1983-06-30-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 26 (1739) 19 NELJAPAE|i/AL, 30. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 30 XXXIV aastakäik
Pärast üheksa päeva ktsstnud
|)ingutavat tegevust korraldajatele
a esinejatele sulges Karavani Tallinna
Paviljon oma uksed teadmatuses,
kuidas üritus lõppes majan-duslikuh.
Nagu majandusjuht H.
Mäeste ütles „Meie Elu", selgub
see paari nädala pärast kui kõik
arved on esitatud ja tulud laekunud.
Külastajate arv, mis nädala algul
i kasin kasvas viimastel päevadel
umbes sama suureks kui eelmisel
nädalalõpul. Eriti hoogsaks läks tegevus,
kui mängiti tantsmuusikat ja
valiti neljar^eval „Mr. Tallinnaks"
Ivar Lukksepp H. Mäeste hindab
kõrgelt esinejate ja tegelaste vaeva,
kelledest üsna mitmed ilma
puhkepausita ruttasid edasi Lääneranniku
Eesti Päevadele. Ta arvab,
et Tallinna Paviljon oli tõhusaks
eelseiva Esto tutvustajaks.
Mis puutub majanduslikku külge,
siis tõenäolikult üldises olukorras
ja kuumast ilmast tingitult
oli rahva osavõtt Rahvusvahelisest
Karavanist üldiselt väiksem
kui tavaliselt.
Tuntud solist ja meeleolulaulja Andres Raudsepp esinemas TallinnEE
jonis. Foto — 0. Haamer
Küüditatiite mälestusaktus
tu i§
Paavst lahkus
Poolast
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) - Süüdistusaktiks No
Liidu vägivallavalitsuse vastu ja eestpalveks küüditatud baltimaalas"
tele kujunes Bad Cannstattis peetud inimõiguste päev, mis oli korraldatud
Suur-Stuttgardi ruumis paikneva^ kolme^ balti rahvusgrupi
ühise üritusena 12. juunil Selleks puhuks oli nägusasse Kolpings»
hausi suurde saali kogunenud umbes 200 baltimaalast, enamuses
elavad tuniistajaci 42. a. tagasi sooritatud vägivallaaktile.
Möödunud nädalal lõppes paavst
)ohn Paul 11 külaskäik Poolasse. Pidulik talitus algas ökumeenilise kavatse seda väglvallakati tunnusta-
*See tõmbas kokku miljonid inime- jumalateenistusega, kus olid kaaste- da, vaid tahab astuda välja rahvaste
sed üle maa ja paavsti tervitati gevad leedu piiskop Lääne-Euroopas enesemääramisõiguse ja inimõiguste
/r^ijtte üksi kui kiriku vaimset juhti ^ ^^v^^Atams.^M^^^^
Waid rohkem kui rahvuslikku kan- ^ ^ ^ ^ ^ ^ Rözitis jä eestlaste poolt-pas- Järgnesid lühireferaadid olukor-gelast,
kes ei kartnud nõuda valit- tor Hugo Jaanus. rast Balti riikidest tänapäeval. Eest-suselt
suuremat vabadust rahvale. Päevakohase ja.kaasakiskuva kõ- laste osas andis lühiülevaate dr. Jüri
m L . .1- ,r . 1. . . ,r \^ . . . . , ™ . VPPV pnnp ära«5fiitii knhtas tPdn ne pidas Saksa lüdupäevalügeHans Kuke saatusest Leila Nichtig.
Rahvatantsurühm „Kuppari"Mon|treahst esmes Karavani Tallinna Paviljonis. Vasakult: Toomas Pühvel, KLLrPoola va^^ Klein Münchenist. Ta toonitas oma AktnsPiP .nd.lH vnnrika
Susan Sillaots, Allan Langvee, Epp Luik, A i n Va^iis, Ingrid Mikk, Peeter Rammus, Linda Kükk,Markus ^ra^ovisfoomvaiiisusejuniwna _ ,
Pedriks, Ülle Leitham. Jaanipäeval laulis „Estonia" segakoor dr. R. Toi juhatusel. Foto —0. Haamer
Aktusele andsid väärika raami
rai Jaruzelski, näitamaks, et tema ^õnes, et kogu maailma vabad rah- folklooriettekanded kõigilt balti
on Poola valitsuse juht ja kirikul vad peavad välja astuma rahvaste ene- gruppidelt. Stuttgardi eesti rahva-tulP.
K RPHa ^nrvp.stada. "Valitsuse semääramisõiguse eest, mida ei taha tantsutrupp „Kungla Rahvas" J.
aktsepteerida tänapäeva suurim ko- Kriisi juhatusel esitas kolm rahva-loniaalvõimN,
Liit! Kõneleja meenu- tantsu. Rahvariides noortekoor lau-tüleb
seda arvestada. "Valitsuse
poolt tunnustamata „Solidaarsu-se"
juhile Lech Walesale anti luba
perekondlikuks kokkusaamiseks
paavstiga pärast seda kui Jaruzelski
oli kõnelenud paavstiga. Nähtavasti
Jaruzelski nõudis ja sai kinni
tas saatuslikku Molotov-Ribbentropi liš kaks laulu. Lätlaste poolt esitati
pakti, küüditamisi Balti riikides ja le- rahvatantse ja leedulased esinesid
pingute rikkumisi N.Liidu poolt. Bai- soololaulude ja duettidega,
ti riigid' on mustei|näiteks N. Liidu tantse ja leedulased esinesid soolO"
tuse paavstilt, et kokkusaamisel maailmavallutami^e taktikale. H. laulude ja duettidega.
Lech Walesaga ei puudutata Poola kmnitas, et Saksa Ludu vaba- Lõppsõnas tänas Aita Kalnins kõi
sisepoliitilisi küsimusi riik ei tunnusta Balti riikide annek- ki osalejaid ja külalisi. Aktus heli
Lech Walesa perekondlikust teerimist hoolimata sõlmitud rahule- lindistati Radio Free Europe poolt.
SAN FMNCISCO(„Meie Elu" kaastööliselt) - XVI Lääneranniku Eesti Päevad avati esmaspäeval sä=
kokkusaamisest paavstiga ei ole ilmunud
ühtegi kirjeldust ja keegi
kõrvalistest isikutest ei viibinud
pingust a. 1956 ja idalepingust a.
1970. Ka praegune; Saksa valitsus ei -kk
ravas päikesepaistes piduliku tseremooniaga Cox Staadionil, kuhu o i ! kogunenud umbes 1500 immest K^K. . . „ „ „ ^ . „ „
• 1 ,, 1 • . " 1 . m . . scue KOKKUsaamise juures.
Mitmest maailmakaarest, neist me saja.Torontost.
Jahedavõitu ilm muutuUvaaktuse neist Austraaliast. Torontost tuli San Frkcisco ülikool muutus
ajaks, tõstes pidustustele mitmelt- buss 46 reisijaga, poolesajaline len- üleöö „eestilinnaks" kus kõikjalkõ-poolt
kogunenud külalistele, kaugem nugrupp ja mitmed omaette. las emakeel. ^
Kui pühapäev kulus peamiselt registreerimiseks
ja tutvunemiseks, siis
¥astuolud PLO-s
Bekaa orus asuvad PLO väeosad
on omavahel sõjas tulevase ^oliiti-
President Reagan kinnitas taas. eesti, läti ja leedu
1 rahvaste õigust vabadusele
, 'Erakordlse.lmumuse leitsakus kogssnesid USA Balti rahvaste esin°
dajad 13. juunil president R. Reagani kutsel Washingtoni D.C., et
nädala algul olid pidustused juba ka suhtes. Ühed loevad endid mõõ-hoos,
jõudes kõrgpunktile esmaspäe- dukamateks ja soovivad Palestiina
•va pärastlõunal avaaktusega. Sini- kodumaa küsimuse lahendamist
must-valgete lippudega palistatud läbirääkimiste ja kokkulepete abil,
tribüünil toimus avatseremoonia de- teised sõjalise jõuga palestiinlaste
filee ja tervitustega. Tervitusi tõid kodumaa vabastamist Seda osa
EV. konsul dr. A. Roos New Yorgist, PLO-st nähtavasti toetab suuremal
Esto 84 peakomitee esimees T. Met- määral N. Liit. Ka Süüria valitsus
sala Torontost, EKN abiesimees W. toetab seda PLO osa, sest N. Liidu
Pent Ott^wast j.t. Tervitused olid ka mõju on suur Süürias kes saab N.
Kahfornia kubernerilt ja San Fran- Liidult kogu oma sõjalise varustu-cisco
linnapealt. se. Arvatavasti N. Liidu survel Süü-
Avaaktuse ajal, millest osavõtjaid ria valitsus saatis maalt välja PLO
elada Kaasa 9. skp. Kongressilt vastu võetud resolutsiooni seaduse- olii ulimmhbPeRs 115R0n0n, tf iiiirrllpeQs lUinnnnan kIronhHanll j{uihAi: Yv _a_s_s erAAr afr ati ™T,e 'm _a ile_ anti a_e
pärasel^ kehtestamisele Balti Vabaduspäevaks. Kogunenuidoli pisut lennuk vedades taevalaotuses hiigel- ga 6 tundi maalt lahkumiseks. Ara-jile
saja, epamuses leedulased. kirjas: „TERE TULEMAST! FREE- fal ruttas tshehhoslovakkiasse,
Eestlasi oli kohal umbes 15, ees- probleeme korduvalt, millistes omis- ° K K O f a S m L l t ü s äflrü '«'"J'"'"''»»'"'* y»"!'
o.s4 EV, esindaja E. Jaaksoni, tati neist head arusaamist ja Balti oli^äämnudthinn^^^^^^ süste esindajad olid koos nõup.-
ÜEWesimeheL.Savi„ERKÜesim. rahv.s.e vabaduspüüdlus.ele koos- L T d T l l e ^ S ? ™ ^ ""''^'^
J.SimoAsonijamainitudresolutsioo-. kõlas olevat suhtumist. Samas Või- Kanadast. neaks maailmas.
maldatila küsimuste esitamist, mida õhtupooliku^ Prahast sõitis Arafat Tuneesias-kasutati
elavalt, mõnedki sõnavõtjad Toronto Noorte Teatriansambel, esi- ja seal selgus,.et Süüria valitsus
aga ei eitanudki mitte küsimusi vaid tades ElmarMaripuu näidendi .,Esi- Pehmendanud oma hoiakut Ara-kasutasid
võimalust oma vaadete esi- vanemate hääled" kus publikut oli fa*» suhtes. Võimalik, et temal luba-tamiseks.
Hämmastava paneva tun- napilt. Pidustused jätkuvad nädala t^^se tulla tagasi Damaskusesse,
de tekitas paljudele lähem infprmat- kestelja lõpevad laupäeval 2. juulil. ""^ '
ni vastuvõtmist Senatis ja Esindajatekojas
organiseerinud Balti Vabadusliidu
eestipoolsete esindajat? A.
Piirisilla ja E. Jõgisega Kajliforniast.
Kohal oli ka ÜE Naislii(j[|i esin, ] .
Kurman, Balti Komiteest' Kari ja
esindajaid Kesic-Läänest j.ln.
Ettenähtud kava kohaselt toimus
algul Valge Maja kõrval pleva ad-ministratiilvhoone
auditooriumis
rohkete kõnelejatega sissejuhatav
osa. Esinesid Valge Maja, Välisministeeriumi,
Kaitseministeeriumi ja
Riikliku Julgeoleku Nõukogu esindajad,
andes ülevaateid poliitilisest
olukorrast ülemaailmselt ja siis spet-sioon
sellest kuidas N.Liit organiseerib
n.ü. USA lõunatiiva alla omi
baase ning organiseerib seal partisanisõja
jõüke ning mooduseid kommunismi
levitamiseks.
FEESIDENT KÕNELES-PLO
peakorter Damaskuses on alles
aga vahtkond selle juures on
teadmatuses oma tuleviku suhtes.
Väikene 9.a. vanune eesti tütarlaps
(Roosild) ulatas presidendile kimbu
roose, millist hetke saatis kõigi arvukalt
kohal olevate TV-kaamerate
. surin ja fotoaparaatide valgustusväl-
Jargnevalt koguneti Valges Majas gud. Presidendi seljataha asetus
State Dinmg Rpom'is, kus pakuti grupp Kongressiliikmeid, nendehul-kokteiljooke
ja-suupisteid. Seejärele gast kes on kaassponsoieiks Balti
siaalselt Kesk- ja Ladina-Ameerika juhjti delegatsioonid n.n. East Roo- Vabaduspäeva resolutsioonile, iPre-maades
ja N.Liidu mõjupiirkonnis. mM. peatselt saabuv president võeti. «
Ühenduses viimasega riivati Balti vastu kauakestva tugeva aplausiga. üärg lk. 3)
Mm ELU'toimetus ja
c
ttalitus on suüetud reed©!!,
'Il- juulil Kansda pšQm ^
puhuL
;.V^-l»W«!»«Ž«f.li!-J}lK««4«(l»MI«W
Küüditatute mälestusaktuselt Stuttgardis. ^Ioortekoor esinemas, all
„lCuP»^n lahvas" tantsimas. Foto —-A. Kokk
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 30, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-06-30 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E830630 |
Description
| Title | 1983-06-30-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Nr. 26 (1739) 19 NELJAPAE|i/AL, 30. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 30 XXXIV aastakäik Pärast üheksa päeva ktsstnud |)ingutavat tegevust korraldajatele a esinejatele sulges Karavani Tallinna Paviljon oma uksed teadmatuses, kuidas üritus lõppes majan-duslikuh. Nagu majandusjuht H. Mäeste ütles „Meie Elu", selgub see paari nädala pärast kui kõik arved on esitatud ja tulud laekunud. Külastajate arv, mis nädala algul i kasin kasvas viimastel päevadel umbes sama suureks kui eelmisel nädalalõpul. Eriti hoogsaks läks tegevus, kui mängiti tantsmuusikat ja valiti neljar^eval „Mr. Tallinnaks" Ivar Lukksepp H. Mäeste hindab kõrgelt esinejate ja tegelaste vaeva, kelledest üsna mitmed ilma puhkepausita ruttasid edasi Lääneranniku Eesti Päevadele. Ta arvab, et Tallinna Paviljon oli tõhusaks eelseiva Esto tutvustajaks. Mis puutub majanduslikku külge, siis tõenäolikult üldises olukorras ja kuumast ilmast tingitult oli rahva osavõtt Rahvusvahelisest Karavanist üldiselt väiksem kui tavaliselt. Tuntud solist ja meeleolulaulja Andres Raudsepp esinemas TallinnEE jonis. Foto — 0. Haamer Küüditatiite mälestusaktus tu i§ Paavst lahkus Poolast GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) - Süüdistusaktiks No Liidu vägivallavalitsuse vastu ja eestpalveks küüditatud baltimaalas" tele kujunes Bad Cannstattis peetud inimõiguste päev, mis oli korraldatud Suur-Stuttgardi ruumis paikneva^ kolme^ balti rahvusgrupi ühise üritusena 12. juunil Selleks puhuks oli nägusasse Kolpings» hausi suurde saali kogunenud umbes 200 baltimaalast, enamuses elavad tuniistajaci 42. a. tagasi sooritatud vägivallaaktile. Möödunud nädalal lõppes paavst )ohn Paul 11 külaskäik Poolasse. Pidulik talitus algas ökumeenilise kavatse seda väglvallakati tunnusta- *See tõmbas kokku miljonid inime- jumalateenistusega, kus olid kaaste- da, vaid tahab astuda välja rahvaste sed üle maa ja paavsti tervitati gevad leedu piiskop Lääne-Euroopas enesemääramisõiguse ja inimõiguste /r^ijtte üksi kui kiriku vaimset juhti ^ ^^v^^Atams.^M^^^^ Waid rohkem kui rahvuslikku kan- ^ ^ ^ ^ ^ ^ Rözitis jä eestlaste poolt-pas- Järgnesid lühireferaadid olukor-gelast, kes ei kartnud nõuda valit- tor Hugo Jaanus. rast Balti riikidest tänapäeval. Eest-suselt suuremat vabadust rahvale. Päevakohase ja.kaasakiskuva kõ- laste osas andis lühiülevaate dr. Jüri m L . .1- ,r . 1. . . ,r \^ . . . . , ™ . VPPV pnnp ära«5fiitii knhtas tPdn ne pidas Saksa lüdupäevalügeHans Kuke saatusest Leila Nichtig. Rahvatantsurühm „Kuppari"Mon|treahst esmes Karavani Tallinna Paviljonis. Vasakult: Toomas Pühvel, KLLrPoola va^^ Klein Münchenist. Ta toonitas oma AktnsPiP .nd.lH vnnrika Susan Sillaots, Allan Langvee, Epp Luik, A i n Va^iis, Ingrid Mikk, Peeter Rammus, Linda Kükk,Markus ^ra^ovisfoomvaiiisusejuniwna _ , Pedriks, Ülle Leitham. Jaanipäeval laulis „Estonia" segakoor dr. R. Toi juhatusel. Foto —0. Haamer Aktusele andsid väärika raami rai Jaruzelski, näitamaks, et tema ^õnes, et kogu maailma vabad rah- folklooriettekanded kõigilt balti on Poola valitsuse juht ja kirikul vad peavad välja astuma rahvaste ene- gruppidelt. Stuttgardi eesti rahva-tulP. K RPHa ^nrvp.stada. "Valitsuse semääramisõiguse eest, mida ei taha tantsutrupp „Kungla Rahvas" J. aktsepteerida tänapäeva suurim ko- Kriisi juhatusel esitas kolm rahva-loniaalvõimN, Liit! Kõneleja meenu- tantsu. Rahvariides noortekoor lau-tüleb seda arvestada. "Valitsuse poolt tunnustamata „Solidaarsu-se" juhile Lech Walesale anti luba perekondlikuks kokkusaamiseks paavstiga pärast seda kui Jaruzelski oli kõnelenud paavstiga. Nähtavasti Jaruzelski nõudis ja sai kinni tas saatuslikku Molotov-Ribbentropi liš kaks laulu. Lätlaste poolt esitati pakti, küüditamisi Balti riikides ja le- rahvatantse ja leedulased esinesid pingute rikkumisi N.Liidu poolt. Bai- soololaulude ja duettidega, ti riigid' on mustei|näiteks N. Liidu tantse ja leedulased esinesid soolO" tuse paavstilt, et kokkusaamisel maailmavallutami^e taktikale. H. laulude ja duettidega. Lech Walesaga ei puudutata Poola kmnitas, et Saksa Ludu vaba- Lõppsõnas tänas Aita Kalnins kõi sisepoliitilisi küsimusi riik ei tunnusta Balti riikide annek- ki osalejaid ja külalisi. Aktus heli Lech Walesa perekondlikust teerimist hoolimata sõlmitud rahule- lindistati Radio Free Europe poolt. SAN FMNCISCO(„Meie Elu" kaastööliselt) - XVI Lääneranniku Eesti Päevad avati esmaspäeval sä= kokkusaamisest paavstiga ei ole ilmunud ühtegi kirjeldust ja keegi kõrvalistest isikutest ei viibinud pingust a. 1956 ja idalepingust a. 1970. Ka praegune; Saksa valitsus ei -kk ravas päikesepaistes piduliku tseremooniaga Cox Staadionil, kuhu o i ! kogunenud umbes 1500 immest K^K. . . „ „ „ ^ . „ „ • 1 ,, 1 • . " 1 . m . . scue KOKKUsaamise juures. Mitmest maailmakaarest, neist me saja.Torontost. Jahedavõitu ilm muutuUvaaktuse neist Austraaliast. Torontost tuli San Frkcisco ülikool muutus ajaks, tõstes pidustustele mitmelt- buss 46 reisijaga, poolesajaline len- üleöö „eestilinnaks" kus kõikjalkõ-poolt kogunenud külalistele, kaugem nugrupp ja mitmed omaette. las emakeel. ^ Kui pühapäev kulus peamiselt registreerimiseks ja tutvunemiseks, siis ¥astuolud PLO-s Bekaa orus asuvad PLO väeosad on omavahel sõjas tulevase ^oliiti- President Reagan kinnitas taas. eesti, läti ja leedu 1 rahvaste õigust vabadusele , 'Erakordlse.lmumuse leitsakus kogssnesid USA Balti rahvaste esin° dajad 13. juunil president R. Reagani kutsel Washingtoni D.C., et nädala algul olid pidustused juba ka suhtes. Ühed loevad endid mõõ-hoos, jõudes kõrgpunktile esmaspäe- dukamateks ja soovivad Palestiina •va pärastlõunal avaaktusega. Sini- kodumaa küsimuse lahendamist must-valgete lippudega palistatud läbirääkimiste ja kokkulepete abil, tribüünil toimus avatseremoonia de- teised sõjalise jõuga palestiinlaste filee ja tervitustega. Tervitusi tõid kodumaa vabastamist Seda osa EV. konsul dr. A. Roos New Yorgist, PLO-st nähtavasti toetab suuremal Esto 84 peakomitee esimees T. Met- määral N. Liit. Ka Süüria valitsus sala Torontost, EKN abiesimees W. toetab seda PLO osa, sest N. Liidu Pent Ott^wast j.t. Tervitused olid ka mõju on suur Süürias kes saab N. Kahfornia kubernerilt ja San Fran- Liidult kogu oma sõjalise varustu-cisco linnapealt. se. Arvatavasti N. Liidu survel Süü- Avaaktuse ajal, millest osavõtjaid ria valitsus saatis maalt välja PLO elada Kaasa 9. skp. Kongressilt vastu võetud resolutsiooni seaduse- olii ulimmhbPeRs 115R0n0n, tf iiiirrllpeQs lUinnnnan kIronhHanll j{uihAi: Yv _a_s_s erAAr afr ati ™T,e 'm _a ile_ anti a_e pärasel^ kehtestamisele Balti Vabaduspäevaks. Kogunenuidoli pisut lennuk vedades taevalaotuses hiigel- ga 6 tundi maalt lahkumiseks. Ara-jile saja, epamuses leedulased. kirjas: „TERE TULEMAST! FREE- fal ruttas tshehhoslovakkiasse, Eestlasi oli kohal umbes 15, ees- probleeme korduvalt, millistes omis- ° K K O f a S m L l t ü s äflrü '«'"J'"'"''»»'"'* y»"!' o.s4 EV, esindaja E. Jaaksoni, tati neist head arusaamist ja Balti oli^äämnudthinn^^^^^^ süste esindajad olid koos nõup.- ÜEWesimeheL.Savi„ERKÜesim. rahv.s.e vabaduspüüdlus.ele koos- L T d T l l e ^ S ? ™ ^ ""''^'^ J.SimoAsonijamainitudresolutsioo-. kõlas olevat suhtumist. Samas Või- Kanadast. neaks maailmas. maldatila küsimuste esitamist, mida õhtupooliku^ Prahast sõitis Arafat Tuneesias-kasutati elavalt, mõnedki sõnavõtjad Toronto Noorte Teatriansambel, esi- ja seal selgus,.et Süüria valitsus aga ei eitanudki mitte küsimusi vaid tades ElmarMaripuu näidendi .,Esi- Pehmendanud oma hoiakut Ara-kasutasid võimalust oma vaadete esi- vanemate hääled" kus publikut oli fa*» suhtes. Võimalik, et temal luba-tamiseks. Hämmastava paneva tun- napilt. Pidustused jätkuvad nädala t^^se tulla tagasi Damaskusesse, de tekitas paljudele lähem infprmat- kestelja lõpevad laupäeval 2. juulil. ""^ ' ni vastuvõtmist Senatis ja Esindajatekojas organiseerinud Balti Vabadusliidu eestipoolsete esindajat? A. Piirisilla ja E. Jõgisega Kajliforniast. Kohal oli ka ÜE Naislii(j[|i esin, ] . Kurman, Balti Komiteest' Kari ja esindajaid Kesic-Läänest j.ln. Ettenähtud kava kohaselt toimus algul Valge Maja kõrval pleva ad-ministratiilvhoone auditooriumis rohkete kõnelejatega sissejuhatav osa. Esinesid Valge Maja, Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Riikliku Julgeoleku Nõukogu esindajad, andes ülevaateid poliitilisest olukorrast ülemaailmselt ja siis spet-sioon sellest kuidas N.Liit organiseerib n.ü. USA lõunatiiva alla omi baase ning organiseerib seal partisanisõja jõüke ning mooduseid kommunismi levitamiseks. FEESIDENT KÕNELES-PLO peakorter Damaskuses on alles aga vahtkond selle juures on teadmatuses oma tuleviku suhtes. Väikene 9.a. vanune eesti tütarlaps (Roosild) ulatas presidendile kimbu roose, millist hetke saatis kõigi arvukalt kohal olevate TV-kaamerate . surin ja fotoaparaatide valgustusväl- Jargnevalt koguneti Valges Majas gud. Presidendi seljataha asetus State Dinmg Rpom'is, kus pakuti grupp Kongressiliikmeid, nendehul-kokteiljooke ja-suupisteid. Seejärele gast kes on kaassponsoieiks Balti siaalselt Kesk- ja Ladina-Ameerika juhjti delegatsioonid n.n. East Roo- Vabaduspäeva resolutsioonile, iPre-maades ja N.Liidu mõjupiirkonnis. mM. peatselt saabuv president võeti. « Ühenduses viimasega riivati Balti vastu kauakestva tugeva aplausiga. üärg lk. 3) Mm ELU'toimetus ja c ttalitus on suüetud reed©!!, 'Il- juulil Kansda pšQm ^ puhuL ;.V^-l»W«!»«Ž«f.li!-J}lK««4«(l»MI«W Küüditatute mälestusaktuselt Stuttgardis. ^Ioortekoor esinemas, all „lCuP»^n lahvas" tantsimas. Foto —-A. Kokk |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-06-30-01
