Meie Elu = Our life, November 6, 1980

              Collection Development Branch
39?'^'^ellington Str« Order se
1 1
'iiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiM
eelarve
Secoirid Clasp Mail
Nr. 45 (1603) 1980 NELJAPÄEVAL, 6. NOVEMBRIL — THURSDAY, NOVEMBER 6 XXXI aastakäik 1
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu
täiskogu koosolek; kus olid arutusel meie
praeguses välispoliitilises olukorras. Erilist tähelepanu pöö­rati
eeoleva Madriidi konverentsiga ühenduses olevale
>gu tegevune vä
gustde vajadustele. Ü.E/Kesknõukogu juh^
ses koosseisus Ilmar Pleeri esimeheks olles. Kanadast
Kesknõukogu koosolekul esindajad L.Leivat,!!. Lopp, E. Sa-lürand
ja H. Teder ja New Yorgist võtsid EKN esindajaina osa H .
Raudsepp,, L. Savi, L. Vaht^r ja R.. Susi. viimane IJ. Petersoo asen­dajana,
kellel ei olnuid võimajik
Ü. E. Kes'knõukogu täiskogu koos- sioori, mille koosseisust kümmekond
olekust võttis osa 30 liiget seitsme . isikut on läti organisatsioonide esin­dajad.
Washingtonist on Madriidis
Balti-Ameerika Komitee asjaajaja
Janis Bolsteins.
Madriidis korraldatakse^ 9. no­vembril
Balti pressikonverents ja 11,
novembril demonstratsioon, mille
korraldamise kulud on lätlased võt­nud
endi kanda. Demonstratsiooniks
on MadriiiilpolitseiTO^ ju.
• b a o l e m a s . . - w .. >
Ühenduses üldise aruandega and- '
sid maade esindajad kokkuvõtliku
ülevaate vabadusvõitluslikust tegevu­sest
nende maadel. Austraalia kohta
andis seletusi M. Kari, Ühendriikide
kohta X. Simonson ja Balti-Ameerika
Komitee töõ osas M. Kari, Inglismaa
kohta K. Fopp, Kanada kohta L. Lei-vat,
Saksamaa kohta Ed. Vallaste ja
Hollandi kohta pr. L. Kapostins.
Koosolekule esitatud pikemas aru­andes
1979/80. a. tegevuse kohta mär­gitakse
rida märgukirju, mis esita-
_ tud ühenduses Moskva olümpiamän­gudega
ja Madriidi konverentsi eel­töödega.
Ühenduses presidendivali­mistega
esitati presidendikandidaa­tidele
taotlus nendelt vastuse saami­seks
Eesti iseseisvuse küsimuses.
Kandidaadilt Ronald Reaganilt saa­di
rahuldav vastus. Kesknõukogu
rahaline aruanne oli tasakaalus
110.080,53. :
Aruannetele järgnesid lühemad lä­birääkimised,
mille järele aruanded
'kinnitati ühel häälel
liikmesmaa esindajaina. Koosoleku
juhatajaiks olid H.Lupp,.Vaike:Lu-guš
jä M. Kari) sekretärideks ^ T.
Lemba ja R. Susi.
Pärast koosoleku ävapalvu$t H,
Musta poolt' esines sõnavõtuga Eesti
Vabariigi esindaja E. Jaakson, kelle
sõnavõtu avaldame järgmises lehes.
Möödunud tegevusaasta aruande
juures võttis pikemalt sõna I. Pleer,
märkides eriti Madriidi kqiiverentsi
asjas astutud samme ja eeisQisvaid
kavatsusi. Balti-Ameerika komitee
märgukirjale on seni heatahtlikult
vastanud Inglismaa, Rootsi ja Hiri
saatkonnad, kusjuures Rootsi vastu­ses
märgitakse, et Rootsi astub püsi­valt
välja inimõiguste kaitseks. .
TUGEVAD ESINDUSED S ^
Esmaspäeval sai Ülemaailmne
Eesti Kesknõukogu New Yorgis
Austraalia- Eesti Seltside Liidult
telegrammi, milles teatatakse, et
Austraalia loobub ESTÖ '83 kor­raldamisest.
Telegr^mis öeldakv
se: • •
Olles kõiki asjaolusid kaalunud,
ei pea Austraalia Eesti Seltside
Liidu juhatus kahjatsusega ESTO
'83 korraldamist Austraalias ots­tarbekohaseks.
Kiri järgneb. Sa­mal
ajal teatame, et järgmised
korralised Eesti Päevad Austraa­lias
toimuvad 1981. aasta jõulude
ja Uue aasta vahel, kuhu ootame
ülemere külalisi. Austraalia Ees­ti
Seltside Liidu juhatus.
Seda teadet Austraaliast arves­tades
ja Eesti Organisatsioonide
Konverentsi Kanadas otsuse alu­sel
tuleb seega Kanadal valmis ol­la
järgmjste Eesti Päevade kor­raldamiseks.
Euroopa julge^oleku ja koostöö
konverentsiJajaks, mis algab Madrii^
dis 11. novembril, sõidab Madriidi ar­vukalt
ieestlaste, lätlaste ja leedulas­te
esindajaid. Eestlaste poolt soida-yad
Madriidi USA Eesti Rahvusko­mitee
esimees J. Simonson, EKN ju­hatuse
liige Eneri Taul Kanadast,
Rootsist Eesti Kp.mite^ esimees H.
Mark, ajaloolane E. Uustalu ja 'Root­si
Eestlaste Esinduse (REE) • toetyse"
ga ajakirjanik Ülo Ignats, Saksa­maalt
Kesknõukogu Euroopa büroo
juhataja A. Luik. On võimalik, et
Inglismaalt sõidab V. Pärtel Lätlased
lähevad Madriidi suurema delegatsi­ooni
ja ekskursiooniga. Juhtideks on
Läti Maailmaliidu esimees dr. Spil-ners
ja Läti Ludu Ameerikas esiniees
Esitatud tegevuskavas tõsteti esile
III ülemaailmsel Rahvuskongressil
Janis Riekstins. Peale nende sõidab Stokholmis vastu võetud resolutsioo-
Madriidi umbes 40-liikmeline ekskur- nide ja sooviavalduste elluviimiseks
rakendusvõimalušte leidmine, • Nõu­kogude
Liidu dekoloniseerimise nõu­de
aktsiooni jätkamine koos^ teiste
rahvaste keskorgariisatsioonidega,
Madriidi konverentsi asjas vajali'ke
mateirjalide- levitamine, Balti Maail­manõukogu
töö juhtimine, järgmis­teks
Ülemaailmsteks Eesti Päeva­deks
ja 11! Eesti Rahvuskongrešsiks
eeltööde tegemine jne.
Tegevuskava kohta andis seletusi
esimees I. Pleer. Ed. Vallaste tegi
omalt poolt täiendusettepaneku võt­ta
tegevuskavasse ühenduses nh. „sõ-jakurjategijate"
otsimise jahiga tek­kinud
vajadus endistele eesti sõja­meestele
kaitse korraldamiseks ja
selleks vastavate sammude astumi­seks.
. .
"H. Lupp juhtis tähelepanu sellele,
et esitatud tegevuskava on koosta­tud
väga kokkuvõtlikult ja sellest on
välja jäänud nn mõnedki punktid,,
mis õlid varem vastuvõetud tegevus­kavades.
Juhatusel tuleks läbi vaada­ta,
mis neis punktides annab teha.
(Järg. Ihk. 3)
— USA kohtumi-nisteerium
alustas protseduuriga
piiskop Valerian Trifa deporteerimi­seks,
keda süüdistati, et ta on II
maailmasõja ajal võtnud Rumeenias
osa natside sõjakuritegudest. Pärast
sõda piiskop V. Trifa emigreerus
tJheridriigesse ja asus elama Detroi­di
piirkonda; kusjuures ta vaimuli-kurn
tõusis rumeenia ortotoksliku
epiAopal kiriku piiskopiks Ameeri-i&
ifSA kodakondsuse ta sai natu-jaliseerimlse
teel aga loobus sellest
ise käesoleva aasta algul kui kohtu-ministerejum
valmistus seda temalt
ära võtma kohtuliku protsessi läbi.
Äsjane deporteerimise korraldus on
nüüd pressi väljendusel järgmine
aste valitsuse pikas lahingus tema
välja ajamiseks USA-st".
Märgitakse, et piiskop trifa ei ole
avaldanud, et ta oli 19M. kuni 1941.
a. rumeenia üliõpilaste juhiks „kuri-tegelikus,
semiidivastases ja fashist-likus"
Rumeenia Raudkaardis. Mi­nisteeriumi
seletuses jätkatakse, et ^
V. Trifa on olnud Rumeenia Ülemaa­lise
Kristlike Üliõpilaste Liidu presi­dent
ja on asetanud selle organisat­siooni
jõu Rumeenia Raudkaardl ta­ha,
kusjuures 1941. a. ta on avalda­nud
üleskutse Rumeenias Raudkaar­dl
valitsuse loomiseks, misläbi tek­kis
vastupanuliikumine, kus sajad
eraisikud on saanud surma.
Ei olnud selge, kuhu piiskop Tri-fat
tahetakse deporteerida või kas
temal on võimalik ise lahkuda USA­st?
V. Trifa emigreerus USA-sse Lää-ne-
Saksamaalt. Tema kodumaal on
komunlstllk diktatuur, kus kohtume-netlused
mõjutuste all. Samaaegselt
on andmeid, et kohtuministeerium,
millise eri juurdluskoniisjoni juha-
. , Kanada riigi eelarve mis esi- .
tati majandusministri MacEac- •
heni poolt parlamendis muudab
elamise kallimaks peaaegu kõi­gil
aladel. Kütteõli, bensiin, tu-bakasaadused-
ja 'alkohoolsete
jookide maksustamisega püüab
valisüs katta oma puudujääke,
mis tekivad elukalliduse tõttu
valitsuse kuludes, sotsiaal hoole­kandes
ja riigivõlgade protsenti^
de maksmisel.
\ Majaomanikkudel tuleb kütte^
õli eest maksta nüüd senise 84,6^
asemel 86,90 "gallonilt koheselt ja
hind tõuseb 97,20 peale jaanuari­kuus,
mis regulaarselt hinnatõu­sudega
tõstab kütteõli hinnaks
1983 aastal $1.13-le. See tähendab
seda, et maja küte, mis maksis
varem $593.— aastast tõuseb uue
eelarvega |608.— peale ja läheb
maksma majaomanikule 1983-
ndal aastal 1883.—. samuti tõs­teti
gaasi hinda, kuigi see jääb
^odavamaks küttematerjaliks kui
on seda õli. ;
Samasuuruse maja küte, mil­le
näide toodud eespool, maksis
. gaasiküttega $450.—. Praeguseks
küttehinnaks on umbes $483.—
ja kõiki hinnatõuse arvesse võt­etes,
tõuseb 1983-ndaks aastaks
$604-le. Valitsus soodustab kütte
ümberseädmist õlilt gaasile ja
maksab ümberseadmiše kulude
katteks toetuse kuni 800 dollarit
või poole kuludest. Seega maja­omanik
kes on lasknud oma küt­te
ümber seada 1983 aasta lõ­puks
õlilt gaasile, saab valitsu­selt
tagasimaksu poole kuludest
ja hoiab kokku $300.— kütte ar-
. :vet:' •
Sama perioodi kestel tõuseb
'ka bensiin võrdselt kütteõliga.
Autoomanik kes kasutab kesk­miselt
500 gallonit bensiini aas­tas,
maksis endiste hindadega
selle eest |613.—. Praeguste hin­dadega
on kuluks $625.— ja 1983
aasta lõpuks tõuseb see 820 dol­larile
aastas. Arvestatud ei ole
seda kui valitsus võtab üle. valis-
KALLIMAKS
maised õlikompaniid,- millisel ju­hul
autoomanikul tuleb maksta
veel eraldi jiiurde 14%.
Samuti tõstis vahtsus makse
alkohoolsetelt jookidelt välja ar­vatud
s^efri yeinideU millede
maks langeb seniselt 3 dollarilt
|l.25-le. See hinnaalandus ei toi­mu
aga kohe, kuna äridel on ta­gavarad
ja need kestavad kuni
jõuluni: Aprillikuust 1981 valit­sus
hakkab alkohoolsete jookide
ja tubakasaaduste maksu tõstma
regulaarselt iga veerandaasta jä­rele.
\
Samuti kõrgendatakse lennu­välja
maksu lennupiletitelt $2,50
võrra.'Sisemaa lendudelt on see
8%, ülemmääraga $17.50 senise
$15.— asemel. Vähsmaa reisidelt
tõuseb see seniselt $10.— dolla­rilt
1150 dollarile.
-sTöötaoleku kindlustuse maks
tõ iset esiniesest jaanuarist 33%.
lOf) dollari pealt maksab nüüd
teenistuja senise $1.35 asemel
$1.80. " Ülemmääraks töötasule,
mille eest tuleb maksta töötaole-ku
kindlustuse maksu, on $315 —
nädalas. Töötaoleku kindlustuse _
tasu on seniselt 174 dollari ase- S
mel $189.—'nädalas. , |
Elatismiinimumi tulumaksu- |
lehtede. täitmisel tõsteti 9.8%. |
Maksumaksja isiklik mahaarva- i .
mine on senise $2890.— dollari i
asemel $3170.—. Abielus tulu- |
maksumaksja kahe alla 18 aasta i
lapsega, kelle sissetulek on 20.000 1
dollarit maksab $289 vähem,tu- i
• lumaksu kui ta teeb seda prae- i
gu kõrgema elatismünimuni i
maliaarvamise tõttu. , 1
Majandusminister MacEachen' 1
oma eelarvekõnes märkis ette =
Kanadas lähema viie aasta tes- 1
mm
tel majanduslikult raskeid aegu. i
Suuremateks kaotajateks on uue E
eelarve järgi kroonilised haiged, i
vanad ja töötud. Kõigiks nen- i
deks sotsiaalprogrammideks ku-, E
' lutäb valitsus vähem raha. S
' •. Hans Kivi 1
iiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
PAKISTANIS
© Ameerika Ühendriikide välisminis­teeriumi
teatel on venelased vastuta­vad
õhurünnaku eest, mis tolmus Af­ganistani
põgenike laagrile mis asub
Pakistani piirides.
Surmasaanute arv ei ole teada. Pa­kistani
valitsus on esitanud protesti
Afganistani valitsusele plirlvahejuh-;
tüml kohta, mis on juba kolmas ühe
kuu jooksul.
© Egiptuse president Anvar Sadat on
nõus alustama Iisraeli valitsusega lä­birääkimisi
kahe rngi vaheliste tüli­küsimuste
lahendalmiseks, mis kat­kesid
pärast Jeruusalemma pealin­naks
kuulutamist. Lääneriikide 'dip­lomaadid
on üllatatud president Sa-dati
tahtest saada normaalsed vahe­korrad
kahe riigi vahel nii kiiresti
kui võimalik.
ta ja Allan Ryan Jr. pidi pärast vali­misi
kohtuma Eesti Vabadusvõitleja­te
Liidu ÜSA-s esimehe koi. Ylo An-sonl
ja ajaleht „Vaba Eesti Sõna"
toimetajatega eestlaste asjus, kavat­seb
kohtuprotsessi end. tartlase Karl
Linase vastu jõulupühade eelsel ajal.
® Itjaanls mõisteti surma kuus isi­kut
keda kohus leidis süüdi olevat
narkootiliste ainetega kauplemises.
Otsus vildi täide.
® Poola pealinnas sai pommiplahva­tuse
tagajärjel kannatada Vene Ae-rofloti
büroo. Tunnistajate seletuse
kohaselt inimkaotusi ei olnud.
® Pekingi raudteejaamas toimus
plahvatus kus sai surma 9 ja vigasta­da
j81 isikut. Ametlik teadaanne ei
nimeta ponimiatendaati, vaid ütleb
et plahvatus tekkis tundmatu isiku
poolt raudteejaama toodud lõhkeai­nest,
.'•'•j
® Sõbiralikule külaskäigule Moskvas­se,
kutsuti Poola kommunistliku par­tel
sekretär ja peaminister, kejlel
seisavad ees tõsised läbirääkimised
Poola kutseühingute juhtidega töö­seisakute
väljtlmlseks. Kuigi seda
ametlikus teadaandes ei mainita,
kutsuti nad Moskvasse korralduste
saamiseks kuidas toimida rahutuste
puhul jPoola töölistega.
® Töötu veomasina juht Hispaanias
võitis peavõidu jalgpalli-lotoga, mis
j (Järg. lk. 3)
Pühapäeval, 16. nov. kell 3 p.l. Toronto Eesti Majas
ILMAR EPNER
esitab dokumentaalfilmi:
Päeval, 15. novembril 1980 kell 7 õ.,
la suures saalis.
laijdade tellimine helistada Walter Piigil tel. 766-2255 või
« 1 • •
16.—23. nov.
(näitus
Eesti Majas, pühap., 16. iiO¥o
6.30
;! Rudolf Lall 535-8436.
ülevaade Stokholmisuurpidustustesto
LISAKS: 2 EPNERI LÜHIFILMI:
1. PÄEV LONDONISi Eestikeelne reisilugu.
2! RHYTHMICS AROUND NEW YORK, ingliskeelne
mMm
spordlii film. Pääsmed: $4.00
310'BLOORST. WEST,^
TnRnWTD M'^'^ 1W4 ^
Tartu, ülikooli aastapäeva.
l i '
Il •'
EestIMiaja
,31. detsembril . a., aigusi
Pääsmed eelmüügil Eesti Maja büroos, alates 13. novembrist sa.,
Igal esmaspäeval ja neljapäeval kella 6.30—S.30 õhtul. Teistel päeva«
dei õhtutUEdtdel telefonil 7p-7267 pr.. Kaunismaa,.
• Eesü Maja J u h a t u s | KÕIK: ON. KUTSUTUD!
g f. novembril celgusegq kell 12 päevcii.
Maalid i( K&sifUä^ yä^^^ võidud ;k Kohvilmd