1983-12-29-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.•1
7 '•V' f.' ")i i
aseiiiiimimiimionanDHiuDiimiBMDiiDiiiiiQiiaiiDiiDiiiiiiaiiBiiOMDiiiiiiBiiQiitnoiioiiQiionaiiQutaiinm
a
6
Balti esindajad esitasid
oma soovid Ottawas •
1
HT PAGU
Second Glass Mail Registratiön No. 1354.
n
a
S I
5
•
saoa
Nr. 52 (1765) 1983 NELJAPÄEVAL, 29. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 29 XXXIY aastakäik
jõulukirikutes
Vana-Andrese kirik oli jõuluõhtu jumalateenistusel rahvast tulvSL Foto — S. Preem
Astudes ESTO AASTASSE ütlevad Kanada eestlased tere tulemast rahvuskaaslastele kogu maailmas ja
isetavad eelseisvad suurpidustused tulipunkti jutuajamistes„Meie
: j^stlu^ ülesandena tõstetakse esilesesm
rnhva vabadusvõitlust nii kodumaal kui siin, kutsudes kaasa
jõuga meie soove ja nõudmisi.
iöi sihte — eestluse fžüšimist, meie
generatsiooni esitama
— Kõigepealt soovin ma oma rah-yuskaaslastele,
meie organisatsioonidele
ja kirikutelp õnnelikku ja edurikast
aastat 1984'; ütles Eesti Vaba-riigi'aupeako|
nsul Ilmar Heinsoo. M i dagi
ei rõõmusta meie südant rohkem
kui see, et Kanada Eestlaskond ja
tema organisatsioonid püsivad aktiivsena
ja teovõimsaina. Juba rohkem
kui kümmekond aastat tagasi
kuulutasrvaenlase propaganda meie
rahvusliku tegevuse hääbumist paguluses.
iKüllap oli see ettekuulutus
rajatud n|ende propagandistide kavale
lõhkuda meie ühiskonnad omavaheliste
Itülide tallermaaks, kuhu
oleks olnud kerge sooritada läbimurret.
Rahvuspoliitilisest aspektist vaa-detuna
pean seda üheks |kõige olulisemaks
momendiks Kanada eestlaste
elus ja tpgevuses. : ^ .
— ..Millist sõnumi lähetatil aastavahetusel
kodumaale?
— Heameelel kasutan võimalust, et
enda ja kogu Kanada eestlaskonna
nimel soovida suguvendadele ja õdedele
Kodu-Eestis head uut aastat.
Seal, kus eestlcjule kõigi raskuste
kiuste säilitab oma Meelt ja kultuuri
on eestlaste päriskodu. See pind, mis
on toitnud meie rahvast aastatuhandeid
on eestlaste oma. Sellele pinnale
ei ole õigust ühelgi võõral. Ma soovin,
et aasta, mille künnisel me seisame,,
viib meid lähemale päevale,
ILMAR HEINSOO
E.V.aupeakonsül Kanadas
mil eestlane ise omal vaba tahte kohaselt
valitseb oma isade maad.
Vahade eestlaste eriline tervitus
kuulub neile kodumaistele patriooti-
EKN esimees Laas Leivat:
Mida peale tähtsaimaiks mo
mantideks EKN tegevuses möpdu
nud aastal ja missugused tähtsa°
mad ülesanded ootavad meie kesk-ja
võitlusorganisatsiooni uuel aastal,
küsisime Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas esimehelt Laas Leiva»
--Möödunud aasta tegevuses pidasime
silmas oma põhilist ülesannet
— selgitada Kanada poliitilistele jõududele
Eesti okupatsiooni probleeme
jataotleda Kanada valitsuse toetust
meie vabadustaotlusele ja ka
üksikutele Vene vangistuses kannatavate
kaasmaalaste Nõukogude L i i -
' {Järg lk. 3)
LAAS LEIVAT
Eestlaste Kesknõukogus
Kanadas esimees
dele, kes oma rahvuslike ja usuliste
veendumuste avaliku väljendamise
tõttu peavad kannatama nõukogude
süsteemi halastamatut tagakiusamist.
Need mehed ja naised on tõelised
märtrid, kelle kannatustele kord
rajatakse Eesti rahva vabaduse uus
koit.
— ,,Vabad eestlased kogunevad tuleval
juulikuul Torontosse. Kuidas hindate
ESTO-84 ettevalmistuste senist
edenemist?
— Eestlaste ülemaailmsed suurkogu-nemised
on alati kokku toonud suuri
rahvahulki. Usun, et see saab teoks
ka siin Torontos, sest USA ja Kanada
eestlaste suuremad keskused on suhteliselt
lähedal. Eelregistreerimise
arvud Rootsis ja mujal kõnelevad
samuti julgustavat keelt.
Mis puutub administratiivset külge,
siis arvan, et ESTO-84 peakomitee
on teinud oma ettevalmistava töö
eeskujulikult. Peaaegu kõik kavali-sed
ja tehnilised küsimused on leidnud
lahenduse. On selge, et sellise
suurürituse ette valmistamine hõlmab
endas lugematuid probleeme,
mis pidevalt üles kerkivad ja mida
tuleb lahendada jooksva töö korras
kuni avapäevani. Nüüdsest peale on
oluli«e reklaam, mis ärataks vaimustust
ja tahet sellest suursündmusest
osavõtuks.
— „Mida loodate ESTO-84-lt meie
rahvusliku tegevuse ja püsimise sei-sukohah
tulevikus?
— Sellise eestlaste suurkogunemised
psühholoogilist mõju saab võrrelda
patarei laadimisega. Elamused ühiste
tunnete tugevusest, rahvuslik enesekindlus
ja inspiratsioon, mis para-,
tamatult kaasub mass-üritustega,
noorema generatsiooni hulgaline
osavõtt — need kõik on tegurid, mis
annavad uut energiat ja jõudu jätkamaks
rneie rahvuslikku elu ja võitlust
eestlaste keskustes üle kogu maail-
•mai.,
Ma kasutaksin s^elle. jutuajamise
raames võimalust, et ütelda rahvus-
, kaaslastele maailma eri nurkades
TERETULEMAST TORONTOSSE
kaasategema ja kaasaelama ESTO-
84. Tulgem kokku, et koos maailmale
demonstreerida eestluse elujõudu!
Tulgem kokku nõudma õigust ja. vabadust
oma maale ja rahvale!
M mullu jõuluilmad olid kevadiselt
soojad, siis tänavu need olid
rekordiliselt külmad. Pakast oli
kohati !(uni 22 kraadi alla nulli.
Sellele vaatamata oli jõulukiriku-tes
rohkesti rahvast umbes 4000.
Vana-Andrese koguduse jõuluõhtu
jumalateenistusel kl. 3 p. oli
Kirik tulvil. Teenis õp. Udo Peter-soo.
Laulis Helmi Betlem. Orelil
Asta Mitt.
Peetri koguduses peeti kolm jõuluõhtu
jumalateenistust, kus teenisid
praost Andres Taul ja õp. Edgar
Heinsoo. Kirikulisi oli kokku üle
1500, neist keskpäevasel teenistusel
600, õhtupoolikul kl. 4 umbes
700 ja õhtusel ligi 250. Muusikalises
osas esinesid teenistustel Martin
Kiik harpsikordil, Tiina Pärn-salu
(flööt), Tiina Hubel (tshello),
pühapäevakooli ja leerieelsete
koorid Margit Viia juhatusel, Noortekoor
„Lootus" Peeter Tammearu
juhatusel, solist Estra Väli-Toom-puu,„
Cantate Domino' Roman Toi
jiahatusel, kes oli ka o mistiks.
Peetri kirikus pidas oma jõulu-jumalateenistuse
ka Apostliku õigeusu
kogudus kl. 2 päeval palve-liste
rohkel osavõtul. Osavõtjaid
arvestati 350—400, ke. täitsid pühakoja.
Teenis praost E. Lepik, laulis
koguduse koor G. RaagM juhatu-
,^8sl ja solist Linda Järvalt. Orelil dr.
Roiriaritoi.
]akobi koguduse liturgilisel jõu-luteenistusel
Redeemeri kirikus
teenis õp. Tõnis Nõmmik. Solistiks
oli Kadri Nõmmik ja orelil Leida
Pilt.
Kolma'inu koguduses, kus kiriku-iisioli
paarsada, teenis õp. 0. Gna-denteich.
Palvelised täitsid jõuluõhtul ka
Baptisti kiriku, kus jutlustas pastor
Kaljo Raid ja teenistust kaunistas
keelpillide ansambel ja noortekoor.
Samuti peeti teenistus Evangeelses
koguduses, kus kõneles
pastor Allan Laur ja laulsid Lees-mendi
noored. Vabakoguduses kõnelesid
jõuluõhtu-jumalateenistu-sel
Heino Sepp ja E. Saraoja. Laulis
solist Viima KrabL
Enamikus kogudustes peeti jumalateenistused
ka esimesel jõulu-
2
a
5
B
m
a
ä
S
õ
as
5 '
S
n
E
£
õ
D
£
S
õ
£
£
5--
/ £
£
£
£
5
' E
5
n
£
£
5
5
£
£
£
£
õ
n
5
o
•
•
3
•
õ
a
5
5
5
S
S
5
5
5
õ
n
s
w
w
m
S
m
m
õ
m
S
Balti esindajad sõitsid 15. detsembril
Ottawässe kõnelusele
välisministeeriumi Nõukogude
Liidu ja Ida-Euroopa osakonna
esindajatega. Eestlastest
sõitsid Eestlaste Kesknõukogu
Kanada» esimees ja ühtlasi
Balti Liidu esimees Laas
Leivat ja EKN peasekretär ja
Balti Liidu sekretär Priit Aru-vald.
Lätlasi esindas dr. Len-narts
Lukks. Leedulasi esindas
advokaadid Algis Pacevicius ja
Joana Kuras. Koosolekust võtsid
osa ka kohalikud Balti esindajad
Joseph Denys ja Walter
Pent. Viimaneon EKN'u abiesimees
Ottawas ja ka Balti Liidu
abiesimees Ottawas.
Välisministeeriumi esindusse
kuulusid osakonna direktor Bar-ry.
Mawhinney, programmidirektor
Gördon Whitehead ja tema
abi Marlenejones ja kaks eriülesannetega
liiget Ronald Hal-pin
ja Denise Goulet.
„VAIKNA DIPLOMAATIA"
Esiteks tuli arutusele tulevased
Euroopa julgeoleku konverentsid.
1985. a. toimub Ottawas
nn. 'experts' konverents.kus käsitletakse
inimõiguste küsimusi.
Barry Mawhinney tegi selgeks,
et venelastega niisugustel konverentsidel
peab äärmiselt ettevaatlikult
käituma. Tema kogemused
on, et venelaste iseloom
on niisugune, et mida rohkem
ühte asja nendele pressid, seda
kangekaelsemaks nemad muutuvad.
Üksikuid inimõiguste küsimusi
võib esitada, aga alati
kasutada nn. „vaikset diplomaatiat".
Vaikne, kuid järjekindel
surve toob rohkem tagajärgi kui
otsene rünnak.
Hr. Mawhinney ütles, et on .
teadlik, et Nõuk. Liidus on olukord
väga halb ja väljavaade pole
mitte optimistlik. Siiski tema-arvates
on Helsingi kokkuleppe
üks relv millega saab venelastele
survet avaldada inim- ja rahva
õiguste rikkumiste küsimustes.
Välisministeeriumil on olnud vähesel
määral ö .ne perekondade
taasühinemisega. Faktid aga
näitavad, et need võidud on oi-,
nud väga' väiksed. Viimase viie
aasta jooksul on nad suutnud
kokku tuua ainult kaks Balti päritoluga
perekonda. Mis puutub
poliitvange, siis Mawhinney ütles,
et on vähe lootust, et Kanada
valitsus saab selles osas appi
tulla. Valitsus üldiselt katsetab
vahetevahel inimõiguste rikkumise
küsimusi venelaste juures
üles tõsta poliitvangide suhtes,
aga seda tehtakse laial pinnal ja
-individuaaljuhtumeid ei käsitleda.
. .
KONSULITE KÜSIMUS ';
Kõne alla tuli Balti konsulite
staatuse küsimus. Siin Mawhinney
ütles, et välisministeerium
on sellega põhimõtteliselt nõus,
kuid otsesel abi välisministeeriumilt
ei ole oodata. Mawhinney
arvates on õige konsulite
küsimust edasi ajada poliitilisel
pinnal pariamendi liiknietega.
Ta kinnitas ka, et valitsus jääb
oma seisukoha juurde Balti rii-kide„
de jure" tunnustamise suhtes
ja sellega seos oleks Balti
konsulitele täis diplomaatilise
staatuse andmine tähtis sümboolne
samm. Ühesõnaga — välisministeerium
ei blokeeriks niisugust
astet, aga nemad on juba
teinud kõik,mis selleks võimalik.
Teostamine peab aga tulema teisel
viisil.
Järgmisena arutati päranduste
seaduseelnõud, mis on momendil
Ontario pariämendis peatuma
jäänud. Küsiti,kas föderaalvalitsus
on avaldanud negatiivset
survet Ontario valitsusele.
Vastus Mawhinneylt oli, et kuigi
ta pole selle asjaga täiesti kursis,
ta võib kinnitada, et nemad pole
ennast seganud provintsi asjadesse.
Viimaseks punktiks oli Euroo-pa-
parlamendi resolutsioon Balti
riikide* dekoloniseerimiseks.
Esitati seisukoht, et-Balti küsimas
peaks viima maailmapoliitika
lavale. Küsiti, kas Kanada
valitsus oleks valmis taolist resolutsiooni,
nagu see pii Euroopa-parlamendis,
esitama Ühendatud
rahvaste Organisatsioonile.
Mawhinney ütles,I et tema. on
sellega põhimõtteliselt nõus ja ta
lubas vastavaid võimalusi põhjalikult
uurida. Ta hoiatas aga, et
niisugusele resolutsioonile poolehoidu
leida ÜRO liikmesrah-vaste
hulgas ei ole kerge.
AARNE VAHTRA
Enne koosoleku lõppu arutati
lühidalt Aarne Vahtra küsimust.
Eestlased soovisid teada, miks
nii kõrgel kohal olnud ärahüpanud
isikut ei soovitud välisministeeriumi
poolt küsitlemisele
kutsuda. Mawhinney vastas, et
tema pole sellest teadlik, aga andis
kindla lubaduse järele uurida
ja meile vastust anda. Ta lisas, et
tema arvates,kui Vahtra peales
jälle kunagi Kanadas viibima,
siis välisministeerium oleks väga
huvitatud tema intervjuule
kutsumisest.
. Pärast koosolekulõppusõitsid
Balti esindajad pariamendirhäe-le.
kus oli kokkusaamine oppsit-siooni
välispoliitika kriitiku parlamendiliikme
Sinclair Stevens'-
iga, kes võttis esindajad vastu
oma büroos. Arutati üldiselt samu
probleeme. Stevens'i arvlates
praegune valitsus on venelaste
osas liiga arglik. Ei ole kindlaid
seisukohti ja sellega ei ole ka tagajärge
valitsuse nõuetele inim-ja
rahvasteõiguste küsimustes.
Mis puutus Balti konsulite staatust,
Stevens andis kindla lubaduse,
et kui teha veel üks katse
' välisministeeriumi kaudu ja see
kukuks läbi, siis tema tõstab seda
küsimust alamkojas. Üldiselt
- oli Stevens Balti esindajate seisukohtadega
täiesti nõus. Kokkusaamine
Sinclair Stevenslgn
kestis tund aega.
3
n
e
a
i
s.
m
3
UI
in
m
E
s
m
s
õ
a
n
(5
u
5
3
CI
Cl
5
n
n
oa
m
m
s
m
-
s
a
5
5
5
5
õ
a
i
a
ä
u
5
£
õ
5
5
n
5
5
a
a
5
õ
5
n
B
'iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiDiiiiigiiDiiDiiiiiiDiiaiiiiioiiaiiiiMDiiiiiiiiiiiiiiiiiaiioiiiiiiaiiaiiGiiiiiaiiQiiiiiiiiaMOiiDiiii^
ELK esimees Vello Hubel:
osavõtjad smi-must-valge lipu all! 66
— Eelseisev aasta saab olema
eestluse suuraastaks vabas maailmas.
Eeltööd arenevad kavakindlalt,
et võiksime tulla kokku sini-must-
valge 100. aasta juubeli lipu
alla ning jagada ühiseid rahvuslikke
elamusi ESTO '84 pidustustel,
ütles Eesti Liit Kanadas esimees
Vello Hubel.
~ Sel aastal möödub ka 40 aastat
raskeist tõrjelahinguist Eesti pinnal
ning meie lahkumisest kodumaalt.
See tuletab meile meelde, et meie siin
oleme saatuse kombel oma rahvast
äravalitud, kellel oli õnne jõuda vabadele
randadele. Sellega pärisime
tahtmatult kohustuse olla saadikuiks
vabas maailmas, kellele on antud
yõiinalus kosta Nõukogude orjuses
elava Eesti rahva eest. Meie rahva
saatus kohustab meid. '
KOHUSTUSED
Kohustused oma rahva vastu. Need
on nii võõrad terminid siin maal. On
päris loomulik, et nii mõnelgi meist
on eestluse olemus, sihid ja kohustused
muutunud üsna ähmaseks. Siin
vabal maal on meil suured isiklikud
õigused:,,Teeme oma asja" oma huvide
ja südametunnistuse kohaselt.
Võime oma tegevust alati valida. Kui
süda aga järgneb eestluse kutsele,
siis „ajame eesti asja". Siis võtame
osa eestluse arendamisest andes oma
aega, ideid, energiat ja raha meie
ühisettevõtete teostamiseks. MEIE
KÕlkiDE OSAVÕTT ON VÕRRATULT
TÄHTIS! Meie apaatsus tähendaks
surma siinsele eestlusele!
Muidugi oleks see kurvaks uudiseks
meie kodu-eestlastele. Nende vastupanu
ikestajatele . meie isamaal
kohustab meid osavõtule.
KÜSIME ENDILT
Teadlike eestlastena peame endilt
järjest küsima;
€) Kui palju oleme huvitatud eesti
asjadest?
,@ Kas arendame edasi eesti keelt,
kultuuri ja traditsioone?
@ Kas saame inspireerida oma lapsi,
lapselapsi ja noori, et neil oleks Eesti Liit Kanadas esimees Vello
huvi eestluse vastu?
• (Järg lk. 3)
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 29, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-12-29 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E831229 |
Description
| Title | 1983-12-29-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | .•1 7 '•V' f.' ")i i aseiiiiimimiimionanDHiuDiimiBMDiiDiiiiiQiiaiiDiiDiiiiiiaiiBiiOMDiiiiiiBiiQiitnoiioiiQiionaiiQutaiinm a 6 Balti esindajad esitasid oma soovid Ottawas • 1 HT PAGU Second Glass Mail Registratiön No. 1354. n a S I 5 • saoa Nr. 52 (1765) 1983 NELJAPÄEVAL, 29. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 29 XXXIY aastakäik jõulukirikutes Vana-Andrese kirik oli jõuluõhtu jumalateenistusel rahvast tulvSL Foto — S. Preem Astudes ESTO AASTASSE ütlevad Kanada eestlased tere tulemast rahvuskaaslastele kogu maailmas ja isetavad eelseisvad suurpidustused tulipunkti jutuajamistes„Meie : j^stlu^ ülesandena tõstetakse esilesesm rnhva vabadusvõitlust nii kodumaal kui siin, kutsudes kaasa jõuga meie soove ja nõudmisi. iöi sihte — eestluse fžüšimist, meie generatsiooni esitama — Kõigepealt soovin ma oma rah-yuskaaslastele, meie organisatsioonidele ja kirikutelp õnnelikku ja edurikast aastat 1984'; ütles Eesti Vaba-riigi'aupeako| nsul Ilmar Heinsoo. M i dagi ei rõõmusta meie südant rohkem kui see, et Kanada Eestlaskond ja tema organisatsioonid püsivad aktiivsena ja teovõimsaina. Juba rohkem kui kümmekond aastat tagasi kuulutasrvaenlase propaganda meie rahvusliku tegevuse hääbumist paguluses. iKüllap oli see ettekuulutus rajatud n|ende propagandistide kavale lõhkuda meie ühiskonnad omavaheliste Itülide tallermaaks, kuhu oleks olnud kerge sooritada läbimurret. Rahvuspoliitilisest aspektist vaa-detuna pean seda üheks |kõige olulisemaks momendiks Kanada eestlaste elus ja tpgevuses. : ^ . — ..Millist sõnumi lähetatil aastavahetusel kodumaale? — Heameelel kasutan võimalust, et enda ja kogu Kanada eestlaskonna nimel soovida suguvendadele ja õdedele Kodu-Eestis head uut aastat. Seal, kus eestlcjule kõigi raskuste kiuste säilitab oma Meelt ja kultuuri on eestlaste päriskodu. See pind, mis on toitnud meie rahvast aastatuhandeid on eestlaste oma. Sellele pinnale ei ole õigust ühelgi võõral. Ma soovin, et aasta, mille künnisel me seisame,, viib meid lähemale päevale, ILMAR HEINSOO E.V.aupeakonsül Kanadas mil eestlane ise omal vaba tahte kohaselt valitseb oma isade maad. Vahade eestlaste eriline tervitus kuulub neile kodumaistele patriooti- EKN esimees Laas Leivat: Mida peale tähtsaimaiks mo mantideks EKN tegevuses möpdu nud aastal ja missugused tähtsa° mad ülesanded ootavad meie kesk-ja võitlusorganisatsiooni uuel aastal, küsisime Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimehelt Laas Leiva» --Möödunud aasta tegevuses pidasime silmas oma põhilist ülesannet — selgitada Kanada poliitilistele jõududele Eesti okupatsiooni probleeme jataotleda Kanada valitsuse toetust meie vabadustaotlusele ja ka üksikutele Vene vangistuses kannatavate kaasmaalaste Nõukogude L i i - ' {Järg lk. 3) LAAS LEIVAT Eestlaste Kesknõukogus Kanadas esimees dele, kes oma rahvuslike ja usuliste veendumuste avaliku väljendamise tõttu peavad kannatama nõukogude süsteemi halastamatut tagakiusamist. Need mehed ja naised on tõelised märtrid, kelle kannatustele kord rajatakse Eesti rahva vabaduse uus koit. — ,,Vabad eestlased kogunevad tuleval juulikuul Torontosse. Kuidas hindate ESTO-84 ettevalmistuste senist edenemist? — Eestlaste ülemaailmsed suurkogu-nemised on alati kokku toonud suuri rahvahulki. Usun, et see saab teoks ka siin Torontos, sest USA ja Kanada eestlaste suuremad keskused on suhteliselt lähedal. Eelregistreerimise arvud Rootsis ja mujal kõnelevad samuti julgustavat keelt. Mis puutub administratiivset külge, siis arvan, et ESTO-84 peakomitee on teinud oma ettevalmistava töö eeskujulikult. Peaaegu kõik kavali-sed ja tehnilised küsimused on leidnud lahenduse. On selge, et sellise suurürituse ette valmistamine hõlmab endas lugematuid probleeme, mis pidevalt üles kerkivad ja mida tuleb lahendada jooksva töö korras kuni avapäevani. Nüüdsest peale on oluli«e reklaam, mis ärataks vaimustust ja tahet sellest suursündmusest osavõtuks. — „Mida loodate ESTO-84-lt meie rahvusliku tegevuse ja püsimise sei-sukohah tulevikus? — Sellise eestlaste suurkogunemised psühholoogilist mõju saab võrrelda patarei laadimisega. Elamused ühiste tunnete tugevusest, rahvuslik enesekindlus ja inspiratsioon, mis para-, tamatult kaasub mass-üritustega, noorema generatsiooni hulgaline osavõtt — need kõik on tegurid, mis annavad uut energiat ja jõudu jätkamaks rneie rahvuslikku elu ja võitlust eestlaste keskustes üle kogu maail- •mai., Ma kasutaksin s^elle. jutuajamise raames võimalust, et ütelda rahvus- , kaaslastele maailma eri nurkades TERETULEMAST TORONTOSSE kaasategema ja kaasaelama ESTO- 84. Tulgem kokku, et koos maailmale demonstreerida eestluse elujõudu! Tulgem kokku nõudma õigust ja. vabadust oma maale ja rahvale! M mullu jõuluilmad olid kevadiselt soojad, siis tänavu need olid rekordiliselt külmad. Pakast oli kohati !(uni 22 kraadi alla nulli. Sellele vaatamata oli jõulukiriku-tes rohkesti rahvast umbes 4000. Vana-Andrese koguduse jõuluõhtu jumalateenistusel kl. 3 p. oli Kirik tulvil. Teenis õp. Udo Peter-soo. Laulis Helmi Betlem. Orelil Asta Mitt. Peetri koguduses peeti kolm jõuluõhtu jumalateenistust, kus teenisid praost Andres Taul ja õp. Edgar Heinsoo. Kirikulisi oli kokku üle 1500, neist keskpäevasel teenistusel 600, õhtupoolikul kl. 4 umbes 700 ja õhtusel ligi 250. Muusikalises osas esinesid teenistustel Martin Kiik harpsikordil, Tiina Pärn-salu (flööt), Tiina Hubel (tshello), pühapäevakooli ja leerieelsete koorid Margit Viia juhatusel, Noortekoor „Lootus" Peeter Tammearu juhatusel, solist Estra Väli-Toom-puu,„ Cantate Domino' Roman Toi jiahatusel, kes oli ka o mistiks. Peetri kirikus pidas oma jõulu-jumalateenistuse ka Apostliku õigeusu kogudus kl. 2 päeval palve-liste rohkel osavõtul. Osavõtjaid arvestati 350—400, ke. täitsid pühakoja. Teenis praost E. Lepik, laulis koguduse koor G. RaagM juhatu- ,^8sl ja solist Linda Järvalt. Orelil dr. Roiriaritoi. ]akobi koguduse liturgilisel jõu-luteenistusel Redeemeri kirikus teenis õp. Tõnis Nõmmik. Solistiks oli Kadri Nõmmik ja orelil Leida Pilt. Kolma'inu koguduses, kus kiriku-iisioli paarsada, teenis õp. 0. Gna-denteich. Palvelised täitsid jõuluõhtul ka Baptisti kiriku, kus jutlustas pastor Kaljo Raid ja teenistust kaunistas keelpillide ansambel ja noortekoor. Samuti peeti teenistus Evangeelses koguduses, kus kõneles pastor Allan Laur ja laulsid Lees-mendi noored. Vabakoguduses kõnelesid jõuluõhtu-jumalateenistu-sel Heino Sepp ja E. Saraoja. Laulis solist Viima KrabL Enamikus kogudustes peeti jumalateenistused ka esimesel jõulu- 2 a 5 B m a ä S õ as 5 ' S n E £ õ D £ S õ £ £ 5-- / £ £ £ £ 5 ' E 5 n £ £ 5 5 £ £ £ £ õ n 5 o • • 3 • õ a 5 5 5 S S 5 5 5 õ n s w w m S m m õ m S Balti esindajad sõitsid 15. detsembril Ottawässe kõnelusele välisministeeriumi Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa osakonna esindajatega. Eestlastest sõitsid Eestlaste Kesknõukogu Kanada» esimees ja ühtlasi Balti Liidu esimees Laas Leivat ja EKN peasekretär ja Balti Liidu sekretär Priit Aru-vald. Lätlasi esindas dr. Len-narts Lukks. Leedulasi esindas advokaadid Algis Pacevicius ja Joana Kuras. Koosolekust võtsid osa ka kohalikud Balti esindajad Joseph Denys ja Walter Pent. Viimaneon EKN'u abiesimees Ottawas ja ka Balti Liidu abiesimees Ottawas. Välisministeeriumi esindusse kuulusid osakonna direktor Bar-ry. Mawhinney, programmidirektor Gördon Whitehead ja tema abi Marlenejones ja kaks eriülesannetega liiget Ronald Hal-pin ja Denise Goulet. „VAIKNA DIPLOMAATIA" Esiteks tuli arutusele tulevased Euroopa julgeoleku konverentsid. 1985. a. toimub Ottawas nn. 'experts' konverents.kus käsitletakse inimõiguste küsimusi. Barry Mawhinney tegi selgeks, et venelastega niisugustel konverentsidel peab äärmiselt ettevaatlikult käituma. Tema kogemused on, et venelaste iseloom on niisugune, et mida rohkem ühte asja nendele pressid, seda kangekaelsemaks nemad muutuvad. Üksikuid inimõiguste küsimusi võib esitada, aga alati kasutada nn. „vaikset diplomaatiat". Vaikne, kuid järjekindel surve toob rohkem tagajärgi kui otsene rünnak. Hr. Mawhinney ütles, et on . teadlik, et Nõuk. Liidus on olukord väga halb ja väljavaade pole mitte optimistlik. Siiski tema-arvates on Helsingi kokkuleppe üks relv millega saab venelastele survet avaldada inim- ja rahva õiguste rikkumiste küsimustes. Välisministeeriumil on olnud vähesel määral ö .ne perekondade taasühinemisega. Faktid aga näitavad, et need võidud on oi-, nud väga' väiksed. Viimase viie aasta jooksul on nad suutnud kokku tuua ainult kaks Balti päritoluga perekonda. Mis puutub poliitvange, siis Mawhinney ütles, et on vähe lootust, et Kanada valitsus saab selles osas appi tulla. Valitsus üldiselt katsetab vahetevahel inimõiguste rikkumise küsimusi venelaste juures üles tõsta poliitvangide suhtes, aga seda tehtakse laial pinnal ja -individuaaljuhtumeid ei käsitleda. . . KONSULITE KÜSIMUS '; Kõne alla tuli Balti konsulite staatuse küsimus. Siin Mawhinney ütles, et välisministeerium on sellega põhimõtteliselt nõus, kuid otsesel abi välisministeeriumilt ei ole oodata. Mawhinney arvates on õige konsulite küsimust edasi ajada poliitilisel pinnal pariamendi liiknietega. Ta kinnitas ka, et valitsus jääb oma seisukoha juurde Balti rii-kide„ de jure" tunnustamise suhtes ja sellega seos oleks Balti konsulitele täis diplomaatilise staatuse andmine tähtis sümboolne samm. Ühesõnaga — välisministeerium ei blokeeriks niisugust astet, aga nemad on juba teinud kõik,mis selleks võimalik. Teostamine peab aga tulema teisel viisil. Järgmisena arutati päranduste seaduseelnõud, mis on momendil Ontario pariämendis peatuma jäänud. Küsiti,kas föderaalvalitsus on avaldanud negatiivset survet Ontario valitsusele. Vastus Mawhinneylt oli, et kuigi ta pole selle asjaga täiesti kursis, ta võib kinnitada, et nemad pole ennast seganud provintsi asjadesse. Viimaseks punktiks oli Euroo-pa- parlamendi resolutsioon Balti riikide* dekoloniseerimiseks. Esitati seisukoht, et-Balti küsimas peaks viima maailmapoliitika lavale. Küsiti, kas Kanada valitsus oleks valmis taolist resolutsiooni, nagu see pii Euroopa-parlamendis, esitama Ühendatud rahvaste Organisatsioonile. Mawhinney ütles,I et tema. on sellega põhimõtteliselt nõus ja ta lubas vastavaid võimalusi põhjalikult uurida. Ta hoiatas aga, et niisugusele resolutsioonile poolehoidu leida ÜRO liikmesrah-vaste hulgas ei ole kerge. AARNE VAHTRA Enne koosoleku lõppu arutati lühidalt Aarne Vahtra küsimust. Eestlased soovisid teada, miks nii kõrgel kohal olnud ärahüpanud isikut ei soovitud välisministeeriumi poolt küsitlemisele kutsuda. Mawhinney vastas, et tema pole sellest teadlik, aga andis kindla lubaduse järele uurida ja meile vastust anda. Ta lisas, et tema arvates,kui Vahtra peales jälle kunagi Kanadas viibima, siis välisministeerium oleks väga huvitatud tema intervjuule kutsumisest. . Pärast koosolekulõppusõitsid Balti esindajad pariamendirhäe-le. kus oli kokkusaamine oppsit-siooni välispoliitika kriitiku parlamendiliikme Sinclair Stevens'- iga, kes võttis esindajad vastu oma büroos. Arutati üldiselt samu probleeme. Stevens'i arvlates praegune valitsus on venelaste osas liiga arglik. Ei ole kindlaid seisukohti ja sellega ei ole ka tagajärge valitsuse nõuetele inim-ja rahvasteõiguste küsimustes. Mis puutus Balti konsulite staatust, Stevens andis kindla lubaduse, et kui teha veel üks katse ' välisministeeriumi kaudu ja see kukuks läbi, siis tema tõstab seda küsimust alamkojas. Üldiselt - oli Stevens Balti esindajate seisukohtadega täiesti nõus. Kokkusaamine Sinclair Stevenslgn kestis tund aega. 3 n e a i s. m 3 UI in m E s m s õ a n (5 u 5 3 CI Cl 5 n n oa m m s m - s a 5 5 5 5 õ a i a ä u 5 £ õ 5 5 n 5 5 a a 5 õ 5 n B 'iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiDiiiiigiiDiiDiiiiiiDiiaiiiiioiiaiiiiMDiiiiiiiiiiiiiiiiiaiioiiiiiiaiiaiiGiiiiiaiiQiiiiiiiiaMOiiDiiii^ ELK esimees Vello Hubel: osavõtjad smi-must-valge lipu all! 66 — Eelseisev aasta saab olema eestluse suuraastaks vabas maailmas. Eeltööd arenevad kavakindlalt, et võiksime tulla kokku sini-must- valge 100. aasta juubeli lipu alla ning jagada ühiseid rahvuslikke elamusi ESTO '84 pidustustel, ütles Eesti Liit Kanadas esimees Vello Hubel. ~ Sel aastal möödub ka 40 aastat raskeist tõrjelahinguist Eesti pinnal ning meie lahkumisest kodumaalt. See tuletab meile meelde, et meie siin oleme saatuse kombel oma rahvast äravalitud, kellel oli õnne jõuda vabadele randadele. Sellega pärisime tahtmatult kohustuse olla saadikuiks vabas maailmas, kellele on antud yõiinalus kosta Nõukogude orjuses elava Eesti rahva eest. Meie rahva saatus kohustab meid. ' KOHUSTUSED Kohustused oma rahva vastu. Need on nii võõrad terminid siin maal. On päris loomulik, et nii mõnelgi meist on eestluse olemus, sihid ja kohustused muutunud üsna ähmaseks. Siin vabal maal on meil suured isiklikud õigused:,,Teeme oma asja" oma huvide ja südametunnistuse kohaselt. Võime oma tegevust alati valida. Kui süda aga järgneb eestluse kutsele, siis „ajame eesti asja". Siis võtame osa eestluse arendamisest andes oma aega, ideid, energiat ja raha meie ühisettevõtete teostamiseks. MEIE KÕlkiDE OSAVÕTT ON VÕRRATULT TÄHTIS! Meie apaatsus tähendaks surma siinsele eestlusele! Muidugi oleks see kurvaks uudiseks meie kodu-eestlastele. Nende vastupanu ikestajatele . meie isamaal kohustab meid osavõtule. KÜSIME ENDILT Teadlike eestlastena peame endilt järjest küsima; €) Kui palju oleme huvitatud eesti asjadest? ,@ Kas arendame edasi eesti keelt, kultuuri ja traditsioone? @ Kas saame inspireerida oma lapsi, lapselapsi ja noori, et neil oleks Eesti Liit Kanadas esimees Vello huvi eestluse vastu? • (Järg lk. 3) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-12-29-01
