Meie Elu = Our life, February 24, 1978

              O •
(1463) 1978^ „Meie Elu" nr.
RRO
REEDEL, 24. - FRIDAY, FEBRÜÄRY 24
Tallinnast Päästekomitee
saadetuna jõudsid Eesti iseseisvuse
manifestf tekstid Pärnu ja Viljandis­se
õigeaegselt, kuid Haapsalus olid
juba Saksa üksused. Manifesti Tar­tusse
viimine oli usaldatud Karl
• Ast*ile, .• .y
Liikusid ainult sõjaväe rongid. Ast
tõmmanud erariietele peale soldati
sineli, vormimütsi pähe ja nõgise sel­jakoti
selga} köüs. kasukas.- Pääse­nud
22. veebr, täiskiilutud rongile,
istunud vaguni nufka,; Püssimehed
sundinud vedi|rijühi. tegevusse,- rong
hakkas, liikuma. Tapal, seati- uus rong
kokku, viieS: eesli sõjaväelasi.lõuna
poole/ kuna Vene .sõdureid pagenud
massiliselt • Peterbari,suunas." Kuigi
Tartu oli vabanenud, ei pääsetüd
teel Peterburi põgehe^^atest punas­test
läbi, seda just Tapa ja Tartu va-
'hcl. Kuna Jõgeval olnud juba Saksa
sõ ja väe lasi, polhud.; Äs t i 1. lootu s lk i
. Tartusse jõuda. ; ;.•
Samas rongis Tallinnast sõitnud'
ka Peeter Põld, kaasas manifesti tei­send.
P. Põld jõudnud küll. Tartus­se,
kah juks liiga liii ja selleks et ma­nifesti
avaldada... •
SAKSA OKUPANTIDE
: TARTU JÕUDMINE •
Karl Ast — pidi tooma Eesti Vaba­riigi
väi jakuui.qtamise manifesti
Tartusse. Oli sotsiäälrevolutsionäär,
Maanõukogu, Asutava Kogu ja Riigi­kogu
liige. Tuntud kirjanikuna ka
vastunime- Karl Rumor all.
Teatavasti jõudsid esimesed Sak­sa
väeük.-iused Eesti mandrile juba
18. veebruaril. TarlU; raekoja ette
jõudsid Saksa sõjaväe üksused pü-hapäe\'
al, 24. veebruariM918;. aastal.
.Nüüd on. sellest 60,aastat- möödu­nud.
Neid; ridu kirjulades, ei mäleta
• enani kõiki üksikasju, küll aga üld-muljeid
veel selgelt. Olin süs:vl:3-aas-
• lane. Tartu sakslased. baitlased tead-sici.
24. veebruari hommikul Saksa
üksuste saabumisest lõenäo.liselt ju­ba
varem. Seda näitas nende.kogune-mine
raekoja ette. jMeie elukoha
naabruses, Kivi tänaval elunes ka
mitmeid saksa :pcrekünd.i'; Sel hom-m
i ku 1 oi i • märga ta nende 1 iikumlst
pidulikumas riietuses. - Seadsin ka
oma . sammud kivisilla • poole.- Juba
sillalt oli märgata raekoja; esisel
inimhulka, enamiküsj mustas riietu-^
- ses eraisikud;; .seal oli sõidukeid, sõ:
jamasinaid, hobuseid. > .--
•pii peetud juba väÜjumalateenis-tus
sõjaväelastele Tar.tü Jaani kiriku
p a st ori- W i 11 r ock i poo 11. E es 11 li p u
olid Saksa sõjavälelased raekoja tor­nist
maha võtnud ja Saksa riigilipu
lehvima asetanud. (See oh/päev, mil
Tallinnas! aVaidüti Eesti iseseisvuse
manifest. Kahjuks saadi sellest Tar­tus
alles hiljem tc^ada.': •
Qli süngvõitu talihommik, püha-hõlmadega-
kasukas seisis ta raekoja
ees kõrgemal •.„poodiümH",.tõenäoli-.
selt sõjaväe: suuremal sõidukil- Õige
hoopleva, võidurõõmsa naeratusega
ülemeelikus ilmes; kätega zhestiku-leerides
ta- vahetas tervitusi, vestel­des
ümberolijate. Tartu; sakslaste
esindajatega.,: Tõenäoliselt oli ta;'kõr­gem
sõjaväelane/ tal võis ka ohvit­seri
munder olla kasuka all. Teda
ümbritsesid sõjamehed "kiivrites, ku­na
/eespoolt ümbritses teda -Tartu
sakslastest inimmiass, ^ eriti palju
;keskealisi- ja. vanerpaid daame mus­tades
kübarais. „schleieritega", jät­tes
teatud määral matuseljste ilm^.
Voürlsõidukeid - ümbritsetud sõdu-reist
oli näha tänaval Mannteuffeli-nimelise
hoone esisel. •. ;
- Kohal olnud väeüksuse komandat,
kolonel-leitnant, tõenäoliselt eelkir­jeldatud
isik teatanud, et nad on tul­nud
-Eestisse.; Saksa keisri käs
.maad - .vabastama, avaldanud arva­must
et Eesti-Liivi j a Kuramaa yars-ii
ühinevad Saksamaaga. Ühtekokku
' ' o l i kogunenud nn sõjaväelasi ja era­isikuid
vast paarisaja ümber. Oli ka
lühisõhavõtte ja hüüdeid. Teatavasti
ei lubatud .Tartu^ linnapeal J. Kriisal
sõnagi ütelda. ;
Tartu Suurturu avarad kõnniteed
on ; suurte SLiridmuste puhul 'olnud
tulvil rahvast rõõmsas meeleolus.
Suurturul suure rõduga „Mannteuf-f
eli" ma j a ees, kuhu asus. Saksa; .vä­gede
staap ja komändarituur. Linna
valitseti karmilt;: majadele tänava-nürkadef
kleebiti liikumist pii'ravad
käskkirjad, relvade .kandjaid ähvar-.
dati surmanuhtlusega. Tartus algas,
,,käsin-keelah" „ajäjärk.: Isegi seesu-
, guse tõsias j a j a ähvarduse puhul ei
puudunud rahva hulgas huumori-joont,
reageeriti ütlusega:
keelan, poon'jatasen". .
..Postimees" allutati kohe. tsensuu-.
rüe, iseseisvuse manifestist ei tohti­nud
keegi teada ega kõnelda. „Dor"
pa.terZeitung" hoiatas:- „Lõpp on ju-tuTEesti
iseseisvusest/maksab ainult
•võitja õigus'.'. Kella 6 õhtul kl. - 6
hoirtmikul oli tänavail liikumine kee­latud.
Toidupuudus piinas elanikke: •
suhkur kadus müügilt, leib läks:nor-;
mi-süsteemile, muudest toiduaine­test
kõnelemata/ - •
Saksa; ajalehe räuskav loon mõ­nitas
fanaatihsi uskujaid, et 'Inglis­maa
Eeslit Moskva' eest -kaitseb,,
unistus omariiklusest tulevat maha
jätta. :01i ilmne, et.,Saksa okupandid;
püüdsid Eesti iseseisvuse : mõtteid
igati sumbutada. Kevadepoole van­gistati
mitmeid, kes; julgesid Eesti
iseseisvusest • kõnelda. Taliinnas
teostati vastupanu sumbutaniiseks
Eesti kandvamate tegelaste, arretee-;
rimist, —. : K . vPäts,-: K. • Koonik,' J.
•4-1 ^ .0
e
Of} '2
S «J: •.-rs cfl
W 0 •H T
u (y
a •
-§.S
- «1
'• Vi.
tr* Ä
0
Taiveperioodi hinnad kehtivad
15. 9.-SI. 5. väljaarvatud ÄPEX) ÄPEX talveperioodi hinnad i< 9.^SL 5.
923
APEX: ekskursiooni etteöstuhind kehtiv 14—45 päeva, 1. 10. 77—31. 3. 78
Viims, J. Raamot. Teatavasti arre­teeriti;
Pärnus nianifesti yäljäkuulur
laiad juba järgmisel päeval; '
• Eestikeelne kirjasõna: pandi valju
tsensuuri alla. Tartu ülikool korral­dati
ümber saksakeelseks Saksa, rah­vusest
-õppejõududega, Kooli poliiti­kas
õli kavatsusel lilaluslik saksasta­mine.'
•
Sakslaste 1-üüasaanüne.liiänerind^^
;ja Saksamaal puhkenud revöiütsio.o-
•ni tõttu lakkas ka. - Eestis okupat-:
sioon. Eesti Ajutine VaUlsus astus
1,1. novembril taas avalikult tegevus­se.
Järgnes asutiste ülevõtmine' oku­patsiooni
-võimudelt. Tartus, lõüna^
rindel teostus okupatsiooni lõpeta­mine,
lepingu sõlmimJsegaEesti Aju­tise
Valitsuse ja Saksa peavohhiku,
A. A. Vinninguga..
Herbert Michelson
lillllilIlilllll!IIIIlll!l!!lllliili!iillliiitllllin
.„MEIE; ELÜ'; -talituses.: .on..
müüsil kõik paguluses ilmü^
nud ilukirjandus ja suures va-
Ekstra/jõululennud Montrealist Helsingi 21. ja 26. detsembril. Reserveerige endale koht APEX-len-
•'dudele õigel ajal, kuna kohti on ainult'pnratult saadav ! /; • : -/.
/: KÜSIGE SÕIDUÄEGU OMA-REISIBÜROOLT Või: OTSE FINNÄIR'iir. -
TORONTO
8 Kingast. E.
;M5C iB5-":v :•;••• ;^
Tel. (416) 362-1511;
Reserveerimiseks:
Tel. (416) 869-1053
MONTREAL: ;.:'
625 President
Kennedy Ave.
H3Ä;1K9 - / / / ^
Tel. (514) 282-1173
Reserveerimiseks:
Tel. (514) 879-1752
Reservatsioonid väljastpoolt Torontot ja Montreali teha Järgm Guelph,
Hamilton, Kitchener, London, Ottawa, Sault Ste. Marie, St. Catharines, Sudbury, Thunder Bay,
Waterlpo & Windson Küsige oma keskusest alloleval numbril, mis on> teile tasuta. ZEKlItH 1-3720.
Hinnad vajavad valitsuse kinnitust.
I!lll!illllllilllll|[||llililllll!lllilllllilll!iiillilllll[|llllllilllill}i)i
paev, 2-k veebruaril 1918. Kulm, u d u - , . - 1 1 •• v t - ii
, V , 1 n • V -p • .Kahluks sel süngel hommikul oldi
•ne, lanL^.es ka lumehelbeid. Esimesed
Saksa üksused ^olid kohale jõudnud;
neid saabus päeva jooksul rohkesti
juurde. Peatusin: Ivüüni (Võidu) la-na\
a nurgal vähemalt pool tundi,
kuulates ja_vaadates kõike mis sün­dis
Raekoja esisel ja Suurturul. Au­tos
i d, sõ j aväe sõidukeid oli juba õige
mitmeid saabunud koos sõjaväelas­tega
mundrites ja kiivrites. Ka ho-:
buseid oli. Mõni kahur ja kuulipildu­jaid
ratastel oli seal mitmeid.
iVleenub selgelt too keskne kuju,
kogunenüist• ümbritsetud preisi tüü­pi
kitsehabemik, tukev pikk: ihiees.
Pikas heledamas n^^hkses laltitiste
Läinud aastal loodi Eesti Tõlkefon-eraldatud,
reas harveridatult kõnni-' dl juurde Robert Teene mälestuseks
teedel tosiilmehstena, ei - tervitusi tõlkeauhind, mille esialgse majivn-ega
vähematki kaasaelamist. Päeval, j dusliku aluse panid kokku lahkunu
mil Eesti iseseisvus Tallinnas ja.mu­jalgi
väljakuulutati; võttis vana Tar­tu
vastu võimukandjad tõsiilmeliste-lesk,
sugulased ja leinavad sobrad,
andes lillede jasurmaküulutuste ra­ha.
Eesti Tõlkefondi kasutusse,
na ^ajutiseks varjule pugenud ja „jal- / Eesti Tõlkefondi juhatus otsustas
ga lasknud" puhaste vägivalla valit­sejate
asemel Saksa okupandid,
teadmatult mida aeg võib kaasa
tuua.
:-KEEI:ÄN'':AJAJÄRK:
Linna.seati üles kahurid ja kuuli­pildujad
. ning valvepostid seisid
WXBS. Tartu Ülikool 1924. aastal.
seda esmakordset ja eeskujuna .kõr­gesti
hinnatavat tegu meie kultuuri­elus:
jäädvustada Roobert Teene ni-^
melise tõlkeauhinna loomisetia.- Kü­na
soome ar.mee vabatahtüktija suü^
re hõimusõbra Robert Teene idealis
mist/kantud noorus pärast. Tallinn.^
Poeglaste Konimertsgünmaasiumi
lõpetamist möödus just ;:Soomos ja
Rootsis/, siis, antakse tlobcrr Teene
nimelist tõlkeauhinda Eerti Tõlke-fondi
poolt tunnustusena silmapaisr-vaile
tõlkijaile; Ices on viinud oma
tööga eesti kirjandust soome ,jä
skandinaavia keeltesse. Auhinna suu­rus
ja selle -väljaandmise sagedus
olenevad .tulevikus laekumistest Ro­bert
Teene nimelisse tõlkeauhinna
sektorisse Eesti Tõlkefondi juures.
Eesti Tõikefond (millele pandi
alus Arved: Viirlaiu poolt oma ro­maani
Graves Without Grosses hono­rari
annetusega) on otsustanud Eesti
Vabariigi 60. aastapäeval väi ja anda
esimese Robert Teene nimelise tõlke­auhinna.
Auhinna suurus on 11000
jä see on määratud mag/Martti Rau-halale
kui kõige silmapaistvamale
eesti kirjanduse tõlkijale viimase 17
aasta jooksul. •
Mag. Mariti Rauhala^ kvalitoeisel
ja elaval soömendamiser on ilmunud
järgm.ised eesti autorite tööd:; Ilmar
Talve, Juhansonin matkat, 1961; ;Her-bert:
Salu, Eduard Vilden historialli-set
romaan.it, 1964/Ärvo Mägi, Virbn
kirjallisuüden; historia, 1965/;ÄrVed
Viirlaid, : Ristittömät . haudat, 196.8;
.Oskar Luts, Arno ; ja kumppanit,
1973/ Aleksander Warma, Lähettilää-na
Suomessa,:.1973; Mats Traat, Viisi
tänssia, 1976, •: ^
Loetelule; lisandub: arvukas hulk
Ivar Ivaski, Raimorid Kolk'i, August
Sanga, Minni . Nurme,: : Paul-Eerik
Rummo ja teiste luuletuste tõlkeid
ning artikleid jä arvustusi eesti kir­jandusest
• soome ajakirjanduses..
Esimene eestlaste poolt korralda­tud
„suusaton" algab Morningside
Pargis Scarboros pühapäeval, 5.
märtsil kell II. Osavõtjate poolt kor­jatud
toetused lähevad uue ambu-lants-
ehituse otstarbeks.
; Spna„suusalon" on tuletatud ing­liskeelsest
' „\valkathon" ja „skiä-thoiV''/
Selhseid. tegevusi on juba aas­taid
kasutatud .heategevate ürituste
toetuseks, kuid neid ei, ole teatavas­ti
veel. esinenud eestlaste tegevuses.
Mõte on, et suusatonist osavõtja pa­lub,
mille osavõtjatelt — kas eestlas^;
lell või kanadlastelt toetust;- Sum­maks
on 500 urhbes 1 km pikkuse-lü­hema
ringi sõidu eest ja.|1.00 umbes
5 km pikema ringi eest. Ka suure­mad
toetussumniad on teretulnud.
Tüetuslubadused 'korjatakse leviita-lud
blankettidele või antakse korral­dajatele
suusapäeval oma tehtud
märkmed,: kus .tähtsad : on toetaja
nimi, aadress ja. summa. Raha korja-takse:
hiljem kokku. / , /
Uue ambulantsi järele on suur va­jadus.
Iga päev tehakse suvekodu
kestvusel umbes 40.visiiti laagriõe
juurde, keskmiselt 1—3 last ööbivad
ambulantsis ööseti kas jälgimise või
karantiini põhjusel, ning- 5—6 last
nädalas viiakse õe poOlt -kohalikku
haiglasse, tavah selt vaid lühi visii­diks.
Laagrit külastavad eesti arstid
on tihti annetanud oma aega kjjha-pealseks
laste järel vaatuseks vastu-võtteruümis
ja on sellega vältinud
mitmel korfal tulitavat haiglasõitu.
. Praeguste probleemide hulka kuu­luvad
puudulik putukate-kaitse, puu­dulikud
nakkushaiguste: isoleerimis-võimälused;
puudulik ooteruum, ja
puudulikud: rohtude hoidmi§^^õima-hised,
Et olukorda parandada on ju­ba
möödunud suvel meditsiinilise
•personali poolt tehtud- külaskäike
teistesse laagritesse lõuna-Ontarios,
et tutvuneda paremate lahendustega.
Qn ka ;uuritud sellel te.emal ilmuvat:
erialakirjandust ja tulemusena: on
nüüd vai minud arhitektiplaa.ii, mi11 e
pisiasjad on juba sõelunüsel kasuta­jate
poolt. Kuna sõna„ambnlänts"
tundub liiga külm. j>a küiniline ja
„ešmaabipuhkt". on ebatäpne, on esi­algse
ettepanekuna uue ehituse ni­meks:
soovitatud „Plaastri • Plats".
Ehituskulusid loodetakse, all hoida
talgulööde läbi. Kulusid tuleb shski
palju ja osaliseks abiks pöördutakse
lahkete toetajate poole.
Suusatonist loodetakse osavõttu
Eesti Šihtkapitalile Kanada..s saa» .
bus aastavahetusel elavnenud ;laeku- ^
miste hulgas seniste annetustega võr
r.eldes kõige suurem summa —
S13,500.*' Selle erakorralise 'toeluse
tegi aiandus teadlane Aleks Haava­ni
itOwen Soundist,..k"''/ kogupanus
meie^ rahvusliku töö ja kuhuurilisc
tegevuse toetamiseks .Eesli Šihtkapi^: -
talile- Kanadas ületab nüüd juba •
130,000, , / • ' ^ // " • •
Esialgsed •kokkuvõtted näitavad, et
laekumised Eesti Siht kapi tali le Ka­nadas
On viimasel .tegevusaastarku
•junemas ligemale kolm korda suure- ,
maks kui .aastal enne, seda/ :Eesti
Sihtkapital Kanadas kaudu, on seega -.
lühema, kui nelja: aasta: jbok.iul lae^ /
kunud eestluse kõigi alade eiasiaren
damise jameie ühiskonna niajan.duv
likü ; aluse : kindlustamisek 3 üle
162,000.\i'.:, / - • ^ , : : : ; : ; : /
Rahalistele annetustele lisak:-; võib:,
Eesli Sihtkapital Kanadas juba nüüd
arvestada suurema arvu tes.lamenti-dega,
mille kaudu meie meeste ja
naiste raske töö tulemusena muret-selud
kinnis- ja teised varad ningpä/
randussummad suunatakse eestluse
tegevusaladele Eesti Sihtkapital K a - /
nadas ;kaudu, ärakasutades seaduse-päraseid
tulu- ja pärandimaksu soo­dustusi.
Senini teadaolevaist on siin
paljude poolt; ükskõik mis vanuses- tegemist suuremate väärtustega.
Päev on mõeldud niõnusatuuripäe-vana
ja mitte võistlusena. Rajad
peaksid tulema siledad ja hästi sis­se
sõidetud Plaastri Platsi personali
poolt' Väikelaste lõbustamiseks on
ka ette nähtud lastesõim kelgumäel,:
et vanemad saaksid ise suusatada.
Tuleb vaid märkida, et kohapealsed
tualetid on talveks, kinni pandud. Va­jaduse
korral tuleb sõita läheduses
asuvasse: õstutsentrumi. Toidu eest
muretsevad osavõtjad ise, kuid mah­la
pakutakse korraldajate poolt.
Kui ilm või lumeolud ei luba/jääb
suusaton :; ära. .Informatsiooni selle
kohta on saadaval telefoml 481-9186.
melise tõlk'eauhinna zhürii (koossei­sus
Antoni; Truuvert; esimees, Ilme
Teene, Urve Karuks, Hannes Oja-ja
Arved Viirlaid) on - teinud- oma otsu­se
üksmeelselt:ja soovib mag. Mariti
Rauhalale Õnne ja edu tema tuleva­ses
tõlketöös eesti kultuuri ja kir­janduse
vahendajana meie hõimüde-
(J. Säägi kogust) Eesti Tõlkefondi Robert Teeiie ni-: le Soomelahe põhjakaldal
Peale Hanno Kompuse Mälestus- •
, mis moodustati Eesii Sihtka­pital
Kanadas juurde Hanno Kom­puse
edukalt - levinenud teos: „Kus-tutamata
nälg kunsti järele..."
müügi- summadest Rahel Olbrei.
Kompuse algatusel, on Eesti Sihtka­pital
Kanadas juurde loomisel' või
arutluse all Eesti Noorsoo Kasvatu­se
Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi
Mälestusfond^Johannav. Pätsi Mäles­tusfond
ja Koolifond./ .
0 0 Ic
Saksa televisiooni Kagü-Säksa pro­grammis
.näi,dati 9. veebr. WilUam
Weintraube romaani järgi 1974. a.
Kanadas vändatud filmi saksakeelse
tiithga „Äus Liebe links'' (armastu­sest
pahempoolseks), üheks kandva­maks
peaosaliseks oli eestlanna Tiiu
-Leek,
T.E.V.Ü. juhatus tänab kõiki, kes :
osa võtsid ühingu 25. aastapäeva juu-belipeost,
laupäeval, 28. jaanuaril
1978. a. Šurim tänu üksiki si kuiele jä
organisatsioonidele, kes - iahkelt an- ,
netasid loterii heaks: Eesti Abista-/
miskomitee, -Rahvuslaste Kogu; La-ter
Insurance,^ R:atas Optical,. Blau-hut^
Portselan, Rooneem's. pagariäri,
Poko's:Meat. j ;
Täname peokõnelejat ksv. H. Kore
ja pianist P.Tarnmearu,,: :
y , /^^: ra^ /: