1987-08-27-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
27. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 21 „Meie Elu" nr. 3S (1955) 19B7
.1.
Mustad õhupallid vangistatute nimedega tõusevad õhku. Foto - E. Ilves
Nõuti uut Nürnbergi. 0 0
-(Algus esiküljel)
partei" demohštrandid takistamas poolseid kohustusi, murrab lepingud
USA sõjalaeva tulekut sadamasse, ja vallutab ühe" rahva teise järele,
põhjusel, et laeval võivad olla relvad Nende seas ka Eesti 1940.a. Ta ve-koos
tuumalaengutega. See on soo- das alt USA-d 3 aastat tuumarelvade
vunelm rahu kindlustamiseks. Selle- arendamise keelustamise kokkulep-ga
meie endid ei kaitse. Meil tuleb pega. USA pidas kokkuleppest kinni,
võtta^enestele kohustused ja tegutse- ei arendanud ega katsestanudtuuma-da
vastavalt, Gorbatshevi sõnad relvi, kaotas aega ja 70% oma vasta-
.vglasnostist" on vaid sõnad lahtiste vatest eriteadlaste arvust, N. Uit sa-kaartidega
mängust. Kommunismi mai ajal läks edasi tuumarelvade
levitamine käib edasi sõjalise jõuga arendamisega ja on USA-st ees nende
Afganistanis ja mujal. Meie hukku- arenadamisel veel praegu,
me, kui endid ei ühenda ja oma vabaduse
kaitseks midagi ette ei võta. PAKT TULEKS TÜHISTADA
Internatsionaalne MLP komitee
UUS NÜRNBERGI KOHUS saatis N. Liidu saadikule Ottawas
Järgmises, sõjakas ja pikas kõnes kirja, et arvestades Gorbatshevi
Jüri Shimko rõhutas, et suurimad ,,Glasnosti", N. Liit peaks, võimalike
sõjakurjategijad olid Stalin jä Hitler, konfliktide ärahoidmiseks tulevikus,
kes vallandasid II maailmasõja.Hit- tühistama Molotov-Ribbentropi pak-ler
teo^stas enesetapu, kui sõda oli tija täitma Jalta kokkuleppes enesele
kaotatud, kuid Stalin on austatud kui võetud kohustuse ning lubama kor-selle
sõja võitja, Ameerika relvade raldadä vabad ning demokraatlikud
abiga. Vajalik on moodustada uus valimised Ida-Euroopa maades. Väs-
Nürnbergi kohus, kes võtaks vastu- tust ei ole tulnud. Musta Lindi Päeva
tusele seni karistamata, võitja poole demonstratsioone korraldati üle-sõjakurjategijad.
maailmses ulatuses ja ka N. Liidus.
Järgmiseks tulid mikrofoni ette 20 USA senaatorit saatsid kirja Gor-pogenikud
mitmest diktaatorjikust batshevile, et demonstratsioone Tal-riigist,
Punahiinast, Vietnamist, An- linnas, Riias ja Vilniuses ei tohi sega-golast,
N. Liidust ja VeljoKalepoku- da. Meie jälgime, mis seal juhtus ja
peeritudl Eestist^. Nad kõik rääkisid levitame seda üle maailma. Ta tänas
oma isiklikest elaniustest ja kanna- osavõtjaid arvuka osavõtu pärast ja
tustest ; kommunistliku diktatuuri kinnitas, et rahu ja vabadus on lahu-haardes
ja' oma arvamistest, mida tamatüd, neid tuleb ühiselt kaitsta,
rahvad vabas biaailmas peaks tege- Denionstratsioonlõppes „God Save
ma, et panna piirkommunistliku diktatuuri
levikule maiailmas.
Musta Lindi Päeva mõtte algataja,
Markus Hess, tehes kokkuvõtet ülemaailmsest
kommunismivastasest
võitlusest^ tõstis esile minister Wil-soni
suhtumise Kanada etniliste
gruppide probleemidesse ja andis üle
temale erilise auaadressi. Teise samalaadilise
auaadressi ta andis üle
min. RupreGhjtile, edasiandmiseks
peaminister Petersonile.
Ta märkis seejuures, et N. Liit
mängib ohtlikku mängu, mis ohustab
mitmeid rahvaid. Ta ei austa oma-the
Queen" laulmisega.
-k.
JUUg^DEEHITUSED
•'•ja' •'.•••'••
IHEMOEyTTÖÖD MAJADELE
(tasuta eelarve)
tel. 427-7010 - igal
E. VEIDER
Tartlaste kolmas
Suvepäev
Tartlaste selleaastane kokkutulek
Suvepäevana toimus kaunil pühapäeval
seltsi juhataja Laine Koosti
suvilas Udoras, kus on toimunud ka
varasemad kokkutulekud.
Kokkutulijaid tervitas soojade sõnadega
seltsi juhataja, soovides kõigile
head tuju, sõbralikke ja kauneid
mälestusi nende meenutamisel. Kavalises
osas ei saanud ettenähtud luulevalimikku
esitada Ene Runge, seda
tegi Laine Koost E. Enno, J. Liivi ja H.
Visnapuu luuletusi lugedes ja ühtlasi
edasi andes piiskop K. Raudsepa tervitused.
Oli seltskondlikke mänge ja
kasutati võimalust Udoras elunevate
sõprade külastamiseks.
Igal aastal on suurenenud suvepäevast
osavõtjate arv, ulatudes sel
aastal enam kui kolmandiku seltsi
koondunud tartlaste arvu.
Kaugeimaks osavõtjaks oli abielupaar
H. Kuusk Argentiinast ja lähimaks
seltsi juhataja, naaber Silva
Peek.
Tagapõhjamuusikaks oli eesti
muusika helilindilt L. Koosti kogust.
Kõigile oli võimalik Tartlaste Seltsi
häälekandja „Tuuled Tartumaalt"
nr. 4 ostmine ja järgmiste tellimine,
mida ka omanik tegi. Ilmunud oli ka
,,Tartlaste Laulik" E. Runge koosta-tuna.
Tänu daamidele rikkaliku eine
eest. Tänu seltsi juhatusele Ja pererahvale
järjekordse küllakutse eest
nende kaunisse suvemajja!
TARTLANE ee
DARRELLKENT
l^ESTATEimREALTDR
268 Jane Street, Toronto', Ont. M6S 3Z2
Olen teie teenistuses kinnisvarade
ostu või m^^gy puhul
Metro Toronto ja Ontario
ulatuses.
©Tasuta,
hindamine
Hüpbteek-laenude
korraldamine]
t # 2
Esindaja
LIVIA HOLMBERG
kodus 233-6482
kontoris 766-4088
Toronto Eesti Meeskoori Suvepäeval Rein Holsmeri talus istutavad selleaastast „sõpruspuud" naissekt-siooni
juhataja Salme Vesi ja koorijuht Charles Kipper, assisteerivad koori esimees H. Paara ja A. Rõika.
" - mehed laulavad: Miina Härma - „Nii tugevad kui kaljud suures meres.. Foto — 0 . Haamer
Toronto Eesti Meeskoori Suvepäev
Laupäeval, 22. augustil kogunes
arvukalt laulumehi abikaasadega
ja laulusõpradega Rein Holsmeri
tallu, Port Perry ligidal, Scugog'i
järve põhjakalda!, et veeta ühissit
suvepäeva.
Kell 1.15 kerkisid sini-must-valge
ja Kanada riigilipp lipuvardaisse
meeskoori lauldes ,,Mu armas isamaa".
Võõrustaja Rein Holsmer tervitas
kolmveerandsajalist koosyiibi-jate
peret, soovides, et kõik tunneksid
ennast koduselt ning kutsus kõiki
tuleval suvel jällenägemisele.
Möödunud aastal istutatud „Sõp-ruspüu"
on aasta jooksul sirgunud
sihvakamaks. Selleaastase puu
(mänd) tõi Seedfiorult toetajaliige
Raimond Vuht ja istutajateks olid
Naissektsiooni juhataja Salme Vesi
ja koorijuht Charles Kipper.
Sündmusekohase kõnega esines
toetajaliikmete sekretär Paul Juttus,
joonistades ladusasõnaliselt pilte Mart
Saare sünnikohast „Hüpassaarelt", Koorivanema abikaasa Kai Käärid
H. Paara luges ette kuplee Märt organiseeris rea seltskondlikke män-
Raua — Alasi ja vasarate vahel", ge, millest innukalt osa võeti ning
lõpufraasiga: ,,Peaasi — kui alati mis kõiki koosviibijaid kaasa tõm-tuju
on hea, siis südamesoovid ka bas. Mehed Charles Kipperi juhatu-täituvad
pea. Pea püsti! Rind ette! Nii sel laulsid mõne koorilaulu võideldes
läheme ka kord tagasi Eestisse laulu- 60»kilomeetrilise kiirusega tuule kohinaga.
Ruttu kadusid tunnid ning päike
vajus õhtutaevasse. Võõrustajale
Rein Holsmerile ja ta abikaasale tänu
öeldult lahkuti lootusega tuleval suvel
jälle kohata. Q.H.
ga!
Naissektsiooni poolt oli hoolitsetud
rikkalikult kehakinnituse eest ja
nõud vedelikkudega; „Tõstab tuju"
ja „ Kustutab
koha peal.
jänu" olid silmapaistva
KORTERID
m
OllOliailDIIBIIRHIIIIliBIIQIIBIieilDIIDnDIIIIIIIIOIIOIIOIIDIIOIIOIIIIIDIISIIOIIOIIDIIDII^^
S
õ
s
s
2
5
s
ataja
Meie 00 0
nouava
Mai Raua jutuajamine v^Meie Elule
keskustega.
66
— Meie ühised probleemid
nõuavad meie kesksete organisatsioonide
maadevahelist tihedat
koostööd, ütles Rootsi
Eestlaste Esinduse büroo juhataja
Mai Raud jutuajamises
„Meie Elule". Ta kohtus Torontos
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
esimehe Laas Leivati ja
peasekretäri Priit Aruvallaga,
vahetades informatsiooni akuut-iärve
Metsakool lõpetas esimese kahe-nädalase kursuse, mis oli
mõeldud kasvatajate koolitamiseks tuleval aastal algava regulaarse
kolme-aastase kooli jaoks^ Õpilastena viibis koolis üheksa õpilast, keda
juhendasid 12 õpetajat, neist pooled osa-ajaliselt. Õpilase
oli neile varem õ^iitu täiendamiseks ja teadmiste värskendamiseks.
Õpilased ja juhendajad moodustasid koolis ühe rõõmsa eesti suurpere,
kes kõik ülesanded ja tööd sooritasid ühiselt. Pildil õpilased koos kooli
juhatajaga, vasakult Elle Palumäe, Riina Kindlam, Liisa Soots, Ingrid
Silm, Andres Lporits, Marja-Leena Roos, Heino Jõe, Hendrik Nõmmik,
Rita Lees ja Toivo Trass. All — Metsakooli üks juhendajaid — Rootsi
Eestlaste Esinduse büroojuhataja Mai Raud saabus Metsakooli Rootsist
TOETUS VABADUSFONDILT
Üheks tõhusaks Balti probleemide
tutvustajaks on äsja tegevust
alustanud Euroopa-büroo,
mille juhatajaks on Viktor Lepik,
Kuna selle tegevus vajab majanduslikku
alust, siis REE toetab
Vabadusfondi, et saaksime olla
võrdsed partnerid lätlastele ja
leedulastega, kelle mitmemiljonilised
fondid jagavad toetusi.
Küsimusele, kuidas suhtutakse
taotlusse saada ÜRO-sse vaatleja,
ütles Mai Raud, et REE
poolt on ka sellele üritusele toetus.
„Eesti Ohvitseridekogu Kanadas
esimehe väide ühes kõnes,
et Rootsi Eestlaste Esindus ei ole
veel avaldanud oma seisukohta,
on tõenäolikult tingitud üleminekuajast
seosesi büroojuhataja
Ahti Pae surmaga. REE büroo on
saatnud välja toetusallkirjade
kogumise lehed mis peaksid olema
tagastatud 23. augustiks.
METSAKOOL EESKUJUKS
Laiahaardeliste ühiste probleemide
ja ürituste kõrval tegutseb
REE loomulikult oma eesti
ühiskonnaga Rootsis ja vaatab
ka mida kaasmaalased teevad
mujal eestluse viljelemiseks.
„Kui Heino Jõe mind kutsus
juhendajaks Metsakooli, olin
EESTI KODUS MÜÜA
2 MAGAMISTOAGA
KORTER
(IPfirkimise kohaga)
Helistada tol. 284-8578
Floridas, Boca Ratonis
VILLA ESTOs
müüa
ühe magamistoaga korter.
Helistada (416) 562-4247
MÖBLEERITUD TUBA
köögi kasutamisega nfieesüli-õpilasele
välja üürida.
Birchmount & Egiinton.
Helistada õhtuti -
Virve Otsa 1-716-735-7290.
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
Eesti Rahvuslaste Kogu
too
liiiniiiiiiiiniiiitiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
KUHU MINNA?
• Reede, 21.-31. aug. Piiblipäevad
Emmanueli kirikus, 21 Swanwick
Ave.
0 Laup., 2»-30. august Seedrioria
endiste kasvandike ja kasvatajate
kokkutulek. Registreerimine kl. 12.
0 Laup., 2|9. aug. Saarlaste Suvepäev
Jõekäärul Kogunemine kl.
12.00.
• Pühap., 13. sept. Mulkide Seltsi
10. aastapäeva koosviibimine Eesti
Majas algusega kl. 15.00.
Igci uys „ M E IE " tellija aitab kaasa sisukamal®
ajalehele.
Sõjakurjategijate jälitamine,
mis algas Põhja-Ameerikas aastaid
tagasi, on' jõudnud teistele
mandritele ja ka Rootsi kus valitsusele
esitati kahtlusaluste ni-,
mistu. „Meil ariti valitsuse juristide
komisjonile selgitavat informatsiooni
ja nende ettepanek on
küsimus jätta kõrvale, kuna jälitamise
taotlus on Rootsi seaduse
järgi aegunud 25 a. möödumisel;
osa nimistus leiduvaid pn sur-,
nud ja süüdistused toetatud N.
Liidu propagandaväljaannetele.
Karl Linnase osas anti kaks pro-testikirja
USÄ suursaadikule
Stockholmis näidates, et deporteerimine
ei ole kooskõlas Eesti
Vabariigi de jure tunnustamisega
USA poolt. -
Pakiliseks globaalseks probleemiks
koos kodumaa eestlastega
on Moskva poolt plaanitsetud
Rakvere fosforiidilademete kaevandamine.
Selle vastu protes- meelsasti nõus, sest kavatseme
teerivad.eestlased Kodumaal ja ka siin sarnast kursust rahvaüli-a
3
ROYAL LcPAGE= i^T^ •
REAL ESTATE SERVICES LTD., BRO&CER
2320 Bloor St. West toronto,
Ont. M6S 1P2
Esindaja
HA KAJAK-NIITSOO
T®l. kontoris 762-8255
kodus 762-6326
m
S
B
Ühenduses on Jõud
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
I vajalik oleks toetus ka väljast-
I poolt. Rootsi Eestlaste Esindus
I (REE) on koostöös Eesti Vangis-
1 tatud Vabadusvõitlejate Abista-
I miskeskusega vaatluspostina
I valvel ja kogub vajalikku infor-
I matsiooni jagades seda teiste
koolina laias koostöös Eesti Komiteega
ja skautlike noortega,'*
ütles Mai Raud. „Tulin Kotkajärvelt
heade muljetega ja tähelepanekutega,
mida saame Rootsis
rakendada tuleval suvel. Niisiis
koostöö ka sellel alal."
3
5
5
a
'5
5
-a'
9
3
3
iHOuoHffliwnantMKiHOiionoiisinoiraiioiiQiioiiQiraiiiiiiDiiQiioHQifgiijiiaiiQiiOiio^
Kinnšsvarsi Saenud 9.75%
isiklikud laenud alates 10.75%
Hnformatsiooniks helistage
465-4659
avatud esmasp.-reada 10:00-3:00
Teisip. ja naljap. õhtuti 5:30-8:00
u
Toivo Raun. Esi
Estonians; StanI
Institution Prasf
Kuigi viimaseil
nud terve rida ml
toimetatud teoseid I
madel, oleme tüki
nud hea üldajaloo|
Raun on seega taoti
tühjust, kuid siiski
ületada. Üldiselt
raamat vägagi oski
seks, mis pakub \\
rase ülevaate Eestil
loost kõige varajasi
ni. Autor on sujuva]
vikuks andmejuppi
arvulisest allikmal
lust. Ei saa jätta agl
raamatu imposantj
petlik. Nimelt, kui]
kaasaegsem, ei o|
poolest tegelikult
Evald Uustalu 1952]
„History of Estonii
Lõpetades raai
olin üllatunud, et
mis Kauna arusaai
ajaloo üldpildist oi
tisti sihilikult valini
neutraalse" lähteki
musena teos on
analüüsiv. Lugejah
mis on rahvuslikul
kud, emigrantlikud m
vate ajastute ja sünl
kuid ta jäetakse pim|
te historiograafilist!
tes. Ajastute määriti
loo jaotus on ettevaj
hane. Kuigi kirjuta!
tuvõetav, on ta sil
korrektne, et kipu]
oma iseloomult ebi
Rauna otsus suuni
Eesti nimik'ahvale
plussiks ja miinusel
on ajaloolise tähele]
ne ära eliitidelt just
gatilvne külg on võ]
ebaparatamatuks t]
saab tõesti aru minj
ajaloost, kui eemah
dust teda pikka a{
eliit? Balti-sakslasi
istunud pikemat ai
Nad olid kahosuui
dajaks. Mängides
Põhjasõjale järgnj
võtsid nad üle aegi
palju hoope idast]
mõistes kilbiks. Sai
sid nad vahendada
Euroopa mõtlemaai|
Eestile.
Suurimaks puudi
lastele suunatud te|
rändajate käsitlemi
lõpuks elas Venemj
Eestit umbes 20% ee(
1917. Peterburi oli
vältel tähtsamaid ei
seid. Kui uskuda
arvutusi siinsete ei
siis võib tollaste
te kogutähtsus tõi
-30% piiridesse. Ki
sugugi tähtsusetu kc
seisukohast, kui ar^
hei kümnendil päraj
masõda suutis väiki
Rea
MIRI
ProfessI
puhki
(416) 298-21601
Küsida pmanikku.l
JOl
Suita 1202, 181
1176 Yi
Toronti
TELEFONID:
kontoris 96
kodus 92
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 27, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-08-27 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870827 |
Description
| Title | 1987-08-27-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 27. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 21 „Meie Elu" nr. 3S (1955) 19B7 .1. Mustad õhupallid vangistatute nimedega tõusevad õhku. Foto - E. Ilves Nõuti uut Nürnbergi. 0 0 -(Algus esiküljel) partei" demohštrandid takistamas poolseid kohustusi, murrab lepingud USA sõjalaeva tulekut sadamasse, ja vallutab ühe" rahva teise järele, põhjusel, et laeval võivad olla relvad Nende seas ka Eesti 1940.a. Ta ve-koos tuumalaengutega. See on soo- das alt USA-d 3 aastat tuumarelvade vunelm rahu kindlustamiseks. Selle- arendamise keelustamise kokkulep-ga meie endid ei kaitse. Meil tuleb pega. USA pidas kokkuleppest kinni, võtta^enestele kohustused ja tegutse- ei arendanud ega katsestanudtuuma-da vastavalt, Gorbatshevi sõnad relvi, kaotas aega ja 70% oma vasta- .vglasnostist" on vaid sõnad lahtiste vatest eriteadlaste arvust, N. Uit sa-kaartidega mängust. Kommunismi mai ajal läks edasi tuumarelvade levitamine käib edasi sõjalise jõuga arendamisega ja on USA-st ees nende Afganistanis ja mujal. Meie hukku- arenadamisel veel praegu, me, kui endid ei ühenda ja oma vabaduse kaitseks midagi ette ei võta. PAKT TULEKS TÜHISTADA Internatsionaalne MLP komitee UUS NÜRNBERGI KOHUS saatis N. Liidu saadikule Ottawas Järgmises, sõjakas ja pikas kõnes kirja, et arvestades Gorbatshevi Jüri Shimko rõhutas, et suurimad ,,Glasnosti", N. Liit peaks, võimalike sõjakurjategijad olid Stalin jä Hitler, konfliktide ärahoidmiseks tulevikus, kes vallandasid II maailmasõja.Hit- tühistama Molotov-Ribbentropi pak-ler teo^stas enesetapu, kui sõda oli tija täitma Jalta kokkuleppes enesele kaotatud, kuid Stalin on austatud kui võetud kohustuse ning lubama kor-selle sõja võitja, Ameerika relvade raldadä vabad ning demokraatlikud abiga. Vajalik on moodustada uus valimised Ida-Euroopa maades. Väs- Nürnbergi kohus, kes võtaks vastu- tust ei ole tulnud. Musta Lindi Päeva tusele seni karistamata, võitja poole demonstratsioone korraldati üle-sõjakurjategijad. maailmses ulatuses ja ka N. Liidus. Järgmiseks tulid mikrofoni ette 20 USA senaatorit saatsid kirja Gor-pogenikud mitmest diktaatorjikust batshevile, et demonstratsioone Tal-riigist, Punahiinast, Vietnamist, An- linnas, Riias ja Vilniuses ei tohi sega-golast, N. Liidust ja VeljoKalepoku- da. Meie jälgime, mis seal juhtus ja peeritudl Eestist^. Nad kõik rääkisid levitame seda üle maailma. Ta tänas oma isiklikest elaniustest ja kanna- osavõtjaid arvuka osavõtu pärast ja tustest ; kommunistliku diktatuuri kinnitas, et rahu ja vabadus on lahu-haardes ja' oma arvamistest, mida tamatüd, neid tuleb ühiselt kaitsta, rahvad vabas biaailmas peaks tege- Denionstratsioonlõppes „God Save ma, et panna piirkommunistliku diktatuuri levikule maiailmas. Musta Lindi Päeva mõtte algataja, Markus Hess, tehes kokkuvõtet ülemaailmsest kommunismivastasest võitlusest^ tõstis esile minister Wil-soni suhtumise Kanada etniliste gruppide probleemidesse ja andis üle temale erilise auaadressi. Teise samalaadilise auaadressi ta andis üle min. RupreGhjtile, edasiandmiseks peaminister Petersonile. Ta märkis seejuures, et N. Liit mängib ohtlikku mängu, mis ohustab mitmeid rahvaid. Ta ei austa oma-the Queen" laulmisega. -k. JUUg^DEEHITUSED •'•ja' •'.•••'•• IHEMOEyTTÖÖD MAJADELE (tasuta eelarve) tel. 427-7010 - igal E. VEIDER Tartlaste kolmas Suvepäev Tartlaste selleaastane kokkutulek Suvepäevana toimus kaunil pühapäeval seltsi juhataja Laine Koosti suvilas Udoras, kus on toimunud ka varasemad kokkutulekud. Kokkutulijaid tervitas soojade sõnadega seltsi juhataja, soovides kõigile head tuju, sõbralikke ja kauneid mälestusi nende meenutamisel. Kavalises osas ei saanud ettenähtud luulevalimikku esitada Ene Runge, seda tegi Laine Koost E. Enno, J. Liivi ja H. Visnapuu luuletusi lugedes ja ühtlasi edasi andes piiskop K. Raudsepa tervitused. Oli seltskondlikke mänge ja kasutati võimalust Udoras elunevate sõprade külastamiseks. Igal aastal on suurenenud suvepäevast osavõtjate arv, ulatudes sel aastal enam kui kolmandiku seltsi koondunud tartlaste arvu. Kaugeimaks osavõtjaks oli abielupaar H. Kuusk Argentiinast ja lähimaks seltsi juhataja, naaber Silva Peek. Tagapõhjamuusikaks oli eesti muusika helilindilt L. Koosti kogust. Kõigile oli võimalik Tartlaste Seltsi häälekandja „Tuuled Tartumaalt" nr. 4 ostmine ja järgmiste tellimine, mida ka omanik tegi. Ilmunud oli ka ,,Tartlaste Laulik" E. Runge koosta-tuna. Tänu daamidele rikkaliku eine eest. Tänu seltsi juhatusele Ja pererahvale järjekordse küllakutse eest nende kaunisse suvemajja! TARTLANE ee DARRELLKENT l^ESTATEimREALTDR 268 Jane Street, Toronto', Ont. M6S 3Z2 Olen teie teenistuses kinnisvarade ostu või m^^gy puhul Metro Toronto ja Ontario ulatuses. ©Tasuta, hindamine Hüpbteek-laenude korraldamine] t # 2 Esindaja LIVIA HOLMBERG kodus 233-6482 kontoris 766-4088 Toronto Eesti Meeskoori Suvepäeval Rein Holsmeri talus istutavad selleaastast „sõpruspuud" naissekt-siooni juhataja Salme Vesi ja koorijuht Charles Kipper, assisteerivad koori esimees H. Paara ja A. Rõika. " - mehed laulavad: Miina Härma - „Nii tugevad kui kaljud suures meres.. Foto — 0 . Haamer Toronto Eesti Meeskoori Suvepäev Laupäeval, 22. augustil kogunes arvukalt laulumehi abikaasadega ja laulusõpradega Rein Holsmeri tallu, Port Perry ligidal, Scugog'i järve põhjakalda!, et veeta ühissit suvepäeva. Kell 1.15 kerkisid sini-must-valge ja Kanada riigilipp lipuvardaisse meeskoori lauldes ,,Mu armas isamaa". Võõrustaja Rein Holsmer tervitas kolmveerandsajalist koosyiibi-jate peret, soovides, et kõik tunneksid ennast koduselt ning kutsus kõiki tuleval suvel jällenägemisele. Möödunud aastal istutatud „Sõp-ruspüu" on aasta jooksul sirgunud sihvakamaks. Selleaastase puu (mänd) tõi Seedfiorult toetajaliige Raimond Vuht ja istutajateks olid Naissektsiooni juhataja Salme Vesi ja koorijuht Charles Kipper. Sündmusekohase kõnega esines toetajaliikmete sekretär Paul Juttus, joonistades ladusasõnaliselt pilte Mart Saare sünnikohast „Hüpassaarelt", Koorivanema abikaasa Kai Käärid H. Paara luges ette kuplee Märt organiseeris rea seltskondlikke män- Raua — Alasi ja vasarate vahel", ge, millest innukalt osa võeti ning lõpufraasiga: ,,Peaasi — kui alati mis kõiki koosviibijaid kaasa tõm-tuju on hea, siis südamesoovid ka bas. Mehed Charles Kipperi juhatu-täituvad pea. Pea püsti! Rind ette! Nii sel laulsid mõne koorilaulu võideldes läheme ka kord tagasi Eestisse laulu- 60»kilomeetrilise kiirusega tuule kohinaga. Ruttu kadusid tunnid ning päike vajus õhtutaevasse. Võõrustajale Rein Holsmerile ja ta abikaasale tänu öeldult lahkuti lootusega tuleval suvel jälle kohata. Q.H. ga! Naissektsiooni poolt oli hoolitsetud rikkalikult kehakinnituse eest ja nõud vedelikkudega; „Tõstab tuju" ja „ Kustutab koha peal. jänu" olid silmapaistva KORTERID m OllOliailDIIBIIRHIIIIliBIIQIIBIieilDIIDnDIIIIIIIIOIIOIIOIIDIIOIIOIIIIIDIISIIOIIOIIDIIDII^^ S õ s s 2 5 s ataja Meie 00 0 nouava Mai Raua jutuajamine v^Meie Elule keskustega. 66 — Meie ühised probleemid nõuavad meie kesksete organisatsioonide maadevahelist tihedat koostööd, ütles Rootsi Eestlaste Esinduse büroo juhataja Mai Raud jutuajamises „Meie Elule". Ta kohtus Torontos Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimehe Laas Leivati ja peasekretäri Priit Aruvallaga, vahetades informatsiooni akuut-iärve Metsakool lõpetas esimese kahe-nädalase kursuse, mis oli mõeldud kasvatajate koolitamiseks tuleval aastal algava regulaarse kolme-aastase kooli jaoks^ Õpilastena viibis koolis üheksa õpilast, keda juhendasid 12 õpetajat, neist pooled osa-ajaliselt. Õpilase oli neile varem õ^iitu täiendamiseks ja teadmiste värskendamiseks. Õpilased ja juhendajad moodustasid koolis ühe rõõmsa eesti suurpere, kes kõik ülesanded ja tööd sooritasid ühiselt. Pildil õpilased koos kooli juhatajaga, vasakult Elle Palumäe, Riina Kindlam, Liisa Soots, Ingrid Silm, Andres Lporits, Marja-Leena Roos, Heino Jõe, Hendrik Nõmmik, Rita Lees ja Toivo Trass. All — Metsakooli üks juhendajaid — Rootsi Eestlaste Esinduse büroojuhataja Mai Raud saabus Metsakooli Rootsist TOETUS VABADUSFONDILT Üheks tõhusaks Balti probleemide tutvustajaks on äsja tegevust alustanud Euroopa-büroo, mille juhatajaks on Viktor Lepik, Kuna selle tegevus vajab majanduslikku alust, siis REE toetab Vabadusfondi, et saaksime olla võrdsed partnerid lätlastele ja leedulastega, kelle mitmemiljonilised fondid jagavad toetusi. Küsimusele, kuidas suhtutakse taotlusse saada ÜRO-sse vaatleja, ütles Mai Raud, et REE poolt on ka sellele üritusele toetus. „Eesti Ohvitseridekogu Kanadas esimehe väide ühes kõnes, et Rootsi Eestlaste Esindus ei ole veel avaldanud oma seisukohta, on tõenäolikult tingitud üleminekuajast seosesi büroojuhataja Ahti Pae surmaga. REE büroo on saatnud välja toetusallkirjade kogumise lehed mis peaksid olema tagastatud 23. augustiks. METSAKOOL EESKUJUKS Laiahaardeliste ühiste probleemide ja ürituste kõrval tegutseb REE loomulikult oma eesti ühiskonnaga Rootsis ja vaatab ka mida kaasmaalased teevad mujal eestluse viljelemiseks. „Kui Heino Jõe mind kutsus juhendajaks Metsakooli, olin EESTI KODUS MÜÜA 2 MAGAMISTOAGA KORTER (IPfirkimise kohaga) Helistada tol. 284-8578 Floridas, Boca Ratonis VILLA ESTOs müüa ühe magamistoaga korter. Helistada (416) 562-4247 MÖBLEERITUD TUBA köögi kasutamisega nfieesüli-õpilasele välja üürida. Birchmount & Egiinton. Helistada õhtuti - Virve Otsa 1-716-735-7290. EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA Eesti Rahvuslaste Kogu too liiiniiiiiiiiniiiitiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^ KUHU MINNA? • Reede, 21.-31. aug. Piiblipäevad Emmanueli kirikus, 21 Swanwick Ave. 0 Laup., 2»-30. august Seedrioria endiste kasvandike ja kasvatajate kokkutulek. Registreerimine kl. 12. 0 Laup., 2|9. aug. Saarlaste Suvepäev Jõekäärul Kogunemine kl. 12.00. • Pühap., 13. sept. Mulkide Seltsi 10. aastapäeva koosviibimine Eesti Majas algusega kl. 15.00. Igci uys „ M E IE " tellija aitab kaasa sisukamal® ajalehele. Sõjakurjategijate jälitamine, mis algas Põhja-Ameerikas aastaid tagasi, on' jõudnud teistele mandritele ja ka Rootsi kus valitsusele esitati kahtlusaluste ni-, mistu. „Meil ariti valitsuse juristide komisjonile selgitavat informatsiooni ja nende ettepanek on küsimus jätta kõrvale, kuna jälitamise taotlus on Rootsi seaduse järgi aegunud 25 a. möödumisel; osa nimistus leiduvaid pn sur-, nud ja süüdistused toetatud N. Liidu propagandaväljaannetele. Karl Linnase osas anti kaks pro-testikirja USÄ suursaadikule Stockholmis näidates, et deporteerimine ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi de jure tunnustamisega USA poolt. - Pakiliseks globaalseks probleemiks koos kodumaa eestlastega on Moskva poolt plaanitsetud Rakvere fosforiidilademete kaevandamine. Selle vastu protes- meelsasti nõus, sest kavatseme teerivad.eestlased Kodumaal ja ka siin sarnast kursust rahvaüli-a 3 ROYAL LcPAGE= i^T^ • REAL ESTATE SERVICES LTD., BRO&CER 2320 Bloor St. West toronto, Ont. M6S 1P2 Esindaja HA KAJAK-NIITSOO T®l. kontoris 762-8255 kodus 762-6326 m S B Ühenduses on Jõud TORONTO EESTI ÜHISPANK 958 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6 I vajalik oleks toetus ka väljast- I poolt. Rootsi Eestlaste Esindus I (REE) on koostöös Eesti Vangis- 1 tatud Vabadusvõitlejate Abista- I miskeskusega vaatluspostina I valvel ja kogub vajalikku infor- I matsiooni jagades seda teiste koolina laias koostöös Eesti Komiteega ja skautlike noortega,'* ütles Mai Raud. „Tulin Kotkajärvelt heade muljetega ja tähelepanekutega, mida saame Rootsis rakendada tuleval suvel. Niisiis koostöö ka sellel alal." 3 5 5 a '5 5 -a' 9 3 3 iHOuoHffliwnantMKiHOiionoiisinoiraiioiiQiioiiQiraiiiiiiDiiQiioHQifgiijiiaiiQiiOiio^ Kinnšsvarsi Saenud 9.75% isiklikud laenud alates 10.75% Hnformatsiooniks helistage 465-4659 avatud esmasp.-reada 10:00-3:00 Teisip. ja naljap. õhtuti 5:30-8:00 u Toivo Raun. Esi Estonians; StanI Institution Prasf Kuigi viimaseil nud terve rida ml toimetatud teoseid I madel, oleme tüki nud hea üldajaloo| Raun on seega taoti tühjust, kuid siiski ületada. Üldiselt raamat vägagi oski seks, mis pakub \\ rase ülevaate Eestil loost kõige varajasi ni. Autor on sujuva] vikuks andmejuppi arvulisest allikmal lust. Ei saa jätta agl raamatu imposantj petlik. Nimelt, kui] kaasaegsem, ei o| poolest tegelikult Evald Uustalu 1952] „History of Estonii Lõpetades raai olin üllatunud, et mis Kauna arusaai ajaloo üldpildist oi tisti sihilikult valini neutraalse" lähteki musena teos on analüüsiv. Lugejah mis on rahvuslikul kud, emigrantlikud m vate ajastute ja sünl kuid ta jäetakse pim| te historiograafilist! tes. Ajastute määriti loo jaotus on ettevaj hane. Kuigi kirjuta! tuvõetav, on ta sil korrektne, et kipu] oma iseloomult ebi Rauna otsus suuni Eesti nimik'ahvale plussiks ja miinusel on ajaloolise tähele] ne ära eliitidelt just gatilvne külg on võ] ebaparatamatuks t] saab tõesti aru minj ajaloost, kui eemah dust teda pikka a{ eliit? Balti-sakslasi istunud pikemat ai Nad olid kahosuui dajaks. Mängides Põhjasõjale järgnj võtsid nad üle aegi palju hoope idast] mõistes kilbiks. Sai sid nad vahendada Euroopa mõtlemaai| Eestile. Suurimaks puudi lastele suunatud te| rändajate käsitlemi lõpuks elas Venemj Eestit umbes 20% ee( 1917. Peterburi oli vältel tähtsamaid ei seid. Kui uskuda arvutusi siinsete ei siis võib tollaste te kogutähtsus tõi -30% piiridesse. Ki sugugi tähtsusetu kc seisukohast, kui ar^ hei kümnendil päraj masõda suutis väiki Rea MIRI ProfessI puhki (416) 298-21601 Küsida pmanikku.l JOl Suita 1202, 181 1176 Yi Toronti TELEFONID: kontoris 96 kodus 92 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-08-27-04
