Meie Elu = Our life, June 30, 1983

              NELJAPÄEVAL, 30. jUUNII' - THÜRSDAY, jUNE 30 „Mei(B Elu" nr. 26 (1739) 198S
„Meie Elu" IÜP. 26 (1739) 1983
matkapäevik:
, Terry Fdx'i erakordse ja ennastoh­verdava
Lootuse Maratoni ning tema
mälestuse meenutamine äsjanähtud
enam kui elusuuruse monumendi
näol on jätnud meile kõigile sügava
mulje.
Istume vaikselt ja igaüks omaette
mõtteid mõlgutades tagasiteel Thun-der
Bay'sse.
Pärast filmidemonstratsiooni ja
õhtusööki meie Thunder Bay peatus­kohas,
uues skandinaavia stiilis Val-halla
hotellis, sõidame Port Arthuri
sadamasse, et asuda mootor-laev.
„Welcome'i" pardale ringisõiduks
Superiori jäilvp Thunder Bay suures
sadama-osas — suuruselt kõlmsis Ka-nadas-
ja Kaministikwia jõel.
Thunder Bay on St. Lawrence'i
jõge pidi kulgevate ookeani-kauba-iaevade
läänepoplseim lõppsadam.
Teravili, mis tuuakse kohale preeria-provintsidest,
hoitakse suuremõõt-melistes
elpaatorites Thunder Bay
sadamas kuni laevadele laadimiseni.
Meie veesõiduki pardalt vallutab
vaatepiiri ühtepidi linna silueti taus­tal
hiigelrviljasalvede orelivilestik
ning teisel pool on silmapiiril Su­periori
veevälja taustal päikeselooja­ku
hilistes kiirtes 16 miili sadamast
asuval maaninal kolme miili pikkuse
lameda mäe „Magava hiiglase" tu­menevad
piirjooned.
Legend jutustab, et kaua enne Val­ge
Mehe §uperiori järve kallastele
saaburtiist valitsesid Ojibwa indiaan-
Ontario valitsuse Tiarigsmi ja Meelelahutuse Ministeeriumi km-
Ihaldusel toimus hiljuti ringreis etnilise meedia esindajatele põhja-
Qääne (loode-) Ontarios. Kogu seemaa-ala, Thunder Bay^st lääne pool,
alates English River^ist kuni Ontario—Manitoba piirini ning loode-
Ontario Kanada—USA piirist kuni Hudson Bay rannani — 60 tuhat
mutmiili — on nii rahvakeeles kui ka ametlikes turismi-väljaannetes
nimetatud «Sunset Country" — «Päikeseloojaku maa", Ontario Tu-irismiministeeriumi
poolt etniliste ajakirjanike käsutusse antud suu­re
reisibussi nimi oli „Grey Goose" — ,,Hal| hani", sellep siis peal­kirigi,,
Halli hanega päikeseloojaku maal'\
Tuletõrjejaam on hiigel-ettevõte
komplitseeritud tehnilise aparatuuri,
ilmajaamade ja ilmateadete jälgimi^
se, vastavate järelduste ning hoiatus­te
tegemiseks, tuletõrjevahendite,
mis hõlmavad tegelikest tõrjevahen-deist
kuni meeskodadele vajalike
magamiskottide ja söögiriistadeni —
kuni 1000 mehe jaoks -; tuletõrjevoo­likute
parandamisest esmaabivahen-diteni,
transporteeritavatest mini-büroodest
kuni helikopterite ja „vee-pommitajateni".
Metsatulekahjude vastu võitlemi­ne
nõuab suurt administratsiooni,
kiireid ühenduspidamise võimalusi,
aläti-valmis meeskondi ning tõrjeva­hendeid.
Südasuvel võib mõnikord
tekkida kuni 20 metsapõlemist päe­vas!
•
Arvestades maa-ala suurust ning
metsade rohkust ning näiteks piksest
süüdatud, sageli teede puudusest l i ­gipääsmatuid
metsij on arusaadav,
kui palju inimpänust ja tehnilisi ras-jcusi
selline tohutu tõrjesüsteem eel­dab
ja nõuab. Aasta; keskmine met-sa-
tulekahjude arv on saja üniber.
1980. aastal leidis aset metsapõ-lemine,
mille vastu võitlemiseks ku­lus
2 kuud! Tuli hävitas ligi 32 000
aakrit metsa, — 10 aasta metsaväru,
mis nõuab 100 aastat uuesti täiskas­vuks.
Hukkus 1 helikopter koos pi­loodi
ja tehnikuga. — Kui palju mets­loomi?
— Mõtlemapanevad arvud ja
sellega kaasuv arusaamine ning lu­gupidamine
metsapõlemiste vastu
võitlejate ees! — '
NOOR'METS KASVAB ,
Seal, kus loodus ise on pikse näol
metsad süüdanud, või inimese käsi
nad lohakusest põlema pannud,
püüab mets ise tagasi kasvada. See
, on loomulik areng, mis aga paraku
nõuab aastakümneid. Paberivabri­kute
metsalangetajatele järgnevad,,
ettenägeliku ja hoolsa puidutööstus-majanduse
korral tavalisti uute pisti­kute
istutajad, et tagada uut metsa-kasvu.
Jõulupuudegi tarbeks on vaja
pidevat metsa-alade täiendamist ja
uuendamist.
Selleks on aga Kanadas igal aastal
vaja tohutul arvul noori puutaimi.
Puude eluiga varieerub. Boreaal-
(pohja-) metsades on näiteks n.n.
musta kuuse eluiga 150 aastat. Suur­te
järvede- St, Lav^renceM alal on
„väriseva haava" kestvus 60 aasta
ümber, kuna aga Briti Kolumbia ran-niku-
metsades Douglas-kuuse iga
võib ületada 1000 aasta piiri.
1946. aastal asutati Thunder Bay
puutaimla, mis varustas algaastail
300-500 tuhande puuga peamiselt
eramajandeid. Lähemas tulevikus
loodetakse bare-root, n.ü. paljajuure-
- liste pistikute arvu tõsta 19. miljoni­le,
milledest enamik, ligi 12 milj.
puud aastas Jäheb Ontario valitsuse
käsutusse. Koidikutes kasvatavate; »
puu, juur ja muld- pistikute arv on
varsti loodetavasti 30 milj. ümber.
Ringsõidul suurtel niaa-aladel sel­gitab
puutaimla hollandi päritoluga
juhataja ettevõtte mitmesuguseid
menetlusi kemikaalide kasutamise
— üha vähem, kuid tulemusrikka-
, malt-osas, külmetustehnikat, seemen-damisprotsessi,
puude liikide arenda­mist,
päikese- tuule- ja külmakaitset,
kõrgvee- ja lumekaitset, ümberistu­tamist,
putukatõrjet ja pistikule säilib
' tamisprobleeme.
Alasse varem mittesüvenenule on
nähtu ja kuuldu lausa hämmastavalt
uudne, imestust- ja imetlustäratav.
On hea teada, et Ontario hoolitseb
selle eest, et „noor mets kasvaks!" y
KAKABEKA FALLS
Vanast Fort William'ist 22 kilo­meetrit
ülesjõge asub imeilus Kaka-beka
kosk. .
Kaubavahetajad pidid vanasti oma
24-jala pikkuseid kanuusid ja sajar
naelaseid kandameid seljas vedama'
Mountain Portage'i kaudu, et all- või
ülemjooksul Kaministikwa jõel neid
uuesti kasutada võida. Nimetatud
Kaministiquia (prants.) Voyageur
Route, oli see kasutusel juba 16;88.
aastast alates, mil kosk avastati ning
leidis kasutamist kuni 19. sajandi
keskpaigani, mil Dawson Road ning
hiljem CPR selle kasutamise vaja-tüks
tegid; 1904. aastal alustati elekt-ri-
jõujaama ehitamisega, mis nüüd
varustab küll elektriga kogu iimbrUs-konda,
kuid sealjuures on kahanda­nud
kose loomulikku võimsat lan­gust.
Sellegipärast on jõe ligi 40-meetri-line
kukkumine üle kaljuseina - moo­dustades
Kakabeka kose — ta vär-
Iisraelis märgata
Öp. Tõnis Nõmmik käis juutide
turismikonverentsil
Mootorlaev „Welcome" Superior järveL
vilises, vahutavas tormavuses meeli­ülendav
ja kauaks-meeldejääv jiilt.;
On siin ennegi käidud ja oldud; kuid
alati sunnib see looduslik draama
peatuma ja meenutama kose legen­daarset
tekkelugu.
„kakabeka" tähendab Ojibwa in­diaanlaste
keeles ,,Mürisevad veed."
Nende territooriumile tungisid kord
sisse Sioux punanahad, võttes kinni
kohaliku Ojibwa pealiku tütre
Greenmantle'!. Sioux'd sundisid pea­liku
tütre neile teed.juhatama- sõi­duks
kanuudega piki Kaminstikwia
jõge'^ Ojibwa laagrisse, kuid Green­mantle
juhtis neid selleasemel koske­dele,
ise viimasel hetkel vette hüpa­tes
ja kaldajfe ujudes, hoiatamaks,
oma suguhari. Juhtkanüud hukkusid
ning Ojibwa'(l olid suutelised ülejaä-.
nud Sioux ka laletungijad tagasi tõr­juma.
Kes usub ja küllalt kaua veelan-gust
silmitseb, võib veel praegugi
kujutleda Ojibwa pealiku tiitre kuju
kose kohal hõljuvas udupilves. ^
•
Pärast keskpäeva-einet Kakabeka
Falls pargis, kus küll punanahad
meid rahule jätavad, kuid mustad
kärbsed ja sääsed meid see-eest lausa
elusalt tahavad ara süüa, sõidame
taas edasi lääne suunas.-
Muudame kellaaega ning võidame
sellele päevale tunni juurde.
NYM LAKE
11,320 hektari suuruse maa-ala tu-lekaitsekeskus.
45-mehelised mees­konnad.
Oma helikopter 100-160 jal­ga
puulatvade kohal puristab „yee-pommitaja"
230 gallonit vett korraga
alla.
Saame meiegi sellest pisut osa, kui
pärast mõnusat kohvipausi peama­jas
oleme kogunenud järve kaldale
demonstratsiooni-lendu ning vee-pommitamist
jälgima. Jällegi rikka­mad
ühe uue kogemuse \^õrra!
QUETICO CENTRE
Huvitava õhtu veedame Eva järve
kaldal, looduslikult kaunis Quetico
seminaride ja konverentside kesku­ses,
30 kilomeetrit Atikokan'ist, Que­tico
1974 ruutmiili suuruse provint-sipargi
lähedal, milles samuti põgu­salt
peatume. , .
Quetico keskuse eesmärgiks on
võimaldada kursusi äritegevuse,
ühiskondlike probleemide, hoole-kande-
asütuste ja teiste organis.atsi-oonide
huvides tegutsema vastavalt
tänapäeva kiireile ühiskondlikele ja
majanduslikele muudatustele.
Keskus on tegutsenud 1958. aastast
saadik mittekasutaotleva ettevõtte­na,
püüdes rikastada üksikisikute
kui ka kogukondlikku elu elukutseli­se
väljaõppe, kunstide, vaba-aja
veetmise ja tervisliku elu program­mide
näol.
Kõik see leiab aset suurepäraselt
kavandatud loengusaalide, elu- ja
magamisruumide, söögisaali, ujula,
sauna ja muude tarberuumide arhi­tektuuriliselt
kooskõlastatud miljöös.
Vastuvõtt ja õhtusöök on suurepä­rased.
' -
Hilisõhtu on põhjamaiselt kaua
valge ja jäämameelitay. Ent ei, meid
ootab juba meie ,,Hall hani" ning
Peter valvab hoolega, et kogu tema
„hanekari" oma istmetel on, enne
kui me suur,,Hani" käigu sisse võtab
suunaga Atikokani poole.
(Järgneb) ,
Hõimumaalt
Kakabeka kosk.
lased siinseid põlismetsi ning kum­mardasid
oma Suurt Vaimu — Na-nibijou'd,
les elasMt. McKay'l{mägi
Thunder Bay lähedal). Nanibljou
kaitses neid ..Gitchie Gumee" (Lake
Superior) ületamisel. Truuduse ta­suks
avaldas Nanibijou punanahka-
• dele rikkalikii hõbeda leiukoha, kuid
ennustas kahvanägude sellest teada
saades i-eetjale kadu ning endale iga­veseks
kivistümist. Üks äraandlik
punanahk avaldaski saladuse valge­le
mehele. Kanuude lähenedes puh­kes
hiigeltorm ning nad hukkusid. —
Kus kunagi oli olnud Thžinder Bay
ava, oli järgmisel hommikul tõusnud
järvest hiigel-kaljuneem Nanibijou
kivistunpd kuju — „Magava hiigla-oome
nooreci
ta
Op. Tmk Nõmmik naasus lisrae»
list, kus ta esindas kanada ja eesti
luteriusu kirikuid konverentsil
Ghristian Pilgrimage Promotioi
. Convention '83. Konverents toimus
Jeruusalemas ning Tel-Avivi lähe­dal
Herzelias, kuid konverentsi
ajal toimus rida ringreise ristiusu
pühadesse paikadesse, nagu Petle-hemma,
Kapernauma, Naini, Tibe-riasse
ja Natsareti. Samuti külasta­ti
teisi arheoloogilisi vaatamis­väärsusi
Jeerikos, Akkos ja Hero- '
diumis ning mitmeid kibutse ja
moshave, nendest kahte 5 ja 10 km
Liibanoni piirist. Osavõtjaid oli 28
riigist Euroopa, Aasia, Aafrika ja
Ameerika mandritelt, kokku üle
320 isiku, neist Kanadast 22. Konve­rentsi
korraldajaks oli Iisraeli Tu-rismiministeerium
ja lennuliin El
AL
Nagu õp. T. Nõmmik „Meie Elule"
jutustas, oli vastuvõtt suurejooneline
ja majutus parimates hotellides. Ku­na
kristlased moodustavad 60% Iis­raeli
külastajatest ning n.n. palve­rändurid
nendest lõviosa, siis on aru­saadav
milleks juudid teevad oma
parima, et oma m^ad kõigiti propa­geerida.
Konverentsist osavõtjad vä­lismaalased
olid enamuses vaimuli­kud,
turistibüroode esindajad ning
' ajakirjanikud, Iisraelist aga hotellide
ja kibutside öömajade esindajad, tu-rismireisude
korraldajad ning turis-miministeeriumi
esindajad. Konve-.
rentsi ajal kanti ette terve rida aja­loolisi,
arheoloogilisi, piiblilisi loen­guid,
külastati väljakaevamisi, tut­vuti
hotellidega ja eriti uuemate ar­heoloogiliste
leidudega Jeruusalem­ma
vanalinnas. Lisaks sellele, püüti
ka tutvustada delegaatidele täna­päeva
Iisraeli, selle kultuuri ja ma­janduslikke
ja teaduslikke saavutisi,
eriti arstiteaduse ja põlluniajanduse
alal.
Poliitikat ametlikult välditi, kuid
turismijuhid, omnibussijuhid ja tei­sed
kohalikud elanikud tegid vahe­aegadel
oma parima et delegaatidele
oma vaatevinkleid valgustada. Kon­verentsi
eesmärkideks paistsid ole­ma
peale ametliku, kristlaste n.n.
palverännakute propageerimise,
veel soetada lisreaelile sõpru ja tahe
oma maad ja eriti selle viimase 35
aasta saavutusi uhkusega näidata.
SÕJA-ÕHKKONDA POLE
Ringi reisides paistis silma, et sõ-ja-
õhkkond, mida arvasime seal lei­da,
täiesti puudus — paistab et rah­vas
on igasuguste kriisidega nõnda
harjunud, et peale otseste lahingute
või terroriaktide, suurt kedagi ei häi­ri.
Ajalehtedest võis siiski lugeda, et
alatasa toimuvad siin või seal tsiviil-laitse
või kaitseliidu harjutused. Sõ­javäge
on alatasa liikumas, enamu­ses
kompaniikolonnides, peaasjali­kult
reservistid kes lähevad kuu
ajaks okupatsiooniteenistusele Lii­banoni.
Sellevastu peegeldus ajakir­jandusest
teatud rahvatüdimus, et
Liibanoni sõjakäigule ei ole võidukat
või vähemalt rahutoovat lahendust
leitud. Huvitav oli jälgida, et Iisraeli
noorsõdurite vannutamine,
juhtusime Jeruusalema n.n. nutu­müüri
ees nägema, toimus suure tse­remooniaga,
võiks ütelda „saksa
mustri järgi". Muidu jätab juutide
sõjavägi Kanada sõjaväes hariduse
saanud ohvitseridele kaunis kašima-tu
mulje. Kõneldes paari Iisraeli soo-musväe
ohvitseridega, kes oma hari­duse
samuti saanud Camp Bordenis
Soomusvägede Koolis, selgus muu
hulgas, et kuigi Iisraelil oma kahes
viimases sõjas sai sõjasaagiks ligi 900
Nõukogude Liidus valmistatud tan­ki,
mis korda seati ning üles võeti, ei
ole need osutunud nõnda tõhusateks
relvadeks kui läänes arvatakse. Neid
asendatakse järjest kas Iisraeli enda
„Melk3ra",. või pruugitud, välis­maalt
ostetud inglise „Centurion"
tankidega. Muidu paistis silma ka
teisi saagirelvi ja liiklusvahendeid:
vene kahureid mitmes kaliibris, egip­tuse
soomusautosid, egiptuse ja süü­ria
päritoluga, kuid Nõukogude Lii­dus
valmistatud rakette jne. Enamus
relvastusest ja muust varustusest,
mida maanteel ja linnades näha, oli
Iisraeli, USA või Inglismaa pärit­oluga.
Lennu- ja mereväega kokku­puuteid
ei olnud.
TAGASILÖÖGID
MAJANDUSELUS'
Majanduselus kurdeti ka Iisraelis,
nagu pea igal pool, tagasilööke. Möö­dunud
aastal sai Iisrael tagasilöögi
turismis, mis oli muidugi üheks Lii­banoni
sõja tulemuseks. Ajalehed-kurtsid,
et laevatööstus on madal-konjuktuuris,
lennutööstusel ei ole
nii palju välistellimisi kui loodetud.
Inflatsioon on nalju kõrgem kui Ka­nadas,
kuid mitlte ühtlane vaid võn­kuv,
mis raskendab majanduslikku
planeerimist. Selle eest aga Iisraeli
põllumajandus areneb suure hooga
ning selle osatähtsus ekspordis suu­reneb
aastast aastasse. Üldmulje on
siiski positiivne, paistab, et ka ma­janduse
alal ollakse olukorraga har­jutud.
Iisrael on õnnelikus olukorras,
et juudid üle maailma toätavad igal
aastal Iisraeli suurte summadega.
Kuid kaua kestnud sõjalised pinged,
kui just mitte sõjad, neelavad selle
toetuse ja veel suure osa riigi sisse­tulekutest.
Kristlastele on Iisrael ikkagi üle
kõige Ptiha Maa, Jeesus Kristuse
maapealse misjoni, kannatuse, surma
ja ülestõusmise asukoht. Väljaarva­tud
Euroopa kristlased, kes on vii­mastel
aastatel üha »'ohkem külasta­mas
talvekuudel Elatis, Punase Mere
kallastel turismihotelle ja liiyarandu,
on enamus kristlasi ikkagi palverän­durid.
Siiski on Iisrael rohkem kui
ainult Püha Maa, ta on elav, kosmo-politaalne,
omab väikese riigi kohta
mitmekülgse maastiku, rahvuse ja on
tsentrumiks mitte ainult ristiusule ja
juutidele, vaid on ka üheks islami
usutsentrumiks ning Bahai ja mitme
teise usujndi keskpunkt. Kui oleme
tuttavad kõige sellega, mis Püha Maa
pakub kristlastele usuliselt, ajaloo-
. liselt ja arheoloogiliselt, on Iisrael ka
muidu huvipakkuv riik, kus on palju
omapära,, kunsti ja kultuuri, mjda
tasub vaadelda.
sena. -1
On juba hiline õhtutund, kuid tae-varand
on ikka veel hele, kui astume
jälle „kuivale maale". Pilk kinnitub
veelkord „Magava hiiglase" siluetile
ning veelkorijselt meiehub üks teine
noor eesmärgile pühendunu. Temagi
kuju ta kivistunud vormis, Terry Fox'i
monument valgete kaskede ja ..Ma­gava
hiiglase" taustal, on osa Thun­der
Bay vaatamis-ja mälestamisväär-tustest.
TÕRJE JA KAITSE
Järgmine päev on tulvil tihedat te­gevust.
Ministry of Natural Resources
poolt korraldatud kavas on kõige­pealt
kaks külastust: Thunder Bay
distrikti (31, 155 ruutkilomeetrit)
metsatulekahjude vastu võitlemise
peakeskusesse ning metsade taasta­miseks
vajalike uute pistikute ja puu­de
arendamis-taimlasse. paberi peal
ei kõla kumbki eriti huviäratav, kuid
tegeliklms ületab üllatuslikult ooda­tu.
Soome noored armastavad aja­lehti
lugeda, selgus hiljuti teMud
gallupist. Ligikaudu kõik 12—20
aastased loevad lehti vähemalt
mõne korra nädalas ja keskmiselt
võtab see aega 20-^30 minutit. Ea-rühmas
12—14 aastat meeldib „te-leka"
vaatamine natuke rohkem
kui ajalehtede sirvitšemine. Seda-vastu
18—20 aastastele õn ajaleh­tede
lugemine selgesti regulaar-sem
TV-vaatamisest. Keskmiselt
läheb aega noortel televisiooni
juures kaduma umbes 2—3 tundi
päevas ning nad vaatavad seda pi­sut
täiskasvanuist kauem. Aga mida
vanemaks noor inimene saab, seda
vähem tema oma aega TV juures
veedab, väidab gallup.
OOTAVAD JUUTE
Mõned usklikud ootavad, et Ve­nemaa
juudid kord transportperitak-se
Soome kaudu Iisraeli. Sellest lii­kumisest"
osavõtjate hulgas olla ise­gi
rahvasaadikuid. Ajakirjanduse
andmeil pole tegu tühjajutuga. Tõen­duseks
on see, et praegu kogutakse
nimesid, kes tahaksid paigutada ko­limise
ajaks 400.000 juuti oma koju.
See ary põhineb ameerika jutlustaja
Steven Lightle ennustusele.. Soome
jutlustaja Leo Melleri järgi ühel soo­me
lihaprodutseerijal on olemas juu­tide
jaoks ladu, kuhu ta on paiguta­nud
mitme aasta jooksul 10.000 kilo­grammi
külmutatud liha. Sama jut­lustaja
väidab, et üks soomlane asu­tas
juutide toitlustamiseks suure ka-läkasvatamisettevõtte,
teisel olevat
kaks ristikujulist viljatorni täis vjilja
ning ehitab kolmandat. Mõned;
soomlased on kortereid ostnud või\
andnud ehitada internaate juutide
jaoks. Jutlustaja ütles siin olevat juba
40 aastat valmistatud ette massikoli-miseks,
sellest ainult pole avalikku­ses
kõneldud. Ja nii üks endine sõdur
ostnud 10 bussi ja peaaegu 30 aastat
need seisnud ootamas juute. Paar
korda olevat siiski busside mudelid
uuemateks vahetatud. Ka ühel teisel
isikul olevat jätkuvalt Soome—N.
Liidu piiri läheduses 15 sõiduautot
stardivalmina juute ootamas.
„AUTOSTUMINE"
Soome „autostub" kogu aeg. Möö­dunud
aastal ületas autode arv 1,5
miljoni piiri ning praegu on kõikide
registreeritud sõidukite (traktorid,
mootorrattad jne.) arvuks kokku na­tuke
ül,e kahe miljoni. Nendest oli-sõiduautosid
täpselt 1.343.275. See­ga
oleks siis võimalik,korraga kogu
Soome rahvas sõiduautodesse paigu-
, tada.
Möödunud aastal müüdi kokku
128.017 uut sõiduautot, mis on 22%
ehk üle 18.000 eelmisest aastast roh­kem.
Esimesele kohale paigutus Wis-san/
Datsun 18.604 ehk 14,5%. Järg­nesid
Ford 12.450/9,7%, Toyota
11.208/8,8%, Opel 10.734/8.4%, Lada
10.715/8,4%, Fiat 7106/5,6%, Talbot
7044/5,5%, Saab 6751/5,3%, Mazda
6557/5,1% ja Volvo 6076/4,8%. . '
.M.
Sydney Eesti Suusaklubi taotleb klubihooneostmist, mis asub Aust»
raalia Lumemägedes Jindabyne'! ja Thredbo vahel. Maja ntahutab
mugavalt 10-~12 isikut korraga, asub 25-aakrilisel krundil ja maksab
150.000 dollarit (Austraalia). Klubihoone soetamiseks asutati „Eeskl
Unit Trust", mille osatähe hinnaks 5000 dol. (Austraalia). Esiaigsess®
komiteesse kuuluvad: Karl Treffner, Mikk Nelson, Alar Lehtsalu, Tiiu
Salasoo, Harald Mirlieb, Ants Tartu ja Peter Maasepp.
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Akende asendamine thermo-akendega. ^ 5 tollised veerannid
kuues värvis. ^ Rfiästaaluste katmine.
Keldri akendele sissemurdmise vastu metallkaitsed.
IsuDuta hindamine. Helistage päeval töökoda td. 832-2238
Kodus 769-0932
©SSO mVESTMENTS I M C ,
10335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ lEÖ
neiuna Oi(
süAdinud 13. septembril 189f
surnud 22. juuni
mä
OOTAMATULT LAHKUNUD, M(
HEINRICH
MI
Qurnud 4. juunil lj
mälestavad k
Õetütrel
ARMAST TÄDI
PAULINE
neiuna Hj
sündinud 16. novRmb|
surnud 12. mail
mälestavadl
Al
II
Farmid raskustes
E^sti põllumi
I ,
pankrotist „raud
Kirjapandud ajaloo vältel ei ole
keegi leidnud, et gloobuse põllu­pinda
inimkonna toitmiseks võiks
väärtuselt võrrelda mono teise
substantsiga.
Võimalik, et paljud-ci tea ja võib-olia
pole isegi kuulnud, et 1930 a.
Kanada valitsus palkas McGiiri üli­kooli
majandusteadlasest prof. Step>
hen Leacock'), et selgitada Kanada
põllupinna suurust. Hiljem valitsu­sele
esitatud rapordis prof. Leacock
Väitis, et Kanadat on, peale ülosharl-tud
põllupinna, külluses maad, mida
võib kasutada põllumajandite - far­mide
rajamiseks. - ja selletõttu Ka-|
nada võib toila kuni 250 miljoniini-mest.
Viimane rahvaloendus näitas, et|
seisame oma elanike arvuga alles 25
miljoni piires. Seega peaks prof. Lea-1
cock'i avastuse järele olema Kanadal
põllumaad veel enam kui 200 miljonil
hinge jaoks. Kuid dr. julian Dumask,
Ottawa Põllulagavarade Instituu­dist,
seletas hiljuti „Kanada Pressile"
(CP), et prof. Leacock'! poolt omal-l
ajal valitsusele antud andmed ei pea
paika mittemillegagi, sest Kanadul
on põllumaad väga piiratud ulatu.ses.l
Tervelt iWh kogu-territooriumist on
' põllupidamiseks täiesti kõlbmata jal
peale selle on kaugelt üle 10% ääre-|
maid, mis kõlbuline ai/mlt loomade|
karjatamiseks, /
P Õ L L U P I N D VÄHENEB
Ühenduses sellega on Ickkinui
kriitika nii föderaal- kui ka provintsil
valitsuste plaanide kohta, kus .sel­lestki
vähesest põllupinnast, mis seni
ülesharilud, lõigatakse järk-järgulj
äärelinnade laiendamiseks ja isegi
uut^ asulate rajamiseks. Koos kõig(
sellega kaasub ka tööstus-kaubanf
dus-transport ja muude etlevõteuj
püstitamine. [
Muide Kanada toillusolukorda ail
, tab allakäivitada ka aastaid kestnuJ
depressioon, kus ka farme läirnKJ
pankrotti suurel arvul ja sellele pol(|
veel suudetud panna piiri. Puudul
vastav Pikalaenu- või Põllupankl
, kust farmerid võiks saada laenJ
mõõduka protsendi vastu, nagu sej
oli üldine Ida-Euroopas enne
maailmasõda. Seal oli põllumajani
duslaenude protsendiks kaks kiin|
kolm (2-3), mitte aga kaubandui
laenudega ühel ta.semel, nagu siij
kombeks, sest põllust saadud tulu
laeku üheaegselt äritehinguteg?
: vaid sealt on tulu võimalik alles aaf
tate pärast.
FARMIDE PANKROTID
Kanada ajakirjanduses on viini^
3el ajal tihti kirjutatud siinseist mfi
janduslikest raskusist ja sealt on se
gunud, et farmide pankrotiminoki
põhjuseid võiks kokkuvõtta järgnf
vait: a] kõrged produktsiooni kuluj
kallid masinad ja kõrged töötasud,
pidev langus farmeritele maksti
J ,1