Meie Elu = Our life, August 9, 1979

              ir. 32 (1539) 1979
itakse kukutada
-obril kokku tu-viimise-
taotlus,
ajal, „Petro Ca-
>PECi õlimaade
latiivid said küll
kuid neil puu-psitsioonipartei-
[usdemokraadii,
lil umbusalduse
hädal puuduvad
l.Sõjakurjalegiia
Isid konservatii-la
riigiametnike
[kuna peaminis-üitsuse
ajal oli
palgatud töo-istratsiooni
kii-laailmas.
Kuid
Ö ametiühingud
|'erentsi ja asu-seisukohtadele
le vallandamise
väga raske va-soluutset
ena-,
fr.ke massiliselt
|rid, eriti -immi-
>n Atkey on te-jendustega
pa-lorra.
avalikult,
|avad, kuid ei
leidsid need:
olevat.
Irva-tiivide või-
|PECi õlimaad
[14 pealt S23,50
|a teatas-ka J.
tleb viia. oma
laade õlihinna
/ast pahanda-.
>rdib ainult 10
Lsest. Kanada
jnaga maa ja
kütteõli. Kui
Ihinna OPECi
suuda. Kana-••.
naadega oma
)versiaaJsetele
Ilsele on uus.
|s otsustanud
50,000 põge-n
ligi ,1'iks mii­sus
on selle-istuseis.
'usdemokraa- ;
h'a£iive kuku-
.un serva tihid
õliettevõtte
/õtteks.. „Pel-sellega
saaks
r riik vastu--
|iettevõte.tele.
ur vastuseis
leres.
on konser-t
osisel kaa-ÄJK
['äärtuse pu-
(aljaanne —
75 dollarit.
)'ne — 20.25
lollarit. See-
S20.50 ja
)git märget
seepärast
nbrite järe-rükitud
iga
virgale,
jaberid kas
'Se,' nemad
asakupool-ära
ja ra­it-
il ei tule
^a viita.
|kku on õi­te,
saami-,
'äljamaks-mitmeid
ssid, CSB •
-ssid jne.
palju pa-pttu
. saab .
ima juba
|1. Liupäeval
|eva aasta
tute. .kehti--'
|ist..
räärtpabe- ',•
|ub; välja-irtpaberid
id. Tehke
litage see
L Õ i k need
[a! eriboo-
|0.5%. See
ü te oma
ie nende
Veel on
|ik boncti-inlressid
|eed tuleb
ka üles
4
Sl:
f-ii
t ä ­iele
Ela" nr. 32 (1539) 1979 NELJAPÄEVAL, 9. ., AUGUST 9 3
" • " M V l T - i i l II I III 1 ' " P 1 1 1
NU
STOKHOLM: (EPL) —- Neljapäeval, 5. juulil oli üle 50 inimese kogune­nud
Helsingisse Malmi kalmistule, et austada 35 aastat tagasi langenud!
eesti vabatahtlike — soomepoiste — mälestust. Kohale oli sõitnud grupp
soomepoisse, arvult 16, Rootsist ning osavõtjate seas võis näha mitmeid
tuntud Eesti sõpru soomlaste hulgast. JR-200 liikmete seas olid juhatuse
liikmed Väino Esken, Ilmar Laan, Rein Puusepp, Erich Kimber, soome­poiste
legendaarne juht Karl Talpak jt.
FINN HOME BAKEKY & DELSCATESSEN
Eesti sangarihaudade alale, püsti­tatud
mälestuskivi juures toimus lü­hike
mälestusäkt. JR 200 Sõprus­ühingu
ja Soomepoiste Mälestusfon­di
esindajate poolt asetati mälestus­kivi
jalale loorberipärg langenud
eesti i vabatänllike mälestuseks .'.koi-',
kide elusolevate soomepoiste nimel.
Pärja sini-must-valgetel lintidel • oli
JR 200 juhtlause pandiks"..
: JR 200 Sõprusühingu.esimees .Väi­no
Esken andis oma eesti- ja soome­keelses
sõnavõtus kokkuvõtliku
tausta sellele; -mälestusaktile/ Ta
märkis muu seas, et otseselt andsid
oma ehi meie vennasrahva vabaduse
eest üle 200 eestlase. Neist on Malmi
kalmistule maetud 95. meest. Kõik
need langenud maksid samaaegselt
•- Eesti auvõla selle ohvri eest, mille
andsid soome vabatahtlikud 25 aas­tat
varem Eesti Vabadussõjas.
Kõneleja toonitas, et soomepoiste^
eesmärk oli kaugemale ulatuv: Nad
võitlesid ja langesid eesmärgi eest,
milleks oli taastada vaba, rippumatu
ja demokraatlik Eesti vabade rah­vaste
peres. See õli ju kõikide Eesti
üksustes võitlejate eesmargiks. '
Väino Esken jätkas: Malmi kal­mistul,
hõimumaa mullas, puhkavad
helsingilastest ja ingeri ning idakar-jala
hõimusõduriteslt relvavendade
kõrval need eesti poisid, kes lange­sid
Rajajõel,Jalkalas| rasketes tõr­je-
ja viivit|uslahingutes. 1944 suvel
Karjala Kannasel, Viiburi lähistel
ja Vuoksel. Samas, puhkab ka eest­lastest
mereväelasi, kes andsid oma
elu laevadel või rarinakaitseüksustes
Viiburilahe saarestikus.
Samaaegselt mälestame ka neid,
kes 35 aastat tagasi jäid lahinguväl­jale
või keda matsid Soomelähe lai­ned.
Mälestame neid eestlastest
kaugluuremehi, kes .langesid Ida-
Karjala laanes. .Mälestame- kõiki
neid, kes' leidsid viimse puhkepaiga
teistel Soome sangarikaimistutel.
Me mõtleme-harduses kõikidele
soomepoistele-relvavendadele, kes
langesid 1944 sügisel kodumaal püü­des
koos teiste eesti rahvuslike ük­sustega
tõrjuda sissetungivat vaen­last.
Meenutagem neid sadasid soo­mepoisse,
kes jätsid oma elu Eesti
vabaduse kaitsel Tartu all, Tallinna
lähistel ja mujal kodumaa pinnal.
Meenutagem; neid, kes langesid met­savendadena
ning hukkusid põgene­misel
või vangilaagrites.
Kõneleja lõpetas: „Me austame
kõikide langenud relvavendade-soo-mepoiste
mälestust. Säiligu mälestus
neist tulevastele põlvedele: Nad and­sid
oma elu vennasrahvaste vabadus
se eest ja Eesti tuleviku pandiks."
Males tusakti raamistasid kaks lau­lu
ühte soome meeskoori kuuluvalt
topeltkvartetilL ' See laulis alguses
eestikeeles Miina Härma ,,Meeste
laulu" (Juhan Liivi sõnadele) ja lõ­petas
Heikki. Klemeti seatud tuntud
lauluga „Oi kallis Suomenmaa".
Vahetult pärast pärjapanekut Mal­mi
kalmistul asetasid soomepoisid
pärja ka Helsingi südalinnas Vana
Kiriku pargis asuvale soome vaba­tahtlike
mälestussambale, sellega
austades nende, soome vabatahtlike
mälestust, kes andsid oma elu Eesti
Vabadussõjas 60 aastat tagasi..
AVE. - Tei. mmi
Soome pagarisaadused . — kardemoni-saiad,
struudelid, soome tordid, küpsi-sed.
Lihapimkad.
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
' Avatud teisip., kolmap., neljap. 9—6, •
reedel 9—7. Suvekuudel laup. 8.30—2.
Esmaspäeval suletud.
nyinrrrnffl tr " * Q T g , * T T ' TtTrrrnn
lew Yorgi kiri
eri Sa
MEIMCUI
GEISLINGEN („Meie Elu'; kaastööliselt) — Ammendamatu naljaallika
moodustavad kurja ämma, tuhvlialuse abielumehe ja rumala tõusikuproua
kõrval ametnikud. Heidetakse nalja nende laiskuse, põikpäisuse, tähenäri­mise,
arrogantsuse ja eelkõige hea une üle büroos.
Kui need read Ilmuvad trükist, on
USA eestlaste ainuke noorte suveko­du,
mis asub Lpng Islandil eestlaste
ja soomlaste suvemajadest ümbrit­setud
paigas, —- umbes tunniajalise
autosõidu kaugusel New Yorgi süda­linnast,
juba oma tänavuse tegevus®
lõpetanud, ühe lastekodu tähtsus ül­diselt
ei oma esiti suurt tähendust,
küll aga meie rahvusgrupile, kus see
tõelise eesti perekonna, eesti täien­duskooli/
eesti skaudi- ja gaidiüksu§:
te ja nende traditsiooniliste laagrite
ja veel mõne muu teguri kõrval
omab eestlaste rahvusliku püsivuse
suhtes kaaluva tähtsuse. Seepärast
on ka L. I. eesti laste suvekodu, mil­lel
küll oma kasvatuslik ja majan­duslik
juhtimine aga administratiiy-ne-
juriidiline ühendus N.Y.E. Hari­dusseltsiga,
teinud püsivalt pingutu­si
laste arvu suurendamiseks suve-
•li)
'ii (Tl
\ii
Viimaseaegselt on rohkesti nende
noorte hulgas olnud ka segaabielude
lapsi. See katsetus kui abiventiil on
üsna" paljudel juhtudel annud päris
häid tulemusi. Lapsed on olnud
püüdlikud, õppinud tunduvalt pare­maks
oma eesti keele ja tahavad olla
eestlased. Haridusseltsi abiesimehe
Vold. Vaheri olles lastekodu kura­tooriumi
juhatajaks on mitmeti elus­tatud
suvekodu tegevust ja ka selgi­tustööd
avalikkusele. Väga intensiiv­selt
on tegutsenud ka ma j andus toim­kond
Karl Ratassepa juhtimisel ja
suure grupi, peamiselt küll.L. I. eest-
Paar salvavat nalja iseloomusta­vad
rasket füüsilist, tööd sooritavate
inimeste suhtumist ametnikesse. Kü­simus:
„Mis on erinevus ametnikul
ja puutükil?" — Vastus: ..Puutükk
töötab." Ametnike poolt süvendata­vat
bürokraatiat iseloomustab järg-,
mine nali: „Saksa Liiduvabariigis
tuleb lähemal ajal müügile kolme­kihiline
tualettpaber;" — Jvliks?" —
„Ametnikud teevad ise ja nõuavad
kodanikelt iga tühja asja kohta kaks
!
ärakirja." ;
Muidugi on need naljad tugevasti
ülepakutud ning üldistavad, - Aga
ametnikud omavad terve rea privi­leege,
mida pole töölistel ega teenis­tujatel.
Kõigepealt on nad vallanda-
- - - - - - - - - — m a t u d . Ränga eksimuse puhul võib
^Sisukas oli lõpu eelne perekonna- j ametniku küll teenistusest suspen
päev rohkete esinemistega,/ kus ka­vas
oli ka veeballett ilutulestikus;
ja ajal ...töörahva" arvel prisket loo-derip.
plve pidasid ning nüüd: karge
riisiratsiooniga. rahul pole; Nii seisis
see ühe. kommunisti poolt lanseeri-tud
lugejakirjas. Kommunistide lu­gejakirjadele
vastamine on praegu­ses
olukorras riskantne ettevõte, ku­na
antikommunist võib saada üliker­gesti
natsitempli nahale. Pahempool­sete
piiratud arusaamise järgi ei ole
nähtavasti demokraate, kes oii nii
pahempoolsete kui ka parempoolse­te
radikaalide vastu. .
Viis aastat; pidi Niedersachsenis
Braunschweigi piirkonnas 10—12-
aastased algkoo|iõpilas'ed täitma an-keetlehed
koolimööbli kavandamise
asutisele. Laste kehakasvu puuduta­vate
küsimuste kõrval pidid õpila­sed
andma üles ka endi genitaalsesse
arengusse puutuvad küsimused kõi-deerida,
kuid mitte vallandada, Esi­algul
käib täispalk edasi ning sellele
Suvekodu parima kasvandiku suure^ '.gis. üksikasjades, nende hulgas ka
rändauhinna sai Mihkel Savo Wash- r itud ametnikku ei saa sundida töö- teatud ihukarvade pikkused Alles
ingtonis D.C., '• 'tarna: ka 'töölise 'või.'-teenistujana.- •'; • hüüd keelustas'Niederšachseni ..häri-
VABÄNDATI VAHEJUHTUMIT " •
KATEDRAALIS
Tõsise. iseloomuga rahurikkumine
Ikestatud Rahvaste Nädala jumala­teenistusel
New Yprgi St. Patricks
katedraaalis, mille üksikasjad aval­dasime
varemalt, pn tekitanud'teata-vat
pinget ja.pahameelt nii kiriku-ringkondades
kui ikestatud rahvaste
päritolu gruppides. Mõned päevad
pärast vahejuhtumit käis New Yorgi
rabide esindaja aset leidnud sünd­muse
pärast juudisoost noormees­telt
kohaliku katoliku kardinali T.
Gooke ees vabandamas ja oma ka­hetsust
avaldamas. Massimedia on
aga juhtumist katedraalis pea saja­protsendiliselt
vaikinud, mis oleks
arvatavalt tormiks puhutud kui
mingi teiseusuliste jõuk lahtiste: te­rariistadega
tunginuks segama näit.
teenistust sünagoogis. Noorepoolne
mees, kes kasutas katedraalis pisto­da,
on võetud kriminaalselt selles ja
muus kohtulikule vastutusele ja süü-laste
energilisel kaasalöömisel. Alles d i s t u s t e n i a v a s t u ? i d i t u l e m a a r u t u"
sele augustis..
Teatavasti toimus Tallinnas juuni
lõpul järjekorras teine nn. kultuuri-seminar
väliseestlastele, mida nagu
kahe aasta eest varemgi, korraldas
suhtlemisühing, mille ametlik nime­tus
on Väliseestlastega kultuuriside­mete
arendamise ühing (VEKSA),
milline omakorda on'.intiimselt seo­tudMoskva:
;Väiismäaga sõpruse ja
kultuurisidemete pidamise ühinguga
ja selle eesti osakonnaga, kelledega
1 ühiselt levitatakse läänes propagari-dalehte
„Kodumaa". Kõik intiimses
sidemes KGB-ga.
See väljaanne pühendasid ürituse­le,
mille eesmärgiks on kontaktide
loomine .läänes asuva eestluse n^ore
generatsiooniga, suurt tähelepanu.
Kursuse ametlikuks vahendajaks
Rootsis pii Uppsala ülikooli soome-ugri
instituut, millise bibliotekaar
ka isiklikult kohal viibis paarikümne
noore eesotsas, kes pärinesid esma­joones
Rootsist, kuid esindajaid oli
ka Ameerika mandriljt.
Moskva lääne nooruse poole pöör-
STOKHOLM (EPL) — Kas lääne noorel sobibkritiseerida ja oma arva*
must ütelda Eestis, kui ta seal osa võtab sealsete võimude poolt korralda­tud
kursusest? See oli üks küsimusi, mis kerkis Veskijärvel 14/15. juulil,
toimunud Metroo suvipäeyadel, kus viibis rohkesti ka äsja Tallinnas nn,
Vek^a-seminaristbavõinuid - - umbes tosin neist 25-st, kes Tallinnas olid,
tulid suvepäevale oma ^nuljeidventileerima.
na läinud ainult mõned, kes sada­mast
otse -kohale veeti ja kes vist
täpsemalt isegi ei-teadnud, milles asi
'seisab.
Osavõtjad raporteerisid, et kursu­sel
olnud igal päeval oma teema. Esi­mesel
päeval oli palju" praktilisi kü­simusi
lahendada ja sel -päeval puu­dus
eriteema. Lõpus sõideti Tartu
ilma erilise teemata. Aga neil päevil
pii muidugi olemas programm; Tee-mapäevad
olid järjekorras: Teatri-päev,
keelepäev, kunstipäev, kirjah-duspäev,
muusikapäev ja kinopäev.
Toimus külaskäik Lahemaale, kuhu
harva välismaalasi lastakse. Sinna
ori isegi kohalikel elanikel raske pää­seda.
Osavõtjad kohtasid praeguste ees­ti
kultuurielu tippjõududega. Mõned
nimed näiteks: Kirjanik Jaan Kross/
näitleja Juhan Viiding (Jüri Üdi),
akadeemik J. Kahk, ajaloodoktor E.
tarvel, kunstiteadlane J. Kangilaski
jt. Programm olnud imponeerivalt
sisutihe.
hiljuti viidi läbi ulatuslikum juurde­ehitus
peahoonele, millega saadi ees
kujulikud tualettruumid, uus ajäkö
hane ja avar ning söögisaal.
Kuna lastekodus on korralik uju­misbassein,
suur leilisaun, ööbirnis-majad
ja mitmet liiki-spordiväljakud
ning looduslik ilu suurel maa-alal,
siis on see nüüd jõudnud igati ees­kujulikku
olukorda. Kõigele vaata­mata
ei ole aga kahjuks edenenud
võrdse arenguga eesti laste arvuline
SUVEVAHEAJA VAIKUSED
Eesti organisatsioonide tegevuses
valitseb üldiselt suveajale omane vai­kus.
Pingelisemalt on! vaid tegutse­nud
Spordiliit, kes organiseeris oma
juubelimänge (25). Suve möödumisel
algab mitmepalgeline hoogsam töö
Ametnikud saavad küll pensioni, dusminister aktsiooni, millel pole
kuid ei maksa ise vanaduskindlüs- koolimööbli kavandamisega kõigis
tust ega ka töötu kindlustust. Nad punktides midagi ühist. Koolimööbli
saavad 13 kuupalka aastas, samuti 13 kavandajad ajasid süü Braunschwei-kuu
eest pensioni aastas. Kurioosu- gi ülikooli komisjoni kraesse, kus
mina läbis hiljuti ajalehti teade, mil- omavoliliselt sokutatud ankeetlehele
le kohaselt pensioneeritud ametnike- intiimseid lisaküsimusi.
Ie makstakse koguni puhkuseraha. W
Ülendamine .palgaastmes, käib reegli Liigne . alkoholitarvitamine Bün-järgi,
mitte aga vastavalt võimetele, deswehris on põhjustanud palju trü-Ühel
demoskooplisel ringküsimusel kiridu ajakirjanduses ning tõstetud
oli ametnikud rõhuvas enamuses (80 jiles ka liidu^evas riigikaitse küsi-protsenti)
selle vastu, et ülendamine mus te' debatil. Ajakirjanduses oti
palgaastmes teostataks vastavalt või- toodud hulgana drastilisi näiteid
metele. Edasi on rida muid soodus- koos fotodega, mis näitavad sõduri-tusi,
nagu odav haigusekindlustus, te poolt sooritatud ekstsesse joob-samuti
odavam . autodekindlustus. nud olekus nii kasarmuis kui ka nä-
Kõrgematel ametnikel, kelle hulka dalavahetusel avalikel liiklusvahen-kuuluvad
ka väikelinnade linnapead, ditel. Kaitseminister Apel kui ja vo­on
teenistuskorterid ja teenistusaur linik liidupäevas riigikaitse küsimus-tod
koos juhiga. Umbes miljon-raud- te alal Berkhan on kinnitanud, liig-teelast
koos perekonnaliikmetega set alkoholitarvitamist, kuid samal
võivad sõita peagu tasuta kõigil ajal kinnitanud, et Bundeswehr po-raudteeliinidel
kaasa arvatud valis- le veel kaugeltki mingi joodikutear-maade
omad. Raudteel on. iga väike mee. Teatud rahutust on tekitanud
piletinäpistaja ametnik, samuti ve- ka narkootikute kõrge arv Saksa-durijuht.
Bussijuhid seevastu on töö- maal paiknevas 7. USA armees. Ole-lised.
; vat garnisone, nagu näiteks Hanaus,
Ametnike privileegide kärpimine kus 30 protsenti sõduritest narkooti-pole
võimalik; ehkki ametiühingud kud, Loodetavasti pole juhtivad po­ja
sotsiaaldemokraadid näivad eelisa lii tikud ja sõjaväelased unustanud
tavat utooplist klassideta ühiskonda, jaapanlaste üllatusrünnakut Pearl
Liidupäevas õn ligi pooled seaduse- Harbourile, mis sooritati pühapäeva
tegijatest ise. ametnikud.^ -hommikul pärast palgapäeva, mil
Ametnike ja administratsioonis paljud isamaakaitsjad olid kõige
meeskooris, kuna see eeloleval j <»a- töötavate arv näitab pidevat kasvu, raskemas pohmeluses.
nuaril saab 3Ö:aastaseks ja kavatseb
seda märkida mitme ürituseg.a Sõ­jameeste
organisatsioonid eesotsas
osavõtt. Selles ei ole muidugi süüdi New Yorgi ja Lakewoödi ühingutega
eesti lapsed vaid asjaomased vane- j a . koostöös oma liidu juhatusega
mad, kes peamiselt oma hoolimatu- kavatsevad eribussiga sõitu augusti
sega sooritavad selteel, et nad omi lõpul Seedriorule, seal aset leidvate
lapsi ei saada teiste eesti laste hulka sõjameeste suvepäevale ja Kanadas-suvemõnusid
veetma, päris mitme- asuvate EVÜ-te liidu 25. a.p. pidustu-kandilise
karuteene. Sellel suvel oli sile. Segavalt mõjus sellele aktsioo-noorte
suvekodus jooksvalt umb, 40 n i i e , et üks idaranniku EVÜ, kelle
-kk
ses.
düvät sidemetepoliitikat kriipsutas
alla samal, ajal Tallinnas „Virü" ho­tellis
toimunud N. Liidu noorsoo-or-ganisatsioonide
ja USA YMCA
(Kristliku Noorte Meeste Ühingu)
ühine „desarmeerimisseminar".
Nagu sidemetelehe reportaazhist
selgub, oli vahet tehtud kahe semi­nari
vahel poliitiliselt — nii võeti
ameerika" kristlikke noori vastu
kommunistliku noorsooühingu, kesk­komitees,
kuna eesti noorte juures
piirduti ettevaatlikult kultuuriliste
külastustega,.mis ulatusid Tartuni.
Lektorite hulgas olid samuti esma­joones
asjatundjad teadlased» kuid
seekord 'tutvustati ka eesti osa N.
Liidu majandusaparaadis, olümpia­regati
ettevalmistusi ja spordielu^
kuna ajaloo. osas puudutasid lekto­rid
muistseid asju. Poliitilistest
meestest olid kohal peale akadeemik
Juhan Kahki veel endine Stokholmi
Nõukogude saatkonna eestlastele
spetsialiseerunud ametnik, praegune
-Sirp ja vasara" peatoimetaja Vello
Pohla, kel teatavasti on KGB etteval­mistus.
„ARUANNE". ROOTSIS
• Metroo suvi-päevadel Rootsis esi­tatud
aruandest selgus, et olevat Pi­nud
puhtkultuuriline" — ainult ava,
sõnas ja lõpukõnes öeldud üht-teist
poliitilist, muic|u aga hoidunud kor­raldajad
poliitikast. Osavõtjatel või­maldatud
küll minek ÜSA kommu­nistliku
eesti]lehe „Uue ilma" Tallin­nas
korraldatud juubeliaktusele. Sin-
Vaiksemaid nurinaid esinenud.
Sööki antud aga rohkesti ja seda kii­deti.
Teine asi.oli/mida saavad1 ko­halikud
inimesed.
Pärast programmi. tutvustamist
esitas Jääri Männik (kes ise semina­rist
oli osavõtnud) suvepäevast osa­võtjaile
paar küsimust seoses sellis­test
üritustest osavõtuga. Männik ise
leidis, et poliitilised arutlused Eestis
ja üldine nurisemine ja norimine
olevat liiga kaugele läinud. Ta pool­das
puht kultuurset seminari, kus
osavõtjate poolt poliitilisi küsimusi
ei esitata. Talle vaieldi vastu: kui va­ba
inimene läheb diktatuuriühiskon-da,
siis peab ta ka esinema vaba ini­mesena
ja mitte alandlikult vaikima,
Viisakus ei tohi minna nii kaugele;
et üldse poliitilisi küsimusi puuduta­da
ei lubata, kuna kõik küsimused
on mõnest vaatevinklist poliitilised.
Aga keegi ei paistnud pooldavat
puhtpoliitiiisi arutlusi ühenduses
selliste seminaridega.
last, suvekodu mahutusvõime on aga
märksa suurem.
LINNALAPS MAAL JA
TALULOOMAD LASTEKODUS
Tegevus suvekodus on olnud noor­tele
.vaheldusrikkalt mitmekülgne.
Suur osa ajast möödus mängude,
ujumise ja muu spordiga aga lapsed
Õppisid tundma puuliike ja taimi,
ehitasid linnupuure, võistlesid mit­met
liiki osavuses, harjutasid võim­lemise
ja rahvatantsu alal, ühislaul-mist
j.m. "Võtsid ka osa eestlaste
rongkäigust ühel nädalalõpul New
Yorgis ja teise ajal eesti spordimän-gudest
Lakewoodis. Üks meeldiva-maid
ja huvipakkuvamaid päevi oli
kui külastati lähedal asuvat sakslase
talu ja seal tutvuneti täluloomde, na­gu
põrsaste, kanade, lammaste, kit
Kui 1950, a. oli riigi- ja omavalitsuse
teenistuses 10 protsenti töötajate
koguarvust, siis on see arv praegu l MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
juha 17 protsenti. Vastavalt Parkin- | a s e i s a b e e s t l ühiskonna teenistu-soni.
seadusele on ametlasutistes töö
garanteeritud, kuna bürokraadid
toodavad üksteisele tegevust.
Kõiki -neid asjaolusid arvesse võt­tes
on tung riigiteenistusse eriti
suur.
Kui ameeriklased võitlesid Vietna­mis
kommunistide vastu, räuskasid
tegelik aastapäev on jõulude eel, oli
Kanada EVÜ Liidu juubelipidustus-tega
samale päevale suveks määra-j p eagu igas külas kommunistid, kar-nud
oma aastapäeva pidu ja sinnäl vased ja- muud ajutud hulgused
kutsunud teiste EVÜ tegelasi, an- ameeriklaste vastu ja vietkorigide
sambleid > liikmeid. Kuna Seedri- poolt. Pärast seda kui Lõuna-Viet-orule
sõiduks kui erakordsemale sö- j narn vabastati vabadusest, on saksa
vietkongid kadunud koos loosungite
ja lippudega. Punaste vägivallategu­de
puhul Lõuna-Vietnamis, mis pear
gu võrdne juutide vaenamisega Hit-leri
ajal, ei avane ükski karva kasva­nud
suu protestiks. Vastupidi: Viet­nami
põgenike tragöödias Olevat
süüdi ameeriklased, kes: jätnud ma­ha
laastatud maa, 1,2 miljonit töö­tut,
pool miljonit prostituuti,
150.000 narkootikut, 300.000 suguhai
KOMPROMISSI
K. Päts - 1918.
jameeste,kokkutulekule valitses mu­jal
siiski elav huvi, siis loodeti ühiš-.
sõidust asja saavat. . _
Lakewoodi ja Baltimore Eesti Ma-jad
on vaatamata suveajale oma te*
gevusega käigus olnud. Connecticuti
eestlasi! oli juuli lõpus ühine vaba­õhu
piknik. Teatav vaikuse pitser on
Rahvuskomitees, kus selle peasekre­tär
ja pealaekur on endiselt haiguse
läbi tööst eemal. Millised muudatu­sed
võivad seal aset leida kui nende get, 24.000 tbc-haiget, 25.000 kerjust
eemalolek viibib, selgub suve lõpul.|ja loendamatul arvul analfabeete.
ESTO-80 USA Komitee Baltimores Põgenikud punase türannia eest ole
on tegutsenud aktiivselt aga laiemad vat löbumajapidajad, oopiumiurgas
eestlaste hulgad on veel- osavõtu suh- te omanikud, ärimehed, prostituudid
tes n,ü. eestlaslikult tagasihoidlikud J ja muud kahtlased subjektid, kes sõ-ehk
pika mõtlemisega. Kindlasti see
hoiak muutub ka selgemaks sügisel;
OA,T \>
AUL J
HOGAN PONTIAC BUICK
LTD.
348-Danforth Ave.
Telefon äris: 461-3561
PÖNTIAC: ; '
BUICK
PHOENIX
FIREBIR©
SUNBIRD
CENTURY
ACADIAN
SKYHAWK
v •. • Veoautod^
Pruugitud autod
3. augustil aktsia hind %%.91
145 iüng Street West,Süite190®,
Toronto M5H3M1 - tel. 364-1131
õhtul tel. 925-6812
ISU
23 WES1MORE D E .
3 Y I - T e l .
Itaalia valitsuskriis lõppes ja
uueks peaministriks sai siseminister
Francesco Cossiga, kes kuulub krist-likdemokraatide
parteisse. Ta astus
oma ametist tagasi peale endise pea­ministri
Aldo Moro küüditamist ja
mõrvamist. Valitsusse kuulub endi­ne
peaminister C. Andreotti, sotsia­liste
ja erapooletuid. Kuid sinna ei
kuulu Itaalia .teise suurema partei,
kornmunistide liikmeid. Kommunis­tid
kaotasid viimastel valimistel koh­ti
ja nad ei toeta praegu ühtegi va­litsust.
. •
Kolmapäeval, 15. augustil algusega
W. 7.30--Õ. esitab CBG-TV uue filmi
Ungari põgenikest, milles üks osali­si
on .Rudolf Lipp. Filmis „Revolut­siooni
orvud" mängib. R. Lipp unga­ri
professorit, kes 1956. a.: koos oma
lastega põgenes Kanadasse. •
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu niaaüma, kus asub
eestlasi. - Tellige ja lugege „MEIE ELU". — Nõudke^ ,JVIEIE ELU''
proovinumbreid. 7-
y^lEIE ELÖ,:' .tellimishinnad:: Kanadas: l a ; $24.00, 6 k. $13.00,
3 k. |8.50 USA-sse: l a . 26,08, 6 k. $14.00, 3 k. $9.00. Ülemeremaades-se:
l a . $30.00, 6 k.. $16.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a.
$14.50, 6 k. $7.25. Kiri ja.lennupostilisa USX-sse: la. $16.50, 6 k. $8.25.
Lennupostilisa Ülemeremaadesse: 1 ä. $23.50, 6 k. $11.75.
„MEIE ELU" TALITUS
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
Tellimiskupong:
Palun saatke minule „Meie Elu"
Tellimlsraha siinjuures ..
(Tshekiga, panga rahakaardiga,.posti rahakaardiga).
Nimi:
Postiaadress:
Kuupäev .......
m •«•«ui* •(««•iitii*«tio«ii«dio*itai««iit*iiiit«
a •'• • ••«••00O*
•••••••«••••«*o000«o0«0«0*00*0«0«0*0«*««0**«**a >»««»i
(Allkiri)
surtuuma mranai