suurendamiseks.
Samuti tähistab auhind respekti
avaldust ja hindamist :Spome välispoliitikale.
sopranViiu Varik, kontrabass
oja, klaver '"^iu^^^
Cres., planetaariumt taga)
Petid saadaval Eesti Abistamiskomitee kaupluses, Skoori liknjieilt ja uksel $6^0, |4.Ö0 (õp.)
Uurimisinstituudid Toronto jä
Master Ülikooli juures on. veendunud,
et teadlastel läheb-korda kont-rollida
inimese vananemist ja pikendada
tema eluiga kuni 800 aastani.
Vastavate katsetega hiirte juures on
suudetud ära hoida nende vananemine.
Katketega inimeste juures tuleb
tõenäoselt veel oodata paarkümmend
aastat. .
Meie võime kord pidurdada vana-,
nemise täielikult, arvab endine SALK
instituudi president Augustus Kin-
2el,nii et õnnetused jäävad ainukeseks
surma põhjuseks. Samal arvamisel
on Alex Comford, „The Joy of
Sex" autor.
ERNST IDLA SURNUD
STOKHOLM (EPL) — Maailmanimega eesti võimlemispedagoog
Ernst Idla, ühtlasi moodsa naisvõimlemise revolutsioneerija, suri
pärast lühemat haigust Stokholml Huddinge haiglas reede, 5. det-ssmbri
õhtul kl 22.30 79-ndas eluaastas.
Surivoodil viibisid tema tütred ja
kaastöölised Ingrid jä Daisy perekondadega,
kellega koos jääb leinama
abikaasa Leida, üldtuntud kui Idla
võimlemismuusika pioneer.
Ernst Idla oli kogu Rootsile tuntud
kui ,,Tallinna võlur", sest ta suutis
juba siia maale saabumisest peale üllatada,
vaimustada ja võluda, kuigi
see, mida ta esitas, olV rootsi võimle-mistraditsioonidele,
mis tuginesid
Per Henrik Lhigi õpetusele, otse risti
vastu ja sõna tõsises mõttes revo»
lutsioneeriv.
Spordiajakirjanikud ja voimlemis-spetsialistid
suutsid vaid leida superlatiive
Ernst Idlale ja tema õpetusele,
millist ta oma esimeses te-gevusstaadiumis
tutvustas oma ko»
dumaiste õpilast©, eesti naiste, km-du.
Väike Eesti oli nimelt oma võimlemisest
Ernst Idla kaudu kujunenud
pioneeriks ja eeskujuks kogu maailmale.
See eeskuju sai aga alles leviku Idl°
la Rootsi-nerioddil, kus ta saavutas
oma elutöö kõrgpunktid ja rahvusva°
helise tunnustuse. Pärast esimesi
edusid paguluses, usaldati tema%
1949.nda aasta Lingiaadi teostamine,
mis kujunes hiilgavaks triumfiks
mitte üksi temale kui korraldajale,
vaid eelkõige tema võlmlemiskooli-le
~ „Idla.tüdrukuid'r pidas ekspertiis
maailmapidustuse parimaiks ja
need, kel võimalust oli seda üle elada,
mäletavad tema naiste ettekujutamatult
efektset, perfektse koreograafiaga
ja valgustuse ärakasutamisega
teostatud esinemist. Abiks olid
ka siin eesti naised, kes Idla üleskutse
peale mitmesajapealises hulgas tema
juhtimisele kogunesid ja pärast
pingutavat lühikest treeninguperioodi
iseennast ületasid, sest mängus
pii eestlaste nimi ja aua.
Ernst Idla vajas oma ideede levitamiseks
laiemat alust kui see oli
eesti väike pagulasgnipp piiratud arvu
noortega. Paratamatult kujunes
Ernst Idla juhtimaa oma
võimlejaid vabas õhus
Stockholmis.
(FotoBertilNilsson)
ta liikumine varsti ühtlasi ka roots!
võimiemisliikümiseks, mis haaras
rootsi noorust ja ka võimlemispedagooge,
mille tulemuseks on olnud Idla
ideede suur levinemine. „ld|la-flic-kor"
muutus mõisteks ja nende va-listumped
Euroopas ja Ameerika
lõuna- ja põhjakontinendil viisid
Ernst Idla ideed ka globaalsele käi-bele.
E^ saa märkimata jätta, et tema
endised õpilased on
võimlemispioneerid
maailmas — Emmi
remaal, Evelyn Koop
Xeesment Rootsis ja
sen Taanis on neist
olnud juhtivad
mitmel pool
Tõkke Uus-Me-
Kanadas, Leida
Else Christen-tuntumad.
(Järg. lk. 3)

Object Description

Rating
Title	Meie Elu = Our life, December 24, 1980
Language	es
Subject	Estonian Canadians -- Newspapers
Publisher	Eesti Kirjastus Kanadas
Date	1980-12-24
Type	text
Format	application/pdf
Rights	Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright
Identifier	Meie E801224

Description

Title	1980-12-24-01
Rights	Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright
OCR text	asaaa Nr. 52 (1610) 1980 \|illillllillilllll\|llllliil!tlHIII\|liill^ tohus relv 1 MAJANDUST Lääneriikide pangad ja diplomaadid on andnud Nõukogu- Liidule ja tema sateliitidele kätte võimsa relva mille kasutamine lääneriikide vastu võib ruineerida nende majanduse Ja nõrgestada vastupanu kommunistlikule korrale. KOLMAPÄEVAL, 24. DETSEMBRIL — WEÖNESDAY, D E C E M B E R 24 XXXI aastakäik IZD' S Ettevalmistustööd Eesti Abistamisekomitee puhkekodu N. Liit nüüd ga alustati sel nädalal. El]ituslubade ja laenu saamine võttis ettenähtust rohkem aega, kuid möödu- ^ ametlikult endise peaministri Älexei Eud nädalal kinnitati ehitusplaanid lõplikult N.H.C. poolt ja anti luba tööga alustamiseks. Ehitustöö Kosõgini surmast ja riiklike matuste väljaandmine toimus vähempakkumise teel, kusjuures AbistamisekoaTijiitee juhatus võttis arvesse >anii varemat tegevust ja kvaliteeti. ' ' • ' • • • • -• • ' ' " '• • • . / - ... 'k „Rahva Hääl" saadeti 4, detsembril 40-ne eestlase poolt märgukiri, milles juMtakjsetä' sisteleprobleemi(lele Eestis. MaklrjM^^ kultuuntegelastehulga\|s on tuntud niniesid. Priit Aimla , (följetonist, a\|akirja-nik), Kaur Alttoa (noorema põlve kunstiteadlane, tuntud vabariigiaeg-se 'kirjandusteadlase Villem Alttoa poeg), Madis Aru ja (looduskaitse inspektor), Lehte Hainsalp (kirjanik),' Malti Hint (andekas 'keeleteadlane, kommunistist kirjaniku Aadu Hindi poeg), Fred Jussi (fotograaf ja ajakirjanik looduse teemal), Äira Kaal (vanerna põlve 'kirjanik ja luuletaja, tuntud juuhikomrriuni-st: ja seni korraldamisest. Kosõgin suri 18. dets. 76 aastaselt. Ta astiis peaministn kohalt tagasi 23. okt. olles olnud 16 aastat Kremli tähtsuselt teine võimukandja. Arvatakse, et ametlik surmateade hilines, kuna 18. dets. oli Leonid Brezhnevi 74. sünnipäev. Kosõgin oM Abistamisekomitee-juhatus hakkab t juba kaua südamehaige; ^ ^ lähenial ajal komplekteerima puhke-- kodule vajalikku personali. Kuna puhkekodu elanikkond kuulub meie vanemasse generatsiooni, kelledest,j ^( mõnedel on raskusi võõrkeeltega, sis soovitakse, 'kui võinialikuks osutub, "teenistujad leida eestlaste hui- ^ , gast. Selleks on vajaliik huvilistel ühendusse astuda Äbistamisekomi-tfe juhatusega võimalikult .peatselt. ^ HELSINGI (M.E.) - Väike Soome' — — — kaubalaev ,,Marika", mil Hiiumaa lähistel oli avarii, sattus moodsate mereröövHte' küüsi. Laeva tegid paljaks proviandist ja vallasvarast vene puksiirlaeva „abistajad".: „Marika". oli metsalaaduhgiga Loviisast teel . ; Taani, kus 12 päilise tormiga vajus külili ja meeskond läks päästepaati- " K desse. Nõukogude laev viis meeskon- - na pärast ööpäeva merel olekut Hiiu raiida kus nad said süüa ja saunas ,' käia. Sealt jätkus teekond Tallinna Estoma*' :^>J^gudu Leningradi. 54 meetri pikkuse "^•Sarika'' vedas sinna vene puksii}- laev. Kui aga sooifie 'kapten kohale jõudis, selgus, et laev oli teel tühjaks varastatud. Seda taipasid lääneriikide ma-jandustegelased alles nüüd kui Poola esitas nõudmise 4 billioni dollari suuruse laenu saamiseks, et päästa end majanduslikust kokkuvarisemisest. Poola võlgnes senini lääne rahaasutistele 21 miljardit dollarit ja ainult intresside maksmiseks kulutab ta aastas 4,5 miljardit dollarit,, see on umbes 90% tema väljaveost. Seega on ta vaevalt võimeline maksma intressi. Rahvusvahelise panga andmetel aitas möödunud aasta intressi tasumist Nõukogude Liit oma kullaga. Poolax võlg lääneriiikidele on aga ainult osa kommunistlikkude maade võlgadest, mis ulatuvad praegu umbes 80 miljardile dollarile ja tõusevad pidevalt. Majandusteadlaste arvates on kapitalistlikud riigid Moskvale kätte andnud võimsa relva. Kui kommunistlik blokk jätab täitmata oma võlakohustused, annab see hävitava löögi lääne ma-cjandusele. Laenud läänest on pidevalt tõusnud alates 1977 aastast, mil see oli ainult 10 miljardit,' Kui krediidi andmine samas ulatuses jätkub, siis võlgnevad kommunistlikud riigid 1990 aastal üle 200 miljardi dollari. Siis on vaid tarvis intresside maks-mine, mis juba.praegu iilejõu käib, lõpetada ja see annab surmava löögi lääneriikide ma j an-dusele. Kergesti laenu andmisega kaevab lääneriikide majandus ise endale hauda. Kui möödunud aastal Iraani revolutsiooniline valitsus otsustas mitte maksta 10 miljardilist lääneriikidele võlgnevat summat, siis nimetati seda raskeks kaotuseks. Kuid see ei olnud täielik kaotus, kuna Iraanil on Ameerika Ühendnikides 8 miljardi dollari väärtuses varandusi, mis on võla kindlustuseks. Sarnane kindlustus puudub aga Nõukogude Liidul ja tenia satelliitidel. Henijy Kissinger on mitmel korral tähelepanu juhtinud ja hoiatanud Maailma Keskpanka ettevaatusele Nõukogude Liidule laenamisega. Kuid see on jäänud tähele panemata. Pärast Afganistani okupeerimist N, Liidu poolt, nõudsid mitmed lääneriikide esindajad Moskvale laenude andmise lõpetamist, kuid kartuses, et see 'keeldub siis vanade võlgade tasumisest, seda läbi ei viidud. Kanada otsustas viljamüügi keelu Nõukogude Liitu lõpetada ja ühe senaatori ütluse järgi tahetakse saata Venemaale mõne ,kuu jooksul kõik möödunud aasta jooksul välja saatmata jäänud vili. Muidugi ei maksa venela-- sed selle eest kohe, vaid saavad jällegi pikaajalise laenu. Kui varemalt venelased maksid intresse kullas, siis nüüd toimub see väid kaubavahetuse korras. Põhja-Ameerika autotööstus on raskustes ja pidevalt vallandatakse töölisi, kuid Nõukogude Liit oma võla intresside maksmiseks saadab Kanada ja Ameerika turule vene tööliste poolt valmistatud Lada autosid. Ja lääneriigid on sunnitud nii autosid kui ka muid Venemaal valmistatud 'kaupasid vastu võtma, sest vastasel korral ei saa nad võla intressisid. See kõik toimub oma tööliste heaolu arvestamata. H.K. ^ iiiilllilllllillilllllllllillllliniiltltlll!!lliiüllll!liSi8iilllliltllililllH Enamikus nooremasse generatsiooni kuuluvate kultuuritegelas-tliku Partei Keskkomiteele on V,Eesti märgukirjast Eesti a jargi. :•• -^^^ „ 1 4 . oktoobril 1980. ä. ilmus ENSV võimude poolt soositud isik), Maie ajakirjanduses ETA teadaanne „Va- .Kalda (tuntud kirjanduskriitikVT^^^ Prokuratuuris": nu Kaljuste, Toomas iKäll (kunstnik „Seoses viimasel ajal Tallinnas ja karikaturist), Jaan Kaplinski'(tu.n^ asetleidnud jämeda avaliku korra mic ühiskonnas on tekkinud phth- (ud lõhed ja vastuolud kasvatajate tud luuletaja), PeetWask, Heino Kiik ri^^^^^ noorukite gruppide .sallivus selle vastu, mida väidetakse (tuntud keskmise põlvkonna kirja- i poolt, mis on kutsunud töötajates nik), Jaan Klõsheiko (poolukrainla- esile õigustatud nördimuse ja rahul- , ne; fotograaf ja kunstnik), Kersti olematuse, on, ENSV Prokuratuur: Kreisman (Tallinna Draamateatri algatanud kriminaalasja nende kpr° tuntud ja auhinnatud näitleja, kirja- rarikkumiste algatajate ja õhutajate nik Mati Undi abikaasa). Marju Lau- vastu, samuti kuritegelike huligaani-ristin (sotsioloog, tuntud, kõmmu- de vastu. Kõiki asjaolusid uuritakse nistide Johannes ja Olga Lauristini hoolikalt, pärast mida süüdlased tütar), Peeter Lorenz, Vello Lõugas võetakse seadusega ettenähtud vas- — Kuuba president Fidel Castro hoiatas ameeriklasi üritamast invasiooni ja kutsus üles kuubalasi võitlema viimse veretilga-ni. Ta ütles, et Ronald Reagan vali-a kasvatatavate vahel, juhtide ja ju- miskampaania ajal olevat ähvarda litavate. vahel. Tegelikkuses esine ^aid pingeid teravdab veelgi mitte- (arheoloog), Endel; Nirk (tuntud keskmise põlvkonna kirjandustea4- lane), Lembit Peterson (noor näitejuht ja lavastaja), Arno Pukk, Rein Põllumaa, Paul-Erik Ri!ii\|nm0 (tuntud luuletaja, juunikomrhunist Paul Rummo poeg), Rein Ruutsoo (sotsioloog), Tõtiis Rätsep (noor näitleja), Ita. Saks (kirjanduse tõlkija), Avo Sirk. Mati Sirkel, Jaan Tam.m (arhitekt), Rein Tamsalu, Andres Tarand, Lehte Tavel, Peeter Tulviste (filoloog). Mati Unt (tuntud nooreriia põlve kirjanik ), Arvo. Vaiton (tuntud noorema põlve kirjani'k), Juhan Viiding .(tuntud Tallinna Draamateatri näitleja, samuti tuntud luuletaja Jüri Üdi ni me all), Arne Üksküla (tuntudfilmi-ja teatrinäitleja).- tutusele.'' ' / - ' See 48-sõnaline tekst on seni ainus nõukogude trükisõnas ilmunud teade Tallinnas ja mujal Eestis aset leid- • nud noorte väljaastumse kohta, ETA teatele lisaks on koosolekutel kooli- • des ja asutustest levitatud suusõna-lisi teateid toimunust. Et sündmustef peältnägijaiks oli küllalt palju Tallinnas külalisi vennasvabariikidest, on kujunenud võimalus mitmesuguste kuulujuttude levikuks kogu Nõukogude Liidus. Kõik see, mis viimasel ajal on aset leidnd, sunnib meid kirjutama. Muret tekitab Tallinna sündmuste juures vägivald, mille jätkumiseks on esinenud üleskutseid hiljemgi. Vägivalla kasutamine osutab sellele, .et tegelikult olevat ja mis tegeliikult on. Leiame, et niisugune olukord on jhtlik ja ei saa'kesta, toomata kaasa raskeid tagajärgi Eestile. ja kõigile, kes siin elavad. Andestamatu oleks jigustada olukorra rikkumist, kuid Mdestamatu on ka ignoreerida selle sügavaid juuri ja põhjusi. Seetõttu peame me kohuseks juhtida tähele-anu järgmistele asjaoludele. : Pole tõenäoline, et tuhandete noorte meeleavaldusteni viis üksikute; õhutajate tegevus. Meile tundub, et elles väljendub võimendamätult Läiskasvanute, paljude Eesti elanike rahulolematus, Tegemist on laia sotsiaalse probleemiga, ,mille' lahendamine on võimatu kogu ühiskonna osavptuta. Selleks Juleb kõige pealt ühis'konda probleemidest informeerida. Rahulolematus on süvenenud viimastel aastatel, kuid on' kujunenud pikema aja jooksul. Selle rahulolematuse ön põhjustanud mitmed sotsiaalmajanduslikud problee; mid, mida pole suudetud lahendada^ .Ihk. 31 nud Kuubat blokaadiga ja lisas^ et kui jänkid ründavad Kuubat, siis sureb neid rohkem kui Teise maailmasõja ajal. Castro valiti tagasi partei juhiks 5 aastaks. STOKHOLiyi (EPL) - Soome president Ürho Kekkonen sai oma järjekordse' külastuse puhul Moskvasse Lenini preemia, mille suurus on' 25 000 rubla. Põhjenduses öeldakse: N. Liit ja rahupooldavad jõud kõikides maades hindavad kõrgelt Urho Kek'konenf pikka ja mitmekülgset tegevust rahvustevahelise arusaamise, pingevähendamiše ja rahvusvahelise julgeoleku suurendamiseks. Samuti tähistab auhind respekti avaldust ja hindamist :Spome välispoliitikale. sopranViiu Varik, kontrabass oja, klaver '"^iu^^^ Cres., planetaariumt taga) Petid saadaval Eesti Abistamiskomitee kaupluses, Skoori liknjieilt ja uksel $6^0, \|4.Ö0 (õp.) Uurimisinstituudid Toronto jä Master Ülikooli juures on. veendunud, et teadlastel läheb-korda kont-rollida inimese vananemist ja pikendada tema eluiga kuni 800 aastani. Vastavate katsetega hiirte juures on suudetud ära hoida nende vananemine. Katketega inimeste juures tuleb tõenäoselt veel oodata paarkümmend aastat. . Meie võime kord pidurdada vana-, nemise täielikult, arvab endine SALK instituudi president Augustus Kin- 2el,nii et õnnetused jäävad ainukeseks surma põhjuseks. Samal arvamisel on Alex Comford, „The Joy of Sex" autor. ERNST IDLA SURNUD STOKHOLM (EPL) — Maailmanimega eesti võimlemispedagoog Ernst Idla, ühtlasi moodsa naisvõimlemise revolutsioneerija, suri pärast lühemat haigust Stokholml Huddinge haiglas reede, 5. det-ssmbri õhtul kl 22.30 79-ndas eluaastas. Surivoodil viibisid tema tütred ja kaastöölised Ingrid jä Daisy perekondadega, kellega koos jääb leinama abikaasa Leida, üldtuntud kui Idla võimlemismuusika pioneer. Ernst Idla oli kogu Rootsile tuntud kui ,,Tallinna võlur", sest ta suutis juba siia maale saabumisest peale üllatada, vaimustada ja võluda, kuigi see, mida ta esitas, olV rootsi võimle-mistraditsioonidele, mis tuginesid Per Henrik Lhigi õpetusele, otse risti vastu ja sõna tõsises mõttes revo» lutsioneeriv. Spordiajakirjanikud ja voimlemis-spetsialistid suutsid vaid leida superlatiive Ernst Idlale ja tema õpetusele, millist ta oma esimeses te-gevusstaadiumis tutvustas oma ko» dumaiste õpilast©, eesti naiste, km-du. Väike Eesti oli nimelt oma võimlemisest Ernst Idla kaudu kujunenud pioneeriks ja eeskujuks kogu maailmale. See eeskuju sai aga alles leviku Idl° la Rootsi-nerioddil, kus ta saavutas oma elutöö kõrgpunktid ja rahvusva° helise tunnustuse. Pärast esimesi edusid paguluses, usaldati tema% 1949.nda aasta Lingiaadi teostamine, mis kujunes hiilgavaks triumfiks mitte üksi temale kui korraldajale, vaid eelkõige tema võlmlemiskooli-le ~ „Idla.tüdrukuid'r pidas ekspertiis maailmapidustuse parimaiks ja need, kel võimalust oli seda üle elada, mäletavad tema naiste ettekujutamatult efektset, perfektse koreograafiaga ja valgustuse ärakasutamisega teostatud esinemist. Abiks olid ka siin eesti naised, kes Idla üleskutse peale mitmesajapealises hulgas tema juhtimisele kogunesid ja pärast pingutavat lühikest treeninguperioodi iseennast ületasid, sest mängus pii eestlaste nimi ja aua. Ernst Idla vajas oma ideede levitamiseks laiemat alust kui see oli eesti väike pagulasgnipp piiratud arvu noortega. Paratamatult kujunes Ernst Idla juhtimaa oma võimlejaid vabas õhus Stockholmis. (FotoBertilNilsson) ta liikumine varsti ühtlasi ka roots! võimiemisliikümiseks, mis haaras rootsi noorust ja ka võimlemispedagooge, mille tulemuseks on olnud Idla ideede suur levinemine. „ld\|la-flic-kor" muutus mõisteks ja nende va-listumped Euroopas ja Ameerika lõuna- ja põhjakontinendil viisid Ernst Idla ideed ka globaalsele käi-bele. E^ saa märkimata jätta, et tema endised õpilased on võimlemispioneerid maailmas — Emmi remaal, Evelyn Koop Xeesment Rootsis ja sen Taanis on neist olnud juhtivad mitmel pool Tõkke Uus-Me- Kanadas, Leida Else Christen-tuntumad. (Järg. lk. 3)

Meie Elu = Our life, December 24, 1980

Object Description

Description

Tags

Comments

Meie Elu = Our life, December 24, 1980

Meie Elu = Our life, December 24, 1980