Meie Elu = Our life, May 12, 1983

              „Meie Elu" m. 19 (1732) 1983
iiuiiiiiiiii"iiiiuiuiiiiiiiuiiiu>.ii>ii<i'''"*"i"*''>'>*>>*>ii>>ii'>''ei'^
jMeie E k " m. 19 .(1732) 19133 , MAY 12
> :
*f
n
5
a
I
n
t3
tn
g 2
S
s
S
£
1 S
5
D
5
õ
5
5
g
5
5
5
5
õ
5
B
õ
tB
ra
S
S
2
5
I I.
S
5
B
5
5
5
D
Õ
5
S
5
[anenud poliitvangidest, mis on |
Vabadusvõitlejate Abistamis-
Id Kivilo nimi. Praegu SS-aasta-metsavendluse
pärast ja süü-jes"
mõisteti 25 aastaks sünni­tajast
Permi sunnitöölaagris nr..
keskvangla kaudu möödunud
lira istunud talle määratud 25
(s oli toodud Eestisse, anti talle
täldus Eestist lahkuda kümne
la mujale N. Liitu. See oli järel-
Ba peab nüüd elama Lätis.
•
g
5
5
n
5
"5
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiBiiDiiiiiiiiaiiBiieiiaiio
ed ei talu
ikond 'Kanadas aruanne
I k o G s ö l e k u l . / '
dunud aasta jooksul' Abistamise
.Toimkond saatis toetuspakke Eestis­se
$ 758.44 väärtuses ja Abistamis-keskusele
Rootsis toetuseks $500.00.
Kavas on lähematel päevadel eripak-
"kide saatmine vangistatud vabadus­võitlejate
ala-ja kooliealistele las­tele
$1000.00 väärtuses ja saata toe­tuseks'.
Ülemaailmsele Vabadusvõit­lejate
Toetamise Keskusele Rootsis
$500.00. Enamik sellest rahast, on
juba laekunud annetuste kaudu. RJäh-vuskaaslased,
mõtelge millise küllu­se
keskel teie elate ja aidake toetada
neid, keda rõhub kommunistlik dik-k
t t a t u u r ainult selle pärast, et nad
le nõuavad valitsuselt seda, milleks
neil on taielik õigus,
lil Kõik palvekirjad ja memorandu-
|n mid, mis an aadressöeritud mitmete
kanalite kaudu N.Liidu valitsusele
vangistatud vabadusvõitlejate va­bastamiseks
ja nende.olukorra pa­randamiseks
on tähelpanuta jäänud,
li- Moskva neid ei arvesta,
le Eelmisel EKN üldkoosolekul oli
märgitud Abistamise Toimkonna et­tekandes,
et kommunistliku dikta­tuuri
juhid Moskvas omavad totaalse
võimu. See võim ei lase end mõjusta­da.
Ikestatud rahvad on talui^ud kül­lalt.
kaua seda* diktatuuri ja nüüd on
u- aeg mõtelda sellele kuidas seda mur-
• da. Murdmine tähendabN. Liidu tü­keldamist
rahvusriikideks. Mõnin-.
gaid ettevalmistusi selleks on tehtud.
Vastava soovituse kohaselt Cana-dian
Institute for Strategic .Studies
võtab orii'a programtni N . Liiilu sõja­lise
jõu võimsuse ja nõrkuste selgita­mise
ja ajaleht Võitleja oh saatnud
laiali ingliskeelse küsimuslehe kõigi­le
kommunistliku diktatuuri all ole­vatele
rahvastele, millised on võima­lused
kommunistlikust diktatuurist
vabünemiseks ja kuidas võiks korral­dada
Kdsk- ja Ida-Euroopas elavate'
rahvaste.isesdisvat elu ja koostööd.
Need pn vajali?ed eelteadmised, kui
hakata tükeldama N. Liitu.
, Kui nimetatud algatustel on taga­järgi,
siis N . Liit tükeldub ja meil pole
Ixa Vajadust muretseda Vangistatud va-bn-
badüsvõitlejatjB eest.
se- • ' . . •
nle^ •
•
' A . NÕMMIK ,
öö- . Toimkonna juhataja
R^ALT BASc. LLB
AAT —NOTAR
JD PRAKTIKA ALAD:
d jt. riigimaksud,
did, hojoldused Ja i
mditombud. i
l^ldpraktlka.
333 õhtul (416) 757.9190
Emade austamine j a
Lasteaias
Pühapäeval, 24. aprillil oli Hamil­toni
First Place'i auditoorii^mi kokku
tulnud nii kohalikku kui kaugemat
publikut, et kaasa ^lada H.]k.S. Sega­koori
kevadkpntserdile.
Koor rivisfus poodiumile 37-liik-melises
koosseisus, daamid rõõmsa­tes
kevad värvides meeste traditsioo-siilise
tumeda taustal, aidates sellega
tõsta kevadmeeleolu, mis oli juba
tekkimas esimeste soojemate ilmade
saabumiseg^. Ka kontserdil esitatud
helindid aitasid seda meeleolu sü­vendada.
Esimese palana, pärast
koori mptot, kuuldi E. Oja „Laulik",
teisenaj). Mandre Ööl hämaral",
milliseid juhatas Erik Purje. Nüüd
läks koori juhtimine üle Olaf Kop-villemi
kätesse ja kõlas G. Ernesaksa
„Kiigun kõrgel", millele järgnes R.
Toi seatud Kanada prantslaste viis
„Neiukene noorukene, sind ma ta­han
. . K õ i k kuuldu sai publiku
sooja vastuvõtu osaliseks. Koori poo-diiumilt
lahkudes asendas neid sega-kvartett,
koosseisus: sopran Valve
Tali, alt Hilda Sepp, tenor Erik Purje !
Ja bass Ivar Rammo, klaverisaade
Eva Rammoflt. Kvartetil oli kavale­hel
ette ^nähtud kolm pala. Esime­sena
kuuldi „Meeste laul" (S. Rom-herg).
Järgnevalt esitas kvartett ].
Straussi „Maipäevadest" „Kui noo­red
olime" ja viimaseks R. Friml
,,Rose-Marie'st" omaaegse väga po­pulaarse
„Indiaani armuhüüd", mis
tuli ka, publiku nõudmisel, kordami­sele.
Mitte lõppeda tahtva aplausi
vaigistamiseks korrati veel esimest
pala.
Pärast lühikest vaheaega jätkus
kontsert solistide esinemisega, kus
Hilda Sepp esitas hingestatult Paul
Tammeveski „Tervitus kodumaale".
Hilda Sepp'a kuuleb iseseisva solis­tina
väga harva, aga kui see sünnib,
jätab ta alati oma mähedafämb^ilise
aldiga elamuse, mis niipea ei unune.
Järgnes Valve Tali esituses U. Nais­soo
„Möoda koduväljü", ning due­tina
Sepp ja Tali esitasid P. Ardna
„Kevadlaul" (Varsakabi). Saade see­kord
Ö. Kopvillemilt.
Koori uuesti poodiiumile rivistu-des,
kõlas E.^ Purje juhatusel J. P.
Rameau „Kivirõhkuja laul", seade E.
PurjeMt. See oli kontserdi koori osa
üheks parimaks palaks. Eriti tõusis
esile bassirütmj ühtlane ja mahe Soo­loosa.
Järgnes T. Vettiku „Enne-
, muiste", milline paistab olevat üks
tema hilisemast loomingust. Jällegi
vahetusid koorijuhid ja 0. Kopvil-lemi
juhatusjBl kõlas T^ Vettiku sea-
. I V , ' - • : . - ;
„MEIE ELU" asutas g@sti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
tud Soome rahvalaul „Toomed on
järve rannal", mis tuli publiku nõu­del
korrata. Viimasepalana oli kavas
E. Purje „Ma armastan neid", mis oIS
esiettekandel ja millest koorus välja
bravuurne manifestatsioon neile, kel
on julgust elule ja vabadusele. Sõnad
on Helgi Metsaots^alt. Muusika oli
sõnadega hästi kooskõlas ja laulu
tervitati mitte lõppedatahtva aplaiii-siga,
mis toi välja laulja kordamise,
sedakorda aga juba autori juhtimi­sel.
Publikule polnud aga sellestki
veel küllalt ja nii anti kaks lisapala,
T. Vettik'u „Sa oled nii armas mulle"
ja Juhan Aavik'u „Püha, põline ja
üllas". Kontserdi lõppedes anti lilli
koorijuhtidele, solistidele ja klaveri-saatjaiie.
Kontserdile järgnes kohe
kohvilaud, kus oli võimalik vestelda
tuttavatega ja vahetada muljeid kont­serdist.
Hamiltoni E. Seltsi Segakoor on sel­lises
õnnelikus olukorras, et tal on 2
koorijuhti, kes paistavad jagama
vennalikult koori õpetamist ja juha­tamist.
Aga nende koostöö paistab
minevat veelgi kaugemale, sest küi
üks juhatab, laulab teine kaasa teno­rite
häälerühmas, milline tõik on
ilmselt suureks toeks koori moraali­le.
Kooris on aga veel teisigi teenelisi
liikmeid ja nii valiti erakorralisel
koosolekul koori auliikmeiks tegev-lauljad
Viima Landers (kauaaegne
koori esinaine). Valve Tali (koori
sekiretär ja solist) ja Osvald Õunapuu
(koori laekurina aastaid tegutsenud).
Tulles tagasi kontserdi juurde,
võib nentida, et see oli ilusaks ja
meeldejäävaks kevadtervituseks,
mida tõendas ka publiku soe kaasa­elamine.
H.E.S. Segakoorile ja tema
juhtidele võib soovida õnne, ühe jär­jekordse
õnnestunud ürituse puhul.
Eesti Komitee aihinna sel aastalaiesimees Hemrich Maik. Püdü
pidulik auhmna üleandmine Asemüie Kogu koosolekul. Seisavad
(vasakult): Heinrich Mark, Eva Vadi lÜedega, esimees Johan Ungerson
motivatsiooni ette lugemas ja selle koostaja, prof. Teodor Künnapas.
Juhatuse laua taga sekretärid A|i) Pärtel ja Kaarel Vahtras
Foto: Ruhe Tippo
sai Eesti
Komitee
0
Lasteaia kevadsemestri lõpeta­mine
toimus möödunud laupäeval
Eesti Maja suures saalis. Vara hom­mikul
olid kohal hoolsad lasteva­nemad
ning katsid kohvilaua. Sa­mas
pühitseti emadepäeva. Neli
hellakest, endised lasteaia kas­vandikud,
Ingrid Laar, Maaja Lei-vat,
Kersti Jaason ja Katrina Küng,
kinnitasid emadele rinda kevadlil­led.
Saali oli üles seatud pisinäitus las­te-
töödest. Igalt klassilt oli seintel ja
laudadel lastevalmistatud esemeid.
Seal oli harjutusi kirjutamisest, savi-,
maalimis-, liimimis- ja paberitöid.
Üleval laval asetsesid igalt klassilt
suured ühistööd vesivärvides: kirevad
ja värvirikkad maalingud. Need tööd
tõendasid, et lasteaias on peale ema­keele
ja laulu tõhusalt ka arendatud
noorte ilumeelt, esteetilisi tundeid ja
fantaasiat.
•u.
OTSIME
Vastsündinud laps, kölm päeva
nädalas. Yonge—Eglinton'i rajoonis.
Vaštopä 482-6430.
NIMED VAHETATUD
„Meie Elus" (n. 18) toodud E K N
üldkoosoleku kirjelduses on vahe­tatud
Kadi Kaljuste ja Maiki Andre-
Lüpi nimed nii kõnelejatena kui pildi
allkirjas. Palume eksitust vabanda­da.
Toim.
STOKHOLM - . E e s t i Komitee.
Asemike Kogu aastakoosolekul an­ti
selle aasta kultuuriauhind Hein­rich
Markile kui Rootsi eestlas­konna
silmapaistvale juhile. Eesti
Komiteäl on liikmesorganisatsioo-ne
ja osakondi 41. 1982. a. olid
rahalised läbikäigud:
Büroo kr. 1.231.514:89. Ametnike
ja kooliõpetajate töötasud 3.746.-.
216:61 kr., Eesti Koolide Toetuskapi­tal
72.274:92 ja Eesti Komitee Nais-sektsioon
7.982:15, kokku kr.5.057.-
988:57. Bilanss 31.12.1982 tasakaa­lus
(aktiva = passiva] kr. 1.661.407:90,
kusjuures 1982, a. tegevuse ülejääk
oli kr. 3.030:91.
, Eelarvesse võeti: Komitee büroo
kr, 850.000:-, teenistujate ja õpetajate
töötasud kr. 3.200.000:-, Eesti Kooli­de
Toetuskapital kr. 77.000:-ja Eesti
Komitee NaissektsioQn 5.000:-, kok­ku
kr. 4.132.000:-.'
1 Vanuse tõttu lahkuvast, juhatuse
üheksast liikmest valiti üksmeelselt
tagasi Aleksander Alep, Virge Hint,
Ülo Ignats, Aksel Mark, Johannes
Mihkelson, Jaan Ruusa, ReinTarmet
ja Jaan Viival. Uueks liikmseks valiti
lahkuva Heino Vadi asemele Mihkel
Mathiesen. Juhatuse kandidaatideks
valiti-Heino Vadi, Peeter Pütsep,
Jaan Viira ja Tanel Moora. Senistest
kuuluvad juhatusse veel üks aasta:
esimees Johan Ungerson, Sven Han-son,
Harri :Härm, Martin Juhkam,
Andres Käärik, Asta Lepik, Hele
Lüüs, Meemo Mäelo, Ivar Paljak ja
Ernst Peterson.
Revisjonikomisjoni valiti tagasi
senised viis liiget: Leonid Laid,
Aleksander Martinson, Erich Moor,
Louis Mölder ja Karl Tagei. I
fCoosoleku algul mäletati suiima lä-bilahkunud
liimeid: Hans Raudsepp,
l^lartin Eellend, Vladimir Suiirsööt,"
Maria Broberg, Avo Kiiver, Akilina
Trull, Meta Teas, L i l l i Meius, Vidrik
Salüste, Aino Aavik, Harald Sepp, .
Marta Ambros, Anu Mark, Andres
Avasalu, Peeter Arumaa, Aino
Kaart, Rome Peterhoff, Felix Ma-rand,
Jüri Laasi,'Aino Paalo, Ago
Neo, Maria Suur, Erna Johanna
Veinpere, Marta Linnaks, auliige Jo­hannes
Veski, Alide Kirs, Elena Kau­ri,
Helgi Kõpp, Johannes Pruks, A l ­ma
Ambros, Juhan Ots, Eedo Karri­soo,
Johanna Maidra, Ruudi Rand­maa,
Endel Saar, Hilda Gustavson,
juhatuse liige Endel Krepp, Veera
Kütt, Arvid Rändes, Johan Talts, A l l ­ee
Pastarus, Leopold Post ja Gerd
ABISTAMISKOMITEE
PEAKOOSOLEK
Neljapäeval, 12. mail algusega kell
eohtul peetakse Torontos, Eesti Ma-javäikeses
saalis Eesti Abistamisko-
Kitee Kanadas korraline aasta pea­koosolek.
, • "
; Kui väljakuulutatud ajaks ei ole
i^fpetav kvoorum koos-,'algab koos-
A pool tundi hiljem ja, p;i otsustus­võimeline
vaatamata koosolijate ar­vule.-
Liikmeid palutakse see teade
võtta kutsena.
Selle ürituse avasõna ütles eesti- ja
inglisekeeles kauaaegne lasteaia
kasvataja helle Arro. Ta tervitas
koosviibijaid, soovis head emade­päeva
ja tänas kõiki kasvatajaid, las­teaia
juhatuseliikmeid ja lastevane­maid
hea koostöö, abi ning kohuse­truuduse
eest. Helle Arro mainis, et
kõik lõpetajad olid tublid noored ja
soovitas neile kõigile kindlasti minna
sügisel eesti täienduskooli edasi õp­pima.
Lasteaia tööst jäävad eemale
oma õpingute tõttu kaks kauaaegset
kasvatajat: Linda Kukk ja Leena
Tiismann.
Helle Arro andis sõna Toronto
Eesti Seltsi esimehele.Anne Tüllile,
kes tõi mälestusis esile igavikkulah-kunud
endise lasteaia juhataja Iive
Vaikla ning andis lahkunu austami­seks
mälestuseseme ta perekonnale.
LASTE ETTEKANDEID
Edasi juhtis kava I kl. kasvataja
Merike Martin. Lavale ilmusid kõik
lasteaia kasvandikud ja laulsid M.
Martini juhatusel: ,,Päike paistab",
„Kevad tuleb vilistades", „Laps ja
tuul", ,,Tervitus emale" ja „Minu
valge hani". Jennifer Peterson, I eri­klassist,
deklameeris heas eesti kee­les
„Päikene, päikene". AnneChris-tine
Sales, I eriklassist, laulis „Kui
ma ükskofrd suureks kasvan...".
Järgnes ringmäng „Lahti ja kinni" I
klassilt. III kl. esines ühisdeklaraat-siooniga
„Jänes" ja II kl. tantsuga
„Kükita". Lasteaia lõpetajad, IVa k l .
ja IVb k l . deklameerisid koos „,Ema-le"
ning esinesid kahe rahvatantsu­ga:
„Eesti polka" ja „Mustjala pul­marong".
LÕPETAJAD
Eiie Rannala IVa kl. (lõpuklassi)
õpetaja kõneles lõpetajatele. Lõpeta­jad:
Tüa Birkenbaum, Silvi Jaason,
Sarah Jones, Viive Kittask, Kristi
Laar, Tiiu Nõmmik, Erik. Otema.
Guillaüme Palias, Raja" Raudsepp,
Tiina Rand, Eric Reppo, Mati Saasta-moinen.
Kiiri Sandi, Alfi Sepa, Lisa
Toose, Krista Westerblom ja Taavo
Westerblom astusid, nagu see on las­teaia
traditsioon, läbi pärja. Neile
kinnitas rinda lõpumärgid Helle Ar­ro.
Lõutunnistused said lõpetajad
oma kasvatajailt, Ene Rann.alalt ja
Mai Meretilt. Lõpetajad esinesid vii­mast
korda.lasteaia lauluga: ,,Lau­päeval
r õ õ m u g a ."
HELLE ARRO JUHATAJAKS
t u l i lavale lasteaia juhatuse esi­naine
Maie Ilves, kes tänusõnu ütles
kõigile lasteaia heaoluks ja edasivii­miseks
töötanuile. Maie Ilves kutsus
kasvatajad: Merike Martin, Kadri
Koop, Helve Reppo, Linda Kukk,
Silvi Verder, Leena, Tiismann, Leena
Rosenberg,, Ene Rannala, Aime Saas^
tamoinen. Mai Meret, Heidi Klamas
ja Helle Arro, perenaise Reet Medri
ja toimkonna korraldaja Kersti Rand­salu
lavale, kus väike Silvi Jaason
andis igale imbu kevadlilli.
Erilise tänu ütles esinaine Helle
Arrole, kes .võttis eelmise juhataja
äkilise manalasse varisemise puhul
oma kanda lasteaia juhataja kohu­sed,
ning on nõid tõhusalt täitnud.
Nüüd ongi lasteaia juhatajaks vali­tud
Helle Arro. Veel teatas esinaine,
et peale suvepuhkust algab lasteaed
oma regulaarset tegbvust sügisel —
17. septembril, mil uuesti kohtavad
vanad ja uued sõbrad.
Vahetati kohvilauas veidi mõtteid
ja muljeid, kasvatajad aga toimetasid
ning korraldasid laste töid lattu, et
sügisel oleks kõik käepäraselt.
H.L.
33335 53333333312333
Eestlased Mamiltoei
linnapea vastuvõtul
Hamiltoni liniraapea Robert M.
Morrow kutsel külastasid Hamiltoni
raekoda 25. aprillil E.V. aupeakonsul
Ilmar Heinsoo, Toronto Eesti Ühis­panga
esimees Villem Noolandi ja
endine esimees Juhan Künnapuu.
Jutuajamisel linnapea ametiruu­mides
viibisid ka veel Tl^omas Sex-ton
ühistegelikust kindlustus-organi-satsioonist
CUMIS ja A. George Jo­nes,
Stelco Credit Union'i president.
Vestluses linnapeaga, kes on tihe­das
ühenduses Hamiltoni eestlaste­ga,
käsitati eesti ühiskonna elu ja te­gevust
Kanadas ja ühispankade päe-llllllllllllllllillllllllllllillllltillilllilllllllllllltllllillllllllllllllll
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused; testamendi-pärandused Ji&
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Jt&
teistele eesti organlsatsloonldela
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-vlew
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
vamuresid tänapäeva majanduslikul
olukorra taustal.
Konsul Heinsoo andis linnapeale
kingitusena Eesti laualipu ja viimane
kinkis Hamiltoni linna poolt minia-tuur-
skulptuuri.
Visiidile järgnes ühine lõunasöök
RDVal Connaught Hotellis.
»<MBMM&»04E»0«ED<>SI»0<a»0<XD0<a»0^
Vene allveelaev hiilis
Stokholmi sadamasse
STOKHOLM - Rootsi kaitsejõu­dude
jaht võõrastele allveelaevadele
jätkub ja avalikult üteldakse välja, et
need on N. Liidu omad.
Riigipäevahoones peetud pressi­konverentsil
esines allveelaevako-misjon
oma raportiga sissetungide
kohta sügavale Rootsi territoriaal»
vetesse ja siseskääridesse. Komisjo­ni
esimees, endine kaitseminister
Sven Andersson sõnas allveelaevade
päritolu kohta, et Läänemeres eS
opereeri Nato allveelaevu. VarssavS-paktil
on neid aga umbes 45, kusjuu­res
Poola käsutuses on neli ja Ida-
Saksal mitte ühtkL Seega on komis­jon
üksmeelne ^kspertidega: allvee­laevad
|Olid tõenäoliselt N. Liidu
omad. Varssavi-pakti päritolule vii°
' tavad ka kõik registreeritud tähele­panekud.
Harsfjärdeni intsidentsi puhuS
konstateeriti, et tegemist oli ühtlusta­tud
operatsiooniga suurel alal. On
tehtud kindlaks kuus allveelaeva,
nendest kolm mini-allveelaeva. Ka
viimaseid oli kaht tüüpi, mida on:
läidaiiud põhjauurimised.
Teatud määral oli sensatsiooniln-inie
komisjoni teade, et oli olemas ks
kolmas mini-allveelaev, mis avastati
StokhOlmi sadamas, täpsemalt Kas-
Hellholmeni juures. Seega mitte kuigi
kaugel kuningalossist.
Mini-ällveelaevad on 10—20 meet-dt
pikad, kahe söukruviga ja nad on
võimelised võtma pardale liii paljm
provianti, et võidakse opereeridei
nädalaid. Sellistel sõidukitel on äär­miselt
kerge pääseda ka üsna kitsas­tesse
piirkondadesse ja avastamise
puhul on hõlbus ka jälitajate eest
volte avamis
õnne leida
ebausk ja lugege
14. mail avab Ontario Place oma uksed 13. hooajaks. Heitke kõrvale
Tulge kohale enne kella
13.00 (kell 1 p.l.) ja.te
pääsete sisse täiesti tasu­ta.
Väravad avatakse kell
10.00 e.l.
Hoidke lahti oma silmad ja käed,
sest ringirändavad klounid ja On­tario
Place'! loomad jagavad välja
13.000 Ontario Place'i
rinnanõela, 1.300 „0n-tario
Yours To Disco-ver
rinnanõela, 1.300
Ontario Place'i seinaplakatit, 1.300
õhupalli, lisaks veel toidukuponge
kohapealsete restoranide jaoks;
~~ ' Ja hoidke pöialt, sest väl­ja
jagatakse ka priipääs­meid
järgmistesse, paika-desse:
Ontario Piace, CN
Tower, African Lion Safari, Metro
Zoo, Boat Tours International,
Black Creek Pioneer Village, Casa
Loma, Marineland, Ontario Scien-ce
Centre.
Kell 10.15 e.l. lenda­vad
BrigantineDock'i
ääres taeva poole 1.300
õhupalli, samal ajal kui
13 aupauguga avatakse ametlikult
Ontario Place. Hon. Reuben C.
Baetz, Turismi ja Vabaajaveetmise
, mitmel eri viisil oh õnn teiega
minister on.peoperemeheks. Teda
abistavad kaunis jodi Rutledge,
Miss Kanada 1983. ja „Argonau-tide"
meeskonnaliige Condredge
Holloway.
Kui teie huvialaks on
laevad, siis ei tohiks te
Kui te seni arvasite, et tsi­vilisatsioon
lõpeb Eglin-ton
Ave. kohal, siis pole
lekiill külastanud Lääne-
13 Oli õnnenumber.
gusel hiigelekraanil' ,,Nomads of
'the Deep 12.-15. mail kl. 10.30 e.l.-
4.00 p.l. „North of Superior" 12.-
15. mail kl. 4.30 p.l.-9.30 õ. „Catch
the Sun" 16.-22. mail kl. 10.30 e.K-Ontario
elu imeväärsustest.
Täna on teil suurepä
puududa Toronto sada-ma
tuletõrjelaeva William Lyon . ^ ^
McKenzie poolt antavalt veepeal- rane võimalus astuda
selt etenduselt. Kindlasti tehke ka homsesse maailma —
ringreis kuulsal ka.nada hävitajal Tuleviku Kapsel oma
Saart. Seai asuvad 9 paviljoni - .
„Põhja-Ontariopraegu"- misan- 4.00 p.l. ,.Silent Sky" 16.-22. mail
iiavad teile põneva ülevaate Põhja- kl. 4.00 p.l.-9.30 õ.
' ' Ärge jäägeilma meeldejää­vast
päikeseloojangu tse­remooniast,
mida esitavad
HMCS York'i vahtkond ja
orkester. See leiab aset kl. 6.30 õhtul
kõrguselt väänlevat vee-
I liulauda mööda läbi lõbus­tuste'
tunneli. Mängige minigolfi,
tehke laguunidel sõtkepaatidega
lõbusõite või põrgake vastu teisi
paate põrkepaatidega.
Tooge kaasa oma lap­sed
L või teis endas pei­tuv
iaps — meie maail-makuulsasse
Lastekülasse ja vee-mängude
alale, kus on populaarsed
mängud nagu ,iKäed vee kohal",
..Kuukõnd- ja palju muud.
HMCS Haida'l ja siis viige lapsed kõrgtehnoloogiliste väljapanekute- ja on meeldiv vns lõpetada päeva ja
roolima, oma minipaate. ga, mida võite käega katsuda, an- alustada õhtut. ' ^
Alake suve kõrgmeeleolus nab teile teada, kuidas kõik tulevi- Forum pakub veelgi
_ vuhisedes alla 370 jala kus võiks välja näha. enam lõbustusi. Parim
Meie uus Mdlsoni suve- meelelahutus linna
aed avatakse'Lääne-Saa- peal! Fred's Folk esi-rel
ja sel puhul mängib neh reedel, 13. mail kl. 8.30 õ. Frank
mehhiko orkester „Latin Mills laup., 14. mail kl. 3.00 p.l. ja
Fever" kl 1 00-2.30 p.l. Pühapäe- 8.30 õ. Bobby Vinton pühap.. 15.
vai 15 mail kl. 1.00-2.30 p.l. män- mail kl. 3.00 p.l. ja 8.30 õ. Pure Prai-gib
seal „Contagious", üks 40 tipp- ne League esmasp., 16. mail kl. 8.30
orkestrist.
Cinesphere läheb käiku
suure hooga. Nautige fil­me
meie 6-korruse kõr-õ.
Roy Orbison teisip., 17. mail kl.
8.30 õ. Willie Dixon.ja Chicago
Blues A l l Stars ning Downchild
Blues Band keskn., 18. mail kl. 8.30
õ. Bob McBride kl. 8.00 neljap., 1£.
mail, millele järgneb Wintario või-dulooside
tõmbamine kell 9.00 õ.
(Sjssepääs tasuta pärast kella 7.00 õ.
Wintario loteriipiletiga 19. mai loo­simiseks.)
Bi
plocet
VTT^MBI • • f I i r i T " ' ••••T m i l . •
955 Ukeshore Blvd. West, Toronto, Ontario, Canada M6K 389 (416) 965-7711.
A Cr..wn C..rp..rali<m o( ihe Government oi Ontario. Minisiry of Tourism and Recreation. Hon. Reuben C. Baetz. Mmisler: