Meie Elu = Our life, August 9, 1979

              ;„Mete'.EIu" nr. 32 (HS39) 1 »
maa miv
KolniapäeVr 4.
üheksase Iuteriusu palveteenistusega
piiskop Karl Raudsepalt, kes Jälle
leidis sügavaid ja sisukaid, jõudu Ja­gavaid
palvesõnu. Hommikupoole
toimusid ka noorfe spordimängud
kergejõustikuga, samuti toimusM
golfivõistlused ning1 vilgas tegevus
oli käimas ka Sunken Garderil mu­rul,
kus peeti rahvapeo proovi. Hom­mikupoole
toimusid ka mitmed eri-koosolekud
Üllar Vitsuti korraldusel.
Keskpäev algas noortalentide| va­rieteega
St. Robert auditooriumis,
kus teadustajaks jä noorte esinejate
tutvustajaks oli korraldaja Leinbit
Palm-Leis. Oli elamuseks osa võtta
andekate noorte esinemisest, kelle­dest
esimeseks oli noor pianist, len­dur
ja insener Karl Grüner, , kes
• peast esitas Chopini ja .Raveli heli­loomingut
ning 'lisapalana Scott
Chaplini „Ragtime" muusikat/osutu­des
paljutõotavaks nooreks talen­diks
klaveri alal. Urmas Kärner, ida­ranniku
energiline noor teatri- ja
muusikategelane vallutas oma laulu
ja kitarrimänguga ning Katr Keister
Tamme laulud koos ta kitarrimän-guga
said eriliselt sooja vastuvõtu
osaliseks. Noorima esineja Heidi Ma-rendi
võimed klaveril olid samuti
silmapaistvad .hing kõigi eelduste
kohaselt võib temast oodata juurde­kasvu
meie noortele klaverimängija­tele.
Ta tutvustas isegi kahte huvita-
' vat omaloomingulist klaveripala.
Noortalentide esinemine lõppes No
ra Piibe ja Marika Mägi'voimlemis-ettekannetega
auditooriumi kõrval
väljas murul, kus nad esitasid olüm­piaadide
nn. „fioor exercise" vaba-harjutusi
muusikahelide saatel. Lou-
: natundidel kella 12—1430-ni toimus
kunstinäituse ruumide kohal Del
Ray saalis Eesti ICorpÖratsioonide
. Liidu kokkutulek Avo Piiri.silla kor­raldusel.
, Värviteklite ja muu juurde-
, kuuluvaga varustatud meeskorpo-
. ratsioonide liikmeid oli näha liikvel
kögunemiskohta ning kunstinäituse
ruumidessegioli kuulda ülevalt kost­vat
burshide laulu.
rüpilli. Teisteks esinejateks olid veel
Toivo, Lauba, Mall Eenmaa ijaxiTa-mil)
ja Rampna Holmes. InstTumen-tidest
olid eriti huvitavad jauram ja
pingipilh neist jauram on inimese-;
kõrgune paenutatud vibu taoline ar­vukate
kuljustega muusikariist, mil­lel
ülevalt alla jookseb sirge tihedalt
pingutatud traat. Instrumenti kepiga
tugevalt lüües, vallandub kuljuste
kaasa kõlisedes isesuguseid rütmili­si
hääli. Pingipill on madal pink-ins t-mment,
millele puistatud tuhka lu­sikaga
kaapides ja hõõrudes tekivadi
iselaadi hääletoonid. Vaheldumisi;
muusika "ja tantsudega kõlasid "Vane­muise
sõnad („Viisid sain ma Viru-maäitä",
„Ära tõrgu tantsimast^',
„Need pole turult toodud tantsud",
„Eesti, Eesti on mu südaniessä" jne.
Kui neid mõningaid kinnipüütud jäJ
meeldejäänud sõnu on siinkohal ehk |
veidi ebatäpselt edasi antud, siis oli;
viga vaid tabada püüdja registreeri-,
misvõimes keset nii pai j usid kire-,
vaid muljeid). ;
Grupp rahvarõivais lauljaid pilli­de
saatel, laulsid.leelutasid pere­mees
maksab, peremees maksab",
,,Mis meil pole ka viga, pole ka viga
lusti lüüa", „See mees oli poole puu­saga"
jne. jne. Rahvatantsudega esi­nesid
ka väikesed lapsed, neist noo­rimaks
oli 4-aaštarie Kaia Rebane.
Ühendatud rahvatantsu-rühmad
tantsisid paljude teiste tantsude kõr­val
Marupolkat kilgete-hüüete saatel,!
esitati ka Labajalavalssi, Kosjatant-su,
koomilist Setu Kargust, Puura-tast,
Liivi kadrilli jm., samuti 16 neiu
esitusel Neidudetantsu. Teiste hulgas
tantsis ka Bruno Laan oma tütrega.
Viimaseks tantsuks oli suurejooneli­ne
Tuljak, mille järele Vanemuise
lõppsõnade saatel esinejad ära1 mars­sisid.
Rahvapeo; üldkorraldaja Ulme
Muld kutsus, siis publiku: ette esime­ses
järjekorras Virve Lillipuu, samu­ti
solistid, esinejad ja rahvatantsude
juhid, nende hulgas Liliari Treibergi,
kandlemehe Martin Kingu, Urmas
Kärneri, . Hilve Shuey,. Antti; Lauba,
Toivo Lauba, Lehti Merilo, Susan
Muldi, Karin Nukka, Johannes Nuk­ka,
Helge Laane, Jüri Eenmaa, Ra-
MAJANDUSELU
iutine hi
| Hiljutine toiduhindade langus' mõ­jutas
,,Retail Cpuncil of Canada" et-tearvestatud
elukalliduse, tõusu 17V
asemel vähendada 12—14% käesole­val
aastal. •
Toiduhindade tõus, mis lõppes mai
kuus, on kestnud kauem kui seda et­te
arvestati ja peamiselt kolmel põh­jusel:
.'• "•;
1) Kanada rahakursi tõus, mis oli
madalseisus möödunud aasta algu­ses.
Lääneranniku Eesti Päevi korraldanud Eesti Organisatsioonide Liit läänerannikul esimehi. Vasakult — Rein
Luik, Olev Merilo, Arno Bender, Bruno laan, EOLL M U S esimees Eino Moks, Eero Omri, Aleksander Massakas,
Bernhard Nurmsen, Gustav Vaga ja Boris tesnov. Foto — Edgar R. Igarik
okupatsioonivõimude poolt röövma- kõrtsi trepi pääl" (jänkudeks Ulme
jandiuse korras suureMõuk. Liidu va­rustamiseks
õli ja bensiiniga, — ter­velt
80 protsenti kogu Venemaaypü-nalmpeeriumi
õlitoodangust pärineb
Eestist! „Kuna muudab Kiviõli lähe­dal
asuv kiiresti kasvav tuhamägi
terve Ees ti kuumaastikuks ?" küsis
kõneleja ja nõudis kogu probleemi
maailma avalikkuse ette toomist.
Heino Jõgise ettekanne Eesti Vaba­dussõjast
keset suurrahvaste ahneid
võimupoliitilisi intriige seadis jalule
tõsiolulisi ajaloolisi fakte suurriiki-delegi
inspratsiooni andvast Eesti
Vabadussõjast ja iseseisvuse saavu­tamisest.
Ka selle kõne sõnum otse
nõuab intensiivset maailma avalik-kuse
ette toomist — eriti veel ajal,
kus Nõuk; Liit kasvava tugeva ten­dentsiga
on asunud ajalugu võltsima
ja moonutama.
Muld, Kristi Heinsoo, Tiina Repnau,
Linda Pormeister, Inge Kask, Linda
Lipp), jne. jne. Äärmiselt koomiline
oli „daam" (Ulme Muld), kes tülpi-nult-
eludaamilikult laulis „Raha pa­neb
mehed laulma!", Ella Kurruk
sädeles koloratuür-sopranina, jne.
Õhtusöögiks Salme Tiidebergiit oli
„Sarisbury Steak" puravikukastmes
ja kohv kookidega, järgnes ka jaia-keerutus
ja mõnus ühine koosviibi­mine.
• . '';/.;•
Reedene päev algas nukrustunde-ga;
veel mõned koosolekud, väljasõi­dud,
.lõunasöögid (EOLL üldkoos­olek,
ERKU lõunasöök Viivi Piirisil­la,
korraldusel), Oleksin laululind''
kordusete.ndus ja õhtune EOLL juur
beliball. — ning argipäev hakkabki
2) Normaalsed hinnad puu- ja aed-viljahooaja
kätte 'jõudmisega. '
3) Loomaliha hindade langus.
Kõvad vihmad ida provintsides ar­vatavasti
ei mõjuta kartulisaaki.
Võibolla on puudus Nõva Scotia,
värsketest õuntest, aga konserveeri­miseks
arvatakse neid jätkuvat.
Ontario aedvilja saak on küllalda­ne
aga mõningat puuvilja nagu kir­sid,
ploomid ja viinamarjad on saa­daval
vähemal hulgal kui. harilikult.
Viljasaak arvestatakse rahulda­vaks
iääneprovintsides. Kanada „õu~
naaias" Okanaganis on õunu küllal­daselt.
.
Maasikate ja vabarnate valmimine;
on hilinenud pika talve tõttu, kuid
saak on rahuldav.
Sea-, loomaliha ja kana hinnad
jooksul toimus väga mitmesuguseid loodetakse püsivat samad kui seda
tegevusi nägu,'//lõkkeõhtu,võrkpalli on nad praegu, ja kuna .tagavarasid
võistlus, filmi-õhtu, E. Ruberg õpe- on küllaldaselt, siis aitavad nad ui­tas
mitmele selgeks rahakoti, raama- dist elukalliduse tõusu leevendada
Möödunud nädal algas Jõekäärul
„vahtkonna" vahetusega. Esimese
kolme nädala jooksul juhatajana te­gutsenud
Viive Lomax läks ^puhku­sele"
tema asemele tuli USA-st noor
goog Jaan Veenpere. Nädala
mona Kolmesi, Tiina Repnau ja Ro-
Kell kolm algas ,^Kaja" kontsert.j bert Andejrsoni, samuti Vanemuise.
, , . .. . , B r u n o Laan, kõiki tänades, ei unus­tanud
ka päevade embleemi idee
Enamus eestlaste keskusi on juba
tuttavad selle südamei^-vailutava
noorte grupiga, kuid inglilinlastele
oli „Kaja" noorte esinemine esma­kordseks.
See sobis oma rahvusliku
sisuga ning sädeleva noorusega rõõ­mu
teki tavalt ka päevade programmi.
Seitse neidu ja üks noormees Meri-lode,
Kalmannide ja, Keskülade pe­rest
vallutasid publiku südameid ka
. • XIV LEP-del otse tormihool, juba
kui kõlas Kalle Merilo sõnade jä vii­siga
„Tervituslaul", kui esitati leidlik
„Tsirkus" . või südamlik. j,Ma tahak­sin
kodus olla", samuti „Üksik lõõts­p
i l l ja „Minu 'südames sa elad". PõK
rnik ,iLapse unenägu" oli kütkestav,
.; rikastades kuulajaid ja vaatlejaid
oma armsate, tuntud, lauludega, ja
noorte esinemise '.võluva,' ülepakku-matu
värskuse ning loomalikkusega.
Kui lõppes vallatu-kelmiias /suud­luse
õpetus", oli ja ometi polnud ka:
üllatuseks mõnede noormeeste oota­matu
(või" plaanitsetud?) käitumine,
nimelt hüppas lavale grupp Vancou-veri
rahvatantsijaid noormehi, äsja
saadud suudlusnpetust rakendama!
• Publiku ülisooja vastuvõtu osaliseks
said ka teised ettekanded „Kaja"
noorte programmis, näiteks „Eesti
lipp" rahvarõivais neidudega ja suu­re
sini-must-valge trikolooriga, „Lee-gionäride
marss" jne. Rohke aplaus,
lilled J a mälestusplaat olid kõigile
esinejaile, eriti aga. „Kaja" kunstili­sele;
juhile; Liina Merüole, kes muide
just hiljuti/lõpetas Portlandis asuva
Oregoni osariigi ülikooli muusika-teaduskõnha
klaveri alal BÄ kraadi­ga.
Sooja tänu ja tunnustust avalda­ti
ka „Kaja" noorte vanemaile. Bru-no
Laan palus neidki-lavale esinejate
kõrvale ja ütles, et „teeb või kade­daks,
kui toredad noored te olele
kasvatanud". (Mis pole päris koha-'
•ne' esimehel lausuda, sel lihtsal põh­jusel,
küna ka tenia kaks teismelist
noort on läbinisti; eestimeelsed ja
eestikeelsed...) ;
Paar tundi hiljem toimus rahvapi­du,
mis pakkus palju erakordset ja
huvitavat. Esinesidiühendatuf lääne­ranniku
rahvatantsu rühmad; rahva-muusika
ja rahvalaulu ansamblid
ning üksikesinejad Virve Lillipuu
koostatud suurejoonelises põimikus
„Rahnikmaa". See algas sarve kutse­ga
peole ning Lilian Treibergi leelu-tamisega,
siduvad vahetekstid „Ka-levipoja"
stiilis olid Jyri Korki loo­dud
ja esitati Vanemuise (Jüri H.
Estam) selgediktsioonilises ettekan­des,
pääsedes läbi mikrofoni hästi
andjat, 15.-äastastGlenn Kasklat, ke­da
samuti paluti ette astuda. Suuri­ma
vaeva nägijat, kogu suurürituse
põimiku kavandajat ja juhti Virve
Lillipuud austati nägusa malestus-plaadi
üleandmisega.
Rahvapidu kestis veel tunde edasi
õhtusöögi ja tantsuga.
Neljapäv, 5. juuli algas vabakogu­dusliku
palveteenistusega. Huvitatui­le
toimus väljasõit Disneylandi, ilma
milleta Los Angeleses käik ei näi
täielik olevat. Toimus veel korp!
Rotalia kokkutulek, samuti kohtusid
akadeemiliste naisorganisatsioonide
liikmed oma erikoosolekuil. Päeva­del
esitati ka ESTO 76 filmi (püha­päeval
ning neljapäeval).
Neljapäevaste ürituste suursünd­museks
olid teaduslik-poliitilihe
sümpoosion, spordiauhindäde üle
andmine, vaimuliku muusika kont
šert, Eesti Rahvusteater Kanadas
külalisetendus „01 eksin laululind" ja
pensionäride pidu Eesti Majas. Neist
Harold Tombachi organiseeritud ja
algatatud ning Taaro Mandre kaas­abil
läbiviidud sümpoosion demon­streeris,
kui hästi on võimalik Ees­tit
ja eestlasi välismaailmale tutvus­tada.
Tahaks loota, et see õnnestu­nud
üritus õhutaks sellisel teel tule­vikus
arvukate edukate kontaktide
võtmisele meie'välisvõitluse huvides.
Ülimalt efektiivne ja kõrgetasemeli­ne
sümpöosium oleks, ameerika pres-siringkondades
kindlasti suuremat
vastukaja leidnud, kui seda poleks
mõnevõrra ebasoodsalt varjutama |
sattunud parajasti asetleidnud USA
sisepoliitilised 'kriisid. Los Angelese
ajalehtedes ilmus rida artikleid ja
fotosid eesti päevadest, muude hul­gas
ilmus ka intervjuu Bruno Laa­nega
Torn Gray sulest, Los Angelese
linn ja maakond kuulutasid Los An­gelese
1.—6, juulini EesU; Nädalaks
ning kogu suur-Lös-Angelese pressi-võrk
oli City News Seryfce'i j.m.
'kontaktide kaudu informeeritud
XIV LEP-dest, ingliskeelsest tead­laste
sümpoosiumist ning sellel pee­tud
ettekanne te< kokkuvõtteist.
tu järjekorrähoidja ja mitmesugu­seid
teisi- ehisnahatöid; Laagris toi-musid
ka vana eesti kommete koha­sed/
julmad" kus „pruudid" rõi­vastatud
rahvarõivaga ja „vaimuli-kuna"
toimis E. Rubers kes seletas
Vaimuliku muusika kontsert, pak­kus
muusikaarmastajaile jälle kõrge-kvaliteedilisi
elamusi, nii sopranite
Eva Wilsoni ja Anne Niitme-Relyea
häälematerjali kauniduse, ulatuslik­kuse
kui ka võimelise tõlgendusiik-kuse
poolest, Carl Otto Martsoni vir-tuöosiikkus
" orelil pääses eriliselt
mõjule lisapalana kontserdi lõpul
esitatud Liszti BACH-fantaasias, sa­muti
kujunes kirikukontserdil erili­seks
elamuseks üldsegakoori poolt
Aino Mägi juhatusel ja oreli võimsa­te
helide saatel esitatud Beethoveni
„Kõik taevad laulvad".
Õhtune Eesti Rahvusteater K^in^
das külalisetendus Riina Reiniku la­vastusel
pakkus rahyuslik-romanti-list
elementi. Eesti PEN-klubi liik­me,
kadunud Gert Helbemäe näi­dend
laulupidude üldjuhi Johannes
Kappeli elust esitas teatripublikule
pildikese eesti ärkamisajast. Riina
Reinik ja Rudolf Lipp andsid teatri-sõpradele
hea võimaluse jälgida ees­ti
vilunud näitlejate võimeid, mis' oli
värskendavaks elamuseks, kuigi ka
eestlaste amatöörnäitlejad osutavad
suurt andekust ja täidavad oma osi
hästi, nii ka kõneall oleval etendu­sel,
kus Johannes Kappelit kehastas'
Jaan Lents ja teisi osalisi Anne Liis
Tüll, Merike Teene ja Robert Raag.'
„01eksin laululind" kordusetendus
toimus reedel ja nii oli neljapäevase­le
pensionäride peole siirdunuil või­malik
ka Eesti Rahvusteatri Kana­das
etendusest järgmisel päeval veel
võimalik osa saada..
::-.V '^ '^ '
Pensionäride pidu Eesti Majas.toi­mus
tulvil, täis saalile, selle avas kor­raldaja
dr. Ä. Massakas ning tervitu­si
andsid edasi Vancouveri Eesti
Pensionäride Klubi esimees Albert
Kurg ning New Yorgi Eesti Seniori-de
Klubi juhataja Meta Mäekask,
Kavalist osa pensionäride peol sisus­tas
Kadi Karist populaarne lavastus
„Käbaree" Jaak Kukke muusikaga:
oma jijba kolmandas, kergelt muude­tud
variandis. Lõbus, värske ja pi­kantne
etendus andis järjekordse
j tõendi lavastaja leidlikkusest, fan­taasiast
ja andekusest, mis avaldub
juba ainuüksi kavalehel oleva teksti
vallatuses. Nii näiteks loeme seletus­test:
Tore „orkester" — Rene Ufer,
tragi kõrtsmik '— Uve Sillat, kiire
kostüümide valmistaja : ~ in „e
Kask, kuulsad koreograafid — ju
laine Konselman, Carol Ward, ande­kas
valgustaja — Arvo Kaskla..
Kava ise algas sellisena: ;„Mis mõtet
istuda üksinda toas?" (soolo Kad
Käristilt), järgmisena, „Jänku istus
taas sisse murdma, koos kojumine- . ,
kusa ja jõudujagavatelt ning kinni- noortele vanu eestirahva/ja esiisade
tust andnud Eesti Päevadelt lahku- ~ kombeid. Õpetati eestikeelt, selgi-tati
alkoholi ja suitsetamise pahesid.
misega.. J. S-gi
Juubel iball toimus õhturiietuses
ja leidis aset Hyatt House hotellis
Los Angelese International Airnorfi
lähedal. Elegantse, ja hästiõnnes<li­nud
balli korraldas .Asta Anderson,
osavõtjaid õli 602. Motelli juhtkond
saatis A./Andersonile hiljem tänukir­ja
hing Bruno Laanele öeldi, „we
haven't seen such a nice erowd for a
lons time". Juubeliballil anti üle
EOLL lipp uuele esimehele Eino
Möksile ja eeskavalises osas esinesid
sopran Anne 'Niitme-Relyea ning
Heinz Riiväld. Lipu üleandmise tse­remoonia
juures ütles B. Laan, et
„Ees.ti Päevadele;tuleme me kui eest­luse
altarite. XIV Lääneranniku Ees­ti
Päevad polnud üksikisikute töö tu­lemuseks,
vaid,kogu Los Angelese or­ganiseeritud
eestlaspere võttis sellest
innustunult osa. Tänu päevade õn­nestumise
eest kuulub kõigile kor­raldajatele
ja esinejatele, kes teiste­legi
jagasid vaimustust ja inspirat­siooni".
XIV Lääneranniku Eesti Päevad
on juba selja taha jäänud. Käesolev
ülevaadet anda tahtnud kirjeldus po­le
kaugeltki kõike ka möödaminnes
saanud puudutada. Palju jäi nimeta­mata
— näiteks regis^reerimistoim-konna
äärmiselt hästiorganiseeritud
töö Aita Soovere juhatusel, üle 40 re
gistreerija jä informatsioonide jaga­ja,
neist suur osa noored. Nimetama
ta jäi majutustoimkonna juhataja
Sirje Vitsuti õlul lasunud ja hästi
sooritatud töö, nimetamata jäi veel
palju muudki, näiteks ka Loyola Ma
rymount. ülikooli teadetes LMU
News ilmunud heatahtlik pikem kir­jutus
eestlaste suurüritusest, mida
nad omalt poolt 60-le lehele edasi
saatsid. Kokkuvõttes aga, XIV Lää­neranniku
Eesti Päevad õnnestusid,
tõid uusi ideid, võimaldasid sügava­mat
eesti rahvuskultuuri avaldustes­se
süvenemist/ esitasid mõjuvaid
teid valis või tlusliku töö jätkamiseks,
tõid meile uusi sõpru ja sidusid uue,
tugevama eestlasliku tundega ühte
päevadest osa võtnud ja eesti vaba­dusele
ning eestluse eripalgele pü­hendunud
noori kui ka vanu.
H.E.
Hamiltoni efröil
grupid televisioonis
Juuni kuu alguses avanes Hamil­toni
etnilistel gruppidel võimalus kä­sutada
Cable 4 TV saatejaama Oma
uudiste levitamiseks. „Cultural Ca-lendar"
programmi all. Nimetatud
saade on keskvalitsuse poolt finant­seeritud
ja ei maksa midagi rahvus-gruppidele.
Eestlaste osas võttis pro­grammi
läbiviimise omale Hamilto­ni
Eesti Võitlejate Ühing Endel Lin­da
ja juhtimisel. Uudiste kogumisel
on kaasa aidanud F. Koger ja A. Voo­de.
Uudised, millised tulevad esitada
oma jõududega, on senini hästi ja
sujuvalt läbi viinud Merike Koger
eestikeele osas ja Olav Sepp inglis­keelses
programmis. Saade on kell
7.30 igal neljapäeval ja tuleb korda­misele
kell 8.30 reedel ,,Cultural Ca-lendar"
nime all.
Senini on programmis olnud Seed-rioru
areng, viimane Suviharja pidu
koos valguspiltidega; Kodakondsuse
küsimus Nõukogude Vene uue sea­duse
jõustumisel jne. Eestlased, kes
on huvitatud sellele: tööle kaasa aita­ma,
kuni selle, aasta lõpuni.
1980 aasta sügisel oodatakse aga-uuesti
suurt hindade tõusu, mille
peamiseks põhjustajaks on kütteõli
hind ja elekter. Samuti maailma
suurem nõudmine loomaliha ja vilja,
järgi.
A . ; : ^ ; ' / - ^ .• . /
Põllumajanduse eriteadlased hoia­tavad,
et Kanadas võib tulla uuesti
„Kanasõdä". Seda põhjustab praegu­ne
kanade üleproduktsioon. Olukord
on umbes sama- kui oii seda11960 aas­tatel.
Järgmisel kuul peaks selguma.
|kas on.võimalik tagasi hoida .kanade
jüurdekasvatamist, et hoiduda sa­mast
olukorrast, kui oli see 10 aas­tat
tagasi. •';.
Kõik provintsid on lubanud kana­de
vähendamist. Turu ülekoormatus
ön põhjustanud hindade alandamist
ja nende muutumist pole oodata en­ne
oktoobrit. Aga kui turule saatmi­ne
toimub samal hulgal, võivad hin­nad
veelgi langeda.
Madalad hinnad on mõjunud pak­kimise
ja ümbertöötamise firmade
kasumile. Kasvatajatele makstavad
hinnad ei ole muutunud. Kõik pro­vintsid
väi j,aarvatud Alberta ja. New­foundland
kuuluvad; turustamise
ühingusse milline määrab kasvata­miseks
lubatud arvu. ; /
Hans Kivi
Jumäbfeenisfus 5imco@
jüpve ääres
Aastast aastasse on toimunud ju­malateenistused'
Simcoe järve kaldal
perekond A. Randsalu kodu juures,
kuhu ka möödunud aastal arvukalt
palutakse teataja E. Linda ja | kaasmaalasi kogunes oma suvilatest
Kõnelejaiks sümpoosionil olid Toi­vo
Raun, Jaak Treiman, Rein Taage­pera,
Mare Taagepera, Heino Jõgis
ja Eva Epp Raun. Kõik ettekanded
olid erakordselt sisutihedad; faktide­le
tuginevad ning asjalikud ja seal­juures
ka kantud sisemisest inspi­reerivast
kvaliteedist.; Eriliselt mõ-mõjuie.
Urmas Kärneri laulule kitar- iu^pääsev oma erakordselt aktuaal-rimängu
saatel, „Eidekene ketrab, & teema poolest'oli dr. Mare Taage-heietab
lõnga" järgnes rahvapilli-meeste
esinemine Seattle'st, mille
juhiks ja hingeks oli pikas mustas
kuues ja kõrges torukübaras Jüri
Eenmaa, kes vaheldumisi mängis
viiulit ja suurt sopilist-jiurgelist to-pera
rikkalike tabelite ning illustrat
sioonide abil toimunud ettekanne
teemal „Soviet Energy Crisis and Es
tonian Environmental Problems"
mis juhtis tähelepanu sellele, et väi­kese
Eesti põlevkivi kasutatakse
aadressil: 47 Fielding Cresc. Hamil­ton
L8V 2P3 või tel. (416) 383-0038.
Saate suhtes oleks söövitav ka saata
kirju Mr, Andy Rock c/o Chahnel 4
143 Hester Str. Hamilton Oht. Vii­mane
on programmi korraldaja ja
rahvusgruppide: huvi ürituse suhtes
annaks sellele jätkumise võimaluse.
Praeguseni on saatega ühinenud pea­le
eestlaste veel lätlased, hiinlased
ja filipiinlased.
imulikkoiivere
lähemalt ja kaugemalt. Sel aastal on
jumalateenistus pühapäeval, 19. au- '
gustil kell 12 päeval. Koraale saadab
orelil hr. G. lital. Jumalateenistuse
järele on einetamine, mille korralda­vad
Toronto Kolmainu koguduse
Naisringi liikmed. j
Perekond Randsalu kodu juurde
pääseb Oro tee 9-daga, pöörates
maanteelt 11 paremale järve poole,
kuni teetähis juhatab A. Randsalu
juurde.
Teeme uusi Ja parandame vanur,' sa­muti
suvilate katuseid.
" Helistada tel. 699-5295
an
powtiiewn wooSs Ar
9 Qüeen St. E. Toronto (Yonge juures) - r Tel. 368-50111
Meil on rikkalikus valikus importeeritud longu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks/ heegeldamiseks, tikki­miseks
ja sõlmimiseks (macrame).
HUVITAVAID MATERJALE . KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA rfc Kanvaa mitmes värvis Jr
Avatud: esmasp.—kölmap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30—4.
Meie teine M: 674 Broadyiew Ave. T o r T e l . kell 3—5 p.l.
Eesti Vabakoguduse ja Evangeelse
Koguduse korraldusel toimus ühis-laager-
konverents 2. augustist kuni
6. augustini E. Viigi talus, Muskokas.
Seekordne konverents oli viieteist­kümnes.
Laagerkonverentsist võttis osa
rohkearvuliselt kaasmaalasi. Külalisi
oli Austraaliast, Euroopast ja Ühend­riikidest.
Et enne ühisiaagert-samal
nädalal oli samas noortelaager, siis
andsid noored oma kohaloleku ja
lauludega jumalateenistustele noo­rusliku
värskuse. Jumalateenistust
kaunistasid ühendkoor, duetid J. ja
E. SÖderholmilt ja sooloalulud V.
Krabi ja E. Kajak. Konverentsil kõ­nelesid
jutlustajad K. L, Marley, M.
Marley, E. Kiil USA-st, E. Saraoja,-
A. Laur, H. Söderholm, A. Svahtes-son
j.t. Kanadast. Klaveri saade ju­malateenistustel
C. Kipper, T. Alfred
ja V. Krabi, ;
Laagri motoks oli lipuväljakule
heisatud lause: „Jeesus tuleb,
lõpeb armuaeg."
Laagriüldjuht oli juti. E. Saraoja
ja V. Taev.
Suure panuse laagri ühistoitlüsta-miseks
andsid T. E. Vabakoguduse
naispere/pälvides kõigi kiidu ja tä­nu.
Vaimulik mõju laagrist osavõtjaile '
l^sti Kunsfide Keskus®
liikmed Edmonfoni
1. augustil sõitsid Edmontoni Eesti
Kunstide Keskuse liikmed, president
Stella Kerson, Ilma 'Anjas, Anne
Tüll, Karen Viinamäe ja Uno Ra-mat.
Nad võtavad osa seal Heritage
Däy'st ja külastavad ka väiksemaid
j Eesti keskusi.
Juba esimesel päeval juhtusid nad
autoõnnetusele. Uno Ramat, kes oii
ettenägelikult kaasa võtnud esmaabi
kasti, oli saanud tule kustutada, sel­lega
päästes mitme inimese elud.
pea
, C.
Ants ja Stella Kersoni suvilas toi­mus
Eesti Kunstide Keskuse laien­datud
juhatuse jä muüsikakonve-rentsi
administratiivkomitee suvine
juulipäev.. Külalisena võttis osa
Rootsist kpnale sõitjiud Maria Kiisk;
kes kuulub Esto '80 komitee koossei­su
ja Multilingual TV eesti kavade
produtsent Peeter Kiviloo:
Maria Kiisk võttis ühenduse Eesti
Kontsertb.ürooga läbirääkimisteks
noortekontsertide korraldamiseks
Stokholmis Esto '80 ajal. :
oli ülesehitav ja väljudes laagri mil­jööst
koduteele jäi mõttesse liikuma
soov, kindlasti tagasi järgmisel aas­tal.