Meie Elu = Our life, June 14, 1984

              Iie Elu" i^r. 24 1984
li^g — Siegfried iPreem,
imeeste
inisatsioonid ja
;ed valmis Estoks
|se peakoosolek peeti Buf-
L-s, kohaliku ühingu tehni»
[iimisel, esimehe O.Järver'-
ias..;,
)ku juhatajaks valiti Y. An-jtokollijaksy.
Puust. Koos-
(õtsid osa isiklikkude esin-
I USA, Kanada, Rootsi ja
Ifi liidud või ühingud,
le tegevuse aruande' esitas
lv. Jurs, millest selgus, et
Bõjameešte üritused on vii-
I ja ootaihas tuhandeid osa-terve
maailma. Keskusel
22 liikr^esorganisatsiooni
on liitlumas vahepeal ee-id
Argentiina ühing. Kõi-
/õitlejate mälestuseks püs-
Jeedriörule teiste sammas-l
alaline võidutuli, mis süm-
^itab meie tahet hoida elus
ntluse. tahet läbi aegade
rahvas on jälle peremees
Keskus koos oma liikmes-on
jätkanud Eestile vaba-jmist
toetades kõiki sama-ittevõtmisi.
(lia esinüaja E. Lindaja an-isti
Võitlejate Ühing„Ka- ,
jlaides tegevust ja esitas
Ipaneku paigutada eesllas-
|se kalendrisse mälestus-laäilmasõja
kestel toodud
iehe ohvrimeelsuse jääd-
Iks tulevastele põlvedele
|de Päeva" riime all. Ade-
(gu söövituseks on valida
jvaks 10. august,
l'Liitu esindas esimees K.
ja liikmesorganisatsioo-lel
on Esto '84 sõjameeste
brraidamine. Tegevuse äru-l^
üä^ et teiste ettevõtete kor-'
!»javigastatute osavõtmise
^ine Esto '84 kõikide kaas-lähke
malandusliku abiga
ikalt külaliste vastuvõtmi-u
esindas 0. Järver, liidul
ürituste kõrval loomisel 2
ühingut. Rootsi Eesti Sõ-ie
Sõprusühingut esindas
egevus on olnud edukas,
otoimkorinas. Inglismaa
udumisel andis sellest aru
e alalisi küsimusi käsitle-i
eelnevate aastate põhi-lurde.
E. Lindaja tõs-
'ajadust koostööks kõikide
(le taguste rahvastega ühi-miseks
kohapeal ja vabas
' II maailmasõja ajaloo
ustati trükki anda pärast
eskuse esimehe A. Jurs'i
ei ja juhatuse kaasabil.
lADAANNE.
JKaarli Gümnaasiumi en-tste
ja õpetajate kokku-
Istd '84 Torontos maakon-lil,
l o . juulil (teisipäev) kell
loyal York hotellis Harju
ruumis.
Itsioon tel. 463-7269. '
ba Saarel
loida peateele (vasakule).
Idtee ületamist stop-silt.
Itkub sõit külavaheteel, 1
Ita paremale. Varsti vasa-
Saar".
iii poolt tulijail soovitav
llerRd. peale Trentoni lin-l;
kanali ületamist 1 km
[iace, kust keerata parema-
T^d. 64.1 km edasi,keerata
lülateele. 1 km edasi vasa-
Ve viib soovitud kohta.
0 01 e r L^nton
Road
J3
<Ujardenvil^e
Road
„MeiB Elü^' nr. 24' (1789) NELJAPÄEVAL M. lUüNIi THURSDAY. JUNE M
Mai - Linda Kukk, Jüri Rumm -™ Taavo Söödor, Möga Rein - Edgar Kink, õpetajaproua Fabi - Silvia Preem, politseinik Tubin - Esko Luksepp, Reet - Endla Komi. Etendus on laup., 7. juulil kl. 9 õ. SeedriorKiL
Rummu Türi Seedriorul
Kuhu kadus Baltimaa parun Köl-dins
neljaks' päevaks? Kas see on
tõsi, et ta sattus linnas viina ja puuder­datud
daamide küüsi? Ja mis saab.
parun Köldingu ilusast naisest Hil­lest,
kes arvab, ei parun armastab
oma hobuseid rohkem kui oma naist?
a kes. on see salapärane isik. kes
ütleb, et ta nimi on Juulius Stimman? .
Kas ta on tõepoolest orelimeister
l-eipzigist või on la hoopis Rummu
ün, l^urikuulus iialjahammas-ja ho­busevaras,
kes on tulnud varastama"
mitte parun Köldingu hobust, vaid.
tema ilusat naist Hillet? Kas õpetaja
fau.k ja tema. naine Fabi lähevad
lahku? Kas toapoiss Mikko ja teeni­jatüdruk
Miina hakkavad abiellu-loots
omal ajal kutsus ..peninukki-deks
ja koeräkoonlasteks."
Sarnasus Rummu ]\iri ja Joosep
Tootsi vahel on suur. sest nad mõ­lemad
oskasid vingerpusse korralda­da
parun Köldingutele ja julk-jüride-le
ning teistele ülekohtustele võimu­meestele.
Ja nii Rumm kuiToõts pole Metua ja
Lutsu väljamõeldud, mõlemad
mehed elasid ja tegid tenipe mitt(>
väga kauges minevikus ja nende riu­gastest
rääkis rahvasuu rõõmuga
ammu enne seda. kui Metua ja Luts
nende lood kirja panid, sesl rahvas
saab palju rahuldust sellest.. Išui kol-lumatside
käsi kehvasti käib ja rah­va
südames on alati olnud soe koht
.ma? Kes varastas Miina seeliku? )a nendele, kes ikka ja jälle tõestavad, et
Jeesus jutlustamas Galilea järve ääres kaluritele, Kunstnik Erik Schmidfi altarimaal rootsi meremeeste
kirikus Paimas, Mallorca saareL
. Mallorca saarel ejlunev kunstnik
Erik Schmidt maalis Paima linna
rootsi meremeeste kirikule suure­mõõtmelise
altarimaali, mis kujutab
Jeesust kõnelemas kaluritega Gali­lea
järve ääres. Maal valmis mai­kuu
lõpus seal jpeetud rootsi mere­meeste
kirikuta konverentsi ajaks,
millest võtsid osa esindajad 34
maast piiskopiga eesotsas.
': Altarimaali mõõtmed on 1.70 x.
6.00 meetrit ja nagu kunstnik infor­meeris
„Meie Elu", võttis selle maa-j
lir^ine aega.pool aastat. See on täie­likult
kunstniku orna looming, ilma
eeskujudeta ].a^rnoc3|ellideta. Teemaks
on Luuka evangeeliumist 5. peatükk,
4.—5. salm, milles Jeesus veenab ka­lureid
minema uuesti välja ja laskma
oma võrgud sügavale..
:REALISTLIKKUJUTUS • .
Kohalik ajaleht „Mallorca Daüy
Bulletin" kirjeldades altarimaali, üt­leb,
et see kujutab'realistlikult väsi­nud
ja pettunud kalureid pärast öö
läbi kestnud ebaõnnestunud püük).
Nende näoilmes peegeldub üllatus jä
usaldamatus, kuulates uut jutlusta­jat.
Kunstnik on tabanud momendi
tähtsuse, nii usulise sümbolismi kui
inimlikud tunded selles varahommi­kuses
järveäärse^ stseenis. Jeesuse
tulevased jüngrid on alles lihtsad kalu­rid
ja nende silniis tema vaid .ainult
puusepa poeg. Kuid vfersti nad jäta­vad
oma paadid ja virgud, et kuulu­tada
Tema sõna maailmas. Maalija
on tabanud selle momendi, ristiusu
sünni ühe tähtsama momendi, lääne­maailma
tsivilisatsiooni ajaloos.
ESIVANEMAD ROOTSIST
'Kohalik ajaleht, tuues kunstniku
eluloo, märgib tema feesti päritolu.
Erik Schmidt sündis 1925. a. Nais­saarel.
Tem'a esivanemad on Rootsist
ja s.ugukond hoidnud rootsi keelt ja
traditsioone 8 .generatsiooni. Tema
isa oli laevakapten ja andekas, ama-töörmaalija.
Onu, Bernhard Schmidt
sai maailmakuulsaks leiutades „Sch-midt
teleskoobi". Ühte neist kasutati
Mount Palomar observatooriumis
Kalifomias taevalaotuse pildistami­seks.
/ . ' . • '
Erik oma noorusaastatel sõitis su­veti
isa laevadel Euroopa vetes Nar-vikišt
kuni Gibraltarini ja omandas
kiiresti võõrkeeli. Eestist perekond
põgenes vene okupatsiooni eel väi­keses
paadis Rootsi,kus Erik läks me-rem.
ehena mõneks aastaks rootsi
kaubalaevadele. Maalimist hakkas
õppima New Yorgis ühe Veneetsia
kooliga kunstniku juures,kes maalis
usulistel teemadel. Järgnes kolm.aas-tat„
Ecole Nationale Superieur des
Beaux Arts" Pariisis ja ametlik-de­büüt
„Salon de Printemps" 195i.
ASUS M A L L O R C A SAARELE
.. Olles lõpetanud, maalisportreesid
Lõuna-Aafrikas. Pärast lühemaid
peatusi Rootsis, Prantsusmaal ja His­paanias,
asus 1957. a. Mallorca saa­rele,
kus kunstilise tegevuse kõrval
sai tuntuks turismialal, olles algul
ühe rootsi turismireiside operaatori
piirkonnamär^edzheriks ja hiljem
partner ühes kohapealses turismifir­mas.
Ta elab Establisments külas ja
1980, a. oli tema ühemehenäitus Pal-mas,
Rembrandt galeriis.
AABS'i U U S juhatus"'
Balti teadusliku ühingu AABS1
uus juhatus valiti järgmises koossei­sus:
president — prof. Vaira Vikis-;
Freibergs. presidendi kandidaat —
prof,, Rein Taagepera, asepresident
(uuriniistöö ja konverentsid] — prof.
Valters Nollendorfs. asepresident
.(publikatsioonid) — prof. Tõnu Par-ming.
asepresident (liikmeskond ja
ühingu arendamine] — prof. Rimvy-das
P. Silbajoris, laekur-sekretär —
prof. Janis Penikis, ametita liige
prof. William R. Schmalstieg. Uus
juhatus astub;_ametisse 1. juulil 1984
ja tema ametiaeg on kaks aastat.
Tänavu valitud presidendi kandi­daat
prof. R. Taagepera saab AABS'i
presidendiks 1986. Prof. Taagepera
on eesti ühiskonnas üldise tähelepa­nu
võitnud raamatutega .,The Baltic
States: Years of Depedence" (koos
prof., R.Misiunasega] ning .,Softe-ning
without Liberation inlhe Soviet
Union: The Gase of Jüri Kukk". Prof.
Taagepera] on magistri kraad nuk-leaarses
füüsikas. Ph.D. kraad tahke
keha füüsikas ning magistri kraad
rahvusvahelistes suhetes. Alates
1970. aastast on prof. Taagepera õpe­tanud
Kalifornia ülikoolis (Irvine)
poliitilist teadust ning sotsiaaltea-
Heinsoo Insurance
Brokers Ltdo
Eesti Majas
958 Broadvlew Avenue, ruum
Toronto, Ontario M4K 2R6
Telefon 461-0764
Prof. Tõnu-Parming oli AABS'i
asepresidendiks publikatsioonide
alalka juba varem. aastatell978—82
ning on ka viimase kahe aasta kestel
tegelenud AABS'i kirjastamisprob-'
leemidega. Prof. Tõnu Parfningu eri­aladeks
on olnud ühiskondade rah­vastiku
ja rahvuste küsimused, mille
raamides ta on oma uurimistöös
omistanud ulatuslikku tähelepanu
eestlastele ja Eestile. Erilist tähele­panu
on ta pööranud NÖuk. Liidu
rahvusprobleemidele, millisel alal ta
on pidanud loenguid ka USA välis­ministeeriumi
välisteeninduse insti­tuudis.
Prof. Parming on olnud väga
produktiivne ning on avaldanud suu­re
arvu artikleid ajakirjades ning ko­guteostes.
Muuhulgas ta koostas
(koos Marju Parminguga] ,,Biblio-graphy
of English-Language Sources
on Estonia" ning toimetas (koos dr.
Elmar järvesooga) ,,A Case Study of
a Soviet Republic: The Estonian
SSR". Prof. Tõnu Parming on olnud
väga aktiivne rahvuslikus tegevuses,
eriti ka Eesti Teaduslikus Ühingus
Ameerikas, ja ta^valiti jällegi Eesti
Rahvuskomitee Ühendriikides uude
koosseisu.
kes on Edgar Kink?
Vastuseid nendele ja paljudele
teislele küsimustele otsib vilunud po­litseinik
Tubin Seedriorult. seits-mondal
juulil. Ivus toimub Eesti Rah­vusteatri
esitusel J. Metua nalja­mäng
Rummu Jüri. Asta Söödort la­vastusel.
•Metua naljamängu 'Rummu Jüri
tegelaste hulka kuuluvad Edgar.
Ivink. kes viib olla Jüri Rumm. aga
kes võib ka olla Möga Rein. nagu ta­ise
kinnitab: Taavo Söödor. kes kin­nitab,
et ta on orelimeister Stimman,
kuigi tal on Rummu Jüri nägu ja hääl;
. Siegfried Preem (parun Kölding), kes
kinnitab, et naisi j^ hobuseid ei saa
üldse võrrelda, aga kelle jutus kaht­leb
tema ilus naine Hille, keda män­gib
ilus Tamara Norheim. Heino Hal-ling
on õpetaja Pauk, keda kahtlustab
laia tee peal käimises tema naine Fabi
- Silvia Preem; vilunud politseinik
Tubin on Esko Lukksepp, kes kutse­listel
põhjustel on sunnitud kahtle-kõiges.
Köldingu kannupoiss on
.f.}.t>p Kivisild. kGÜelemeeldib kivisil­la
pealt • kala püüda ja kes ei tea
milleski kahelda ja teenijatüdruk
-Miina on Meeli Lehesalu, kes teab
. igfis olukorras, kuldas asjad tegeli­kult
..Hi. Tegelaste hulka kuuluvad
\eGl. peale külarahva ja, mõisa töö-väo
Möga Reinu naine Reel. kes gn
tuntud' teatud ringkondades' Endla.
Komi nime all ja Reed.a ja Reinu
tütreks on Linda Kukk. kes on sündi­nud
juunikuus ja kelle nimi näiden­dis
on Mai.
Tänapäeva keeles võib Rummu
uirnimetada mitte komöödiaks ja
naljamänguks vald ühtlasi ka seebi-üüperlks
ja detektiivnäidendiks. sest
Rummujüri autor. j. Metua. on osa­nud
oma tõestisündinud lugude põh­jal
kirjutatud näidendisse sisse põir
mida kõik need igavesti populaarsed
elemendid, miskõlgi maade publl-'
kutele on alati meeldinud.
Huvitav on ju teada saada, kuldas
elavad teised inimesed — nii rikkad,
kui vaesed. Kes oh kellega riius ja
mis põhjusel, kas riid ja kiskumine
läheh suu'^emaks või vaibub, kes .või­dab
ja .kes kaotab, kellel on õigus ja
kellel mitte, kes räägib tõtt ja kes
valetab: kes teeb kellele ülekohut ja
mis siis edasi saab? Kõik see on •
inimesi alati huvitanud, sest tead­mised
teevad targemaks ja targemad
oskavad paremini elada.
Rummu Jüri aitab meelde tuletada
seda tarkust.'et ka siis. kui ajad on
rasked, ei tohrkaotada oma huumori­meelt.
Tuleb meeles pidada, et nalja- '
hambad ja ajahainbad saavad jagu
kõikidest paliarettidest. keda Joosep
KAIKÄÄRID
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595. '
390.Princess Ave., Willowdale
huumorimeel on relv. mille vastu c i
.saa ükski vägi ja et ji^st need. kes
ennast muinasjutu konnade moodi
püüavad üles puhudfj.,suuremaks ja
tähtsamaks kui nad tegelikult on.
käivad kergesti karplauhti lõhki ja
osutuvad naeruväärsemaks kõiki­dest
teistest.
ja nii on ka lugu Rummu lugu­dega.
Mõeldav on. et mõned nendest
on \ älia mõeldud. Aga see optimism
la elurõõm, mis Rumm\; ja leisi te­masuguseid
tempe tegema tõukab,
seo pole väljjamõeldis. vaid tõelisus ja
seo elab meie.rahva hinges igavesti.
)a mis piiitub parun Köldingu tem­pudesse,
siis. nagu juba öeldud, nen­dib
4ohta saab põhjalikumaid and­meid
Seedriorult, seits^mendal juulil,
käesoleval aastal. Etendus algab kell
üheksa. ' '
Kultuurpärandi Klubi
Esto '84 sündmuste
amine videolindile
Kultuurpärandi Klubi video-sekt- raames. Selle riikliku programmi
siooni juhataja L. Pant andis eesli ülesandeks on toetada pensionäride
ajalehtedele ülevaate klubi tegevu- isetegevusest. Selle toetusega on
sest. : klubi muretsenud omale vidiBO- ja
helisüsteemid ja muu vajaliku apara-
Kultuurpärandi Klubi on tegutse- .tuuri ning esemed. Klubi-liikmed ta­nud
juba 1980 aastast alates. Meie suvad ka liikmemaksu,
pere koosneb peamiselt pensionäri- Möödunud talvel leidis aset kur-dest.
kuid ka nooremad on meiega sus, kus kolm Ryersoni Instituudi
liitunud. Nagu klubi nimi ütleb,ole- õppejõudu vastavalt alalt õpetasid
ine oma töökavasse võtnud jäädvus- klubi liikmetele aparaatide käsita-tada
meie kultuurpärandit videolin- mist ja ülevõtmise tehnikat. Üks õp-dile,
helilindile, ülesvõtetele ja slai- pejõududest, H. Westerblom, on
didele. Klubi tegevus toimub kolmes nõustunud ka tulevikus meile pide-
' alasektsioonis: video, foto ja film. vall tehnilist nõu ja abi andma.
* 12. apr. š.a. esitas klubi esmakord-
MÄLESTUSTE JÄÄDVUSTAMINE selt oma salvestatud lintidelt koos-
Nagu selgus R. Kreemi hiljutisest ^«^^^ kaks pooletunnilist videoprog-ettekandest
Tartu Instituudi loengu­te
seerias, ületavad varsti pooled
eestlased Kanadas pensionile mine­ku
piiri. Need on inimesed, kes välja
tulid kodumaalt sõja ajal täiskasva-rammi
Pensionäride Klubile. Esime­se
neist, Eesti tuntud .inimesi", ju­hatab
sisse klubi president S. Veiden-baum.
Järgnevad:, jutuajamine R.
Olbreiga Estonia teatrist, kus küsit­nutena.
läbj tegid Teise maailmasõja leb V. Voitk. K. Söödorit küsitleb R.
põgenikena ning omale uue kodu ^ntik tema esimese näidendi lavas
asutasid Kanadas. Neil inimestel on
tamise puhul. D. KokkCr kõneleb
oma muusikalisest tegevusest koos
E. Tubina helitööde esitamisega. I.
Loo-Talvari räägib oma eluloost ja'
esinemistest ooperites.
Teine videolint on lühike kokku­võte
Pensionäride Klubi tegevusest,
pildil ja helis. Kolmandaks esitas
klubi slaidide-programmi „Mu mee-len
kuldne kodukotus", ^.estis käi­nud
turistide poolt pildistatud kodu­maast.
Kultuurpärandi Klubi presidendiks
on S. Veidenbaum, laekuriks H. Han-
.Need on ka Kanadas oma juured sen, kirjatoimetajaks E.Irs ja teisteks
maasse ajanud ja loonud oma järel- aktiivseteks liikmeteks: H. Aavik, E.
kasvavale noorusele inimväärsed ela- Arujä, E. Eerme, L. Eerme. T. Leis,
mistingimused, kaugel oma anasta- E. Paas. L. Pant. J. R^tas, H. Peter-tud
kodumaast. Oleks väga kahju son, K. Urbel, H. Vallner, J., Vares, N. •
kui need mälestused kaoksid koos Roos ja tehniline nõuandja H. Wes-selle
põlvkonnaga ja hiljem juuri ot- terblom. Video operaatorid on: L.
palju mälestusi.- andmeid, teadmisi,
läbielamusi. See on generatsioon,
kes kasvas üles vabal kodumaal ja
mäletab neid ..kuldseid aegu". Need
võivad mõndagi pajatada:oma isikli­ke
kogemuste põhjal väikerahva era­kordsetest
edusammudest, igal alal.
väga lühikese aja jooksul, pärast va­baduse
kätte võitmist, samuti kodu­maa
vabaduse kaotamise käigust, sõ-jasündmustest,
põgenike raskest põl-
. vest ja poliitilisest ülekohtust, väike­rahva
arvel.
Eerme. H. Hansen, E. Irs, T. Leis, E.
Paas. L. Pant, J. Ratas. K. Urbel ja H.
Westerblom.
sivatel järglastel puuduksid originaal
allikatest pärit andmed oma vanema­te
ja nende kodumaa mineviku koh­ta.
Seda enam, et kodumaal on prae­gu
mälestusedki tsensuuri all ja aja­lugu
on ümber kirjutatud. Mälestusi
on kirja pandud raamatutes ning ar­tiklites
ja helilindistatud suulist aja­lugu.
Videolint aga võimaldab vi- järgi, kasutab klubi vastava kokku-suaalseh.
elava inimese jäädvusta- leppe kohaselt Vana-Andrese kiriku
ESTO AJAL '
Klubi alustas oma tegevust Eesti
Majas. Alates möödunud aastast, kui
vajadus tekkis suuremate ruumide
mist nii pildis kui sõnas.
See on muidugi tohutu ülesanne,
mida ei.ole võimalik kunagi täita
täies ulatuses, aga iga üksiku talle-'
seltskondlikke ruume, kus on võima­lik
ka videolindistada.
Klubi esindaja kuulub Esto '84 ju­hatusse
ja kokkuleppel üksikürituste
tatud mälestus lisab väärtuslikku juhtidega on kavas videolindistada
materjali meie ajaloole. Kultuurpä- Esto '84 sündmusi nii palju kui see
randi Klubi püüab teha siin oma pari- võimalikuks osutub. Esto '84 ajal ka­ma,
võimaluste piires, vatseb klubi näidata Esto külastaja-
Me oleme videolindistanud ja heli- tele programme, koostatud varem
lindistanud jutuajamisi inimestega lindistatud materjalist. Samuti on
õige mitmeh alalt ja videolindistanud võimalik näidata katkeid pidupäe-ka
mitmesuguseid üldsusele huvi- vade ajal võetud lintidest. Selleks on
pakkuvaid sündmusi eestlaste elust Esto juhatus varunud klubile ruumi
Rahvapillide orkester
mängib Georgina
pidustusel
' , dumaal, sõjaajastul, põgenemise teel
Eesti Rahvapillide Orkester esineb ja Kanadas. Kutsume ka kaasa töö-
Georgina Valla pidustusel 1. juulil kl. tama kõiki.kellel on huvi asja vastu.
Torontos. Seda fööd kavatseme jät­kata
ja palume kõiki ise'meie poole
pöörduda, kellel on huvitavaid mä­lestusi
inimestest, sündmustest, tä­helepanekutest
ja läbielamustest ko-tJärit
kui3to|lk Effik Schmidt maalimas suuremõõtmelist (1.7® x 6.00 m) altarimaaM»
2 p. Georgina vallamaja juures (Ci-vic
Centre). Esinemine toimub Onta­rio
200-aastase juubeli ja Canada Day
pühitsemiseks. Orkester 0. Haameri
juhatusel mängib rea eesti lugusid.
Esinemise korraldas Kivioja ühin­gu
abiesinieesM. Spirka. Palutakse
' sestlasi rohkearvuliselt kuulama.
Pensionäridel on siin, tänuväärt
ülesanne ja hea võimalus sisustada
jõudeaega oma rahva huvides.
RIIKLIK TOETUS
Kultuurpärandi Klubi on oma te­gevuseks
kahel korral saanud riiklik­ku
toetust New Horizon Programmi
Eesti Maja alumisel korral.'Seal on
ka võimalus kaugelt saabunud küla-.
Hstel näidata oma kaasatoodud vi­deolinte.
Pärast Estot on jätkuvaks tööks
mälestuste ja huvitavate ürituste sal­vestamine
videolindile ja olemasole­va
materjali näitamiseks ettevalmis­tamine.
Sügiseks on Pensionäride
Klubi palunud meilt järgmist prog­rammi.
Et kogu selle suure tööga
toime tulla loodab klubi, et kaasmaa­lased
pakuvad meile oma abi ja liitu­vad
klubiga. Palume helistada juha­tuse
liikmetele telefonidel: 766-4010,
76?.-5329, 766-0203.