Meie Elu = Our life, June 30, 1983

              ' :WELJAPÄEVÄL, 30. \Vmt* - TMURSDÄY, | U N E 3©
• • \
• \ . V
„M©ie Elu" nr. 26 (1739) 1983
»»
cn
Meie Elu*' nr. 26 (1739) 1983 '
Ajakirjandus otsustas
Vietnami sõja
Endine Lõuna-Vietnami peaminis­ter
Gap Ky on pidanud Tokios aja­kirjanikele
ettekande, milles ta ajab
süü Vietnami sõja kaotuse eest mas­simeediumide
ja ajakirjanike peale.
Peasüü oli,' massimeediumite ühe­külgne
ja vildakas raporteerimine sö-jasündmustest.
Ühtki sõda pole aja­kirjanikel
varem olnud võimalik nii
täpselt jälgida kui seda — aga ainult-ühelt
poolt. Põhja poole ei pääsenud
ükski erapooletu ajakirjanik. See te­kitas
sõjaraportide inflatsiooni.
Toimetused õhutasid ajakirjanik­ke
saatma ikka ägedamaid ja verise­maid
sõnumeid; Miini otsa läinud
USA sõdur andis parema uudise kui
laste olukord Saigonis kommunisti-dt
^aketirünnaku ajal. Song My mõr-vkst
tehti maailmauudis, aga massi-
, _ , ,. . mõrv Hues, kus vietkonglased mõr-
Meljapäeval, 23. juunil toimus sporditeemaline referaatõhtu „Eesti Kodu" saalis. Teemaks oli „Kehaline ^^gj^j tuhandeid, jäi märkamata.
¥almisolisk pära§t 40. eluaaBtat ja Serviskõnd". Pildil V. Peters kõnelemas. Tema kõrval teine lektor J. Sel viisil loodi vildakas arvamus
Foto — 0. Haamer üle kogu maailma. Massimeediumi-del
õnnestus demoraliseerida terve
Roos.
abi veel vaia
Paljudele kaasmaalastele oleks
võibolla huvitav teada, milleks oii
kasutatud jõekääru suvekodule aia-isetatud
summasid, mida T.E.N.S.
on meie ühiskonnalt juba tükk aega
TÖÖD NOORTELE
Praegu on Jõekääru staadioni iste­pingid
uuendamisel. Ka nende jaoks
on meile annetatud puumaterjalja
töö läbiviimiseks on mitmed tublid
sniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Eesti Sihtkapital Kanadas
Amietused/ teštamendi-pärandusedjs
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa*
mlseks. — Eesti Maja, 958 Broad-vlew
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
palunud, et aidata katta kulusid mehed oma abi lubanud. Kaks tare
auvekodu)käigus hoidmiseks. vajab uut katust (kolmandale pandi
I uus katus mõni aasta tagasi], Järgmi-
Möödunud aasta annetused aita- sel sügisel kavatsetakse varakult uu-sid
teha järgmisi hädavajalikke te katuste löömine läbi viia. Osa iha-uuendusi:
Uus puurkaev, mis läks terjali selleks on olemas aga vajame
maksma veidi alla $2,000.00; uus veel abi töökäte näol. Sellel kevadel
pliit ja sellega koos T^rvishoiuvalit- tehti palju tööd Kalevi Võrkpalliklu-suse
poolt nõuetav ventilatsioonisea-deldis
pliidi kohale (kokku 1^3,700.00];
uue pliidiga seoses pidi sisse pane-rahvas.
Vastaspool maaliti võitma-
,tuki> ja võimsaks Lõuna-Vietnami
valitsus oli korrumpeerunud ja saa­matu.
• Lõpuks ei suutnud ei Lõuna-Viet­nam
ega U SA sellele arvamuste sur­vele
vastu panna. U S A tõmbas end
tagasi ja massimeediumid olid sõja
võitnud.
'Sellest on õpetust võetud. Falk-landl
sõja ajal" ei lastud enam aja­kirjanikke
nii läliedale. Sõjavägi
peab saama sõdimiseks rahu.
EELK Usuteadusliku Instituudi VI õppeaasta loengutest osavõtnud
Torontos. 1. rida, vasakult: Õp. mag. T. Nõmmik, prof.dr. V. Salo,
piiskop K. Raudsepp, prof.dr. A. Võõbus, praost mag. R. Kiviranna. 2,
rida — Tuuli Jürisalu, Juta Nõmmik, Endla Rüdmik, aino Männistu,
Kersti Kimmel, pr. Võõbus, pr. Raudsepp, Varju Reio. 3. rida — Elmar
Järvet, Heino Altosaar, Helmut Anniko, Harald Teder, õp. Helmut
Rüdmik, õp. Albert Roost, Hans Lüdig, Walter Taal, Tiit Tralla, Arnold
Talistu.) Pildilt puuduvad: Kand. Edgar Heinsoo, Olvi Pint, praost
mag. A.Taul, dr. R.Toi).
ESTO '84 Maakondade Päev
ma200ämp.elektriseadeldisjauuen- uute pinkide materjal ja pandi uued
dama ka seniseid elektrikaableid/ blokk alused tütarlaste tarele.
ühendusi. Olgu märgitud, et nii uue Need on suuremad tööd mida ole-kaevu
torustiku vedamise, pumpade me saanud katta laekunud annetus-
. ning veepaakide ümberseadmise, test, kuid meie majanduslik mure ei
pliidi,'ventilatsiooni ja terve elektri­võrgu
töö tegid tasuta Roland jär-vald,
Karl Novek ja Elmar Potsepp.
Üks hea kaasmaalane, kuuldes pliiti­de
halvast olukorrast, annetas ^3000
selle ostuks. Peale suuremate kulu­tuste
on kasutatud annetusi iga-aas-taste
tavaliste remonttööde katteks, sid ja tüdrukud' kes vajavad raha
nagu tarede värvimine, uste-akende koolimaksudeks ja muudeks hädava-parandamine
ja kasvatajate palka- jaiikkiideks kulutusteks ja me nii
Suvihari/83 ettevalmistustööd on
viimaste nädalate jooksul kulge-bi
liikmete ja nende sõprade poolt nud intensiivselt. Kiiruga lähenev
Valdeko Novek'i organiseerimisel; 'pidijpäeV ja nädal hiljem"avamise-värviti
poiste tare, imbutati staadioni le tulev laste suvelaager on Seedri-valgad
taiaga arvatavasti tasus oma
taskust, kuna Seedrioru „standart
tunnitasu" selleks ei piisa. Samuti
väärib esiletõstmist need kolm virka
kokka — pr. d Tammer, Päluveer ja
Tiilen, kes terve nädala lihapirukaid
voolisid, et Suviharja külalistel oleks
võtta.
Seedrioru võlgneb tänu veel järg­mistele
organisatsioonidele ja isiku-deks.
oru juhatusele surunud suure töö
koorma.
Viimastel nädalatel on olnud päe­vi,
kus välistööd käisid tihtipeale
^ päikese tõusust — loojanguni, et et-piirdu
ainuh remontidega. Kõige tevõetud töid lõpetada. Eriti tuleb tele: Eesti Abistamiskomiteele Kana-suurem
väljaminek suvekodu majan- siin esile tõsta Tammer'i peret, kes das ilusa rahatsekki eest, misjon
damisel on personaali palgad. Meie oma aja on andnud jäägitult Seed- mõeldud laste suvelaagrile. Üle­töö
pole üksnes lastega eestluse alal- "oru käsutusse, samuti on rohkete maailmse Eesti Vabadusvõitlejate
hoiuks vaid samas anname rohkem sademete tõttu rohukasv tänavu oi- Keskusele, kes juba paar viimast aas-kui
paarikümnele eesti noorele suvel nudhää, mis on nõudnud "ületunde" tat on majanduslikult toetanud Mä-tööd;
Need on kõik tublid eestd poi- ka Carl. Rajametsalt, et heinatööga lestussammaste korrashoidu, siis
valmis saada., Teda abistab seljas OlafKopvillemile, kelle isklikulva-osas
Ed. Rebane, kes on hoidn\ifl hendusel saadi Shelli õlikompaniilt
Mälestussamba väljaku eeskujuHÄ väärtuslikku katusekatte materjali,,
korras. On toimunud neljad n.n, tal-
Toivo...
kõneleb^ setudest
Neljapäeva, '}. juuli õhtul kell
7.30 esineb Taivo Raun, Kalifor:
nia riikliku Ülikooli Long Beach-is
korraline ajalooprofessor, loen­guga
Tartu Instituudis. Ettekande
teemaks on ..Setudest ja Setu­maast".
Veidi erineval kujul see
ilmub Saksamaal koguteose Vön
den baltischen Prpvinzen zu den
baltischen Staaten kolmandas
köites. *
Toivo Raun on sündinud Tar­tus
1943. a. ja siirdus koos pere­konnaga
Ühendriikidesse 1949. a.
Ta lõpetas Swarthmore College-i
1964. a. ja saavutas doktorikraadi
Princetoni ülikoolis a. 1969. Tema
Väitekiri käsitleb 1905. a. revolut­siooni
osa Eesti autonoomia' õtte
arengus. ,
Professor Raun on mitme tea­dusliku
töö autor, kusj;iures pea­rõhk
on Eesti ajalool ärkamisajast
iseseisvuseni. Hilis'ematest töö­dest
võiks mainiida Russification
in the Baltic Provinces and Ein-land,
1855—1914 (kaasautor), mis
ilmus Princetoni ülik(|oli kirjastu- ;
sel 1981. a. ja ,.Estonian Social
andPoliticalThought. 19Ö5-Feb-luary
1917"» mis äsja ilmus Saksa­maal
kogumikus Öie baltischen ;
Provinzen Russlands zwischen
den revolutionen von 1905 und
1917. Lähemas tulevikus on tema ^
sulest oodata Eesti ajaloo ü l d k ä -'
siilust varasematest aegadest tä­napäevani,
mis ilmub Hooveri
Instituudi kirjastijisel Stanfordi
ülikoolis. Alates a. 198ron prof.
Raun olnud Balti Teaduste Eden­damise
Ühingu (AABS) teadusli­ku
ajakirja Journal of Baltic Stu-dies-
i peatoimetaja.
Toivo Raun on korduvalt esine­nud
rahvusvahelistel konverent­sidel
Ühendriikides, Kanadas,
Saksamaal ja Rootsis, Viimati oli
tal ettekanne k.a. juunis Stokhol-mis
7. balti teaduste konverentsil
Skandinaavias, kus tema teemaks
oli ajakirjanduse osa eesti rahvus-
^Jiku teadvuse arengus ärkamis­ajal.
Samuti on ta mitmel korral
esinenud Torontos fa selle ümb­ruses,
möödunud aastal nii Metsa­ülikoolis
kui ka Tartu Instituudis.
1983. a..alguses valiti prof. Raun
Tartu Instituudi direktoraadi liik­meks,,
meelsasti maksaksime neile rohkem
palka kui praegu, sest nad on toredad gupäevad, milledest võtsid osa Seed-eesti
noored kes südamega on eestlu- rioru nelja liikmeslinna — St. Gat-harinesi.
Londoni, Kitcheneri ja Ha­miltoni
Eesti iSeltsidesse kuuluvad
Seedrioru tegevliikmed. Kõhumure-de
eest hoolitsesid, tänavu samuti
eelmainitud nelja linna daamid, kes
kõik oma ülesannet tõsiselt võtsid,
kusjuures Hamiltoni osas tugev käe­pigistus
August Jurs'ile majandusli-ku.
panuse eest. Juhatus avaldab siin­juures
kõigile tänu, kes on oma pa-se
juures. Nad teevad se.da tööd ar­mastusega,
sest muidu nad siia ei
tulekski — tööpäev on ligi 24-tunni-ne
ja palk madal.
3d AASTAPÄEV
Täname südamest kõiki, kes meie
tööd on oma rahalise ja füüsilise
abiga kergendanud ning pöördume
veelkord palvega meie ühiskonna
poole annetuste saamiseks, et saaksi­me
oma senist tööd jätkata.
T.E.N.S, Jõekääru suvekodu pü­hitseb
sellel suvel oma 30-dat sünni-ning
eesti plastikatööstüs — Scepter'i
— omanikku Thomas Torokvei'd,
kes.annetas oma tööstuses valmista­tud
väärtuslikku plastik-toru.
•
Mis puutub Suviharja pidustuste
eeskavalise osa ettevalmistusse ko­hapeal,
siis alates 4, juunist, on tek­kinud,
muidu vaikuses konutavates­se
laste magamistaredesse nädala­lõppudeks
elanikud. Eesti Rahvuste-nusega
- nii isikliku kohalolekuga atri pere „kolis" Torontost Seedri-tööpäevadel,
või 'siis majandusliku , orule, et iga mees oleks sellel õigel
toetusega, aidanud et eelolevaks
Seedrioru Suviharja pidustuseks on
päeva Loodame kõiki, kellel eestluse kõik eeltööd tehtud, või siis lõpeta-alalhoid
ja meie noored on südame- misel, ning samuti võib peale pidüs-lähedased,
kohata Jõekäärul 24. juu­lil
sünnipäeva jumalateenistusela^c-tusel.
TORONTO EESTI NAISSELTSI
JUHATUS
fusi laste suvekodu oma uksed ava­da
kasvandikele 10 juulil.
•
,;lahinguplatsil" kodus — kui eesriie
kerkib. Esitamisele tuleva lavatüki
„Päike paistab" sõnaosalistele (ja ka
teistele, kes kaasa teevad} antakse
viimast lihvi — olgu ilm külm või
Iqum. Muusika juht 0. Kopvillem
võlub seekord kuulajaid ..Vindiliste
viiside" asemel romantilise mustlas-
'. . muusikaga j.n.e.
KuiÄ"ääkida tööst ja töötegijatest. Kõige selle tegevuse taustal askel-siis
tundub, et Seedrioru nagu läheks davad aga mehed haamrite ja saa-suuremaks
iga aastaga, sest töödkas- gidega, püstitades lavale Raimond
vab juurde! Tõeliselt on lugu aga nii, Visfi näpunäidetel ungari kiriklat,
et Seedrioru hooned ja muud varad koos kirikuga! Selle on kavandanud
vananevad ja koos sellega ka Seedri- Elmar Silm, kuid on tegelikult val-oru
kunagised ehitajad-hooldajad. minud Seedrioru oma meeste - R.
Osa neist tublidest pioneeridest on Visti, E. Kogeri, A. Petraska, H.
juba oma maise teekonna lõpetanud, Pärkma. E. Piili. R. Rutniku ja veel
8. kuni 15. juulini 1984. a. toimu­vad
Kanadas, Toronto linnas Neljan­dad
Ülemaailmsed Eesti Päevad —
ESTO '84. Kaheksale päevale on ja­gatud
kümneid üritusi, milledest iga
külaline võib osa võtta huvi kohaselt
ja kasutada oleva aja piirides.
Üks neist üritusist on päevase
kestvusega ja toimub teisipäeval, 10.
juulil 1984. Kokkutuleku nimeks on
Maakondade Päev. Teatavasti koos­nes
Eesti Vabariik üheteistkümnest
maakonnast. Neile lisandub Hiiu­maa,
mis ei olnud küll administratiiv­selt
iseseisev maakond, kuid moo­dustas
saarena geograafiliselt omaet­te
terviku. Sellise põhimõtte koha­selt
on ka hiidlased organiseerunud
paguluses.
Maakondade Päevale on teretul­nud
kõik rahvuskaaslased, kes on
huvitatud iseenda või oma vanemate
maakondlikust kuuluvusest kodu­maal.
See on' niisiis mõeldud eesti-rahvuskultuuri
ja tavade viljelemi­seks
ja säilitamiseks.
Maakondade Päev toimub Toron­to
esinduslikus Royal York hotellis,
mis asub kesklinnas pearaudteejaa-ma
vastas. Algus on kell 9.00 hommi­kul
ja lõpeb kell 5.00 pärast lõunat.
Raamkava: kell 9.00 — 12.00 maa­kondlikud
kokkutulekud, kell 12.00. *
— 14.00 maakondadevahelised kü-lastamised,
kell 14.00 - 17.00 ühine
õhtusöök ja esinemised..
Õhtusöök maksab $20,00 isikult.
Maakondlikel kokkutulekuil on väi­ke
tasu kulude katteks. Õhtusöögi
ajal esineb rahvuspillide orkester.
Samal ajal toimub ka rahvustikandi-tega
kaunistatud rõivaste moenäitus.
Moenäitus haarab eesti naise, mehe
ja lapse puhke- ning peorõivastust ja
oma uudse laadi tõttu tõotab kuju-
-neda ülimalt huvitavaks.
Esinemisi võib toimuda ka üksiku­te
maakondade poolt korraldatud
kokkutulekuil. Igale maakonnale on
reserveeritud omaette ruum, arvuli­selt
väiksema osavõtjaskonnaga
maakondadele üks ruum kahele.
Maakondade Päeva organiseeri­vaks
ja juhtivaks jõuks on Maakond­lik
Esinduskogu, kuhu kuuluvad
esindajad kõigist Torontos tegutse­vatest
maakondlikest organisatsioo­nidest
ning on koostöös eesti etni­liste
ja rahvuskultuuriliste organisat­sioonidega.
Mainitud maakondlike
kogude tegevus on aastate jooksul
olnud väga elav, haarates lugematuid
hästiõnnestunud üritusi. Sellise teo­võimelise
ja suurepäraselt kokkusu­lanud
mees- ja naiskondade panus
garanteerib Maakondliku Päeva sa­japrotsendilist
õnnestumist. See on
koht ja aeg, kus igaühel on võimalus
kohtuda suurürituste keerises.
Tulge kõik Maakondade Päevale
teisipäeval, 10. juulil 1984.a. Toronto
Royal York hotellis!
Informatsiooniks; Maakondliku
Esinduskogu esimees Johannes Vih­ma,
63 Edenvalley Dr.. Islinglon.
Ont. M9A 4Z5, Canada; abiesimees
Salme Vesi, 68 High Street, Toronto,
Ont. M8Y 3N9, Canada; või: „lylaa-kondade
Päev", Estonian House', 958
Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K
2R6, Canada.
K U U L U T U S E D
palume talitusele anda KVHl
KL. 8 ESMASPÄEVA ÕHTUL,
et kindlustada nende ilmumine
järgmises lehes.
m
Montreali aja-kaja
Eestlanna tähelepanu
teised on koos Seedrioruga vanaks
saanud, ning kõrvale tõmbunud. Uu­si
„töömurdjaid" hõrenevasse Seedr
rioru töömeeste rivvi on olnud senini
teiste abiliste kätetööna. „Elektriput-ka"
lülitite rägastikus arutab segi-läinud
traadiotsi lavastuse valguse-meister
Kasper Kangur ja kõike seda
sarnasus
printsessiga .
Kanadas külaskäigul viibinud
Wales'! printsess Djana oleksl
peagu Ottawas kohtunud oma
teisikuga, kelleks on eestlanna
Linda Ole Montrealist. „Canada
Press" andis edasi teate, et print­sess
läks just teisele poole teed
nägemata Lindat, kes pettunult
pöördus tagasi koju keskkooli
eksamitele.
5 ja 10 tolH pikkune Linda Ole,
kes kandis sinist kleiti valge ää-retisega,
valgeid kingi ja sinist
kübarat, äratas tähelepanu oma
sarnasusega kui ta kõndis läbi
rahvahulga enne tseremoonia
algust Parlamendimäel.
17 aastane Linda on tuntud
eesti perekonnast. Tema ema on
Anne Ole ja vanaema Silvia Jür-vetson.
vähevõitu. Kindel on see, et lõviosa rabelemist ja tegevust näeb-kuuleb
tänavusest korrastustöödestSeedrio- ning koordineerib lavastaja — Lydia
ru aladel on teinud need,'kelledel on Vohu — kes kõrvalt vaadatlma tun-oma
isiklik ,,ankruplats" kohapeal, dubolemarahu ise!
kuhu ta võib alati tulla. Talgutöödest Loodame , et kõik see vaev ja töö
> oli osavõtt üldiseh tagasihoidlik, kuid tasub end ära. Jääb üle vaid paluda
siiski on kõik - tööde juhataja Hugo Kõigevägevamah ilusat ilma peopäe-
Allisma poolt plaanitsetud tööd ka- vaks,, ning rohkearvulist osavõttu -
• vakohaselt läbi viidud. Erilist orga- ning seda on viimased 27 aastat an-niseerimisvõimet
näitas Arnold tud, Seedrioru poolt on värav avatud
Teern Kitchenerist, kes tõi-talgutöö- külalistele 2. juulil, Tere tulemast!
dele kaasa isegi kolm oma kanadla-sest
sõpra-töökaaslast, kellede päe- . E.T.
OHiSPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõiad
ODAVAD LAiNUD KAASMAALÄSTi
Informatsiooniks heliž^tada
465-4659
Kuigi meie — eestlased ei tarvitse "
ju end liiga liigutada kõigi nende
Quebeci „anglo- ja francophonide"
vahelise maajagamise ja kõigi nende
koolikeele ja provintsi iseseisvaks
kuulutamise teemal, me ometi oleme
küllalt sisse kasvanud kõikidesse sel­le
maailmanurga asjadesse ja prob­leemidesse
ja sealjuures ka nagu kas­vanud
„an^lophonideks", siis jälgi­me
i|ckagi üsna suure huviga kõiki
neid eluavaldusi meie ümber ja lase-.
me end ühel kui teisel viisil nagu
puudutada ..anglophonide" kombel.
Ja meie sümpaatiad siis teadagi vee­revad
rööbiti ka ..anglophonide" ,
omaga ja meie nagu ei pea ka õigeks,
kui Quebeci haridusminister ikka
vaidleb vastu Kanada seadusele sel­les,
et kõikidel kanada kodanikkudel
onõigus paigutada oma lapsi kas ing­lise
või .prantsuse kooli nende oma
äranäge/nise järele. Nagu teame, ta­hab
Quebeci haridusminister Gamil-le
Lauren suunata kõik need lapsed,
kes tulevad Quebecci väljaspoolt,
prantsuse kooli, Oli üldiseks arvami­seks,
et seda pooldas ka provintsi
peaminister Rene Levesque. Kuid
oleme nüüd üllatatud, kui kuuleme,
et Levesque ei arva ka ise, et'see on
tarvilik. See nagu annab nüüd pildi,
et valitsevas parteis on oma ükstei­sest
teisiti arvavad grupid. Ja kõige
selle segaduse tagapõhjal saame pil­di,
et Gallup-polli viimane report —
67 protsenti Quebeci elanikkonnast
ei poolda enam Levesque asjaaja­mist.
N i i on loomulikult liberaalidel
uued väljavaated nende tagasivali­miseks
ja kuna sellel erakonnal on
hoopis teistsugused suhted anglo­phonide
ringkonnaga, siis see kõlab
ka meile siin rõõmsama uudisena.
Kuid kõik need probleemid ei puu­duta
» meid tõesti mitte rohkem kui
ainult niiöelda pealtvaataja osas, sest •
meie ei ole seotud ei hariduslike ega
teiste probleemidega rohkem kui öel­dud
ja meie hulka ei ole tulemas
paljusid väljaspoolt, kes peaks mu­retsema
oma laste kooli-keele pärast.
Meie. siin Montrealis ülesse sirgu­nud
noored on prantsuse keelt õp­pinud
rahulikul viisil nagu õpitakse
igat teist keelt igas koolis ja neile
prantsuse keel on loomulik osa nen-,
de elust siin. Neile ei ole nende ülesse
kasvades ja oma elukutsetöö alista­misega
mingeid erilisi probleeme. Ja
mis puutub meie niiöelda keskmi­sesse
põlvkonda, siis need on osanud
endid ka igati kohandada ja meie
pensioriäride klubi anijiab regulaar­selt
prantsuse keele kursusi ning ai­tab
niiviisi kaasa neile, kellele seda
tarvis on. Kuid näib, et see tarvidus
on lihtsalt huvi selle keele kui ele­gantse
keele vastu. Nagu nii mõnigi
meist pensionäridest, kes oma pen-sionäri-
aja täitmiseks jalutavad^ all-linna
tänavatel ja shopping-centrites
ja naudivad seal elegantse prantsuse
keele kõla ja imetlevad prantslanna­de
elegantset riietust.
Ja mis puutub sellesse, et kas meie
hulgas leidub ikka veel neid, kes
tahavad vahetada oma kodu Mont­realist
Toronto vastu, nagu seda tegid
nii mõnedki meist Quebeci separatis­tide
võimule tulles, sijs ausalt — neist
ei ole palju kuulda olnud. Küll jälgi­me
huviga päevauudiseid, mis tea­tavad
ühe kui teise ,,anglophoni"
kompanii lahkumisest Montrealist.
. HENN ARVO .
KIRJAND
K
oonas Uulu
Siin-seal eesti ajalehtedes on puu-dutadud
õige aralt, justkui kobamisi
küsimust, kas USA ja Kanada on tu­leviku
mõttes õigel või hoopis huk­kumisele
viival teel. Lähtutud on siin
üld- ja rahvuslikust haridusest kui
demokraatia alustest. See puudutab
väga tõsiselt ja sügavalt ka meie
nooremat (mitte just enam otseselt
noorimat!), nüüd otsapidi üle 50-ne
. jõudnud juurdekasvu, kelle hariduf^
on saadud ja arusaamad olust kuju­nenud
siinsetes koolides. Alles nii
hilja kui juunis ei suutnud arukas
inimene näit. USA idarannikul enam
tv-apäraati lahti hoida, kuna sealt ei
tulnud muud kui lood Atlalitic City
mängupõrgute miljonitest, Phila­delphia
kovpalli-meestkonnast ja
hirmsa kukofoonilisc ulgumise'(pi­davat
olema ..muusikaline taust"!)
foonil antav reklaam igalaadi kom-puuteritest
koolis, kodus, kirikus ja
kõrtsis, unes ja ilmsi, sõbratari juurOjS
sängis jne.
Kuid olukord põhihariduse alal on
vajunud nii sügavale allamäge, et
USA president pidi peagu terve kuu
väntama nagu kerilaud mööda osarii-ke
ringi, et, kõnelda haridusliku ta­seme
tõstmise vajadusest. Ja ajakir­janduses
hakkas ilmuma küsimusse
puutuvaid sõnavõtte. „Meie ei saa
säilitada demokraatiat, kui meie kol-ledzhid
annavad lõpetajad, kes on
ettevalmistatud ainult heapalgaliste-le
kohtadele kompuuteri- ja tehnika-maailma
tarbeks, osutuvad aga filo­soofias
ja humanitaaraineis vöeti-kesteks.
Selle asemel et „sobida"
moodsasge ühiskonda, peab lõpeta­jal
olema võime mõista elu ja kultuu­ri
tähendust ning suunda, kaasu ar^
vatud tehnika osa selles. Selline tead-
. musvõime on saavutatav ainult kir­janduse,
ajaloo ja kunsti õppimise
kaudu,!' kirjutab niiil. R Schnell.
,,Humaniteet tõuseb uuesti ainult
siis, kui ülikoolid nõuavad rangel
humanitaarteaduste õpetamist ega
luba muutuda õpperuumo rahulik-vaikseiks
sadamoiks ühiskondlikele
aktivistidele." lisab David van Boven.
Piisaku neist näidetest, mis tulevad
rahva hulgast.
Iseasi on ..kõrgemad" seletused.
Kõneldakse õpetajate palkade tõst­mise
vajadusest, kuid harva vilksa­tab
J<uslj
mlstolõf
da johtul
jast paljl
osariigil
Delawal
nuvat rl
liku kiul
Two Cil
Komori
ne elul
Aafriki
Üksil
valmsiJ
madulil
poolt
mate ü
tulemij
,jlukii|
filosod
jakak
le mõll
ndais
lasi,
gasi e|
lusieil
siis s(
muse.'!
Nad ,1
ritki
enesel
kui
odav
„kõh
mini!^
del"
ning
vud o|
hulk
nemij
kördil
kaol)
Ka
ja ne
taipal
vajuq
aeg
humi
loomi
rakeii
luse
reb
ladet
koi'di
\)o\v.
tada
võitl^
gutuij
ilma
9, Naer on ter
Rahvaluule ei ole mingi ammune luul
minevik ega läinud sajanditesse eda
kadunud ajalugu. Rahvaluule sün* Seo
ni^ igiainti, võrsub ümbritsevast alati
elutegelikkusest, haarab valitse* kas
vaidj olukordi ja kohatud isikuid puv(
ning peegeldab rahva püsivat Ri
vaimset elujõudu. Rohvos sureb, kui<
kui lakkob tema vaimne looming, rustj
Kuigi Jüri Nõges ise ei paiguta oma tum
mõni aeg tagasi ilmunud 100-ik. siool
kogumikku „Naor on terviseks" nali
esindama rahvaluulet selle sõno maj
tuntumas tähenduses, teeb välja- heal
anne seda siiski ja arvestataval nita
määral. Sest samuti nagu loeme mat
rahvaluuleks vaiyisõnu ja mõista- küu
tusi, liidame sinna ka rahvanaljad, so
kõneköönud ja irvhammaste ütle- terj
mised või mõne tuntud isiku komis- ase
tomised kõnes, aga ka kõnetavad, ^at
Alajaotatuna 18 peatükki, on Jüri Nõ
Nõges suutnud ca 25 aosta jooksul all
koguda siit-säält üle 300 „kõdijutu" julg
(nagu ta neid kutsub) ja tõostisündi- test
nud loo, mis oma terve huumori- soo
jõuga on elanud rahvasuus kohoti Nin
aastakümneid ja saanud pidovolt lus
ajalisa. Muidlugi on mõnigi neist alg
selles pikas ajas teinud löbi ko „üli- tus
konna" kohendamisi. See ei vähen­da
nende väärtust, kinnitab aga
omalt poolt rahva vaimse loomejõu
püsivot tervist. Üksikpalade keele­lise
külj'e on säilitanud teose koos­taja
nõuete kohaselt originaalse,
säilitades nõnda ka palede rahva-
' i
Valinik eesti rahvanalju
,,NAER ON
TERVISEKS
IJIe 300 loo koos piltidega.
Hind $ 8 . 0 0 - postikulu $1.00
ilOUgll ..Meie Elu" talltuiei
958 JBroadvlew Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
isi
asj
VUS
dot
jür
dcs
iid.
Wi
oli
tui
vid
ole
ma
aas
po'
nin
tav
da.
ots
vis
vai
da
me
Pe
j"