Meie Elu = Our life, August 27, 1987

              m
|ie Elu" nr. 3g (1955) 1987
mmmimmmmmmmmmmmmmmmm
ii Bar..3S|lS55) HELIAMEVAL, 27. AUGUSTIL - , AUGUST 27
MM
luõpruspuud" naissekt-jsH.
Paara ja A. Rõika,
Foto— Ö. Haamer
tma abikaasa Kai Käärid
rea.seltskondlikke män*
jrinukalt osa võeti ning
)psviibijaid kaasa tõm-
|Charles Kipperi juhatu~
me koorilaulu võideldes
|ilise kiirusega tuule ko-usid
tunnid ning päike
laevasse. Võõrustajale
riie ja ta abikaasale tänu
iti lootusega tuleval su­ita:
O.H.
MD
MINQIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
Eesti Rahvuslaste Kogu
iillilllllliillllllllllllllllllllllllinililllltil
J MINNA?
-31. aug. Piiblipäevad
(Irikus, 21 Swanwick
[•SÖ. august Seedriori£
indike ja kasvatajate
tegistreerimlne kl. 12.
aug* Saarlaste Suve-rul.
Kogunemine kl.
sept. Mulkide Seltsi
koosviibimine Eestf
sa kl. 15.00.
a sisukamal®
Toronto,
Viirlaid
KIRJANDUS • KUNST
• KULTUUR
Kilde PEN juubelikongressilt
^agu UN-is nii ka internatdonaal-se
P£N-i Täiskogus on igal rahvus­likul
keskusel üks hääl, olenemata
keskuse liikmete arvust Nii on
enamusel suurtel riikidel hääleta-võrdne
kaal väikestega.
Timmas
l: Hoövef
Institütion Press, 1987. 313 lk
terve
on
monograafilisi ja
tüki aega kannata­nud
hea üldajaloo puudusiL Toivo
laun on seega taotlenuli täita suurt
tühjust, kuid siiski suutmata seda
ületada. Üldiselt on äsja ilmunud
raamat vägagi oskulikul^s saavutu­seks,
mis pakub lugejale suurepä­rase
ülevaate Eesti jalsestlaste aja­loost
kõige varajasemast ajast täni-üsi.
Autor on sujuvalt põimiinud te^
vikuks andmejuppe tohutult suure­arvulisest
allikmaterjalide loete­lust.
Ei saa jätta aga märkimata, QV
raamatu imposantne välimus on
petlik. Nimelt, kuigi Rauna töö on
kaasaegsem, ei ole teksti mahu
poolest tegelikult palju pikem kui
Evald Uustalu 1952. aastal ilmunud
„Hi6tory of Estonian People".
Lõpetades raamatu .lugemise
olin üllatunud, et mul oli teadmata,
mis Rauna arusaam yõi tõlgendus
ajaloo üldpildist on. Autor on vis-üsti
sihilikult valinud „poHitiliselt
neutraalse" lähtekohta, mille tule­musena
teos on enam kirjeldav kui
analüüsiv. Lugejale öeldakse tihti,
mis on rahvuslikpd, nõukogudeli-kud,
emigrantlikud seisukohad erine­vate
ajastute ja sündmuste suhtes,
kuid ta jäetakse pimedusse põhilis­te
historiograafiliste debattide suh­tes.
Ajastute määritleminä ehk aja­loo
jaotus on ettevaatlikult taväko-hanjB.
Kuigi kirjutamisstiil on vas­tuvõetav,
on ta siiski sedavõrra
korrektne, et kipub kuiv olema,
oma iseloomult ebapõnev.
Rauna otsus suunata tähelepanu
Eesti nimirahvale on üheaegselt
plussiks ja miinuseks. Positiivseks
dDn ajaloolise tällelepanü suunami­ne
ära eliitidelt just eestlastele. Ne­gatiivne
külg on võib-olla eelneva
ebaparatamatuks tuletiseks. Kas
saab tõesti aru mingi territooriumi
ajaloost, kui eemale jätta kirjapan­dust
teda pikka aega vaiitsenud
eliit? Balti-sakslased ainuüksi ei
istunud pikemat aega võimupukil.
Nad olid kahesuunaliseks vahen­dajaks.
Mängideis vene| kuradiga
Põhjasõjale järgnevalt turakat,
võtsid nad üle aegade siiski vastu
palju hoope idast, olles teatud
mõistes kilbiks, Samaslegselt aita­sid
nad vahendada Kesk-ja Lääne-
Euroöpa mõttemaailma ja kultuuri
'Eestile.'::'
Suurimaks puudujäägiks eest­lastele
suunatud teoses on välja­rändajate
käsitlematus. Lõppude
lõpuks elas Venemaal väljaspool
Eestit umbes 20% eestlasist aastaks
1917. Peterburi oli mõne küninendi
vältel tähtsamaid eestlaste kesku­seid.
Kui uskuda USAl ametlikke
arvutusi siinsete eestlaste kohta,
siis võib tollaste väljarändajad
te kogutähtsus tõusta isegi 25
-^30% piiridesse. Küsimus ei ole
sugugi tähtsusetu, ka kultuurilisest
seisukohast, kui arvestada, et ka­hel
kümnendil pärast Teist maail-masõda
suutis väike pagulaskond
anastatud kodumaa, rääkimata
teistest loovaladest ja õpetlusest
Raun kipub ka liigselt ettevaatlik
olema arvulist andmestikku kasu­tades.
Tal on muidugi vaidlematult
õige, et teadmatuks jäänud, kui
suured olid eesti rahva kaotused
Esimeses maailmasõjas, tähendab
enne Vabadussõda. Kuid isegi põ-gusaima
pilgu heitmine eesti rahva
vanuspüramiidile ja sugudevaheli­sele
suhtarvule, nii nagu nad ära
on toodud 1922. aasta rahvaloendu­se
andmestikus, pakuks palju in­formatsiooni
ses küsimuses. Tõlge­tega
võib täiesti rahule jääda, kui
välja arvata sotsiaaldemokraatide
mmetamist inglise keeles kui „so-cialist
workers". Eesti poliitilises
elus oli mitmeid erakondade nime-muudatusi
tingitud nende ühinemi^
stest, lakuminekutest, juurdetek-kimistest
jne., ning mitu töö-, sot­sialistlikku
ja muud vasakpoolset
rühmitust, mistõttu sõna ,,tööline"
esines tihti. „Social Democrats" on
ka üldiselt tavaks saanud tõlkena.
Mõisteliselt jäi mulle küll mõist­matuks,
mida täpselt tähendab
„minination", kelleks Raun (arva­tavasti
Rein Taagepera mõjul) eest­lasi
ja Eestit nimetab. Kindlasti on
see ebatäpseks tõlkeks keeleliselt
kui ka mõisteliselt eestikeelsest
„väikerahvast". Umbkaudselt sa­masuguseid
maid kui Eesti ^ näi­teks
Iirimaa, Belgia, Holland ja
Taani — ei nimetata üldises keele­pruugis
„minination'iteks", ning
selge on see, et nende väike pinda­la
ja rahvaarv ei ole takistanud neid
palju kauem iseseisvad olema kui
Eesti (või Läti ja Leedu). Euroopa
mastaabis on Ukraina ja ukrainla­sed
küllatki suureks, kuid sellele
vaatamata on nende saatus mitineti
palju sarnasem Eestile kui eelni­metatud
väiksematele maadele ja
rahvastele. Egas ka leedulased
suureks rahvaks olnud, kuid selle­le
vaatamata suutsid nad seisata
sakslaste tungi itta ja ehitada suur­vürstiriigi
Läänemerest Musta me­reni.
Igatahes on termini „minina-tion"
toomine ajalookirjutamise
peavoolu kahetsusväärne.
USA omab kauguste tõttu siiski
^^kvarpllp flmWnrlnmflQ ^^ks klubi - üks New Yorgis, teine
aKvareue aumnaamas ,LOS Angeieses. (Nood ei pmugi hää-
^ ,j ^. .... letada hoopiski mitte ühel nõul!).
^Osvald Timmas abikaasaga vubis hiinlastel seevastu on koguni viis
Oid Forgeis N X . kuhu ta olUut- klubi: mandril (kommunistUkus Hii-utudauhmnažurnssek^
PEN
le^imega Adirondacks Na^^^^^ Hong Kong. Jugoslaavlaste! jällegi
T Tri nelikesksut-igalrahvuseloma.Eri
Teiseks liikmeks oh A r t o r Barbour keeltest tingituna on kolm keskust ka
New Jerseyst kes on mitme akvarel- ^ ^ ^ ^ Normaalselt on igal riigil
h õpperaamatu a^^^^^^^ _ ük^klubi ja üks hääl. Nii on Monaco
Näitusele mis on^tah is sündmus Uechenstein häälejõult võrdsed
ameerika akvarellikunsti alal, olid prantsusmaa, Itaalia ning Rootsiga Grupp sõpru PEN konverentsil Vasakult: Arved Viirlaid; Puerto Rico mT"^ ^r^i^^ ^r^^if M Igal iuhul on internatsionaalne PEN PEN-klubi sekretär Cladys Crescioni; MakedoniaPEN-klubi esimees
ri^P^f nh^^^ ""'^^^'^'^ foorumeid, kus Eestit Meto Jovanovski; USA luuletaja Carol Louise Abeli, ja ungari luul®-
tase on kõrge; Esineb rida tuntumaid gt oleksime esindatud võimalikult Committee suutnud vanglatest ja ve- pererahvas oma ülevoolava viisaku-ameerika
akvarelliste. Teatavasti on ig^i kongressil ja konverentsil luba- ne vaimuhaiglatest vabastada igal sega tahab igati vältida igavust kü-'
akvarellikunst Ameerikas traditsioo- j^^j^^ ametliku delesaadisa Seda ^^^^^^ mitmeid kirjanikke, toetades lalistele, andmata talle hetkekski
niliseltkõrgel tasemel. Sama näitus Qjiti jyg^ praegu, kui oodata järje- ^^^^^ võimalust mööda ka majan- võimalust puhkuseks.
saadetakse ka teist? osariikide kuns-j^ordseW rünnakuid N. Liidu ja ta
tikeskustesse.^ , , , , satelliitriikide poolt meie hääle kõrval-
Auhmdu oh kakskümmend neli ja damiseks. sest Eesti ja Läti iseseisvad
nende määramme teostele kunsti- keskused on luuravale karule üha
vaartuse^pohjal oh küllalt aeganõu^ mesilase nõelaks silmas,
dev. Auhindajate teosed on näitusel
väljaspool võistlust. Mõne aasta eest VAJA TOETUST •
oli samal näitusel Timmase töö üks
auhinna võitjaid.
Auhindajad ühes abikaasadega
olid Oid Forge'i Art Center'i külali­sed.
'
Kanada Akvarellistide Ühingu pre­sidendina
oli Timmasel nõupidamisi
American Watercolor Society juhti-
Kuna igal aastal toimub üks näda­lane
PEN kongress ja üks väiksem 3-
4 päevane konverents,.siis on dele­gaatide
osavõtt seotud küllaltki suu­re
kuluga, mis meie kirjanikele üle
jõu käiv. Seda eriti kokkutulekute
toimumisel eri kontinentidel. Seda
arvestades vajab Eesti PEN-klubi
vate kunstnikega koostöö küsimusis i^lj^kojV^^to^^^^^^ ja ta vajah^ seda
USAja Kanada kunstiorganisatsioo-nide
vahel.
hädasti.' Meie PEN-keskuse liikme­maks
on ainult $15.- aastas, millest
igalt liikmelt $8.- läheb registreeri­miseks
keskorganisatsioonile Lon-dustikult
nende perekondi. Mart Ehkki kongressil on püütud päeva-
Nikluse pärast puudutab see tegevus kava tasakaalustada enamuse huvi-otseselt
ka meid. Üldiselt on ju muu sid arvestades, ei ole see alati Õnnes-muutumatu
kõrval just vangistatud tunud. Mõnigi koi^arlus olnuks kind-ja
üha vangistatavad kirjanikud N. lasti välditav korraldajate poolt iseend
Liidus selgeks märgiks, et Gorbats- vähem „müües". Või seades külaliste
hovi ,, glasnost" teenib eelkõige ui- huvid — nagu põhiline viisakus seda
nutamist ja lõhestamist Läänes — nõuab — enda omadest ettepoole,
ikkagi ainult vene imperialistlikku Kui Läti PEN-keskuse eriüritusest
maailmavallutamise unistust, kuhu teatatakse kavalehel sõnadega „Con-vaba
loov mõte ei mahu. (Kõmmu- ference wlth Dias Latvlan Centre",
nism abielus suurvene rahvuslusega siis ei ütle see palju ega saa äratada
on selle eesmärgi saavutamiseks ai- huvi hästi ettevalmistatud kolme-nus
ideaalne vahend). tunnise kirjandusliku pärastlõuna
Võime loota, et aktsioonid Mart vastu. Kui saaliukseltki loeme „Lat-
Nikluse heaks võtavad lähitulevikus vian Meeting", siis on ilme, et tege-resoluutsema
ilme Luganos valitud mlst on vale informatsiooni või
uue Vangistatud Kirjanike Komitee ignorantsusega,
esimehe tõttu, kelleks on senine Läti delegatsiooni poolt (tekst Juris
Saksamaal ilmub
iri,, Estonia'*
mahust enamus viimasele pooltei­sele
sajandile on tere tulnud, sest
sellega valgustab ta palju põhjali­kumalt
seda sündmuste ja suunda­de
ahelikku, mis ärkamisajast ise-seivuseni
ja selle kaotamiseni viis.
Raun on tugevaim Just oma enda
eriala ajastusse jõudes, mis On är­kamise
jast iseseisvumiseni, tekstki
elavneb.
Kokkuvõttes on siin tegemist vä­ga
he^ tööga, teosega mis jääb mõ­neks
ajaks õpetlaslikus maailmas
mõõtuandvaks. Üldajaloo kirjuta­mine
on vägagi raske, eriti tegeliku
teksti mahu piiramisega 224i lehe­küljele.
Peaksime tänulikud olema,
et Raun selle aastaid kestnud töö
oma õlgadele võttis ja soliidse saa­vutusega
toime tuli. Raamat tasub
omamist, lugemist ja kihkimist.
\ TÖNUPARMING
Hamburgis ilmub 1985. aastast
saadik ajakiri ,,Estonia". Ilmumis-sagedus
on neli korda aastas, sisu
mitmekeelne (senini on kümmet
keelt kasutatud, eesti keel on tagasi­hoidlikult
esinenud), poteritsiaalne
lugejaskond eesti Icirjanäus- jakul-tuurihuvilised.
Cornelius Hasselblatfi isa oli balt-sakslane
ja vanaema eestlane. Aga ta
ei tutvunud eesti keelega enne, kui ta
Hamburgis asus soome-ugri filoloo­giat
õppima, ,1983.a. käis ta VEKSA
kursusel Tallinnas. Tutvudes soom­lasest
estofiili Tapio Mäkeläineniga
kasvas välja otsus asutada ajakiri
eesti kirjanduse ja kultuuri kohta.
Kahe asutaja asukohartiaa tõttu on
suurem osa 400-st tellijast ka nende
maade elanikud.
, . .... . . , Rootsi PEN-keskuse esimees, dr. Kronbergsilt ja esitus Mara Rozitelt
donis. Mõnedki meie liikmeist pole Thomas von Vegesack, kelle suhtu- ning autorilt) suure hoole ja andumu-tasunud
oma liikmemaksu aastaid, mine baltlastesse eriti sõbralik. Von sega ettevalmistatud üritus kahe
nn et nende registreerimiskulu on Vegesacki esivanemad pärinevad nende kirjandusliku suurkuju mäles-laekur
pidanud katma omast taskust. Lätist ja ta tunneb Balti probleeme tuseks pälvinuks pererahva tõsise-põhjalikult.
Ka on tal Rootsi suure mat suhtumist. Seda ainuüksi kasvõi
ajahele Sydsvenska Dagbladefi lähi- kongressi kava rikastamise huvides,
ma kaastöölisena piiramatu ruum ja
võimalused kontaktiks Rootsi ava-
Sedä menetlust ei saa juhatus tule­vikus
jätkata, vaid peab varem-hil-jem
liikmeskonnast kustutama oma
kohustusi mitte täitvad kolleegid.
Kui üle vaba maailma elunevate ükkusega - seega avaliku arvamise
eestlaste hulgas leiduks' viisküm- suunamiseks tõe juurde. Loodan vä-mend
. kirjandiisehuvilist kirjanike
sõprÄf4»s t)iek4id valmis-moodus-tamfeEesti
PEN-keskuse tooiajaliik-meskonna
$50 liikmemaksuga aas­tas,
oleks meie hääl garanteeritud
maailma loov-vaimu areenil, kus MEELDEJÄÄVAID MOMENTE
seistakse valvel sõna- ja mõttevaba- Meeldejäävaid momente on juube-duse
eest. Sellel maailma südame- likongressil rohkesti. Imetlemisvää^
tunnistuse foorumil saaksime ka pi- sena tundub seegi, et nii väike klubi
ga, et meie Peeter Puide saab talle
sõbi-ailä' anda vajalikku informat­siooni
julge ning suure humanisti
osas nagu seda on Mart-Niklus.
devalt esile tuua oma rahva ja ta
kirjanduse olukorda võõra võimu
meelevalla ja tsensuuri all.
nagu seda on viiesaja külalise võõ­rustaja.
Itaalia ja Reto-romansh
PEN-keskus, suudab teostada suur­ettevõtte
ilma varajasemate koge­musteta.
(Nende PEN-klubil on liik-meid
umbes saja ümber, neist 20
romanshikõnelevad). Nõuandjaid on
tulnud mi(idugi ka väljastpoolt, eesot­sas
rahvusvahelise PEN-klubi sekre­täri
Alexandre Blokh'iga. Samuti on
VANGISTATUD KIRJANIKE
KOMITEE
Samas peaksime (nagu iga teine
. • • ° ° ~ PEN-keskus seda teeb) toetama ma­janduslikult,
kasvõi minimaalse pa-
Toronto Eesti Meeskoori ^usegagi^
. r . . . mitee tegevust. See on meile kui vaba seisnud oma abiga lähedal Sveitsh
naiSSeKtSlOpni ühiskonna liikmetele au küsimu- prantsuse PEN-klubi esinaine Juli-peakoosolek
peetakse 8. sept. kell seks, seda enam et meie ei tea kuna- ette Monnin-Hornung, kadunud As-
7.30 Toronto Eesti Majas, millest gi. mil Kodu-Eestis keegi kirjanikest ta Willmanni sõber ja imetleja,
palutakse kõigi TEM tegev- ja toeta- võib sattiida põlu alla või vanglasse, Juba kongressi esimene päev näib
lisaks Mart Niklusele. (Viimane on olevat osalejate vaimse ja füüsilise
rahvusvahelise PEN-i nimekirjas vastupidavuse prooviks, sest pärast
vangistatud ajakirjanikuna ja Inglise hommikust registreerimist, avatsere-
PEN-keskuse auliige.) mooniat ja pärastlõunast kolme tun-
Praegu ei kuulu Eesti PEN Klubi nist kirjandussessiooni toimub sõit
isegi mitte hääleõigusliku liikmena omnibussidel Milanosse kongressi
Vangistatud Kirjanike Komiteesse, auks korraldatud kontserdile La Sca-seda
just majanduslike võimaluste las. Järgnev pidulik õhtusöök Spazio
puudumisel.. Üheks osalemistingi- Krizia's on Itaalia ning šveitsi ühine
museks selles rahvusvaheliselt täht­sas
komitees on vastav iga-aastane
rahaline toetus.
Eesti PEN-klubi toetajaliikmeks
jaliikmete naispere osavõttu. Käes­olevat
teadaannet palutakse võtta
kutsena.
TEM NAISSEKTSIOONI
JUHATUS
lauluharjutused algavad Peetri ki­riku
suures saalis kolmapäeval, 9.
Ratailan Associawö
Agen€y(1986)Lklo
(418) 298-2160
Küsida omanikku. |
sõbralik nõuanne igasugust®
maailmareišüd© tegemisel.
Vktoosi()QSQuäreMali1571Sandhur$i
, Scarbofough. Ontario. CsnaäaWVW
sept. kl. 7 õ. Juhatab Rosemarie astumisest huvitatuid palun regis-
Lindau. Ootame tagasi kõiki endi- treerida klubi sekretärile-laekurilei
si lauljaidj samuti on teretulnud Ilmar Külvet, 771 Delaware Ave.
kooriga lii&uma uued lauljad. S.W., Washington, D.C. 20024,
U.S.A.
külalislahkuse demonstratsioon, mi­da
raske lõpetada nii võõrustajate küi
külaliste poolt.
Kuna tagasi Šveitsi pinnale jõu­takse
alles varajastel hommikutun­didel,
siis tundub järgnev päev tõe­lise
karussellil kihutamisena, seda
enam et just sel päeval tikuvad sünd­mused
katma üksteist. Läti PEN-Ilmus
heliplaat
„ Mušic from Estonia
® klubi erikavaga samal ajal toimuvad
Vangistatud Kirjanike Komitee ka kongressi peateemat käsitlevad
(TheWritersinPrisonComniittee)on loengud, millele järgneb vahetult
väga aktiivne, olles kujunenud üheks Lõuna-Korea PEN-i õhtupoolik filmi
rahvusvahelise PEN-klubi olulise- ja kokteilidega. Sellelt tuleb rutata
maks funktsiooniks. Ülemaailmselt (jällegi vihmasajus!) kongressi ballile
organiseeritud kirjanikkonna koos- _ Gala 50 PEN Internationarile.
töö tõttu teiste vastavate organisat- Hoog meenutab juba kirjanike kok-siöonidega
on The Writers in Prison kutulekuid Kaug-Idas, kus hoolas
JOHN
Tal. 864-0099
ROYAL LEPÄGEI
Roya) Lf Paj^ RraJ Estair Scnncrs lld Kealin
kontoris 981-4444
kodus 921.3245'^^
Juuli kuus jõudis Londonist Amee­rikasse
Neeme Järvi ja Shoti Rahvus­liku
Orkestri poolt möödunud aasta
augustis salvestatud heliplaat „ Mu-sic
from Estonia". Heliplaadi esime­sele
poolele on asetatud kolm Heino
Elleri t e o s t - „ Eleegia" harfile ning
keelpillidele.,, Viis pala" keelpillio^
kestrile ning „Koit" sümfooniaorkest­rile.
Plaadi teist poolt katab Kaljo
Raidi „Esimene sümfoonia, c-moll",
millel on 3 osa: Funebre-energico,
Vivace-meno allegretto, Andante
poco maestoso. Eesti heliplaadi väl­jaandja
on Londonis asuv Ghandos
firma, Kanajia Eesti Muusikafondi
toetusel. Eesti värvides voldiku on
väljaandele kujundanud Christopher
Sims ning Janet Osborn ja heliloo­jaid,
dirigenti ning palasid tutvustav
saateartikker on Robert Layton'ilt.
Voldiku esikülge illustreerivad vär­viline
Tallinna vanalinna vaade ning
ISKI^S Laevasõidul LuganostCampionesse, Itaalias. Ees, vasakult: Soome
Laytoni kirjutised. Eesti heliplaadi esimees, luuletaja Lassi Nummi; Arved Viirlaid; rahvus-ilmumineühtub
Elleri 100. sünni- vahelise PEN-klubi esimees inglise kirjanik Francis King, ja rahvusva-häli8@?
EM°kliiaM peasekretär piü-sintsuse kirjanik AMsandrelBlokh..
Läti erikavas esitatud kirjanik Ja­nis
Kainis koos poetessist elukaasla­se
Aspazijaga on veetnud põgenike­na
Tsaari Venemaalt 15 aastat oma
elust Lugano külje all Castagnolas,
kuhu neile 1932.a. lätlaste poolt püs­titati
ausammas. Kahju, et „ raisatud"
Läti PEN-keskuse kirjanduslikku
pärastlõunat ei kasutatud Ascona
auhinnatseremoonia väljavahetu­seks
kongressi kavast. Midagi õppi­nuks
sellest meie pererahvaski. Hu­vipuudus
kohalike kirjanike ja aja­kirjanike
hulgas on mõtlema panev.
Pole ime, et dr. Fleigil tuli pidada
meeleheitlikku võitlust eestikeelse
teksti pärast oma abikaasa Õie Nu^
met-Fleigi hauakivil Lugano surnu­aial.
EESTUSTE ETTEKANDED
Kirjanduslikel esinemistel on kõigi
ettekannete aeg piiratud. Kahjuks ei
näi ajamäär kehtivat mitte^ohali •
kele ..suurustele" või kongressi toe-tajatele-
vaderitele. Nii tekib ajalisi
venimisi, mis elimineerivad kavast
mõnegi referaadi hoopis.
Sessioonil, kus esineb dr. Mardi
Valgemäe, räägib esimesena etteas-tuv
vene pagulaskirjanik kümne mi­nuti
asemel üle tunni oma ingliskeel­sele
..esseele" sõnu otsides. Venelas­tega
näib meil häda olevat igal pool
^ olgu nad maapaos või Tallinna
tänavatel. Valgemäe teksti tihedus ja
meisterlik esitamine on' seevastu
klassiliseks näiteks intelligentsest et­tekandest.
Kuna tunneme juba varemini
Mardi Valgemäe ädelevat kvaliteeti,
siis Rootsi PEN-keskusse kuuluv
Peeter Puide on meile teadmatusest
tingituna seda suurem üllatus. Vähe­sed
on suutnud kongressi kestel saa­vutada
sellist kontakti publikuga nä­gu
saavutab Puide. Selleks aitab loo­mulikult
kaasa vilunuh vaba
esinemine heas inglise keeles, kuigi
magnetiks jääb esitatav ise — Eesti
vaimu ja kultuuri lugu elavas pildis-tikus.
Referaat tõstab omade uhkuse-tunnet
ning on õppetunniks võõras­tele.
Enamusel kuulajatest ei ole ai­mu,
et kunagistest vabadest ja karde-
^ tud Läänemere isandatest, keda
mõisnikud hiljem mõnikord vaheta­sid
omavahel jahikoera vastu, on vii­mase
saja aasta jooksul saanud üks
väljendusrikkaima keelega kultuu^
rahvas. Rahvas, kes oma põlisel ko­dumaal
võõra tsensuuri ja surve kius­te
ning laialipillatult üle, maailma
loeb ja kirjastab protsentuaalselt
rohkem raamatuid kui ükski teine
rahvas maailmas.
Pärast kongressi lõppu asetatakse
Luganos toimunu õigesse perspek­tiivi
kahe päevase kultuurireisiga
šveitsi reto-romanshi kodumaale.
Graubundeni kantonisse, kus elab —
seda vähemalt minu talupoeglikul
tunnetusel — veel ärist ja mammo­nast
puhtana Šveitsi hing mäglaasa-de.
metsade ja järvede süleluses, puu­dutatud
pilvepiirist.
Kogutud mälestusi agt Jääb hoid­ma
oma helendaval peol roosaõitelis-test
kastanitest raamistatud Lugano
JSrv mägede süleluses.. o