Meie Elu = Our life, June 30, 1983

              .„Meie Elus" nr. 26 (17395 « 3
95 "m, 26 (17381 1983' MELJAFÄEVÄL, SO. JUUNIL - tHORSDAY, JUNE
HOlMfS KASVAB
peaaegu vastupidine. Politsei seisu­kohast
ollakse hädas viina ..althõl-ma*;
müümisega. Selliste Roimade
arvon tõusnud88 protsenti ehk abso­luutsetes
arvudes umbes 4Ö0-lt prap-gusele
794-le.
Ainus kuritegevus, mis on vähe­nenud,
on käekotivargus. Nimelt ot­sustas
politsei mõni aeg tagasi seni­sest
resoluutsemalt vahele astuda ja
anda vanematele daamidele võima­lus
rahulikult jalutada, ilma et mõni
huligaan käekotti näppaks. Tulemu­sed
on igatahes olnud suhteliselt ra­huldavad.
Muidugi on rahutusttekitavalt.
tõusnud ka niinimetatud „moevargu-sed".
Nende hulka kuuluvad igasu­gused
kontokaartide sahkermahke-rid,
video-filmid, milliseid kunagi ei
anta tagasi jpm.
nii I . . . "' ' ' '
•••••••••••••••4
Kõikideks kindlustusteks
H. LATER & CO. ITD
Insurance
1482 Bathurst su
Toronto M5P 3H1
Tel.: 653 7^15 ja 653-7816
Kas meil on vaja '
' Esto Valley't? ^
Eesti Kunstide Keskus teatas hilju­ti,
et nad, on ostnud maa-ala mille
•nimeks on Estc^^Valley ja millest ku-jtiheb
eestlaste kunstide ning spordi
keskus. Samuti informeeris EKK
usalduskogu, et ei ole mitte tegemist
uue võistleva ettevõttega, meie prae­gustele
kolmele hästituntud maa-ala-dele
(Kotkajärve, Jõekääru ja Seedr
rioru), vaid hoopis lünga täitmine
tegevuses, mida teistes kohtades ei
harrastata. Minu arvates n.n.,.lünga
täitmine" ei ole küllalt reaalne põh­jus
uue maa-ala osi^iseks ja usun, et
ka teiste maa-alade esindajad uhtu­vad
minuga.
Olen isiklikult pühendanud 25 aas­tat
Kotkajärve väljaehituse ning kor-rastustöödele.
Viiniased kümme aas­tat
olen .ka osa võtnud Jõekääru su­vekodu
ja krundiqmahike talgutöö-dest.
Samuti olen yiis viimast aastat
; hooldanud Torontos üht eesti aka­deemilise
organisa'tsiooÄi maja.
Toetudes ülalnimetatud kogemus­tele,
toon ära mõningad meie prae­guste
maa-alade ja ehituste problee­mid.
On arvata, et senini on majan­danud
kõik ettevõtted end rahulda­valt
jä on ka õnnestunud organisee­rida
küllalt vabatahtlikku tööjõudu,
et nad saavad oma maa-alad ja ehi­tused
enam vähem korras hoida.
Kuid kui kauaks? Uue maa-ala juur­de
tulemisel siirdub kindlasti osa ma­janduslikust
toetustest ja töökatest
sinna. Näiteks hiljuti Jõekääru staa­dioni
korrastustöödel olid ainult pen­sioniealised
mehed. Kui kauaks on
meil veel selliseid mehi ja uusi töö­käsi
on visa juurde tulema.
,\ Kuid minu arvates praegu kõige
suuremaks mureks oh see, et meie
ühiskonna maa-alasid ja ehitusi ei
kasutata küllalt. Näiteks Kotkajär­vel
hooneid mitme sajatuhande
dollari väärtuses ja neid kasutatakse
ainult mõned nädalad aastas kui toi­muvad
laagrid. Jõekäärul on korras
staadion ja palliväijakud, mis oota­vad
sportlasi. Kus oh need spordi^
grupid, kes vajavad Esto Valleyt
treenimiseks?
Võib arvata, et kui EKK juhatus
oleks läinud praeguste maa-alade
esindajate jutule $130.000 taskus,
oleks kindlasti EKK soovid saadud
rahuldatud. On aeg, et hakkame
koondama — mitte laienema. 1
(Kui aga EKK kavatseb Esto Valley
teha puht äriliseks ettevõtteks, mis
teeniks peamiselt kanada ühiskonda,
nagu näiteks seda on Devil's Elbow,
siis ei ole sobiv selleks paluda eesti
ühiskonnast majanduslikku toetust
ja vabatahtlikke töökäsi.
• SILVER KASK
• . .
ja lihtsust ning ilu. See kajastub ka
meie rahvarõivais. Meie seelikud on
heast villasest materjalist, looduslik­ke
värve kasutades. Meie pluusid on
linasest materjalist, kaunistet, mait­serikkas
värviskaalas käsitööga.
Meie esiemad õpetasid seda hinda-
' ma. Õpetasid kuidas hoida head ma­terjali.
Kuidas pesta, kuidas triikida,
kuidas pakkida nii, et ta ei kortsuks.
Selles peitub meie esiemade omapä--
rä — hool ja armastus kvaliteedi, ilu
ja lihtsuse vastu. Seda asendada
araablaste õlist valatud pplüester-linasega,
kus lina täielikult puudub
{ainult riide kude on linase sarnane),
on meie esiemade pooh hoolega säi­litatud
rahva omapärane lamesta-mine.
Seda propageerida on võrdne
meie rahva omapära selle osa pank­rotti
kuulutamisega.
. ^ VALLY JOHANSON ^
isitiaa uus
0
BRADFORD („Meie Elu" ksastöp- ?
liselt) — Inglismaa eestlaste 30-d® j
Suvipäeva jumalateenistus laupäis° |^
vai, 18. juunil Saltaire Gongrega" '
Hional kirikus, Shipley'ö, oli pii-
Iiendatud | uue Inglismaa praosti
ametisse seadmiseks. Teatavasti
praostkonna sinodi koosolekul 1^^,
aprillil valiti põhimääruste koha-
8J|lt ühehäälselt praost ]. Tauli et­tepanekul
uueks praostiks õpetaja
Albert Enno Aaviksaar. Samuti oM
see jumalataenistus seotud praost
dr. J. Tauli lahkumisega praosti
ametist, kes on olnud juba 55 aastat
õpetaja ametis ja maikuus sai 78.
aastat vanaks.
Uue Inglismaa praosti ametisse
seadmise jumalateenistusest võttis
osa umbes paarsada kirikulist.
Jumalateenistus algas koraaliga
j.lsamaa kogudus, astu nüüd Issanda
ette". Selle järele praost dr. J. Taul
luges pühakirja teksti. Segakoor
„Kungla'! esitas koraali G. Kiviste
sõnadel „Jumal, mu süda igatseb
, Sind". Sellele järgnes algliturgia
praost J. Taulilt. Vaatamata oma kõr­gele
vanusele ja tervishäiretele, ta
haaras kirikülisi oma sügavtõsise
algliturgia. teenistusega. Lahkuv
praost viitas kolmele^ möödunud
, aasiakümnele, mis kutsub esile muu­tused
inimese hinges ja välimuses.
„Jätsime maha kodumaa, sõbrad ja
omaksed, kes elavad meie südames,
mõttes ja meeles, ikka sellistena, kui
mäletame neid l^hkumishetkil — ol­gu
see kodumaa nurmelill või kodu­eestlane.
Nad pole meie silmis muu­tunud.
Nende järele igatseb meie sü­da.
Nii on see toimunud põlvest põl­ve,
generatsioonist generatsiooni.
Need jätkavad meie elutööd. Pühaki­ri
ei lahuta meid sellest, mis on jää­dav,
mis Jumal on kaasa aidanud."
Edasi lahkuv praost meenutas kiri­kuelu
' kujunemist Inglismaal, kus
, paljiidest endjstest siinsetest õpetaja­test
on saanud praostid (R. Reinaru,
E. Kiviste ja Andres Taul] ja abi-präosiid
(H. Laaneots). -
Algliturgiale ja vaimulikule laulu­le
järgnes õp. A . E . Aa-viksaare
praostiks õnnistamine. Siin endine
Tartu ülikooli õppejõud viitas õp. A.
E. Aaviksaare isikule, keda ta tund-pud
juba Tartu päevilt ja tema kirik­likule
kutsumusele. Esiteks — kooli­poisina
Tartu Kommertsgümnaasiu­mis,
kus ta tugeva lauluhäälega pidas
hommikpalvusi. "Siis edasi Tartu
Peetri kiriku 1. pihtkonna kirikuva-
9emana {kjuigi aastailt noormees) ja
. lõpuks usuteaduse üliõpilasena.
Kuid kõige seile uue praosti usulise
veendumuse tafea oli aga A. E. Aavik­saare
jumalakartlik ema, kes tiivus­tas
poega usuteaduslikule õpingule,
' et pojast saaks kord kirikuõpetaja."
Ja nüüd asetas praost Taul uuele
praostile talaarile valge nn. praosti-krae
kaela ümber.
Järgnes jutlus uuelt praostilt. A. E.
Aaviksaar oli oma jutluse, aluseks
3
UN-is voolab ^.piim ja mesi
Faktid ja hoiatavad hääled süveneva
vastutustundetuse puhul
Kiri Inglismaalt
0 o s
BRADFORD („Meie Elu" kaastööliselt) - Inglismaal elavate
eestlaste arvu loetakse 2000 piires. Sellest aktiivsemad rahvusgrupi
eksisteerivad Bradfordis, Londonis ja Leicesteris (Bradfordis 400,
Londonis 600-700 (?) ja Leicesteris 200). Tegelikult rahvuslikest
üritusist võtavad osa ainult pooled eestlased ja Londonis aktiivne
eltsMent kõigub 150 ümber.
Praost A. E. Aaviksaar
valinud pühakirja sõnad Pauluse kir­jadest
efeslastele ja koloslastele. Uus
praost oma jutluses viitas eesti kiri­kule
kui vaimsele kodule ja praost dr.
j . Tauli isikule, kes teeninud kiriku-põllul
üle 50 aasta ja Inglismaa
praostkonnas kolm aastakümmet.
..Kristus on kutsunud meid Issanda
viinamäele, siis tehkem seda tööd
rõõmu ja kannatusega. Kuid meie
keskel leidub ka inimesi, kes hoiavad
eemale Jumalasõnast ja on nn. otsi­jad
hinged ja isegi pilkavad usku ja
kirikut. Meie rõõmud ja mured on
Jumala käes. Jumal on kutsunud,
meid kõiki. Andku Tema sõna meile
julgust ja kindlust, et edasi viia kiri-kutööd,
kuni meile on antud elupäe­vi",
lõpetas uus praost oma jutluse
kõrgest kirikukantslist, mis kostis
veenvalt päikesepaistes läbi Shipley
kirikusaali. Järgnes koraal: ,,Nii
. kannab püha kaljul Issanda kirikut."
Surnute mälestamisele järgnes ko­raal:
,,Nüüd puhka, rändur, vaevast /
Koit kumab Kristuses." Ja Bradfordi
meeskoorih E. Luuk'i juhatusel F.
Schuberti „Püha , püha". Taas ko­raal
koguduselt: ,,Kalla,' kallis Isa
käsi, rahu minu südame."
Südamlikud palvesõnad ütles usu­teadlane
mag. Salme Aareandi, keda
täiendas pühakirja tekstiga õpetaja
. abiline E. Luuk. Samuti luges viima­ne
,,Meie Isa palve".,Haarav ja kau­nis
jumalateenistus lõppes vaimuli­ku
lauluga: ,,0h võtkem Jumalat,
suust, südamest nüüd kiita". Orelil
saatis helikunstnik prl. K. Miilmaa.
Inglismaa praostkonnas teenib
praegu kaks õpetajat ja kaks abilist
(E. Luuk ja H. Võsang).
9 sini
05
valgega Jamböreele
Põlvpükstes saadikud'' asuvad teele
maailmalaagrisse
Skautluf/.e asetaja ning vaimne
Lord BadenPowell, ehk poiste
Eceeles BP, soovis tähistada skaut­luse
suurt levikut ülemaailmse
laagriga. Kahjuks takistas seda esi­mene
maailmasõda, kuid siiski ju­ba
1920 sai see teoks, i^ing korral­dati
esimene ülemaailmne skauti­de
laager, mida nimetati Jambo-reeks.
Sellest esimesest suurüritu­sest
on nüüd kasvanud skautlik tra­ditsiooniga
nelja aasta tagant toi­muv
Jamboree. See esimene jam-bolree
on ka huvipakkuv eestlaste­le,
sest sellest laagrist võttis osa ka
mhm eesti skaute omalipuga — see
oli ka esmakordne kus ametlikult
eesti lipuks tunnustatud sini-must-
valge esines välismaal avali­kult
teiste riigilippude rivis. Sellest
esimesest rahvuslipuga väljaastu­misest
on ka eesti skautidele olnud
südamelähedaseks sooviks — eesti
lipp maailmatippude perre.
jfeuni siiani on eesti skaudid alati
osa võtnud Jamboreedest. Mitte küll
igakord äsindüsüksusena, kuid alati
on Jamboreedel lehvinud eesti lipp —
kas või siis ainult meie oma telgi ees.
Tavaks on olnud, et Jamboree kor­raldus
usaldatakse igale maale üks
kord. Samuti, et võimaldada osavõt­tu
üle terve maailma, on pinud taot-luseks
et jamboree asukoht liigub
globaalselt! ümber maailma. Kuid ka
siin on nendel asjadel erinevusi. N i i
korraldati Kanadas 1955 aastal Jam­boree
Niagara onthe Lake juures. Ka
sellest Jamboreest üritasid meie ük­sused
täis osavõttu. Kahjuks aga tü­histas
Kanada peakorter varem
antud osavõtu lubaduse, ning eesti
esindusüksusest sai külastav üksus.
Samal Jambõreel toimus ka Maail-mabüroo
konverents, kus tuli taas
arutusele pagulasskautide tunnustu­se
küsimus. Meie tunnustuste taotlu­se
-toetuseks korraldas ka Eesi Skau­tide
Malev Kanadas paraadi läbi
Jamboree — ees eesti lipud ning defi­lees
meie üksuste lipud. Paraadi osa­võtt
oli üle 100 skaudi. See paraad
pani küll maailmabüroo kihama,
kuid meile loodetud tunnustust kui
iseseisvat rahvuslikku rühmitust ei
suudetud saavutada, -
EESTI LIPP
Järgmisel nädalal kogunevad taas
eesti skaudid et osa võtta Jamboreest.
Tänu meie ühiskonna majandusliku­le
toetusele, on see saanud võimali­kuks.
Vastavalt kokkuleppega Ka­nada
skautide peakorteriga, õn meie
esindusüksusel õigus esineda Eesti
üksusena, kanda oma esipdüsüksuse
märki ja kasutada rahvuslippu. See
on suur samm edasi 1955 a. suhtumi­sest.
Kuid seda edusammu võisime
juba kogeda 1975 aastal Nordjambis
— Jambõreel Norras, kus meie male­va
skaudid esinesid eriüksusena.
Traditsioonile kindlaks jäädes, leh­vis
ka siis eesti skautide alllaagris
meie rahvuslipp — ,sini-must-valge.
• Tänavuse Jamboree esindüsüksu­se
juhtlauseks on olnud - Eesti lipp
Jamböreele! Lisaks eesti lipule all­laagris,
esinevad sini-must-valge
jVärvi-kombinatsioon nii all-laagri
väravas kui teatetahviil. Meie esin­düsüksuse
märk on sini-must-valge
trikoloori taustal kaljumäed, koha­liku
piirkonna sümbolina vilja-pea
ning eesti skaudi liilia. Sümboolselt
tõlgendab Uiliast võrsuv viljapea
meie rahvuslikku kasvu ja tuleviku
sirguvust. Sama märk esineb ka
Muidugi, osalist rahvuslikku taga­siminekut
põhjustab suureh osalt ka
vanadusaastad sest inimesed ei riski
enam pikkadeks auto- ja raudteesõi-tudeks.
Sama on-märgata ka eesti­keelse
kirjanduse levikuga.
Kui paguluse algaastail (1953) kir­jastus
„Orto" esindaja saatis kaas­maalastele
välja raamatuid 100 eks.
kuus, siis niiüd kirjastus ,,Välis-
Eesti" esindaja saab kuulutuse peale.
ainult 5—6 raamatutellimist! Äsjase­le
Bernard Kangro juubeliteosele
..Arbujate kaasaeg" leidus Inglis­maalt
ainult 3 ettetellijat! Inimesed
vabandavad huvipuudust eesti raa­matu
vastu ..ajapuudusega" (televi­sioon
jne.) ja murest, kellele neid
peale surma jätta. Siinse kirjastuse
..Borease" (põhjanael) omanik kirja­nik
Einar Sanden Cardiffist riskib
eestikeelse raamatu väljaandmist
posti teel saatmisega kaasmaalaste­le,
küsimata, kas nad on soovi aval­danud
või"mitte. Pole siis ime, et
tänavusel Inglismaa eestlaste juube-li-
Suvipäeval (XXX) eesti raamatu
müügilauad puudusid. Selle asemel
aga eksisteeris peosaali nurgas Ing­lismaa
noorte (arvult 40 piires) — lES
„Tuleviku" müügilaud, kus müügil
oli alandatud hinnaga veel saadaval
eelmisest Euroopa eestlaste Laulu-päevast
nn. T-särke ja kaks heliplaa­ti:
Bradfordi meeskoor ,,Koiti" oma
(£3.00) ja noortegrupi ..Tuleviku" he­liplaat
(£4.00). Plaatide ostjaid oU
vähevõitu. Siiski siinsed eesti noored
on suured optimistid ja oma väikese­le
arvule vaatamata üritavad ,,oma
maja" ostmist.
VÄHEM OSAVÕTJAID
Tänavune 30-nes Inglismaa eest­laste
Suyipäev Bradfordis (Yorki
krahvkonnas) oli. võrreldes eelmiste
suvipäevadega. arvuliselt tagasi­hoidlikum.
Kui varematel aastail
(neid peetakse üks kord aastas) suvi-päevadest
Osavõtvate eestlaste arvu
loeti tavaliselt 700—800 piires, siis
tänavu oli see langenud 400-le (peo­pileteid
oli müüdud alla 300!). Selle­vastu
Suvipäeva Korraldava toim­konna
(juhataja E. Raatma) tööd oli
krooninud Taevataadi lahkus ilusa,
päikesepaistelise ilmaga, kui meenu­tame
seda, et ligemale paar kuud on
siinsel saarel olnud pidevalt vihma­sed
ilmad.
Peosaali toodi sisse rahvuslike selt­sidel
lippu koos sini-must-valge li-,
puga auvalve saatel noorte rahvarõi­vais
neidude ja meeste eskordil. Lip­pude
sissetoomisel kõlas ühendkoo­rilt
lavalt Enn Võrgu „Kaunistagem
Eesti k o j a d , . . ".
Järgnes avasõna peotoimkonna
esimehelt E. Raatma It, kes kokku­võttes
ütles, et traditsioonid ei teki
juhuslikult, vaid neil on selja taga
oma minevik. Siin kõneleja vihjas
esimesele Suvipäevale Bradfordis
anno 1953. mis. tollal küll kandis
..laulupäeva" nimetust. Enne seda
oli aga toimunud paar rahvuslikku
pidupäeva Võidupüha sildi all (1949
ja 1950). .ySiis olime noored ja rind
muretu. Nüüd oleme aga vanaks
saanud ja elu muutunud halliks. On
tekkinud uus põlvkond ja elurütm.
Võidupühal taValiseh süütasime
noorte vabaaja riietusel mis selleks
korraks on eraldi valmistatud.
AVAMINE 6. JUULIL
Aastane ettevalmistus Jõuab pea
lõpule, ning 4. juulir lahkub meie
eesti esindusüksus Jamböreele—
taas asuvad põlvpükstes saadikud
meie rahvast ja tema saatust-tutvus­tama.
Selleks saavad nii poisid kui
juhid kaasa t|?itvustavat kirjandust
— lisaks sellele mis on õpitud koon­dusel.
Jamboree pidulik avamine toimub
6. juulil, millal avatakse ka Jambo­ree
külastuseks ning jääb avatuks ku­ni
14. juulini. Külastusajaks on lõu­nast
kell 12.00 kuni õhtu kella 9.00.
Jamboree asub 90 km läänepool Cal-garyt
TransCanada maantee nr. 1
ääres. Eestj skautide laagri koduks
on „Gougar subcamp 14, troop 49".
Meie poisse leiate kui laagri peavä­ravast
võtate vasakpoolse teeharu,
ning siis umbes 200 meetrit hiljem
taas pöördute vasakule. Nii jõuate
Cougar all-laagrisse, kust juba tervi­tab
teid sini-must-valge.
sümboolse tulelõkke. Ka tänane pi­dupäev
kuulub meie organiseeritud
rahvusgrupile ja noorte-seltsile ,.Tu­levik",
kes on meie võitlusvaimu
siimboolseks edasikandjaks." Järg­nes
inpüskeelne tervitus.
E.V. saatkonna esindaja A. Taru
vihjas ajaloolisele faktile, et tänavu
^möödub 45 aastat meie viimasest
laulupeost (1938) vabal kodumaal,
kus lauldi põliseid rahvaviise ja rah­valaule.
Inglismaa Eestlaste Ühingu
esimees H. Heinastu Londonist mai­nis,
et eesti laul ja rahvatants on
jäänud meie rahvusliku võitluse
sümboliteks ja traditsioonideks. Sa­muti
meie rahvuslik sini-must-valge
lipp on meie võitlussümbol. Dr. Jaak
Taul, kunagine lEÜ kauaaegne esi­mees
ja lahkuv praost rõhutas oma
tervituskõnes, et tänapüeval seisa­vad
teravas vastuolus kaks vastand­likku
ideoloogiat — valgus ja pime­dus,
vabadus ja orjus. . ^
KONTSERT
Kõigepealt ühendatud segakoor(50)
esitas neli laulu hr. E. Luugi ja prl.
Miilmaa juhatusel. Seejärele sam­musid
lavale ,IES'i,,Tuleviku" laülu-grupp,
keda publik võttis vastu ap-ausiga.
Ka noorte laulukava koos­nes
samuti neljast laulust. Noorte­koori
juhatasid vaheldumisi Astrid ja
Karin Miilmaa. Vahepeal pr. Reet
ärvik esitas Marie Underi luuletuse
„Sirelite aegu". ,
, Bradfordi pesti meeskoor „Koit"
E. Luuk'i juhatusel esitas kaks laulu.
Meeskooris on 3 lauljat, kes ületanud.
juba 80-ned eluaastad. Meeskoori
kvartett kandis ette kaks laulu.
Väikese vaheldusena tuli lavale
plaste rahvatantsurühm", mida juha­tas!.
Freibach.
Ühendatud naiskoor esitas kolm
laulu.
Kontsertkava lõppes kolme laulu-palaga:
H. Känd'i „Kaugel", „Naabri
Mari" (U. Kasemets) ja ,,Püha, põline
ja üllas" (j. Aavik). Lisapalana tuli
esitada M. Härma „Tuljak". Koori­juhtidele
— E. Luuk, Astrid ja Karin
Miilmaa ja Tiina Metsamaa, anti lilli
rahvariides väikepreili Heidi Vahtra
poolt, kelle ema on inglanna ja isa
rahvuslik tegelane kohalikus „Eesti
Kodus". Noored esinejad, kes laval
tantsisid, said kingituseks shoko-laadi-
tahvlid E. Raatma'lt.
Suvipäeva lõppsõna ütles toim­konna
abijuhataja E. Priim.
Kõlasid rahvuslikud hümnid —
„God save the Queen" ja ,,Mu isa­maa,
mu õnn ja rõõm". Kuuldavasti
peetakse järgmine Suvipäev kas
Londonis või Leicesteris, kuid koht
on veel lahtine. Seda otsustab lEÜ
keskjuhatus. .
RAHVATANTSUD
Kui Euroopa Eestlaste III Laulu-päeval
möödunud aasta suvel Leices­teris
esines rahvatantsijaid 55 paari,
siis tänavusel Suvipäeval Bradfor­dis,
mida ei saa võrrelda (nii, publiku
kui tegelaste suuruselt) eelnevaga,
võttis osa rahvatantsijateni 10 paari.
Kell 7 õhtul samas peos^aalis, kus
pärast lõunat toimu^ kontsert, esitati
..ühendatud rahvatantsude rühma­de"
poolt 9 rahvatantsu. Rahvatant­sude
üldjuhiks oli A i l i Eistrat Lon­donist,
abihsteks - Malle Toom Lei-cesterist
ja Juhan Eistrat — noorte
poolt. Pillimeesteks - Heino Lää-nemägi
ja John Billington. Noored
rahvatantsijad olid higised suurest
tantsulustist. .
Tänusõnu ütles rahvatantsijatele
taas Suvipäeva toimkonna juhataja
E. Raatma ja andis rahvataiitsu juhti­dele
üle lillekimbud. -
Vaatamata publiku vähesusele —
kontsertkava oh oivaline ja kuulda-v-
asti saadi majanduslikuh ots-otsaga
kokku. Ilusa ilma tõttu joogibaar töö­tas
menukalt (kuid see oli inglaste
käes-). Kahju, et teenimine oli veidi
aeglane. Samuti söögisaalis oli tundn
staffi puudust ja söögisaba liikus
aeglaselt edasi. Ka tantsupõrandal
oli küllah ruumi, mida kasutasid ise­gi
80-aastased vanahärrad. Tantsu-harrastajaid
— nii noori kui vanu —
lõbustas uljas neljaliikmeline ungari
tantsukapell." -
-ARTO
„See on koht, kus välismaalased
teenivad mitu korda rohkem sel*
lest, mis nad vääriksid oma kodus,
maksavad madalaid makse, tee­vad
kahtlase väärtusega töid ega
tunne muret, et nad koha kaotaks'',
ütleb uusim^repõrt UN-i peakorte­rist
New Xorgis — paigast, kus
„voolab püÄi ja mesi", nagu ajakir­jandus
seda klaaspaleed iseloo­mustab.
Selle institutsiooni ülalpidamisku­lud
on suurenenud viimase 5 aasta
jooksul 80%, kusjuures N.Yorgi pea­korteri
või sekretariaadi teenistujate
palgad 1977-1980. aastail on. tõus­nud
96% ja mö()bli uuendtmiskulud
70%. tõustes aastas 2 miljonile dol­larile.
Kogukuludest kannab USA
25%. Lääne-Euroopa 27, N.Liit ai­nult
12, Jaapan 10 ja kõik ülejäänud
liikmesriigid kokku 26%. Teatavasti
on Unil momendil 157 liikmesriiki,
nende hulgas üsna hulk kääbuseid
siin-seal saartel.
46.000 PALGALEHEL
Nagu vastavaist allikaist selgub, on
Uni palgal 24 rahvusest kokku 46.000
inimest, neist 6.000 peakorteris, nn.
sekretariaadis Nev^ Yorgis. Nende
palk on keskmiselt 35% kõrgem USA
riigiteenistujate tasust,, kusjuures
palgasaajate võimeid »näitab kõige
selgemini peasekretäri abi iseloo­mustus:
mitmed valitsused peavad
sekretariaat! mingiks prügiveoplat-siks
kodus soovimatute ametnike
saatmisel.
U.Ni teenistujate tasud Nev;^ Yorgis
ulatuvad 13.000 (käskjalad) kuni
125.000 (abisekretär) dollarile aastas.
Peasekretäri Perez de Guellari pal-gak^
s on 163.695 « 22.500 kuludeks «
prii korter. Kogusummas tõuseb üle
30 U N i teenistuja aastapalk üle 100.'
000 dollarile. Neid ei koorma tavali­sed
maksud, välja arvatud ainult väi­ke
mahaarvamine ,,staff assessmen-dina",
millest näit. USA ametnike
osas tasutakse nende maksud. Tihti,
ühel juhul koguni 7.000 dollari suu­ruses
oli see mitte piisav, kusjuures
UN tasus siis puuduva osa. Kuna
UNi teenistujaile üle maailma antak­se
elukalliduslisa 3 korda aastas, siis
on nad inflatsiooni suhtes täiesti im­muunsed.
Ja see ei ole ..piima-ja-mee-mäel"
kaugeltki kõik. Tasutakse kolimis-kulud,
ärides ei tule tasuda ,,sales-tax'e",
pensionile võib minna 55- ja
tuleb minna 60-aastaselt, kusjuures
pensionisumma on keskmiselt kol­mandiku
võrra suurem U SA riigitee­nistuja
omast. Naise arvel antakse
palgalisa 850 dollarit ja iga lapse
arvel 700 dollarit,,taskuraha" aastas,
millele välismaalaste laste koolira­hana
liitub veel 2.250 või rohkem.
Puhkust antakse 6 nädalat ja sõidu­kulud
kodumaale ning tagasi kaetak-se.
ODAV TOIT
Mis puutub sääraste .^eelistatute"
toidukuludesse, siis maksab näit.
cheeseburger-French f ries-kohvi,
mille hinnaks N.Yorgis on tavalist 5
dollarit ja erfam, UN i luksuslikus
kohvikus ainult 2 dollarit ning kõr­gematele
^ametnikele serveeritakse
nn. Delegate Dining Roomis luksus-eineid,
mille eest linnas tuleb tasuda
25-30 dollarit, 8.50 dollari eest. Kuna
UN-i peakorterit loetakse rahvusva­heliseks
territooriumiks, siis ei lisata
sealsetes arvukates kauplustes ühe­legi
arvele „sales-tax'i".
UNi teenistujad palgatakse tavali­selt
2-aastase •,.katseajaga", mille
möödumisel nad loetakse pärast
moepärast küsitlemist - eluaegseiks.
Üks Lääne-Euroopa saatkonna liige,
kellelt küsiti tema väljavaateid, vas­tas
salgamatult, et kui ta just ülemust
tapma ei lähe, siis ei oska ta nime­tada
ühtki teist tema vallandamise
põhjust. Selle tulemus: 69-75% dip­lomaatidest
ütleb, e^t neile valitsuse
poolt saadetavate ametnike võimete
langus on olnud eriti tugev viimastel
aastatel. UNi põhikirja alusel seisab
UNi teenistuja poliitiliselt mitte oma
kodumaa, vaid rahvusvaheliste hu­vide
teenistuses. See pragrahv on
unustatud eriti kommunistlike maa­de
poolt, kelle saatkonnad moodus­tavad
endast spionaazhi pesi, kust
muide ka kõik sekretariaadi kavad
juba kaua ette voolavad välja.
ARUANNE PUUDUB . ^
Erilise pähkli moodustavad viima­sel
ajal kommunistlike maade kõr­val
nn. „Kolmanda" maailma riigid.
Näit. on Indial kvoodis ettenähtud 25
inimese asemel juba 54 ametnikku,
Etioopial 14 as^emel 25,i kuna näit.
USA-1 on võimaliku 5534semel UNi
teenistuses ainult 504 iniÄiest. Palju­del
juhtudel võetakse ini|iesi teenis­tusse
väljaspool kvooti jat nihutatak-
. se siis hiljem vaikselt nimestikku.
Sellest tulenevad omakorda kulutus­te
järjekindlad'tõusud. On oodata
Heritage Foundationi uurimistule­muste
peatset avaldamist, kuid tõsist
tähelepanu väärib ühe lääne-euroop-.
lase hinnang, et kui ei teostata täie
vastutusega järelvalvet, siis läheb
UNi süsteem peagi kontitolli alt täi­esti
välja. Seejuures ei ole seni aval­datud
ühtki reaalset ja objektiivset,
aruannet selle kohta, mida UN kui i
• ametnike-bürokraatide ,,maa, kus
voolab piim ja mesi" jumala igapidi'
kaitsva hõlma all, on suutnud saar
vutada rahu, inimõiguste ja rahvaste
hirmuvaba. vabaduse saavutamiseks
ja kaitseks, mis oli ju mõeldud selle,
institutsiooni loomisel tema ülesan­deks.
Tühimik majade vahel, kus asus kord Eesti Vabariigi
saatkond Pariisis. Hoone lammutamise pärast tehti
prantsuse ajakirjanduses etteheiteid.
Sadakond..
(Algus esiküljel)
sident Reagan kõneles umbes li mi­nutit,
milles ta puudutas Kongressilt
vastu võetud Balti Vabaduspäeva re­solutsiooni
käiku ja samuti Balti rii­kide
okupatsiooni all olekut, seal
aset leidnud vangistamisi, küüdita­mist
ja vabaduse mahasurumist N.
Liidult — kelle annektsioone Eesti,
Läti ja Leedu suhtes USA ei ole
tunnustanud, kusjuures 14. juuniga
Balti Vabaduspäeva nime all USA
taas meenutab Baltikumis aset leid­nud
terrorit, seadusevastast okupat­siooni
ja Balti rahvaste õigust taasva-baduselerTema
kõnet katkestati kor­duvalt
vaheaplausidega. Oma sõna­võtu
lõpul ta kirjutas alla vastavale
proklamatsioonile Balti Vabaduspäe­vaks.
.
Nagu E.V. esindaja peakonsul E.
Jaakson ,,Meie Elu" esindajale ise­loomustas,
oli kogu selle ürituse kor­raldus
jätnud kõigile hea mulje, sa­muti
sõnavõtud — mis eranditult i l ­mestasid,
et USA president ja kõr­gemad
riigitegelased ning -ametni­kud
on Balt^ riikide küsimusist hästi
informeeritud. Atmosfäär oli sõbra-lik-
avameelne ning edasiviiv. Tei-seltpoolt:
kuigi sündmust jäädvusta­sid
hulga TV-operaatoreid ja pressi­esindajaid,
ei olnud kahjuks esialgu
küll tagajärgi sellest ameerika massi­meedias
märgata.