Meie Elu = Our life, October 28, 1977

              43 (1446) 1977
ai
saamiseks on
jutud ja ku-tsu-fjpantide
poolt
•ks .välismaal!-
Päriselanike ar-
. eest las te kir-
>raamatud on
lab kokku saa­date
-Eesti aja-inglise,
keelde,
lks täpse'tõlkw,
je "inglise kec-likud
jooneak.-
}?na "pole suurt
[da ühes isikus
|ega, siis tuleb
:ktiivset moo-
; kontakti isi-saamisega
ees-'
LS valmistada
gliskeelse nn.
''s „poleeriks''
ingliskeelseks
takse (c) aja-tõlke
võõrale
ärkušte ja se-näkirjutajaid.
kõne all Laa­si
e sünd". On
teose korral
litme isiku va-
Köhe,. kuid ..ta­ies
tuleva aas-jlkimisele
.me
Ijlest kui head
\äme. Töögru-
[itavusest oie-
:st me selleks
tuleb ..esitada.
Luna nõutakse
htatsioonlsüs
ida"olema hil-;
•sel nädalal:/
rjali ..'.tõlki mi-.
ISee on ka hu-'
|una nii vaim­likult.
Tanu
iga nõuande
;s leidmiseks,
ii saab sektv-'
|37 Groveland
Ontario, .\Lv\
).58.
|tu Instituut .
|HER
tao
ime vanu, sa-
>9-5295
KANADAS
)NNA
Ave.
ftK 2R6
kl
:,' II. Arras ja
— 0.. Haamer
jalakeemta-
;ald, Asia Rii-itud
viise ope-
)s R. Pohlaku-paati
Ap-esinejatl
said
iii.
õttis orkester
-ätte ja hoidis
'•randal.
.tänas .külalisi
eest ja kutsus
tlle ballist G**
„Meie Elu" nr. 43 (1446) 1977 REEDEL, 28. — FRIDAY, OCTOBER 28 5
itk •I VENE „KAWSTU:
Inglismaal on ilmunud huvitav raa­mat
kahe inglise sovjetoloogi —• dr.
Sidney Blochi ja Peter Reddaway
ühise uurimustulemusena ja kannata
pealkirja': „Russia's Political Hospi-tals"
(510 lk.), mis käsitleb psühhi­aatria
väär rakendamisest Nõukogu­de
Liidus! Raamatule on kirjutanud
eessõna vene tuntud dissident Vladi­mir
Buko vski, kes teatavasti möödu­nud
aastal vahetati välja ühe tuntud
tshiili kommunisti (Luis Corvalan)
vastu. Selles raamatus on juttu ka
eestlastest.
Raamatu lõpposa on varustatud
Nõukogude Liidu püshhiaatria „vaär-tarvitamise
ohvrite" registriga. Seal
leidub tervelt 210 nime, nendest suur
• osa venelasi (128), ja ukrainlasi (35).
Juudisoost i,ohvrite" nimestik koos­neb
16-st isikust J Eestlasi leidub
..psühhiaatriliste ohvrite" nimistus-5.
Kõige pealt: 1) -Heino- Jõgema (sünd.
1937: a. Tallinnas) elukutselt elekt-rik.
Põgenes Soome, kuid Soome va­litsus
andis ta venelastele välja. Süü­distuse
aluseks artikkel 64. Serbski
instituudis (asub Leningradis) ta tun­nistati
. mitte-vastutüsvõimeliseks
(npn-responsiblje). * 1974. a. jaanuaris
ta saadeti Chernjakhovskisse, vaimu-
. haiglass, ja .oli seal ikka veel' aastal
1976.. 2) Teet Kallas (sünd. 1942. a.
' Tallinnas) — kirjanik ja ajalehe-toi-metaja.
Arreteeriti 1969. a. oktoobris.
Süüdistati art. 70-nda põhjal. 1970. a.
jaanuaris tunnistati kohtu poolt mit-te-
vastutusvõimeliseks. - Millisesse
haiglasse ta paigutati ja millal vabas-,
tatud, seda Jooksvate Sündmuste
Kroonika (nr. 11, 12) andmed ei kin­nita.
3) Sven Kreek — sünd. Tallin­nas.
Arreteeritud 1975. a. jaanuaris.
Taas võetud vastutusele art. 70-nda
põhjal, levitades oma luulet lendlehe
vormis. Tunnistatud vaštutus-võime-
. tuks, interneeritud, 1976. a. algul ja
paigutatud Tallinnas vaimuhaiglasse.
4) Jaak; Leivand (sünd. 1949. a. Tal­linnas).
Katsus põgeneda 1971. a. au­gustis
Soome. Tunnistatud vastutus­võimetuks.
Saadetuid Leningradi vai­muhaiglasse.
Peetud seal kinni 1972,
a. alguseni. Hilisem saatus teadmata.
5) Viktor Salat (eestlane?), surid.
. 1948. a. Tartus, elukutse raadio-pa-randuse
tehnik. Katsus. 1973. a. põge­neda
Soome. Tunnistatud vastutus­võimetuks
ja liigitatud „hipide" ka­tegooriasse.
Peetud kuus kuud kinni
Tartu vaimuhaiglas.
Ühenduses; Eestist pärinevate .,po-.
liitiliste vaimuhaigetega" on veel
märgitud kahe venelase ja soomlase
nimel: a) Vladimir Eichvald (vene­lane?),
sünd. 1914. a. Tallinnas, elu­kutselt
raadioinsener ja teda süüdis­tati
Nõukogude valitsust kritiseeri­vate
kirjade kirjutamises ja protestis
Solzhenitsõni väljaheitmisel Kirjani­ke
Liidust. Arreteeritud 1971. a. ja
paigutatud vaimuhaiglasse, b) Gen-nady
Paramonov (venelane), pärit
Paldiskist, elukutselt mereväe alloh­vitser,
komsoinoli juht, arreteeritud
1969. a. põhjusel, et tahtis organisee­rida
„pöliitiliste õiguste võitlusühin-gut".
Saadetud 1970. a. Chernjak-hovski
vaimuhaiglasse, hiljem Permi
piirkonda, kust vabastatud 1976.. a.
märtsis. Soomlasena on mainitud ni­mestikus
Alexander Plenaineni nime,
elukohaga Lvovis, kes tahtis juba
seitsmeaastaselt emigreerida Soome,
kui teda sunniti õppima vene keelt.
Katsus korduvalt põgeneda,, kuid ta­bati
ja interneeritud 17 korda, paigu­tatud
vaimuhaiglatesse Moskvas ja
Lvovis. Lõpuks, aastal 1976 tal siiski
õnnestus emigreerida.
Huvitaval kombel eelnimetatud
inglise autorid (dr. Bloch ja Redda­way)
tsiteerivad oma raamatus joo­nealuse
kommentaarina ja: K. Pätsi
nime, ühenduses Kaasani vaimuhaig­laga.
Tsitaadist loeme: „Teised vara­jased
juhud hõlmavad Eesti ex-pre-sidenti
Paetsi (inglise transkript­sioon!),
peetud kinni Kaasani vaimu­haiglas
1941-r-l956 (Kasnimye sumas-shestviem,
Frankfurt, Possev, 1971 p.
47). Tsitaat leidub raamatu 54-dal le­heküljel.
Vene emigrantide raamatu
kõrval on inglise autorid allikmater­jalina
kasutanud ka üht kodumaiset
teost (J. Saarma „Kohtupsühhiaat-riatf,
Tallinn,- Valgus 1970, lk. 286—
287), mis on tõlgitud vene keelde (mi
da üks autoritest oskab, viibides ise
kord ka. Venemaal) ja käsitleb ^di­rektiive
ja vaimuhaigete isikute pai
gutamist hospitalidešse, kes on ühis
kondlikult kardetavad".
ARTO:
Sel aastal Canada Savings Bondid pakuvad
suurt valikut. Uus Regular Interest Bond
maksab 'intressi iga aasta ja uus
Compound Interest Bond automaatselt
investeerib'intressi, seega saate intressi
intressilt.
Regular Interest Bonds on müügil
sularaha eest pankades või vastavates
asutustes $300, $500, $1,000 ja $5,000
väärtuses.
Kui otsite oma hoiuste- kasvu
investeeringut tulevikuks ja hoiuseid
Uued Canada Savings Bondid on väga
soodsad ja sellepärast nad on olnud juba.
31 aastat üheks lemmik investeeringuks
miljonitele kanadlastele. See on kindel,
garanteeritud investeering. Igal ajal saate
bondid sularahaks vahetada. Nad teenivad
head intressi aastast aastasse.
Uued Canada Savings Bonds kannavad
1. nov. 1977 kuupäeva ja nende keskmine
aastane intressi protsent on 8.06% kui
hoitud kuni tähtpäevumiseni 1986. aastani.
Isa uus bond kannab 7% intressi
esimesel aastal ja 8.25% intressi igal
järgneval 8. aastal,
KEGULAfö INTEREST BOND
Kui soovite iga aastast sissetulekut oma
investeeringust, siis selleks oleks väga
sobiv uus Regular Interest Bond, millest
makstakse intressi automaatselt iga
aasta 1. nov. Intressi maksmiseks on kaks
moodust, tsheki näol posti teel koju
kätte saatmine või intress kantakse teie
hoiuarvele. Viimane moodus on uus ja
väga hõlbus. .
Sergei Solotovi abikaasa jutustab
Kurikuulsas Tallinna protsessis oktoobris 1975 koos teiste Demokraat­liku
Liikumise liikmetega süüdi mõistetud Sergei Solotov kannab karistust
ühes Moskva sunnitöölaagris: „Välis-Eestis" avaldab Alex Milits vestluse
tema Tallinnas eluneva abikaasaga. '
— Olen täiesti isoleeritud. Kartes
tagakiusamist võimude poolt, ei jul­ge
naabrid minuga läbi käia. Elan
Tallinnas juba 17 aastat, kuid tun­nen
ainul künlmet isikut. Ainult. Mati
Kiirendi abrkaasa Malva külastab
mind vahest. VMeil on ju ühine saa­tus.
Tema mees, Mati, mõisteti viieks
aastaks sunnitöölaagrisse koos minu
Sergeiga. Mõlemit süüdistati,: et nad
o'lla põrandaaluse ,,Eesti Demokraat­liku
Liikumise" liikmed. Nad saatsid
paar kirja; LRO'le. Nad kritiseerisid
inimõiguste puudumist NSVL'fe.,;
Ludmilla Grünberg on abielus Ser­gei
Soldatoviga, kes mõisteti süüdi
kurikuulsas Tallinna protsessis. Lud­millatõrnbab
õlad kokku. Tal näib
olevat külm. Tä suudab vaevalt osta
küttepuid oma korteri soojendami­seks.
Ta elab südalinnas, Lembitu
tän. 8.; / ' V\
Ludmilla töötab edasi oma vanas
töökohas, kuid peale mehe vangis­tamist
saab ta ainult pool palka.
Sellest jätkub vaid loiduks ja korteri
üüriks. Riiete ja jalatsite peale ei saa
möeldagi| Ludmillal on. ainult kaks
paari kingi. Neist üks paar on riidest
ja kummist korvpalliketsid ja teine
paar — valged suvekingad. Neis. käib
ta aasta ringi. •
Kui poeg; Aleksander sai 18-aasta­se
ks ja seega täiskasvanuna karista­tavaks,
korraldati tema vastu provo­katsioon.
„Sõbrad" tõmbasid ta kaa­sa-
tänavakaklusse. Kohe. olid miilit-samehed
kohal. Aleksander sai aasta
laagrikaristust ja viibib nüüd sunni­töölaagris
Tallinna lähedal. ,,Sõbrad"
aga, kes.kakluse alustasid, on vabad.
Aleksander on füüsiliselt tugev. Kuid
psüühhiliselt on tal raske karistust-kanda
koos elukutseliste kurjategija^
• tega. '': V.
Ka-Ludmilla, vastu on katsetatud
sooritada provokatsioone. Kord lei­dis
ta kuuris puude all mitu purki
trükivärvi. Ta jõudis need ära visata
just enne, ku[ tuldi maja läbi otsima.
Teda taheti süüdistada varguses, ja
lendlehtede va|mistamises.
Vastupidiselt poeg Aleksandrile
kannatab Sergei Soldatov laagrielu
paremini psüühhiliselt kui füüsili­selt.
Kui ta vangistati, oli ta füüsili­selt
täiesti terve. Kuid võimud - tahb
sid tõendada, et ta olevat vaimuhai­ge.
Taheti teda piiramatuks ajaks
vanaduspäevadeks, siis Compound
Interest Bonds on selleks väga sobivad.
Pärast esimest aastat saate intressi
intressilt 8.06% aastas. Intress sellel
bondil akumuleerub ja. makstakse
kui vahetate selle rahaks või hoiate kuni
kestvuseni.
Allpool näide kuidas $100 bond kasvab:
I. nov. väärtus.
'1983 $158.78
1984 $171.77
1985 $185.81
1986 $200.97
1. nov. väärtus
1978 S107.00
1979 $115.81
1980 $125.34
1981 $135.63 \ .
1982 $146.76
Compound Interest. Bondi saab osta
sularahas võ iigakuise^ Savings Plan'i
alusel pangast, kus teie hoiuarve on või
kus investeerite. Bondid on saadaval
$100, $300, $500, $1,000 ja 5,000 suuruses.
VAUK ON TEJE •
Nagu näete uued Canada Savings Bonds
pakuvad suurt valikut. Regular Interest
Bonds ja samuti Compound -Interest
Bonds. Mõlemad uued bondid on nüüd
müügil ja neid võib osta kuni $15,000
väärtuses. Need uued bondid on
kavandatud, et aidata teid saavutada oma
hoiuste eesmärki. Valige mis on teile
sobivam.
Keskmine aastane
intressi protsent
kuni tähtpäevumiseni.
ti psühhiaatrilises haiglas ning talle
anti igasuugseid arstimeid.
- T a suutis psühhiiisele survele vas­tu
panna ja tunnistati terveks.; Kuid
ta füüsiline tervis ei kannatanud
välja. Süda ja vereringvool ei ole
enam korras, Sergei Soldatovi prae­gune
aadress on: •
.'Mordva ÄNSV :
Potma Jaam
Lesnoj alev, laager nr 285/19
NSVL . \-
Ludmilla loodab, et paljud välis­maised
sõbrad hakkavad Sergeile
kirjutama.
See oleks talle suureks toeks. Kuid
ta. kardab, et Sergei varsti viiakse üle
kurikuulsasse Vladimiri vanglasse.
Tänav,u jaanuaris olid võimud pak­kunud
Sergeile, et ,ta saaks vabaks
peale poolt karistuseaega. Selleks
peaks ta ainult enda süüdi tunnista­ma
ja andeks paluma. Ta keeldus.
Selle asemel alustas Sergei koos
kümne teise poliitvangiga 21. aprillil
saj apae vase näljastreigi Belgradi
konverentsi alguse' tähistamiseks..
Streikijaid karistati ,,isolaatoriga".
Detsembris on Ludmillal võimalus
saata Sergeile toidupakk. Kuid selle
sisu on rangelt piiratud. Ta võiks
saata• kõvasti, suitsetatud salamitao-list
vorsti, mis nii kiiresti ei rikne.
Kuid suitsetatud lihatooteid pole
praegu Eestis saada. Valget shoko-laadi
tohib ka saata. See käib piima­toodete
alla. Ludmilla tahaks saata
vitamiine, kuid see on keelatud; Bul-jongitäringuid
tohib saata. . /
Aga kuidas võiks Ludmilla kõike
seda hankida? Ta palk piisab vaid
toiduks ja peavarjuks.
; Ludmilla näitab üht ajakirja. Eesti
NSV Teaduste. Akadeemia' Toimeti­sed.
1970. Nr 1. Seal leiame Sergei
Soldatovi ainsa publitseeritud tea­dusliku
too: „Teaduse ajaloo kvanti­tatiivne
analüüs".
Sergei Soldatov on õieti insener,
kuid hakkas huvi tundma ühiskon­nateaduse
vastu.
Oma töös katsub ta uurida loomin­guliste
jõudude; kui teaduse põhi­väärtuse
arenemise dünaamikat, ta
seab selleks üles vastavad kriteeriu­mid,
mis võimaldavad teha arvustusi
raalide abiga, analüüsida senist aren­gut
ja teha prognoose tuleviku koh­ta.
Teaduste akadeemia leidis et töö
COMPOUND INTEREST VÕI kEGULAR INTEREST
iwniww
Vene kosmonautide
eWevSte äpardus
Kaks vene kosmonauti saadeti
maailmaruumi, kus nad pidid soori­tama
õhuruumis esimese alalise
platvormi ühendamise.
Suur oli aga venelaste pettumus,
kui kosmonaudid maandusid ühel
odrapõllul ilma oma ülesannet soo­ritamata.
Midagi oli läinud viltu.
TÄHELE
vaimuhaiglasse paigutada. Teda uuri- oli publitseerimise vääriline. Nüüd
aga Sergei Soldatov on „mitteisik" —
teda nagu ei ole enam olemas.
. Ludmilla näitab suurt eestikeelse
masinakirjaga . tabelit, kiis Sergei
seab kõrvuti erisuguseid filosoofilisi,
usulisi ja ideoloogilisi maailmavaa­teid.
.Ristiusust pärinevate, maailma­vaadete
kõrval leiame tabelis vedan-ta,
buddismi, vene filosoofid Berdja-jevi
ja Solovjovi ning palju'muud.
Igaühe juures analüüsib Soldatov
põhiprintsiibi, vaadet inimesele,- tah­te
ja headuse, tunde ja ilu, mõistuse
ja tõe, inimkonna iseärasused. Kuid
tabel polo lõpule viidud. Kokkuvõtte
ruudud, on tühjad.
Need teaduslikud tööd annavad
Sergei Soidatovist uue pildi insener
hakkas huvi tundma ühiskonnatea­duse
vastu. Uuris seda algusest oma
tehnilis-matemaatilise • väljaõppe
taustal vastavate meetoditega, Ta te­gi
seda nii põhjalikult, et suutis
koostada oma süsteemi kvantitatiiv­seks
analüüsiks. Kuid nähtavasti set­ted
ta ei leidnud; vastuseid oma sü­gavamatele
küsimustele. Ta hakkas
seepärast uurima eri ..ühiskondlike
susteemide ideoloogilisi' tagapõhju.
/Kas see tegi temast teisitimõtleja?
Kas, ta.niiviisi leidis, et nõukogude
süsteemi pahede põhjus on valitsev
ideoloogia?
Koos nelja sõbraga Tallinnas kir­jutas
Sergei paar kirja LROle.
Kirjad olid alla kirjutatud --..Eesti
Demokraatliku ; Liikumise" poolt.
Selle teo eest sai tä 6 aastat sunni-töölaägreid.
Teda taheti isegi vaimu­haiglasse
paigutada. Nõukogude
võim peab nimelt vaimuhaigeks neid,
kes kahtlevad nõukogude süsteemi
teaduslikkuses ja tunnevad huvi
teiste maailmavaadete vastu.
| pybUteoicwgii&i vaatlusi
MART NIKLUSE KIMBUTAMINE KESTAB
STOKHÖLM — Mart Nikluse kimbutamine okupeeritud Eestis kestab
edasi. Ta vahistati 25. augustil, kuid vabanes varsti.
Selle aasta aprillis andis Mart Niklus siseministeeriumile avalduse vä­lispassi
saamiseks, et külastada oma Rootsis asuvaid sugulasi. Juuli lõpul
tuli vastus: tagasi lükatud. Motiive ei öeldud.
18 ptk., 230 lk.
Sisus: Karm Jehoova ja leebe Jee­sus?
© Hingamispäeva pidamine
— Jumala riiki pääsemise eeltin­gimus
© Hingamispäeva vaimuli­kest
tähendustest <? Hingamis­päev,
judaism ja Jeesus ©Hinga­mispäev
ja apostel Paulus ® lee-
. sus ei tõusnud surnuist pühapäe­val
© Metsalise märgist ©Läki­tusi
prohvet Heseekieli kaudu ^
Mida ütlevad katoliiklased ja pro­testandid
© Mida tähendab usku­da
Jumalat © Ja palju muud.
Müügil:-nMeie Elu" Idlitasesi
hinnaga $5 (postikulu: 75õ Kanada
ja USA) '.•
-MEIE ELU" asutas eesti ühis­kond
ja seisab eesti ühiskonna
Vaid suvekuudel puhkuse ajal saab
Mart Niklus rakendada oma ülikooli­aastatel
omandatud teadmisi. Ja se­dagi
vaid eraharrastusena. Riigile po­le
poliitiliselt ebausaldatavat bioloo­gi
vaja, erialal tööd talle ei ahta. Kui
kõrgema haridusega isikud soovivad
N. Liidust välja rännata, siis tuleta­takse
neile meelde,' kui palju' riik.
neile hariduse andmiseks on raha ku­lutanud,
Kui aga'võimuga konflikti
sattunud haritlasele tahetakse näida­ta,
kus ta koht on, siis ei tule haridu­sele
kulutatud, summad meelde ei
KGB-le ega tööandjatele: '•;
Läinud aasta oktoobris Mart Nik­luse
korteris korraldatud läbiots'mi-ne
heidab; iseloomustavat- -valgust
KGB töömeetodeile. ,
.Arvatavasti oli/Tartus^ leitud min­geid
paljundatud ;. nõukogudevasta­seid-
materjale ja hakati kahtlustama
Niklust. Läbiotsimise: ettekäändena
nimetati Tartu Mööblikombinaadi
kifjutusmasinäte ; . • kaotsiminekut,
need pidavat leiduma Niklause juu­res.
Mööblikombinaadiga ei ole tal
olnud vähimatki tegemist. Prokura­tuuri;
uurija \:'Vavrerijük>-:miili:tš-'vja
veel paar tundmatut ilmusid Mart
Niklusev töökohale : Tartu keeltekur-.
süstel, käskisid tulla kaasa jä nõud­sid
korteri võtmeid." Mart keeldus.
Siis- tiriti ta jõuga autosse, kähmlu­ses
rebiti tal mantel katki .ja löödi
nägu veriseks.
Järgnenud läbiotsimisel ei tuntud
huvi niipalju mitte kirjutusmasinate
päritolu, "kui -ta kirjavahetuse ja
muude isiklike asjade vastu. Masina­telt
võeti"kirjaproovid. Uurijaga kaa­sas
olnud tundmatud, kellel' koodek­siga
kehtestatud läbiotsimise eeskir­jade
järgi poleks olnud .õigust üldse
võõrasse .korterisse sisse tungidagi,
käsutasid ja juhatasid prokuratuuri
uurijat. Kui midagi inkrimineerita­vat
ei leitud, ei pidanud sissetungi-jad
vajalikuks vabandadagi. Ja kõige
tagatipuks .'seletasid hiljem Tartu
Mööblikombinaadi direktor ja kom­binaadi
majandusjuhataja, et teha­sest
pole mingeid kirjutusmasinaid
üldse varastatudki. Etikettide trük­kimise
masinat, mis ka olevat kaotsi
läinud,. pole kombinaadil kunagi ol­nudki!
.
Tartu on poliitilises mõttes kõige
ebaüsaldatavjjri ja plah\-atusoh:ti­kuni
linn Eestis.
Nädal pärast läbiotsimislavastust
Mart .Niklaus vahistati. Põhjus:- mii­l
i ts ai e \ast u ha kk amine läbiots im i s e
päeval. Mart Niklus oli kaks kuud
talle juba hästi: tuntud ...Patareis".
Kogu seile aja pidas ta näi j aš treiki.
Üie ei kuulatud teda kordagi, 'Nähta­vasti
polnudki kavatsust teda kohtu
alla anda ja ka. vahistamine oli; üks­nes
lavastus.
.;Mart' Niklus nõudis^ rahvakohtu
kaudu talle tekitatud kahju heas ul­mis
t. Hagi lükati tagasi. Uurija.Va\r-renj.
uk keeldus kohtusse i 1 mumast.
Prantsuse parempoolsed
rii
Prantsusmaa parempoolsed: kirju-,
tasid 14. sept..alla ühisele resolutsi­oonile
võitluseks vasakpoolse, häda­ohu,'
sotsialistide ja kommunistide
ühise rinde vastu.' Samal ajal selgub,
et sotsialistide ja kommunistide va­hel
, on suured lahkhelid, mis killus­tab
ühisrinnet. Peaminister Barre vii-,
bis Washingtonis, kus J. Carter dek­lareeris
oma käed eemale Prantsuse
siseküsimustest poliitikat, kuid ar­vatakse,
' et - kõnelused lahendasid
USA-d ja Prantsusmaad) mis suuren­dab
, parempoolsete väljavaateid
veebruari valimistel.