Meie Elu = Our life, August 13, 1981

              (1641) 198!
„Meie Elu" nr.
la va
[sada sool,
jahu, et
cuda seni,,
u küii<
laks, puis: .
paariks
taignast
Jtetud kä­itada
ras- X
suvel ja
lab koore-mmas
ah-
Ijavõetud
ja katta
toor
last vor-vike,
las-idaotse-ppšetada
las ahjus,
tmise ajal
?amakar-last
vee-vajutada
Kui neid
fui, panni
pttu Val­ta
kuuma
)raerasva
p rullida \
tliseks. tü-tuliputru,
vtetud kä-lile
kerki- .
Irada kuu-
•vett,
lahustada
vormida
ida ahjus
largneb)
1BERG
pr
I"
• 11-
T.
anö jae-ito,
Ont.
e
• 9 •
l i " on ta-lamadeja
Mis siis
nimi an-aja
vältel
1 jä võit-usšideera.
J
|e sõiduki
märgata- •
n, rongist
'•ad mus-:
„vasak-j
saadaval. ,
kä pikad
juures na-musti
tiasutuste
fembulänt-iuhid
ela-lasse
sek- ,
L ametliik
lade kuri-
'nõukogu­ks,
letlikkude
psutamise ,
kes'kasu-
Ingelt,- et
linult toö-l
nimekiri
tigusame- .
}ie,^t sel-,;
pii-
|t, vaid te-sesse
oki-le
piirata
|i nad või- .
tööta, ju-jei
vaja --^
normaal-
J.M.
NEUÄFÄEVÄL, 13. AUGUSTli , AUGUST 13
350 aasta eest, 6. juunil 1631, toimus Gustav Adolfi Gümnaasiumi
nulaadne ja erakorraline ön fakt, et see kool om need 350 aastat
õppetööd pole
Otsustava tõuke gümnaasiuniiiasü- Gümnaasiumi ülesandeks oli anda
tamiseks andis Rootsi kuningas ;Gus- aadli ja liniiakodariike lastele (pois-tavüs
II Adolphus • (159if}—1632), kes tele) õpetust „vagatles ja heades os-oli.
üle-euroopalikult tunuüstatud kiistes". Õpilaste arv ^ulatus /harva
šõjamees-vaepealik. Riigiyalitsqjana: üle, 70. Distsipliin pii range. Relš:tor
oli ta humanismist sügavalt mõjus- Vulpiuse/po^ a. koostatud
tatud reformide kuningas, kel eriline ^Gümnaasiumi seadused'' (42 punk-huvi
oli hariduse levitamise vastu, ti) osutusid pedagoogiliselt pädevu-
Rootsis oli kuningas tuntud iaü
liuma-selt
omale ajale sel määral vastuvõe-
,gtimnaasiumlte isa'-'! .Saniia huma- tavaks, ef need jäid oluJisis osis keh-nist]
ikku.„nürkust" ta asus rakenda-/ tima 150 aastaks,^Need seadused re-ma
sojas vallutatud Balti maadel. Si- guleerisid Õppetegevuse suure ük-hiks
oli aadli ja linna bürgerite" Vajalikkusega: kuidas'õpilane pi-kandepinnal
kasvatada lokaalset in- di õppima ja elama, miš. temale lu-iclligentsi.
' batud ja mis keelatud, ja kui eksis,
Tartus avati gümnaasium juba siis mis olid karistused.: Õppimisel
1630. aastal,' mis kuninga käskkir- ja käitumisel leidis rõhutamist va-jaga
30. juunist 1632 a.- ümber kujun-' gadus, ausus, respekt õpetajate ja
daii ülikooliks. Nii avati 15. oktoob­ril
1632 a^ pidulikult Tartus- Acade-mia
Gustav.iana Ädolphiijia.
, 1631 a, a^ati gümnaasium ka p^ii-ga,
mille tegevus kujunes katkei-|dli-seks
ja mida seeparast ei saa kõrvu­tada
Gustav Adolfi Gümnaasiumiga
Tallinnas. Vümase as-utamišürik ra kaotamine, Taaveti laulude j.m.
(dat. 16. veebr. 1631 a.) baise(^rus ku- päheöppiimine, vitsad;, kepp, anest,
üldse auväärsete meeste vastu, usi­nus,
kombelikkus ja 'liainus — hoidu­mine
alkoholist la kergemeelsusest..
Ka eksimusele järgnevad karistused
olid seaduses aetailides kindlaks
määratud: Näiteks: noon^itus,.põ­randal
istumine, paremuse järjekor-ninga
ja tema nõuandjate pealekäi­misel
saavutatud kokktüepptle Tal­linna
linna (raadi) ja Eestimaa rüü­telkonna
vahel kooli asutamise ja
ülalpidamise" küsimusis. Püha Mihk­li
nunnakloostri (äsut. 1249 ä.) jhoo-kartser.
'HÜinemist, puudumist ja
emakeele kõnelemist (ladina ase­mel!)
võis lunastada, rahatrahviga.
Rahapuudusel asendas seda ihunüht-
W tr'-'.
. Uus kõlava nimega ja oma tegevu-riecl
(linna ringmüüride vahel) võõ- ses autonoomsust hindav gümnaa-randati
asutatavale koplile. KJoostri sium sai seisuslikest traditsioonidest,
mõisad (Kuiri-ietsa ja Nabala)- mää- läbiimbunud linnä raehärradele pin-raii
rüütelkonna valitseda kooli ülal­pidamise
otstarbeks. Ametisse seati
eriline Gümnasiarhide Kolleegium (8
liiget), ülesandega organiseerida õp­pejõudude
komplektšeerimist, õppe-näks
silmas. Gümnaasiünli nimi ole­vat
tekitanud professoreis uhkust ja
trostlikkust rae kui õigusliku iilemu-jäänud-
ainult üks —prof. Brehm/j^
/ õpilasi 'ainult^kolm. Eektor Brehmi:
juhtimisel astus kool üle uue>jajär-:
gu^künnise — algas Vene tsaaride
ajaku (1710-1917). ; • ; •
• Tagasivaates sellele 107he aastale,
näeme seal kooii -eW jä tegevuse
arengus kolme perioodi. Esimesel
: (1710—1805) sai koohst.Linna Kei­serlik!
Gümnaasium,'; rngi ja linna
'ühisfei ülalpidamisel. Põhjasõja lõp­pedes,'
kiratses • kool paarkümmend ;
aastat õpilaste Vähesuse ja majan-
' duslike: raskuste pärast. Huvitav on, .
et: rootsi-aegse õpetuse ja korra põ,-
hialused jäid. piisima kuni keisrinna
iCätalriina II päevini. Alles süs keh­testati
uued määrused õppekava ;koh-tä
(1768) ja hiljem ka uued seadupd
distsipliini, alal (17S2). Senisele n§ljä­te
klassile hsati viies, professonte
arv tõusis kaheksale. Ladina keel pü­sis
endiselt esikohal, Juurde tuli sak­sa
keel ja alles siis —15 aastat pä­rast
vene võimu algust •— ka vene
keel. Teaduste jõudsa arenemisega
sammu pidades pandi üha enam
rõhku matemaatika, füüsika, geo­graafia
ja ajaloo õpetamisele.
. Teine periood (tsaaride ajastul)
kestis 1805—1890. Keiser Aleksander
l! aegse koolireformi taustal sai meie
koolist jK^u^^ Gümnaasium.
Saksa keel ja meeljäid domineerima,
Picofessorid (nende arv tõusis varsti
14-le) nmietati. ülemõpetajateks. Õp­pekavva
ilmusid looduslugu, võimle­mine,
meteoroloogiav 'Piirimaade yä
on nagu suur dshungel
Loomaaias nautige värsket õhku, ilusat loodust
ja eksootihsi loomi.
• Sööge meie restoranides vöi võtke kaasa
/oma toidukorv.
• tehke tutvust loomaaia personaaliga ja
' vaadake loomade demonstratsioone.
Il Ratsutage kaamelil.
• Sõit!ke„Zoomobilil" või ;J)omain Ridei"/
• Avatud iga päev kl. 9.30 hom. ~ kl. 7 5.
Pääsmed: täiskasvanud $3.50; pensionärid ja •
noored (12-17) 11.50; lapsed (5-,ll) $1.00;
lapsed (4 Ja nooremad) tasuta. „Strollers" ja'
ratastoolid saadaval. •
T.T.C: Regulaar bussid (Scarborough 86 A)
Kennedy allmaaraudtee jaamast.
Hwy, 401 East at Meadowvale Road. •. ,
(416) 284-8181, 284-0123 (recorded).
ma
ÜHIDALT
se vastu. Isegi koolipoisid käituvad hemusrahvuste venestamine . tuli
nagu oleks nad akadeemia ködäni-programnii;
kavandamist, üldise hea- kud! Ka kooli ja kiriku vahel t^^
oiu eest hoolitsemist j.m. teravaid' kokkupõrkeid. Rektor kait-
, Gustav Adolfi Gümnaasiumi Tal- ses ihust-hingest kooli autonöoniia
!innas pidulik avamine leidis aset 6. püüdeid Oleviste kiriku diakoni vaS-juunil
1631. Asutafnisiiriku. kinpitas tu,; kes üritas eksamineerida ,güm-kuningas
alles 13. augustil 1631 Wer- naasiumi õpilasi kirikus peet 8 klassiga. Reaktsioonina ve-;
beni sõjal aagris,i Saksamaal, kaski kismuse jutluste ainel. Ajastu tavade 'nestamisele tõusis rahvuslik isetead-kirjaga
milles soovis uuele gümnaa- kohaselt jäi võitjaks kirik. vus eestlasis. Rahvuslust esiletõstva-siumile
õitsengut ja pikka iga;. ; • Omaette probleemiks kujunes ^p- te uute julgete ideede taustal kuju-siiski
varsti päevakorda, riigivõim
sekkus üha enam õppetegevusse.
Kolmas periood (1890—1917) :nägl
venestamise poliitikat. kõrgpunktis.
Meie. koolist sai Keiser Nikolai I
Gümnaasium, vene õppekeelega ja
Läbi: aesade 350 aasta '-^ ön
gümnaasiumi õppetöö katkestama­tult
kulgenud mitme reshiimi ja ad­ministratsiooni'all,
Uutele Oludele
vastavalt on kooli n|me rnuudetüd
kümme korda. Meile, tema kasvan­dikele,
jääb see kool läbi aegade
Gustav Aclolfi Gümnaasiumiks. ,.• j:
-^ooli 35d-aastases ajaloos on kojm
markantset ajajärku:.; \. •:
(1) 1631—1710 ,;Vanahää Rootsi aeg":
(2) 4710—1917 \(ene tsaaride a^g
(3) 1917-1981 (^ÄÖ eestlaste kololina
, ROOTSr AEG• (1631—171©)
, lallinna; Gustaj/ Adolfi Gümnaa­sium
asus tööle 4^ klassiga. Õppejõu-,
de oli 6, neist- 4 professori tnthga,
2 n^i:i. kolleegi. Koolivalitsuse ja hoo­lekogu
funktsioone täitis ;nn. Güm­nasiarhide:'
Kolleegium, määratud:4
linna ja 4TÜütelkonna poolt. See ko­gu
valis ka õppejõud, kes- siis ametis­se
kinnitati kuninga asemiku --^ ku­berneri
poolt. Üks esimesi rektoreist,
valitud professorite hulgast, oli jul­ge
sõna ja sulegavõitleja prof. Vul-piüs
•(1632—1647): -Õppeaineist Voli­ta
htsai-riV teoloogia, mida õpetas rek­tor.^
õppekeeleks Oli ladina keel/, ^uuri väärilisi!
Rootsi kcelkui niiöelda riigikeel,: sa- .
niuii. miite.'saksa keel polnUd üldse
õppekavas. Küll õpiti-kreeka ja heeb-:
rccrkeeli — Vana Testamendi uurimi­se
.hõlbustamiseks. .. Sajandi. (XVII).
, Öpukümneil hakati' õpetama diplo­maatias
tarvitusele .võetud prantsuse
keelt. Algaastaist peale õppekavas ol­nud
teoloogiale, retoorikale, poeesia­le
ja -kr'eeka ikeeleie järgnesid vars-li
niaiemaatika jä õigusteadus, aja­lugu,
laulmine: ja ilukiri.
ries eesti elemendi ja rahvusliku vai­mu
esiletõus Nikolai' gümhaasiumis
revolutsioonihšeks saavutuseks. \
Esimesi jälgi eesti päritoluga õpi­laste
kohta leiame mitte enne 19. sa­jandi
teist poolt. Muide, Jaan Tõnis­son
õiendas oma küpsuseksami aas­tal
1888 . Kubermangu' Gümnaasiu­mis..
.Nikolai Gümnaasiumis : olid
1891 a. end eestlastena registreeri­nud
17 õpilast. 1904 aastal oli 418 õpi-^
lasest 38%. (160) eestlased. 1910 aas­tal
580 õ||)ilasest juba 54% (316) eest­lased,
• • /':
JEESTIMDAMINE / ; '
• Teiseks revolutsiooniliseks saävu-'
truseks s^le .vene tsaaride perioodi
lõpuaastal (1917) oli vene gümnaa­siumi
õpj^etöö eestindamine.
1871 aastast peale tegutses Tallin-nas:
veelteine —Aleksandri Gümnaar^
trükikojaks Tallinnas, kijs gürariaa- : sium/ mis kroonu koolide evakueeri-siumi
kulu ja kirjadega tõhusat tÖöd !:rnise järgi (1917 a,) tegevuse lõpetas,
tehti eestikeelse: kirjavara soetami- KooH' kohalejäänud õpilased lütusid
sel. Samuti on juba sel ajastul raja- Nikolai Gümnaasiumiga, mis ümber
tud gümnaasiumi fundamentaal-raa- nimetati; Tallinna Linna Poeglaste
niatukogu aidanud järelpõlvedele.säi-^ümnaa$^ Gümnaasiumi esi-litada
hulga rariteetseid raamatukul= ' mese ee^ti soost direktori Jüri An-nussonijjjuhtiMsel
alustas kool 13.
oktoobril 1917 a. tööd 600 õpilasega.
VENE TSAARIDE AJASTU,; :, .Uue ko6hvaimus'^ mille e^stvõifc
(m0--19l7) . : , ' jaiks oliii Jüri Annusson, Jaan Kop-'
Aastal 1700 puhkenud Suur Põhja- villem, .j[aan Rumma, Ed. Tenmann
sõda ähvardas teha lõpti Gustav j.t;, õpetajad, asuti julgeh ja innukalt
Adolfi Gümnaasiumile. Ajaloolisele õppetöö ümberkorraldamisele, kodu
Kaarel XII pöOlt hiilgavalt võidetud ja kooli lähendamisele, jne. Ee.sti
Narva lahingule (vastaseks oh Fee-: keel tõusis peremehe kohale. Muide,
ter Suur) järgnesid varsti rasked juba 1905 aastal (revolutsiooni aas-:
pejõüdude korratu palgamaksmine.
Mõnel seisis palk (mida tasuti puhu- .
ti natuuras) vahel:isegi aastaid tasu­mata.
Lahendus? 1651 a. Rootsi riigi
astumine, rüütelkonna asemele, koo­list
sai Kuninglik Gümnaasium (1651
—1710), riigi ja linna ülalpidamisel,
'"m. :y •'"..,:,..:;,:••
Venelaste rünnaku puhul Tartu­maale
(1656 a.) põgenes Tartu Üli­kool
Tallinna, otsides üheksaks aas­taks
ulualust meie gümnaasiumi juu­res.
Sellega kaasusid iselaadi ^disl:^:
sipliini ja. moraali probleemid güm- ;
naasiumi õpilaste (eriti prima) pe­res:
neid nagu valdas „akadeemiline ..
vaim" .(sedapuhku halvas mõttes):
nad hakkasid laisklema, : hüljasid
korrareeglidnü koolis kui väljas­pool,
jne. •
Sel Rootsi ajastul güi;nnaasiumil
>li oma trükikoda, mis oli esimeseks
kaotused, neile^ lisaks nälg ja katk.
Kui Tallinn kapituleerus venelastele
(1710) oli koOh õppejõududest järele
mmm
Läti äri
9 Queen §t. E. Torontoi (Yong® juures) — Tel.
Mdl on rikkaljkiis vallkuf Importeeritud lõngu, keländlopi^B^^
paca, an::hor needlepoint lõng, kroy lõng J.t. Sobivad varrastel
Ju kangastelgedel kiidumlseks, põünMseks, heeg^^^
mls^ks ja sõlmlmiseka (macrame).
^0. MUSTRIGA K^isvaa: 'mitm^ värvis .
Avatud: esmas)p.,—koljmap. 9-—6, neljap., reedel 9—8, lauip. 9.30—4.
Meie teine äri: 674 Broaidview Ave. Tõr. — Td. 409-2(^)5, keU3---5p.l.
OVER 50 YEÄRS ÖF GM SÄLES
Äris
Kodus 423.5716
ird Ave. E,;. Scarborough, Ont. MIS 4L9
Chevette. Malibu Corvette
laro Monte CJario Omega :
5000
Citatioh Caprice ; Gutlass
Cavalier Impala Oldsmobile
Eight: : .':'
Ninety Eight '
Toronado
Trucks and Vans
""^ w-'i'HT^"rWiiffrrt
tal) anti kroonu poolt luba Nikolai
Gümnaasiumis õpetada eesti keelt
vabatahtliku ainena eratasu eest
kaks tundi nädalas.: Ka usuõpetus
mida lüterlastele andis: R; Hurt, oli:^
toimunud eesti keeles.. „Uue kooli
vaimus" tehti eesti keel kohustusli-;
kuks õppeaineks kõigile eesti soost'
õpilastele ja 1918 iasta.jaanuaris/
veebruaris mindi järkhaaval üle täie­likult
eesti õppekeelele. On märki­misväärne,
et. meie gümnaasiumi
rahvustamine-eestistamine teoks sai
võõra ivõimu all, enne Eesti riikliku
iseseisvuse väljakuulutamist; „lJue
kooli juhtkond isegi söandas võõ­ralt
oktoobrivõimult' taotleda auto-
•, noomseid õigusi ^stirtdatud, güm­naasiumile...
Vastusena selle ,Jul­tunud"
nõudmisele ristis cktoobri-võjm
20. veebr. 1918 a. kooh „Töõ-rahva
Valitsuse Tallinüa -Poeglaste
Gümnasiumiks"... iParaku jäi see
otsus;paberile, iseseisvuse Manifest
(24. veebr. 1918) sariktsioheeris eest­lasele
eesti kooh... Kohe järgnenud
•Saksa c^kupatsiooni'ajal 'jätkus õp-
^petöõ k^vadsemestrü häiredeta.uuelt
võimult.' Alles uue õppeaasta alguses
1. augustil 1918, muudeti kool Preisi
refõrmgümnaasiumi tüüpi kooliks
Gustav Adolfi Gümnaasiumi nime
all. Seal töötas paralleelselt kaks ha­ru,
t^ks (182 õpilasega) saksa j a teine
.(333 õpilasega) eesti õppekeelel. Sel­lele
tuli lõpp juba 9. nov. 1918 a.
Saksa okupatsiooni kokkuvarisemi­sega.
Koolist sai uuesti eesti kool
Talhnnä Linna Poeglaste Gümnaa^
sium. Aastal 1923 sai see uue nime,
LILO WOLF
(Canadian Seene) — Eui teil on
väiksemgi kahtlus, et teie kuulmine
ei ole normaalne minge arsti juur­de.
Mitmed kuulmishäired on ravita­vad
kas rohtude või kirurgia abil või
vahest aitab koguni ümbruskonna
muutus, kuid kui nendele häiretele
rõhku ei panda, võib sellele järgneda
kuulmise kaotus.
Kuulmi.se halvenemine võib tulla
vanadusest, põletikkudest, • teatud
rühtudc tarvitamisest või kärasit na-ortf
iiigä tugev muusika, töötamine
masinate mürinas; pidev automürin.
Mürast tekkinud kuulmise ' kaotust
ei saa enam parandada, kuid seda on
võimalik ära hoida! Tööandjad või­vad
uued ja vaiksemad masinad sis­se,
seada, ametiühingud, linnavaht-süs
ja parlament võivad nõuda sea­duste
kehtestamist müra vastu. Iga
eraisik võib seda, nõuda, kirja kirju-,
tamisega oma valimisringkonna par
araendihikmele.
Kuulmisprobleemidega inimeste
jaoks' On mitmesugused nõuandlad
üle terve Kanada olemas. Nii on või-ma'l|
i õppida suuliigutusi „lugema",
tummade-kurtide märkkeelt kasuta-
•ma. Peale selle on olemas kurtidele
mitmesugused tööstuskooMd, millede
lõpetamisel neile ka vastav töökoht
otsitakse. Kurdid leiavad tööd väga
niitmesügustel aladel, nagu mehaani-kutena,
raali-inseneridena, majaabi-listena,
laborantidena, masinakirju­tajatena,
raamatupidajatena,' raama­tukoguhoidjatena
ning veel paljudel
teistel huvitavatel ja hästimakseta-vail
aladel. Kui.te-juhtute olema töö-and
ja/siis võtke ametisse; mõni kurt
inimene või muidu mõne teise hän­dikäpiga
isik. Valitsus maksab' nen­de
väljaõppe eesti';
Tallinna Linna 'Poeglaste Humani-taargümnaasiumv
300-aastase juubeli puhul (1931) sai
kool tagasi oma ajalooHse nime —
Gustav Adolfi Gümnaasium. Nüüd
on sellest saanud Tallinna 1 Kesk­kool,
mis nüüd — 6. juunil ,1981, tä­histas
350-aastaseks saamist, olles:
mitte ainult Eesti,vaid kogu Nõuko­gude
Liidu vanim üldhariduslik kesk­kool.:
: I
OntarioXommunity Gentre for the
Deaf on kurtide poolt juhitud kes­kus,
kus korraldatakse mitmesugu­seid
kursusi kurtidele;, peamiselt
puutöö alal. Keskusel on väike vaht­rapuude
farm ning seal toodavad
kurdid siirupit.i Keskusel on nõu-andla
nende jaoks, kellel peale kuul-mishäirete
on veel teised füüsilised
händikäpid ning ta annab peavarju
kas ajutiselt või alaliselt vanadele,
s.t. pensionäridele või teistele täis­kasvanuile,
kes on kurdid. Keskusel
on oma kabel, võimla, auditoorium,
ja söögisaal, mida võivad kasutada
mi seal elavad inimesed kui ka väl­jastpoolt
isikud. Lähemaks informat­siooniks
võtke ühendust The Ontario
Community Centre for the Deaf, 2395
Bavview Avenue, Willowdale, Onta-rio:
M2L 1A2, tel. (416) 449-9651
KUULDEAPARAADID
Praegu on välja arendatud mit­meid
tehnilisi abinõusid kuulmishäi­retega
inimeste aitamiseks. Kui te
paar aastat tagasi pettusite oma
kuuldeaparaadis ja selle kõrvale heit­site,
siis katsetage nüüd uuesti.
Uued kuuldeaparadiddn nüüd palju
paremad, oma kujult 'väiksemad ja
neid saab väga täpselt kontrollida
ja seada nii nagU' vajadus nõuab.
Kuid: enne kui te endale ostate kuul­deaparaadil,
küsige kõrva-nina-kurgu
eriarstilt nõu, ta ütleb teile mudeli,
mis teile sobivaim. Kuid patsient
peab õppima aparaati korralikult kä­sitsema.
Canadian Hearing Soeiety,
mis asub Torontos, korraldab kursu­si,
kus arstid^ja tehnikud õpetavad
kuuldeaparaatide käsitamist ja nen­de
eest hoolitsemist, samuti võib
sealt abi saada kui kuuldeaparaadi
ostraisega rahahsi raskusi peaks
tekkima. Kui teil on kuuldeaparaat,
siis teatage sellest telefonikompanii­le,
teile monteeritakse kuuldetoru
täpselt vastavalt teie kuuldeaparaa­dile.
Küsige informatsiooni kä selle
kohta, kuidas oma telefoni kohanda­da
kui hääl liiga tugev või nÕrk on,
kuuldeaparaadi juurde monteeritud
lelefonitoru on. varustatud käsiko-handajaga,
samuti on aparaadil val-gussüsteem,
mis põlema lÖöb niipea
kui telefon heliseb-
^ Põhja-Ameerika Masters esivõist»
lusel, juuli alul Philadelphias,. Clau-de
Hills (69 a.) tegimaailmarekordi
400 m tõkkejooksus ajaga '63,5 sek.
i!r Tänavu juunis sai Eesti kerge-jõustik
72-aastaseks. •
^ Rahvusvahelise Olümpiakomitee
president Juan Samaranch teatas,
et Hispaania on nõus korraldama
1992 a. Mänge et ühtlasi' tähistada
Ameerika avastamise 500. aastapäe-
- va.; .•, : . •'
^ Pärast jooksukuulsuse Paavo Nur­mi
surma 1973 aastal andis Soome,
Kergejõustiku Liit müügile 5450 me-daht;
"pronksist 3000,. hõbedast..2250
j a kullast 200 ~ viimased kaalusid
'üksikult 120 grammi;
nJr 115.-aastast juubelit tähistavad sel
aastal neli kergejõustikuala: teivas­hüpe
(23. märtsii 18,66 inglane hüp­pas
3 m 4 cm), vasaraheide, kolmik­hüpe
ja 200 m jooks.
^ Maailma tugevamad kerge jõust i-kumaad
olümpiaeelsel aastal (1.
jaan. ,1980) reastusid järgmiselt re­kordite
tabeli alusel:
Mehed: 1) USA, 2) NSV liit, 3)
Saksa FV/4) Saksa DV, 5) Inglismaa;.
6) Soome, iO) Rootsi, 17) Kanada,
22) Eesti. '
Naised: 1) Saksa DV, 2) NSV Liit,
3) Saksa FV, 4) USA, 8) IngUsmaa,
12)''Kanada, 15) Soome, 18) Rootsi,
31) Eesti,
ilr Olümpiamängudel 1984 a. Los An-geles'ison
esmakordselt kavas marä-'
ton naistele.
itr San Francisco „Bay-to-Breakers"
.7,6 müH. tervisejooksus maikuus osa­les
vähemalt 40000 jooksjat. Võttis
üle 11 niinuti et kõiki stardist läbi
lasta. Paljud ei jooksnud mingile re­kordile,
vaid et pärast võtta päikest
ja süüa einet sõpradega.
i^t Masters rekordeid maratonis sel
aastal: Bül Hall (40 a.) 2 tundi, 21
min. 19 sek., Ed Stabler (51 a.)
2.33,0,1, Glive Davies, (65 a.) 2.42,08,
Sue Stricklin (43 a.) 2.56.46.
„Kas usud või mitte" Bob Riplcy
raamatust;
-^inglane J. Darby hüppas kaugust'
tagurpidi 3,67 meetrit hoides peos
'käsikuid raskuseiks.
— 1001 jardi jooksid . ..
\ . . aijneeriklane S. Seel 11 sekundiga
ühel jalal hüpeldes..
; . . . ameeriklased H. Hillman ja L.
Robertson 11 sek. kolmel jalal (kaks
oh kokku seotud).
..'. kanadlane A. Forrester, Toron­tost,
14 sekundiga tagurpidi.
Bislett Mängudel Oslos juuli alul
jooksti kaks maailmarekordit: ingla­ne
'Sebastian Coe 1000 m ajaga 2.12,18
ja norralanna Ingrid (ihristensen
5000^m ajaga 15.28,44. ^
Ameeriklane Ben Plucknett keela­ti
rahvusvahelise AAF poolt eluks
ajaks võistlemises kettaheites kuna
katsed näitasid, et tema oU taR'ita-nud
„anabolic steroids", mis suuren-
.davad keha kaalu ja tugevust. Juuli
alul Stokholmis. heidetud maailma"
tekord 72,34 meetrit tühistati. Seega
rekordi omab idasakslane Schmidt
71,18 m 1978 aastast.
1 -
•erk.
siiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiittitiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiittitiiiiitiiniti»
EI
MINGIT
KOIVfPROMISSr
KOMMUNISTIDEGA
/ K. P ä t o - 1918.
oiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiitiiiitiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiii»
Meile — Kusti poistele — jääb mä-
1 es{uš • s püsima Gustav Adolfi Güm­naasium,
kõigile' nime müutmistele
vaatamata;
(justav Adolfi Gümnaasium on kil­luke
meie elust, minevikust. Igaüks
meist on sealt^ Kloostri müüride va­helt
midagi ellu kaasa,saanud.,See
pani aluse meie isiksuse kuju­nemisele,,
andis meile ellu kaasa
väärtusi millele ehitada oma tule­vikku,
olgu kodumaal või võõrsil.
Tänutundes ja, uhkuses, üle aegade
kauguste, räinnakem, mõttes sinna
l<_'-i^t kunagi algasime teed ellu. Soo­vigem
ka siit oma koolile selle asu­taja
Gustav Adolfi poolt 350-ne aasta
eest oma käskkirjas kirjapandud sõ­nades
õitsengut ja pikka iga" — in
aethernum! :
Kanadas on nüüd ülemaaliselt ole­mas
TTY (telekirjutusmasinad kur­tidele)
mis võimaldab TTY kasuta­jail
üksteisele helistada, samuti saab
sellega ühendust pidada valitsusasu-tistega,
pohtseijaamadega, tuletõrje­ga;
haiglatega, mitmete suuremate
äridega ja taksofirmadega. TTY
koosneb: a) vanadest telekirjutusma^'
sinaist, mis on annetatud firmade
poolt, b) ühendajaist, millede eest
Ontarios maksavad mitmesugused
heategevuslikud klubid ning c) tava­listest
telefonidest. Need masinad ko­handatakse
kurtide vajadustele ning
annetatakse Canadian Hearing Soeie­ty
poolt kuulmishäiretega inimestele
tasuta, väljaarvatud ühdkordne sis-seseadmiskulu
40 dollarit. Uued kan­tavad
mudelid, mijle nimi on TDD,
maksavad keskmiselt 350: dollarit..
Nad töötavad samal põhimõttel, rää­kimise
asemele tuleb! teil tippida
välja oma jutt, mis siis momentaal­selt
ilmub, selle isiku ekraanile, kel­lega
te iihendust peate. Canadian
Hearing Soeiety vahendab teateid
nendega, kus ühel isikul on aparaat
ja teisel ei ole.
Teiste pluliste tehniliste abinõude
hulka kuulub aparaat, mis vähendab
kuuldedistantsi kurdile inimesele,
näiteks kirikus, koolis, teatris või
televiisorit vaadates. Sns, on olemas
veel nn. optiUne kõrv, mis on varus­tatud
mitmevärvilise valgustussüs-teemiga
ja teatab, millal keegi ukse­le
koputab, millal imik nutab jne.
Lähemat informatsiooni kõikide
nende uute leiutiste kohta saab Ca­nadian
Hearing Society'st. See ühing
annab veel väl|a kuukirja ning tal
on olemas kõikide organisatsioonide
nimed ja aadressid üle kogu Kana­da,
kes tegelevad ja aitavad kuulmis­häiretega
inimesi. Sealt on võimalik
saada ka tõlke kuue keele jaoks kui
kurdil inimesel on vaja minna töö-
•kohta otsima, teha arsti juures läbi­vaatus!,'
küsida nõu tulumaksu bü­roodest
või esineda kohtutes jne.
Võtke ühendust Canadian Hearing
Society'ga, 60 .Bedford Road, Toron­to,
Ontario, M5R 2K2, tel. (416 ) 964-
9595, TTY 964-2066,