Meie Elu = Our life, August 27, 1987

              27. AUGUSTIL , AUGUST 27 Elu" nr. 3S (195S) 1087
„MIIE EltU" » ,,dUR LIPE" » Setoai®ia
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd./Estonian
Hous@, 956Brosidvi@wAve., Toronto, Omt. Can&da, M4K 2R@.
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Pkrming, 473 LuhmannDr., New Milford, N.J. USA.
Tel. (201) 282-0773. '
Teie teinud
V; on
; A. Weileri a 1950.
..MeieElu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 956
Ave., Toronto, Ont M4K 2R6 Canada. - Tel. 486-0951.
„MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.l, teislp.
janeljap. kl. S| hm. > 8 õhtul. Juunis, juulis ja augustis laupäev
• ' . suletud. v^- -
,,MEIE ELÜ^telHmishinnad: Kanadas la. 143.00,8 k.$24.00
3 k. $15.00. ® USA-sse 1 a. $47,00, 6 k. $25.00,3 k. $16.00.
© Ülemeremdadesse 1 a. $52.00, 6 k. 128.00, 3 k. $18.00. ®
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. 839.01}, 8 k. $19.50,3 k. $9;75. UŠA-
1 a. 848.00, 8 k. $24.00i 3 k. $12.00. Öhuposiilisa
meremaadesse: 1 a. §93.00, 8 k. M6.50, 3 k. 823.25.
ÜKSIKNUMBER- 75r
KUULUTUSHINNAD: 1 toll ühel veeml
• \ tekstis $5.50.
esi
iDHIIIUHSIHiillllllllilililSiillllllllllllülliSlliiiHlliillH^
gtHnsedLlHnase vastu kee^ Venemaalt tulnud funktsionääride
levad sõnade ülem ja kommandant näol. Kuna igaüks Eestis sel ajal pidi
tähenduse ümber erinevates keel- läbi käima mitmekordsest skriinuni-tes
ja ül@sann@tS8. sest ja ülekuulamisest siis oh kuulda
palju ütlemist, et ülekuulajatena
Nõukogude 1962;a. süüdistuses funktsioneerisid vägagi tihti juudid,
väidetakse, ja tunnistajad räägivad eriti julgeolekupolitsei ridades. Seda
ka, et Linnas komandeeris laagri oh- asjaolu on mitmel korral nentinud ka
vitsere ja valvureid aga ainult seoses vähesed välismaalased kes vene oku-sellega,
et ta koostas meeskonna kel- "patsiooni ajal Eestisse jäid.
le ülesanne pii vangid veokitele laa- Saksa invasiooni ajal enamus juu-dida,
neid hukkamiskohale viia ja te, eriti aga funktsionäärid ja hävi-seal
nende hukkaniist korraldada, tuspataljoni liikmed põgenesid või
See tähendab, ta oli surmaotsuse täi- evakueeriti Venemaale. Nende juu-deviija.
Seal (ingliskeelses raamatus tide arvu, kes ei saanud, või kes ei
,,12.000") ei ole mingit viidet, etLin- soovinud Venemaale minna hinna-nas
oleks olnud otsustaja selle üle/ takse ainult mõnele sajale ja kes
keda tuleb hukata või keda lahti tõenäoliselt leidsid oma otsa Saksa
lasta. Küll on aga tunnistatud, et erigrupi käes. (Hilisematel aastatel
surmaotsused tegi eriline üksus toodi küll ka Kešk-Euroopast juute
(Special Department), ja pole mingit Saksa laagritesse Eestis.)
viidet sellele, et Linnas oleks sellest ^ Kuna teatud juudi organisatsioo-kunagi
osa võtnud. Isegi otsuste täi- nid oma tugeva majandusliku seljata-desaatmise
osas on kahtlus kui palju gusega, KGB ja mõne eksiteele vii-hukkamise
ülesandeid tegelikult dud USA ametiasutuse (OSI) koos-
Linnasele alluvatele langes. Vähe- tööga (millele ka Kanada valitsus
mait üks tunnistaja ütles, et eriosa- näib soovivat kaasa lüüa) kavatsevad
konnal oli omal , ,umbes üks tosin jätkata tagaskiusamist sõduriteni kes
kaabakaid ja degenereerunuid" ja et vaid täitsid käske mis olid täiesti
valvureid kutsuti ainult siis kuiroh- seadusepärased tollel ajal ja-kuna
Meie oleme sõjaaja lapsed. Sel- Esialgu osa tegemist vaid sõdivate kem oli vaja. süüdistused tihti on nii ebamäärased
lepärast kiisime alati: kus asub pooltega ja eelnimetatud kaitse- Ka laagri administratsioonis poi- nagu näiteks Austria presidendi pu-sõjakolle.
Nelikümmend viisaastat laevadega. Kuid kui kauaks^ sest oli nud Linnasel „komandandina" näh. hui, et kuigi ta^ noore ohvitserina
Hagasi küsisime, seda Läänemere vajavad kõik teised. Pärsia piirkon- tavasti mingit osa.„Business Mana- võib-olla ise osa ei võtnud sõjakuri-idakaldalt
Nüüd küsime sama kü- na õHallikad jäävad seega ka edas- ger" oli tegelikult üheks tunnistajaks teost, siis ta vähemalt teadis sellest,
dmust vaadatuna Ariieerika mand- pidiseks üheks ohtlikuks tuliõu- protsessil. Ja kas on mõeldav, et üks siis meil on ees huvitavad ajad pikaks
riit Sõja ja rahu küsimus on endi- naks. tähtis isik Soome politseist oleks ajaks. Sel puhul peaksime ka tähele
selt üks element rahvaste elus. Pä- Kuid õlile seltsib veel üks tugev laagrit külastanud ilma laagri ko- panema, et süüdistusi esitatakse tea-rast
viimast maailmasõda on see jõupunkt: Khomeini usuline fana- i|iandanti, kui ülemat või juhatajat tud pikaaja sihtidega. Olgugi, et
küsimus endiselt olemas, ainult tism ja kangekaelsus. Khomeini nägemata? Soomla^^ et vabaduses on veel tu-palju
laiemas ulatuses ja hoopis on kaotanud juba 300.000 relvasta- on, et ta Linnast ei kohanud. handeid sõjakurjategijaid, ainult ük-
Ja lõpuks, sakslaste mentaliteedi sikute vastu tõstetakse avalikke süü-seisukohalt
on mõeldamatu, et nad distusi, ja ikka nii, et korraga on kä-panevad
ühe 21-aastase noore, mitte- sil üks või harvemini kaks isikut
sakslasest reservohvitseri (lipniku) ühest ja samast rahvusest,
iellise laagri ülemaks. Pealegi mit- Erinevate rahvuste vaheliste suhe-iied
tunnistajad ütlesid tribunalis, te hea ja terve tuleviku pärast on
et „aga tegelik laagri ülemus (boss) oluline, et tõsiselt uuritakse teatud
oli sakslane, Giessen". Kohus seda juudiorganisatsioonide taktikat, kes
meest lähemalt ei selgitanud. . on peamised tegurid sageli ainult
ettekujutatavates süüdistustes ja
HUKATUTE ARV TARTU kahtlustavates viitamistes isikute ja
LAAGRIS rahvuste vastu ja mis motiivid on
Prokurör väitis (1962.a. protses-. selle taga.
sis), et ülel2 000 inimese hukati, ja et Ja lõpuks. Linnas deporteeriti
Seaduseelnoii
kiireiidatud korras
vastuvõtmine tekitab
vastuolusid
Karaada Parlamendis on vas- koostamisel ja hiljem selle pa-tuvõtmisel
sõjakurjategijate randuste formuleerimisel,
karistamise seaduseelnõu. Jääb arusaamatuks, miks
Teatavasti võttis kohtuminister kohtuminister võimaldas seda
kevadel eelnõu kahe parla- ühele huvipoolele ega yaevu-mendiliikme
vastuseisu tõttu nud ära kuulata seadusse krii-tagasi
ja pidi selle uuesti esita- tiliselt suhtuvate ringkondade
ma parlamendi sügisesele istung- seisukohti. Parlamendiliikme
järgule. Surve seaduseelnõu Witeri poolt viimasel minutil
viivitamata vastuvõtmiseks tehtud parandusettepanekute
suurenes, mida toetab ka ajaki^ arutamisest võtsid osa ainult
jandus, nagu võime lugeda juutide aga mitte näiteks uk-
„Toronto Staris" 17. aug. ilmu- rainlaste esindajad. Viimaste
uute relvade varjus. tud meest Iraagi 200.000 mehevas-
Rahu ja sõja küsim^iast on ühe tu. Kuid see kaotus ei loe temale
korraga ritta seada samahästi kui midagi, sest tal on 50 miljonit ela-võimata.
Paljudes kohtades käärib nikku, kust tuleb üha lisa. Tema
Jä kõikjal võibl midagi juhtuda, eesmärk on vallutada oma usuga
Kuid kus ja kes on sellega seotud? kogu Lähis-Ida ja et tema sõnu us-
Küid Pärsia lahe piirkonna õlial-kugu kogu maailm, khomeini on
likatel on praegu midagi juhtumas, ohtlikum fanaatik kui oli seda Stalin
Oleme aastakümmend tagasi käsi- ja Hitler ja ta ei küsi hinda/ mis
lanud seda küsimust selle lehe maksab tema usuline sõda.
veergudel S(sda õige mitmel põh- Alles mõni nädal tagasi reisis
Jusel. Mekkasse miljoneid inimesi, et puu-
Kuid praegu käib selles piirkon- dutada oma püha kivi. Saudid olid
sias aastatepikkune sõda Iraani ja tarvitusele võtnud ettevaatuse abi-
Iraagi vahel. Pärsia laht on muu- nõud, et kõik rahulikuks kulgeks.
Hunud sõdivate poolte võitlus- Kuid siis tekkis palvetajate seas
mereksj kust tanklaevad pääsevad segadus, tuhanded tormasid üks-välja
ainult suurte ohtude saatel, teisele peale, Saudi politsei astus
Kuid ^ee on õli maailmaturgudele, küll vahele, kuid tulemuseks oli, et
Euroopasse ja Ameerikasse, mison üle 400 inimesi sai surma ja veel
(siuline ja oluline nende maade too- rohkem inimesi vigastada. Mida
dangule ja liiklusele. See on veel siis tahtis Khomeini? Ta tahtis val-ainult
sõda Iraani ja Iraagi vahel.
Kuid ainult esialgu. Huvitatud
maa^ onka USA ja N. Liit.
Praegu kurseerivad ÜSA sõja-laievad
Pärsia lahes, et kaitsta õli-lankide
liiklust India ookeani suu­las.
Seal on olnud kokkupõrkeid ja
lutada Mekka püha sammast ja
usuline võim viia Khomeini üldise
võimu
ja püüdlusi Iga hmna eest,
maailma rikkamad õliallikad või
mitte.. Khomeini saab sõjategevu-u.
USA üks laevu on tulistatud ja mehi seks kapitali ja relvi, tal on fanaa-surma
saanud. Ühel või teisel moel tilised inimvarud ja paistab, et te-on
laevateid mineeritud ja liiklust ma sõjategevus võib kesta aegade
ohustatud. USA on pidanud jõude
Juurde kutsuma, et miine kõrval­dada.
Ka. N. Liidu üksusi kurseerib
nendel vetel. Prantsusmaa on saat­nud
oma sõjalaeva kohale. Inglis­maa
hoiab esialgu eemale. Ka tei­sed
Euroopa maad hoiduvad sek­kumisest^
kuigi õlisaadetised on
neile olulised.
yHiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiJiiiiiiiiiiiiiiiiHniiiiiiiiimsiiiiiiSi^
Khomeini usuline fanatism, tema
inimvarud ja hoolimatus ning lõ­puks
ka õliallikad on praegu ohtli-
1941.a.\ lõpuks see arv oli kaheksa Üh^ndriil;idestyastü võtma oma sür-tuhat.
Mingit tõendit, või selÄt maotsusf mis oli siimriähtavalt ille-kuidas
see arv saadi, ei esitatud. gaälne; See oisiiš on nüiid täide ^^äa-
Kui nüüd jagada see arv detud viisil mis on, taevale tänu, arva-
8 000 päevade arvuga 14. juulist tavasti mittekasutatav Põhja-Amee-
(iaagri asutamine) kuni aasta lõpuni, rikas, kuid mitte uudiseks Nõukogu-saame
keskmiseks hukatute arvuks de Liidus. Meenutame dr. Jüri Kuk-
47 isikut päevas, ehk vähemalt kplm , ke, kes vähesed aastad tagasi kaheks
transporti päevas. Kuigi mõned tun- aastaks vangi mõisteti, kuid keda
nistajad väitsid, et hukkamisele Viidi ringi veeti kuni ta ühes tühjas Vene-kaks
või kolm korda nädalas, ja mõ- maa tundmatus haiglas suri. Kes
nikord oli kolm hukkamist päevas, tappis Karl Linnase? Kas on kahtlust,
on selge, et arv ei klapi. et vastus on: need juudid kes survet
Mis hukatute rassilisesse koossei- avaldasid Panama saadikule Wash-su
puutub, siis tunnistajate seletusel ingtonis, OSI, minister Meese ja lõ-suur
enamus (vast majority) olid esst- puks ka President kes ei amnesteeri-lased,
ja et vähemal arvul (toa lesser nud Linnast selle väikese süü eest
extent)olikalätlasi, venelasi, juute ja immigratsioonipaberite täitmisel. Ja
mustlasi. Teiselt poolt, USA kohtus muidugi, need USA ametnikud kes
esitati üks dokument mis väideti ole- tirisid Linnase vanglast Tšehhoslo-vat
ehtne saksa raport, näidates* et vakkia lennukile tema viimasele tee-saksa
sissetungist saadik arreteeri- konnale (sama tüüi)i tegu milles Lin-tuid
oli Tartus 1,200 (tuhat kakssada, nast süüdistatakse),
mitte kaksteist tuhat), nendest vabas- See on ühe mehe arusaamine Karl
tati 504,291 Saadeti kontsentratsioo- Linnasest ja sellest ajajärgust mil ta
nilaagritesse, jä 405, nende seas 50 oli ajaloo ühes õnnetus punktis,
juuti, hukati. (Dokumendi kuupäeva Mida oleksite Teie teinud kui Teie
ajaleheteates poldud antud.) Traagi- oleksite sel ajal seal olnud?
line nagu seegi arv on, see on siiski
nud juhtkirjast „Hurry up and
waif.
„Miks ei või nad (parlamendi
liikmed) võtta mõni minut aega
pooleli oleva sõjakuritegude
asja lõpetamiseks, et veel Ka­nadasse
jäänud kahtlusalustel
ei oleks võimalust maalt põge­nemiseks
enne kui neid saa­dakse
kohtu ette tuua."
„Liberaalide õiguskriitikul
Bob Kaplanil oli parlamendi
alamkojas jälle ette tuua hea
põhjus kiireks aktsiooniks. Ta
hoiatas, et kahtlusaluste kui ka
tunnistajate „bioloogiline
kell" on välja jooksmas, kui
õigussüsteem (viivitab, enne-kui)
teeb lõpliku katse 1940.
aasta sõjaaegsete sündmuste
lõpetamiseks. Valitsusel ei ole
mingit õiguslikku alust edasi­seks
viivituseks."
Seaduseelnõu on tagasiulatu­va
jõuga ja selle põhjal võidak­se
kahtlusaluseid deporteeri­mise
kaudu hävitada, või neid
majanduslikult, poliitiliselt kui
ka moraalselt ruineerida. Selli­se
inimelusid ja ühiskonda sü­gavalt
haarava seaduseelnõu
parlamendis tagaukse kaudu
läbisurumine on lubamatu.
Seaduseelnõu on äärmiselt
legalistlikus keeles, mis tõttu
on ilma juriidilise hariduseta
parlamendiliikmele isegi ras­kesti
arusaadav või lahtimõtes-tatav.
Ilmtingimata oleks vaja­lik
olnud parlamendiliikmeile
anda ratsionaalse otsuse tege­miseks
küllalt aega paragrah­vide
rägastikus orienteerumi­seks
ja seaduseelnõu põhimõt-teisse
siivenemiseks. Parla­mendiliikme
dr Kindy nõue
seaduseelnõu vastavas komis­jonis
rutiinikohaselt arutami­sele
võtmiseks oli igati õigusta­tud
ja tervitatav.
Ajalehesõnumeist võib välja
lugeda, et teatud ringkond oli
aktiivselt juures seaduseelnõu
osavõtt oleks olnud sõjakurja-tegija
mõiste defineerimisel
oluline, eriti veel selle tõttu, et
nad esitasid omapoolse kurja­tegijate
nimekirja mitmesaja
nimega, mis tõenäoliselt sisal­das
ka liitlaste nimesid. Esita­tud
kujul elimineerib eelnõu
kõik nn ,, liitlaste" poolsete
kurjategijate vastutusele võt­mise
võimalused. Miks ei tohi
. arutusele võtta näiteks Nõuk.
Liidu ja.s^lle kodanike (NKVD
operaatorite jne) poolt soorita­tud
kuritegusid ega nende toi-mepanejald
kohtu ette tuua.
Sõjakurjategijate seaduseelr
nõu on selekteeriv, üks kurja­tegija
on jälitatav, teine mitte.
Ukrainlasi ja Balti ning teisi
ikestatud rahvaid on tabanud
oma „holocaustid", mida need
on püüdnud unustada, kuid tea­tud
ringkonna tõttu on haavad,
mis olid peaaegu paranenud,
uuesti ja valusalt lahti rebitud.
Need rahvad ei taha leppida
asjade ühepoolse lahenduse­ga.
I
Seaduseelnõu kiire vastuvõt­mise
vajadust põhjendatakse
„bioloogilise kella" väljajooks-misega,
see tähendab kurjate­gijate
siirma kartusega, kuid
„bioloogiline kell" jookseb väl­ja
nii Demjanjukil kui Beginil.
Väljakujunenud õiguslikud
arusaamised ei õigusta tagasi­ulatuva
jõuga seaduse kehtes­tamist,
eriti kui arvestadai et
karistuse eesmärgiks on häda­ohtlike
kurjategijate ühiskon­nast
kõrvaldamine ja nende
ümberkasvatamine. Kui need
eesmärgid puuduvad ja räägi­takse
„bioloogili8e8t kellast",
siis on tegemist puhtakujulise
kättemaksuga, mis näib olevat
kõnesoleva seaduse ja teatud
ringkondade peaeesmärk. Kas
me niisuguste seisukohtade
omaks võtmisega ei lange oma
mõtteviisilt tagasi pimedasse
keskaega?
r <
ROYAL LEPAGEI
kaugel sellest 12,000 koguarvust mil­lest
enamus pidid olema juudid, mida
protsessi ajal nii kiindunult uudis-teadetesse
loobiti.
10. juuli 1987
• E. ARUJA
RESIDENTIAL REAL ESTATE SERVICES
-3
ga kortw,M@m kõrres, viga puhas, vaacSo orul®, linnal®
jajjÄrvgla.
TAGAPÕHJA
INFORMATSIOONIKS LUGEDA:
The Baltic States: The Years of
Dependance 1940-1980. R.J. Misiu-nas
& R. Taagepera. Berkeley: Uni-versity
of California Press, 1983.
(Selles on ka üksikasjalikke rahvasti-
REÄt E@TATE mm, [LTD.
T®l. Bcohtoris 7^2-3111, ©eav®rtonlsi-(70S)-426-915S-^
EESTI VÄRVIDES KAELASIDEMED,
100% fOLYESTER t$20.00) või
SAADAVAL POSTI TEEL, AADRESSIL: ,JDEAS BY SHIRLEV
P.O. BOXMia. STONEYCRK
TEL: (416) 664-3757
• TŠEKK VÕI R/i^HATÄHT
• VISAvoi 0 MASTER CARD
• « O 0 s AEGUMISE TÄHTPÄEV 0 C » • 0 0 • 0
ALLKIRI
NIMI «• Š • 9 9 O . t 0 0 O D a '
• 0 O l i • .»
• • o «.
• 0 • « .
0 0 o a a 0 0 >. « o a
• t t • • • • • -« . • • » 0
LINN .
POSTI KOOD
a a « • 0 * 0 « f . D . p 6 - 9 PROV.
EESTLASTE-JUUTIDIE
VAHEKORDAST
Iseseisvas Eestis, enne Teist maail­masõda,
olid eestlaste-juutide vahe­korrad
normaalsed, kui mitte pare­mad.
Eesti kultuurautonoomia sea­dus,
mis kehtestati 1920-date algaas- ku kaotuste andmeid" nii vene kui
I tail, andis igale vähemusrahvusele saksa okupatsiooni ajal.)
(tänapäeva keeles: etnilisele grupile) De-Choicing of Elections: July
mis ületas teatud arvu, autonoomia 1940 in Estonia. R. Taagepera. Jour-õiguse
korraldada oma haridust ja nai of Baltic Studies, vol. XIV No. 3,
teisi kultuurilisi vajadiisi oma soovi 215-246.
kohaselt ja sai selleks raha riigi ee- Softening without Liberali-larve^
korras. Kanada rahvaarvuga zation in the Soviet Union: TheGase
võrreldes tähendaks see seda. et tä- of Jüri Kukk. Rein Taagepera. New
napaeval peaks Kanadas iga etniline York: The University Press of Ameri-grupp,
mis suurem km 50,000 hinge, ca, 1984. (Kukk oli teadlane kes tah-saama
omaette koohsüsteemi jne. tis lahkuda Parteist, talle mõisteti
Kas¥anada teeb seda nMdki. kuus- kaks aastat aga teda veetiringi Ve-kummendjoukataastathiljem?
Iuu^ nemaa tühjades osades kuni ta suri
Rahvuslik Fond tunnustas seda Je- ühes tundmatus haiglas.)
ruusalemmas 12.2.1927, kandes Ees- The Martyrs of Estonia. Arthur
1 nime oma kuldraamatusse ja selle- võõbus. Stockholm: ETSE. 1984.
kohane Golden Book Certificate üt- (Peamiselt Eesti kiriku ja kirikurah»
leb. et see on tänutäheks selle eest, et va hävitamisest.)
Eesti andis rahvusliku ja kultuuriau- Estonian JeWs in the U.S.S.R.
tonoomia mis on esimene ^niisugune (1941-1945). Dov Levin. Yad Vashem
juudi rahva ajaloos. Muide, Tartu studies vol XI pp. 272-297. Jerusa-
Ulrfcoohs oh ka judaismi professuur, jem, 1976. (Selles on muuseas kirjel-
Enne Teist maailmasõda juutide datud ka juutide osavõtt hävituspa-arvEestisohsuhteliseltmadal,
ainult taljonides
0,4 protsenti ehk umbes 4.500. Nõu- semast treeningust tagalas etteval-kogude
okupatsiooni ajal, aastal mistuseks administratiivseks tööks
1940-41 see juutide arv võis paisuda Eestis peale sõda.)
(Käesoleva kirja ingliskeelse origi­naali
koopia on saadaval autorilt, te­MASTERCRAFT
lefon (416) 447 8958.)
PAINTING b DECORATI^I^
a m 9 0 0 » a - a
MÄRKUS: ONT. ELANIKEL PALUN LISADA 7% MÜÜGIMAKS.
(KOHALE JÕUDMISEKS LUBADA 4-6 NÄDALAT)
oom
Soodsad hinnad - 30 aasta praktika
Helistage 439-2538
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seissib @®stl ühiskonna te@6iigaty°
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
ToVote
in the
Ontario Provincial Election Sept. 10.1
YOUMUST 0 0 0
® A Canadian Citizen,
® 18 years of age and over,
® Have resided in Ontario for
the preceding 6 months.
Your name must be on the NEW
LIST of VOTERS for the Electorai
Distriet in which you reside, or on a
CERTIFICATE to VOTE as issued
by your Returning Officer before
8 p.m. of September 9th 1987.
0|Elections
® Ontario
KEEPING YOU INFORMED
Published by the Office of the Chief Election Officer of Ontario
V^rren R. Bailie, CHIEF ELECTION OFFICER.
EX/34E
„Meie Elu" nr.35(
»Ca
R
Teadeteagentuur
Press" on saatnui
artikli mis, sisaldaj
icahtlustusir on
Rootsist KanadassI
põgenike vastu.
..the London Free
augustil selle pealkir)
groups" avoidance .
laws recalled" (Eesti
gratsiooniseaduste va
tatud),„St.Catharine]
aug.) oli artikli pj
oFormer SS membel
welcome. Forty yei
people" were allowt
nada uncheked". (Eil
med tehti teretulnuks.!
aastat tagasi „paadi]
ba(i tulla Kanadassa kl
Samuti on see „Can|
poolt levitatud artikk(
Columbia pealinna Vi
..Times-Colonist" [XQ\
külje ulatuva peall
people they don't tall
nian8of'40s"(paadip|
lest nad ei kõnele; ee?
tel aastatel).
VÕISID OLLA JPUTJ
Autoriks on Gerarc
ütleb, et aluseks on
Rodali uurimus. Desc)
jon seda ei ole avaldai
seeritud kujul tehtud kl
Access to Informatsiol
matsioonile juurdepi
alusel.
Gerard McNeil kirjul
tat tagasi eesti põgeni]
paatidega saabuma ic
damatesse päösedes nl
dest, et immigratsi]
oleHs tehtud nende asu]
ütleb, et nad olid illei
grandid nagu aasialasi
kuid vastuvõtt oli teis
lasi ei hoitud kinni kj
keegi ei rääkinud nen(
misest maale kust luj
osas oli see Rootsi, kuij^
võisid olla osa võtnud I
tapmisest. Üheksaküi
senti juudi rahvusest
oli tapetud ainult kmi
seda.
(The Estonian boat
illegal immlgrants who|
out prlpr^ prõcesslng,
pers, without medicaJ
the Asians this year.
The difference was
tion.
The Estonians v^^erei
tention for checking. NJ
of sending them back t(
they came from — in tl
Estonians, it was Swej
though some may have
slaughter of Estonian ]\
Nlnety per cent of tl
pulation of Estonia had |
tered only six years eai
• ( •
KOLLABORÄTSIONI!
PÕGENESID
Gerärd McNeil ütleb
edasi, et ajaloolase Alti
mus näitab, et Kanada
vkremalt võtsid, vastu
mitmest Euroopa riigi
märgid käe all. Saksa ok|
võimalik läbi yiia oma
hendus" {„Final soluli(
kus kohalik toetus oli U
jutab, et Bulgaarias juu(
kuna valitsus neid kai|
Taanis ja 80 protsenti päi
Kuid tosinas teises riigis,!
tud Eesti, võimude po
barbaarsus valitses kui'
eraisikut ja relvaštamatal
Rodal ütleb, „mõrvatina|
' dega koostöötanute po(
kui Sovjeti armeed hakka^i|
bi nende maade, kollabi
põgenesid, tihti esineda
kes toetanud natse kuna
nismi vastu.
(But in a dozen oth(
includingEstpnia, barbai
ed by authorities was thj
million civilians and uni
ners were, as Rodal puts
ed by the Nazis and thei|
tors."
Later, as the Soviet ai
rolling through their eol
collaborators fled, often|
themselves as people wl
ported the Nazis becausi
against communism.)
EESTLASED EELISTAI
,,Paadirahvas" oli m
eestlase hulgast, kes põf
2180^WRENCfl
CHRYSLER
DOOGE
KCAR
EXPO