Meie Elu = Our life, February 24, 1978

              2 REEDEL, 24. VEEBRUARIL - FMDÄY, FEBRUÄRY 24 ,,Meie Elu" nr. 8 (1463) 1978
Brs>
Vastavalt Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas (EKN) Valimiste Peakomi­tee
otsusele 15. veebruarist 1978. a.
kuulutatakse käesolevaga väi ja Eest­laste
Kesknõukogu Kanadas 10.
koosseisu -valimised, mis on kavan­datud
20. maist kuni 5. juunini 1978.
Valimistel omab hääleõiguse iga
Kanadas elunev eestlane, kes vali­miste
tähtaja viimaseks päevaks on
saanud 18 aastat vanak^ ja kes Vali-miskorra
kolii^selt on' võetud EKN
valijate nimekirja.
Hääleõiguslike kohta andmete saa­miseks
pöördub EKN Kanada eesti
prganisatsioonide ja koguduste poo­le.
Et kindlustada võimalikult täie­liku
ja täpse valijate nimekirja koos­tamist,
on iga hääleõiguslik palutud
end ise registreerima. See kehtib eri­ta
nende kohta, kes viimastel aasta­tel
on muutnud elukohta või saanud
18 aastat vanaks. Isikulised andmed
(nimi,vperekonnahimi, vanus ja aad­ress)
tulevad saata EKN büroole
aadressil; Estonian Central Council
in Caiiada, 958 Broadview Ave., To­ronto,
Ont. M4K 2R6. Igal hääleõ^
guslikul eestlasel on õigus EKN bü­roos
kontrollida enda võtmist vali­jate
nimekirja, i
Kandidaatide ülesseadmine toi­mub
ajavahemikul 24.'^ Iveebruarist
kuni 3. aprillini 1978. a. järgmise
korra kohaselt J
Kandidaadiks võib üles seada igat
Kanadas alaliselt elunevat eestlast,
kes on võetud EKN valijate nimekir­ja
ja kes 3.* aprilliks 1978. a. on vähe­malt
23 aastat yank Kandidaadid
esitatakse Valimiste Peakomiteele
vastava esitamiskirjaga, millele on
alla.kirjutanud kandidaadi esitaja ja
vähemalt viis soovitajat, kes kõik
peavad olema võetud valijate riime-
Idrja, Kandidaadi esitaja allkiri esi-tamiskir
jal peab olema tõestatud Va­limiste
Peakomitee liiki|ie, Valimiste
Peakomitee poolt volitatud isiku või
kohaliku Eesti Seltsi juhatuse liik­me
poolt. •
Soovitajate allkirjade õigsust kin-üitab
esitaja oma allkirjaga esitamis'-'
Esitanf|isku1 peab sisaldama
.1
kandidaadi kirjaliku nõusoleku kan-idideerimiseks.
Koos esitamiskirjaga
tuleb tasuda kolmkümniehdviis dol­larit
toetusena valimiste läbiviimise
kuludeks.
Postiteel saadetud esitamiskiri loe­takse
õigeaekseks kui ta kannab hil-üemält
3. aprilli 1978: a. postitemp-lit.
-
^sitamiskirja vormid on saadaval
EKN büroos ja kohalike Eesti Selt­side
Juhatustelt.
Valimiste Peakomitee kontrollib
esitamiskirjade ja ülesseatud kandi­daatide
vastavust Valimiskorra säte­tele
jk liõuab esitajalt võimalike
puuduste kõrvaldamist. Kui puudu­sed
määrattid tähtajaks pole kõrval­datud,
tühistatakse esitamiskiri.
Peakomitee koostab lõpliku kandi­daatide
nimekirja ja avaldab selle
kohalikes eesti ajalehtedes üldiseks
teadmisekis.
Iga kandidaat võib saata oma esin­daja
Peakomitee koosolekuile. Esin­daja
isik peab olema määratud kan­didaadi
esitamiskirjas või tehtud
teatavaks hilisema kirjaga. Esindaja
ei voi olla ise kandidaat ja ta omab
Peakomitee koosolekuil sõnaõiguse.
Kõik kirjavahetus ja asjaajamine
Valimiste l^eakpmiteega tpimub
EKN büroo aadressil: Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas (Estonian
Gentral Gouncil in Canada), 958
Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K
2R6. Tel. 465-22i9.
Valimistest osavõtt on iga vaba
eestlase õigus. Sellega täidame oma
kohustust raugematult jätkata võit­lust
vaba Eesti taastamiseks.
Torontos, 15. veebruaril 1978.
• : EESTLASTE • KESKNÕUKOGU'
: MNADÄS./. •••
: \, VÄLIMISTE PEAKOMITEE
Esimees: Ermi Soomet. Ajbiesi-mees:
Jaan Lepp. Sekretär: Roman
Marley. Liilaned: Andres Gutrnan,
Eduard Hõbe, Valdur, Isotrim, Krist­jan
Kangro, Eduard Kuuskne, Juhan
Luik, August Nõmmili, Valdek 0jäsi^
son, August Pajur, Tiiu Pallop, Jaaii
Terts. • ' • . .
0 0
(Algus^ esikülje )
- organisecTiii 8. aprillil Petrograadis
suur rongkäik ja meeleavaldus. mil­lest
üle 40000 inimese.: osavõtsid.
Kolmekümne orkestri saatel marssi-
• sid rongkäigus ka umbes .15 000 rel­vastatud
eesti sõdurit. Leh\'|isid Ees­ti
autonoomia nõudmise loosungid
: ja nõrkadel jalgadel püsiv Ajutine
valitsus otsustas (12.;aprillil) järele
. anda eestlaste sooviclele. Eesti ku-
"bermangu autonoomia seadus kinni­tati
jä anti nõusolek asutada Eesti
Maanõukogu kuhu iga. 20 000 hääle-
. õigusliku valija poolt valiti üks esin­daja.
Nii Vene Ajutine valitsus kui
ka Tööliste, ja Sõdurite iMõukogud
nõustusid laialipillatud vene sõja-
. väes teenivate sõjaväelaste koonda­misega
rahvuslikkudesse väeos.ades-se-
ja nagu hiljem selgus, oli see,väga
' t ä h t i s samm edaspidises sündmusti­kus.
Rahvaväe asutamisega pandi
alus eesti sõjaväele enne iseseisvuse
^taotlemist ja selle väljakuulutamist.
•••VENE AJUTINE-V.AJLITSUS':
'.• Ajal mil toimus Eesti Maanõukogu
; valimine ja. seffe''kokkutulek; Taliinr
: n ä s , 14. juulil; 1917, oli Vene Ajutine
. Valitsus^ tegc\-Liscs oma pr^oblecmi-
. dega. Venemaa otsustas iõja'tcgcvust
jätkata - ja Ajuiibe;'Yalitsüse- käsul
alustati 1. juuli] uul rünnakut mis:
aga ebaõnnestus.
• Juulikuu keskel üritasid Pe.trograa-d!^
Nõukogud,:enamläste.ecsivedämi'^
kukutada Aju.tine Valitsus!' AJUT
• !;!ic...Va;iisus jäi. i^üisima. ja enämla-
. scc! iüüdi;iaiali,^ning;Lenin'põgenes:
'Enamlaste arreteeriniiise;ja põgene-
• '• mise tagajärjek läks.^Nõukogudes
. ,vüim teiste pahempoolsele kätte ja
konflikt. Ajutisoi Valitsusega jätkus.
Ajutise Valususe :Süja:\'äe ülerajuha^
taja kindral :Kornilov otsustas Pet-
^Tograadi marssida mis. tekitas sega­duse,
.kuigi ettevõte ei õnnestunud.
February 24th is a day of solemn eide has been so effective that Esto
commemoration for the Estonian nians now constitute barely two
people. It is also a däy of celebra- thirds of the population in their an
tiön. On-this day, Ave commemorate cestral homeland.
what once was. On this day, we ce­lebra
te what endures and what šhall
be. Ändvvere-dedicate ourselves to
what must be.
On this day 60 years ago Estonia
wäs proclaimed an independent de-möcratic
Republic This proclama-tioh
märked the culmination of se-ven
centurieš of unrelenting strüggle
against foreign domination, a
struggle to which countless genera-tions
of Estonian men and women
had pledged heart and händ. It
märked the fulfilment of the pro-phecy
of our great warrior chieftain
Lembitu, who rode to his death in
the Battle of Paala in 1217 with the
vow that the Estoniahs would con-tinue
to fight "so long as there re-mains
to us One böy as tall as my
knee." It märked a political miracle
no lesser than the founding of Israel
by the Jewish people after 2000 years
in the Diaspora:
1918 did notappearto be an aus-picious
y^ar for the renaissänce of
Estonian freedom. Elurope lay devas-tated
by the Great War. Russia and
But the sons and grandsons of the
schooiboys who foüght at Narva,
Tartu and Võru have not been un-worthy
of their foreb©ars, as the
lists of politicj^l prisoners from oc-cupied
Estonia attest. Kalju Mätik,
Mati Kiirend, Sergei Soldatoy and
countless others vvho languish in
Söviet labor ;^amps or suffer in KGB
torture eelis demonstrate eioquently
the äge-old Estonian habit of free-dom.
Infinitely more eioquently than
the written appeals to the UNO for
which theysawfifto sacrifice their
persons. The university students
who battled Soviet militia and KGB
in the streets of Tartu just over a
year ago are the worthy sons of raen
who fought ät Vaivara and Auvere.
They are all rightfül heirs of the
Republic. On February 24th they are
with Us,in our hearts, in our
prayers,
We must beär witness te their
sacrifice. Estohians cverywhere in
the free world must bear witness to
what has been and is being done to
their people and their ancestral
Eesti Vabariigi president Konstantin Päts.
^ 1
Vastu minjies Eesti Vabariigi 60 dale juubelile võime nentida, et vaa­tamata
Eesti okupeerimisele esmakordselt juba 38 pikka aastat tagasi kes­tab
võitlus vabaduse eest täie hooga edasi. Paljud maailma suurriigid,
arvatud kaasa Kanada ei ole veel tunnustanud Baiti riikide ja Eesti inkor­poreerimist
N. Liitu, Kuigi Moskva on oma sõjalist Ja poliitilist võimu
maailmas tohutul määral suurendanud. Üks tugevamaid vaätupanu kantse
vene kommunismile ja tema orja- ja terrorisüsteemi laiendamisele on Ka­nada
eestlaskond. Selle vastupanu murdmiseks peeti Ottawa vene saatkon­nas
KGB osavamaid nuhke M. Murmkovi, V. VeberitjäP. Lillenurme,
Eestlaste olukord on praegu ra^ke, kui mitte halvem, kui 60 aastat tagasi,
sest siis polnud veel eestlust praegusel kujul. Siis polnud Veel Eesti riiki
ei-ka eesti kultuuri, sellel kujul, nagu see on praegu. / '
^^^^
Sõjavägede ülemjuhataja kindral
J. Laidoner
se• kasuks. Maanõukogu määras end
kõrgemaks võinUikandjaks Eestis.
Oima riikiiku kün"a'\"äljätöötamiseks
asutati Eesti Asutav kogu. Otsus-teh-
•ti vastavalt enamlaste Rahvakomis-
•säride^.Nüukogus _t 15. ,nov.)..vastu­võetud,
enesejnäräamise .õiguste, alu­sel.'
Rahvakomissaride Nõukogu ,,lu-kias''-
igale rahvale'anda. õiguse lii tu-xia-.
Nõukogude Venemaaga või valida
oma jsešeisev ' (sotsiaüstlik) riikhk
kord. Eestis .OÜ'enamlaste iiikumihe
nõrk ja nendel puudus jõud ..Eesti
Maanõukogu tööd -lõpetada. Eestlas­test
koosnevad Sõdurite. Nõukogud
pooldasid iseseisvuse taotlemist' ja
toetasid Maanõukogus vastuvõetud
Nelja suurema eestlaste paikne-miskoha
USA, Rootsi ja Austraalia
hulgas on Kanada eestlaskond oma
r;ihvusliku meelsusega ja isamaa'nse
hoiakuga paljude - arvates esikohal.
Esimesed •Ülemaailmsed Eesti Päe­vad
Torontos; 1972. a. tuMd: toime
suurepäraselt. Kuigi .ESTO-80. oli su­rutud
USA sadam.alinna Bältirnores-se,
kulgesid, seajsedüriuised üld­joontes
veel Toronto päevade vai
mus. Kuigi juba ohtlikke kallakule-
Keegi ei tea aga veel praegu, -mis
toimub '.Eesti. Päevadel • Stokholmis
kahe aasta pärast. Juba ürituse vii-
:misega.. iõhcštatud • ja'. killustatud
Rootsi eesti ühiskonda ja selle pai­gutamisega
Moskva kommunisliiku
propaganda olümpiaga ühele :suve­le\
on sooritatud eestlusele karutee­ne.
Rootsi. eestlaskond On Nõukogu­de
Eesti' KGB;;nuhkide ja lin. punas­te
..kultuuritegelaste" pideva rünna-'
ku all. Seal on kõige- rohkem kodu-maakülästajaid,
seal on kõige enam
milmesuguseid eesti :väimut.cgelasiv
kes otsivad- oma taüilusiele .tunnus-i
tust 'eesti.- kommunisiideU. Siükhol-.
mis näidatakse N. Eesti p!-opag:fnc!a-otsuseid.
Sõjaväe toetusega- pandi
Oletati^et Kornilov ei tulnud Ajutist; kindel alus. iseseisvuse püiietele just
: .Valitsust toetama, vaid püüdis liht-: siis. kui silmapiirile ilmusid uued
• ; s a l t ™ m u haarata j a nii jäi Ajutine "probleemid. Saksa armeed: ohdval-
Valitsus peaaegu ilma ustava ^soja-väeta.
Tulemuseks oli uus enamlaste,
poolt organiseeritud \,Oktoobrirevo-lutsiöön"
7. riovembril, Petrograd jä
Moskva langes lN.õukogude kätte ja
Ajutine Valitsus. põgenes., Vaatama­ta
enamlaste vastuseisule, toimusid
üleriiklikud uue Duma (P£|riamendi)
välimised. Enamlased said ainult 175
kohta kuna. võitjatena olid ülekaalus
sotsiaalrevolutsionäärid 370 kohaga
j a teised parteid jäid tahaplaanile.
Eesti /kubermangust' valiti, kolm lii­get:
ja iieed olid .J. Poska, J. Selja:
maa j ä J: Vilms. .- ^ ^
EESTI MAANÕUKOGU ':; -
-Kolm päeva hiljem {28,:nov.) kut-
' s u l i kokku Eesti. Maanõukigu ja
: selle juhatajaks vahti 0: Jtrand-mann.
Asetleidnud sündmuste mõjuj
.otsustati loobuda autonoomia laot-lemisest
täieliku iseseisvuse nõudmi-
Kuid peame tõderna, et kaKanada
olukord ei ole sugugi roosiline. Vene
diplomaat-spioonide: väljasaatmisega
seoses on toodud avalikkuse ette sel-hseid
süngeid asjaolusid, millest se­nini
avalikult ei räägitud. Liiduparla-mendiiiikmed
ja teised väidavad ava­likult,
et N. Liidul on Kanadas suu­red-,
huvid. USA ja N.. Liit on omava­hel
salajases sõjas ja osa- selle sõja
• lahinguid peetakse Kanada pinilal.
-N. Liit pääseb Kanada; kaudu oma
võimsama vaslase. USA elutsentrumi-te
juurde. Kirjutatakse, et mitte üksi
need 13 väljasaadetud KGB spiooni
ei töö tahud Kanada j ulgeolekü ohri s-tamiseks,
vaid kogu vene 011a\va
saatkond on KGB väljaõppega. Kiud
neile - lisaks on venelastel Kanadas
hulk kaubanduskeskuste ja lennul;i-nide
ametnikke ja muid asjamehi,
kes kõik o i i KGB silmad ja "kõrvad.
Kanadas. Siin asub. kogu Ameerika
.mandri; luürekeskus.Sha suunatak­se
inijjoneid dollareid kihu^ii^itööks.
Monlreaiis olla Kuuba ja. Prantsuse
[uarekeskused, kes : aga mõ'ernad
'töö.tavad: Moskvale;
Kuuba: -kaubanduskeskuse poinini-
^.amiscl mõni aasta:tasasi^ seisus, et
her territories had been ravaged by ; homeland under Soviet ruie. Our
the anarchy öf the Bolshevik Revo- brothers and sisters call to us. They
lution. Some 100,000 of Estonia's; call to us from the labor camps of
soris had been cälled to fight under Perm and Mordva, from the eelis of
the Tsar's eagle; they had fought the Vladimir prison and the Lubyan-arid
died from Tanhenberg tõ the ka. From their šhallovv, unmarked
Garpathians. Butmany had survived, graves in thb windswept Siberiän
battle-hardened, and now Estonia tundra...
called her sons home. And they We will not be silenced. We will
came. They came õn hprseback, on not be intimidated by the ealumnies
foot, and they rode the freight trains of Soviet propaganda directed
äcross the wastes of Russia. They against us. We will not be discou-came,
uiitil the 700 student võlun- raged by Western indifference. We
teers and Citizen militia who met the will not rest until „human rights" is •
first Russian assault on Narva grew : transfornied from a catch-phrase
intp an army pf 87,000. They fought into reälity. We will not relent until
and prevailed over the inVaders, the universal right to nationäl self-both
Russian and German. They determination is restored to the
fought ulitil the blue-biaGk-white tri- people of Estonia, until our .Republic
color flew över the citadel in Tal- is restored. . :
linn. And there was peace and pros- To these endsvve commit our-perity
in the land. And the dead selves this February 24th. To these
were Iionõred. -ends we shall ehdiire and prevail. *
The accomplishments of the Esto- JÜRL KAHAR
nian Republic over the; next two de- • '- - • • •'. - '. v'-.
cades — economic, cultural, social
5tnd political — were a source of
pride for her sons. and daughters,
and an object of admirätion to many
older Eurppean states. And a foun-täinhead
of strength tO süstain our
people during the decades of pppres-sion
and tribulation which were to ja Ernst Jaaksonile E. V. aastapäeva
follow. puhul järgmise läkituse:
Impressive as the accompiish- Ühendriikide valitsuse ja rahva ni-ments
of the Estonian Republic were mel on minul heameel Teile ja eesti
m both statistical and qualitative rahvale saata tervitusi ja parimaid
terms, it is more relevant, from a soove Eesti iseseisvuse väljakuulu-present-
day perspective, tp appre- tamise 60. aastapj'äeva puhul,
elate their spiritual impact on the. Meie maa on suurt-kasu saanud
riational consciousneiss. F"or the oma eesti päritoluga kodanike palju-effervescent
yeärs of the Republic dest tähtsatest panustest. Kogu
indelibly imprinted on the Estonian inimkonda rikastab eesti rahvale
soul the credo of freedom alpng with omane vabaduse vaim ja tema kin-a
fierce determination to regäin and del hoiak säilitada oma rahvuslikku
retain what is rightfully ours. ja kultuurilist pärandit.
A riation determined to be free • • r_ ' ' • • •••,.••.;.':••: ' . ; • [•^''•'
cannot by effectively shackled. She
can, hovvever^ be destroyed phy-sically.
That is what the Soviets set
about doing when they occupied Es-tervitus
Ameerika Ühendriikide välisminis­ter
Cyrus Vance saatis iE. V. ešinda-filme-
ja kontserte. Sea! :.on- lekkinud seai oli relvastatud valvuritega-kons-mitmeid
poolpunaseid nöori kiria- .niratsiooni- keskus. Küsitakse, et' kui
mehi. Seal on Uppsala ülikoüli soo-i nalju :sarnaseid valvurite-ja'relvas-,
me-ugri. keelte õppetool. :mis°vahen-' tatud keskusi .on. veel Kanadas järel?
däb N.-- Eesti . propaga-ndaüriiusi. LM-gmicaiis' lo-etakse 'kümneid -kom-
Eesti Päevade ühe sektorivjuhiks uni inunistlikke : agente,/kes on..saanud
Ernst Idla, kes alles asja saabu:s kii-häielikugeriljasõj .väljaõppe Ida-läskäigule-;
N. Eestisse, Rüoisi.,valiti.Saksamaal.;..KuubaVkalalaeva
sus tunneb suurt hirmu oma suure
ja võimsa idannaabri eest. Pvöotsis
küll pole .võimalik teha avalikult ki­hutustööd
Eesti vabaduse, eest.
Käesoleval kuul toimub üle Kana-tonia
and her Baltic neighbors in dä, kus asub eestlaste ühiskondi,
1940. The mass executions and de- kokkutulekuid ühenduses Eesti Va-portations
that ensued were proof bariigi kuuekümnenda juubeliaasta'
of that. Untold thousands of men, päevaga. On loomulik, et neil aktus-women
and children were shipped to tel ja koosviibimistel kannavad esi-,
Siberia in sealed box-cays — over nejad meie ilusaid rahvarõivaid.
11,000 in dne night albne (June 14, Meie noored sooviksid, et alati, eriti
1941) — before the culmination: of aga praegusei noorte aastal ka pealt-the
mass deportations in March vaatajad tuleksid rahvarõivais.
^^49. Eesti mees ja iiiaine; eesti poiss ja
Yet the Estonian will to befree tüdruk, kui sinul on rahvarõivad,
endured. So the Soviets set about kanna neid meie rahva kogun^mis-systematicallyeoloriizing
the laud päevadel käesoleval aastal ja tuhvi-,
with Russians whiie dispersing Es- kus.
toniäns over the vast hinterlands of Eesti Gaidide Malev Kanad^rs
the USSR. This program of ethno " EeštiSkautide Malev Kanadas
• vad l i a l i l a x i kaudu relvi';ja laske­moona
Kanadasse ja imestatakse, et
suuremaid kokkupõrkeid ei ole veel
.tõsinenud. Moskva toetab Quebeci se-lutanud
Rha; iinna ja ähvardasid
edasi tungida. Eestisse. Eesti Sõdu­rite
Ülem komi tee kinnitas sõjaväe­laste
koondamisega ja_^ Sõdurite Nõu-,
kogus yenemaal- rõhutati, et' eestlasi
vajatakse sakslaste edasi tungimise
takistamiseks jä nii saadigi Petro-graadi
Punaste Nõukogu nõusolek
edasi 'legutsemišeks. 6. detsembril
1917 astus tegevusse esimene eestlas­test
koosnev diviis. /• :
^ISESEISVUSE : .:
:VÄLJAKUULUTAMINE : ;'" y.,
Eesti iseseisvuse väljakuulutamise
eel tööd a r e n e s i d aegl as eit j a alles 9.
veebruaril 1918 jõudis Eesti Maanou-.
kogu Vanematekogu nh kaugele, et
võttis vastu iseseisvuse väljakuulu­tamise
teksti ja valis selle .rakenda-
.Nõukogus jälgiti; pidevalt: Maanõu- i andnud eestlastele vabadust, kuid
kogu tööd ja püüti takistada „Ise-' äratas meie rahva iseteadvuses usku
seisvuse / Manifesti" väliakuujüta-' oma võimetesseja kaua tuha all hõõ-niist.;„
Iseseisvuse Manifest" avaldatu sunud vabaduse janu süttis heledaks
23. veebruaril Pärnus ja .;alles24v!ieeciks.
veebruaril Tallinnas; 'Enamlaste
käest võimu haaramine uhtus Saksa
miseks Päästekomitee kuhu kuulusid i
K: Konik, K. Päts ja J: Wilms. Tallin- VABADUSSÕDA
nas ksuv ja võimiil olev enamlaste . Iseseisvuse .väljakuulutamine
. Maailmasõja lõppemise järele (11.
]iü\'.)- alustasid ;sõja. kaotanud saks-sõjavägede
sissetungimisega vEešiis-; lased oma vägede' tagasi fõmbamise^
se. Juba:22. veebi:^ vallutasid 'saksla- • ca ja lahkus-d .Narva, ümbruskon-sed
Valga .linna ja kuna uus Eesti i nast: Põrandaalune Eesli, sõjaväe
valitsus otsustas loobuda sõjast Sak- ülem juhatus asus oma -relvadega
samaaga, siis vallutati kogu Eesti- Narva .rindele .meie kodumaad; ja
maa. Eesti sõjavägi saadeti sakslas-i Eesti,Vabadus^ kaitsma. 22. nov: rün-te
poolt laiali ja K . P ä t s viangistati. .-da^id Nõuko^;;de Liidu väed^ Nar^^a
Eesti omariiklust ei tunnustauid iä linnad ia. sellega;algas Eesti Vabadus-
Maanuõkogu liikmed põgenesid •yä-. sõda mis lõppes 2. veebr. 1920 (Tartu
hsmaale "või läksid :'„põranda alla^'J rahu). Eesti-võiduga. 1920--1940^i
seisvuse periood on. meie rahva „Kul-de
ajajärk"; mis jääb igavesti piüsima
Eesli rahva ajaloo kroonikas eesku­juks,
tulevatele põh-edele./ ^
paratištc ja Kanada üht-use hävita­mist..
' - •• • ;
:me,et;V.:;Veber,:ün läinud, ka \:]ry[\.
järglane sai hundipassi, .ku-d nende
.Sellel tagapõhjal ;näeme eesti ühis--j kavad ja plaanid jtestlaskunna killus-konna
lõhkumist jakillustamist hoo- 'tamiseks püsivad. Neid võivad teoš-pis
uues valguses.iSI. Liit n i õ j u t a b i ä | t a d a kontroversiaalsed- tegelased- ja
suunab; kõiki: Kanada eluavaldusi,;! tegelinskid,;Oleks' ;aeg teha mõnin-haridussüsteemi,
ametiühinguid, po- gaid ümberhinnanguid. Igaüks peaks
liililisi parteisid^ katsub -mõjutada endaitküsima, kas -ta tahab võidelda
amenti ja valitsust. Kuid eriti
kohalil^ke .ornavalitsusi. Selleks .'pee­takse
ka-eestlaste jaoks Ottawas ve­ne
saatkonnas diplomaatide sildi all
KGB erinuhke. Neist on nüüd avas­tatud
: ja väljasaadetud kolm: M.:
•MurnikoV, V. Veber ja P. Li 11 en..nm.
"Kuid vaatamata kõigele olid nende
nuhkide töötulemused nigelad. R.
.Eesti vabaduse ?st?
f
.a iseseisvuse
Selle E. y. iseseisvuse eest,;
veel, suured välisriigid tunnustavack
Kas -ta;tahab järgneda Eesti Päeva­de
puhul vastuvõetud üldtunnusta­tud
seisukohtadele; Või asub, koos-,
töösse Kanada riigi julgeolekut -äh­vardanud
eestlastest KGB nuhkide
ja sulnlejatega. Oleme head eestla-
Sirge afääri järele on pea igalaastal sed jaausad ^kanadlased. : -
saabunud ;punakultuuri, apostleid, • Kõigele ;sellelevaatamaia -läheme
kuid suurt edu neil pole olnud. A i - l E . V.;. suurele juubelile'vastu bpti-nult
mõnikümmend kaasmaalast on mistiikull ja'kindla'lt. Meie \ õitluses
et oma tegevust jätkata. Peideti sõ­javarustust
jä relvi.
.ennast;: nendega /kompröhiiteerinud.
Suur rah^^amass. hoiab neist eemale,
sest nad meenutavad N. Liidu kohu-oh.
olnud tõuse' ja: mõõne. Elaine
pöördeliste sündmuste ajastul. Aeg
tõotab uusi sündmusi. Võitlus Vaba
ei
tayaid. kuritegusid eesti rahva kai- j Eesti eest peab minema, täie hooaa
lak Mitmesaja tuhande parema ,eest--| edasi- ; }• -, :^
lase küüditamist, mõrvamist; ja hävi-1 V . .^.^^ .^^ . . 'AJK
taniist Siberi orjalaagreis.- ..^^^^^^^^^
Esikülje kaunistus — J. Saarniit
Kodumaa külastajaid on kuli röh-
.kesti, kuid kommunistideks on neist
saanud vähesed. Kuid ärme unusta-