1979-04-19-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 19. APRILLIL - THUSSPAY^ APRIL „Meie Elu" nr. 16 (1523) 1979
rVöõbus
•aastane
Pröf. K. Taagepera
Õpetlaste uurimis- ja õppetegevus
kulgeb harilikult vaikuses. Ainult erilised
saavutused või sündmused toovad
neid avalikkuse ette. Prof. dr.
theo.l. Arthur Võõbus ei ole erandiks.
Kuid tema 70. sünnipäev 28. aprillil
ka., annab põhjuse selle esiletoomiseks,
mida tema veel tahab korda
saata. - •;:•„..•',• • '
Elulooliste andmete esitamisest
loobume. Neid võib leida teatmeteose
„Men of Ächievement" (Edukad
mehed) 1977,, 1978. ja 1979. väljaannetest
ja ülevaateteosest „Xhe International
Register of Pr.ofiles". See
on välja antud rahvusvahelise biograafilise
keskuse poolt, mis asub,
nagu eelmiselgi teosel, Cambridges
Inglismaal. Juhime oma tähelepanu
sellele, mis tundub eriti tähtis olevat.
Teaduslikus maailmas on professor
Võõbus kuulus1 esijoones süro-foogina.
Tema poolt avastatud ja
osalt avaldatud vanade ja1 seni tundmatute
käsikiriade ai:v on nii suur,
et nende läbitöötamine, avaldamine
ja asetamine kristliku Ida kultuuri-maastikku
võtab veel tublisti aega.
Lahkumisel emerituuri Chicago Luterliku-
Usuteaduse Õppeasutuse Uue
Testamendi ja älgkiriku ajaloo professori
kohalt, kus ta oli õpetanud
ajavahemikus 1948—77, pühendati te
male teos „A Tribute to Arthur?Võp
bus", milles 36 valitud eriteadlast
ülemaailma^ selle ala suurimat autoriteeti,
'.austas: oma uuemate uuri-
.•'•mustulemuste.- esitamisega, teose
maht on 500 lk. Eessõnas selgitatakse,
et kaastööliste arvu piiramiseta
oleks pühendusteos võinud paisuda
neljaköiteliseks.
Eesti teaduslikus, maailmas on
Võõbus see, kes taotleb ülevaate ahd-mist
eesti rahva sotsiaalsest elu-
: cjust viimaste 800 aasta väljtel, eriti
aga ka vainus
; junemisest. Meie ajaloo uurijatele ei
ole antud küllaldaselt aega ega võimalusi,
et- võida süveneda küsimustesse
ning pakkuda tasakaalukat,
küpset j a tervikulist; ajalookäsitlust
kõne all olevas ulatuses.
Näiteks aastal 1946 .ilmus • Eesti'
'XcädusIÜSU Seltsi Rootsis väljaandena..
M. .Ojamaa, A.. ja T. Varmase
„Eešti Ajalugu". See on seltsi kompetentsetest
ajaloolastest koosneva ko-
• misjoni poolt .redigeeritud teos. Eesti
Vabariigi kohta antud ülevaatest
on välja jäetud usu ja kirikuolüde
vaatlus.- E i leidu selle ajajärgu tekstis
ega Eesti aja-: ning kultuuriloo
• kronoloogilises Sündmuste nimestikus
ühtegi märget eesti rahva vaimu-liku
elu kohta..
Olgu ainult lühidalt märgitud, et
Eesti luteri usu kiriku I kirikukong-ress
peeti juba 31. 5—1 • 6. 1917 Tartus;
kus otsustati anda kirikule täiesti
uus korraldus, mis vastaks eesti
rahva ja aja nõuetele. II kirikukong
ress 1919. aastal Tallinnas võttis vas
tu uue põhikorra, mille järele evMut.
usu kogudused .moodustavad iseseis
va ennast ise valitseva rahvakiriku,
mis on riigist lahus.
Aastal 1925 võttis riigikogu vastu
riigi ja kiriku vahekorra määritlievad
ning kirikute seisundit ja tegevust
korraldavad seadused.. Aastal 1935
; kehtestati seadusena E E L K põhimää;
rused, mis on praegugi E E L K õügus
Ukuks aluseks. Selle, eesti, kirikusea
duse alusel tegutseb kirik' väljaspoo
kodumaad. Ta on täisõiguslikuks liik
meks vastavates maailmaiiitudes ja
regionaalsetes organisatsioonides.
.Tal on nendes sõna- ja hääleõigus,
mida ka kasutatakse Jumala ja tõe
nimel eesti rahva kasuks. Organiseeritud
kiriku- ja usuelu kestavad edasi
isegi okupeeritud Eestis -— nii pai-;
ju kui sealne ateistlik riigivõim seda
lubab. Need dii ajaloolised faktid,
mis küll .materialistlikule ajalookäsitlusele
ei meeldi. Kuid niihästi aja-
; loolased kui ka isegi poliitiline võim
. ör. su nn i md nende olemasolu siiski
onaks .võtma.
Viimastel aastatel saadetakse' aina
, sagedamini;okupeeritud Eesti võimude
poolt välismaale1 ' ingliskeelseid
võltsitud ja väänatud ajalooraamatuid.
Kes astub sellele mõjukalt vas
tu? Professor Arthur;Võõbus
loqteos. ..Slüdies in the. History' of
thJ Estonian People"!
; Selle teose esimene köide ilmus
aastal 1969. Möödunucj aastal ilmus
.;• neljas köide, viies on trükis ja kuues
mis sisaldab Eesti Vabariigi aja, on
kavatsus anda välja Esto-80-ks. Seits
/'.•'•' ir.es köide kirjeldaks Eesti Vabariigi
vägivaldset mahamurdmist.jä kahek-
.säs vabade eestlaste, tegevust: pagu-
: iuses. See ajalooteös ei ole mitte üksnes
eesti rahva ajaloo monument, ta
ovy tamm uputada tahtvate valede
vasLu. • " ' ' •'.';'.
; Võõbus võitleb kannatava eesti
rahva eest tõsiasjade ja tõe, relvaga.
Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli usu-
• ^teaduskonnakasvandikuna ja õpetajana
ta asutas Eesti Usuteadlaste
Seltsi . Paguluses. toimetuste^ sar|a.
".' Selles, sarjas on Ilmunud kokku-32
teost mitmelt eesti autorilt,
9 Neile tulevad lisaks lugematud ajaleheartiklid,,
isiklikud üleskutsed ja
Karl Taagepera sündis 10. aprillil
1894 taluniku pojana Aru vallas Tartumaal,
lõpetas Hugo Treffneri gümnaasiumi
j a a. 1918 Tartu Veterinäar-instituüdi.
Astus vabatahtlikuna 3.
jaan. 1919 Eesti sõjaväkke, kust vabanes
6. sept. 1921 vet.-leitnandiastmes
ja sai Vabadussõja mälestusmärgi.
Oli 1921—22 Elva jaoskonna
veterinaararst ja hiljem Põllutöömi-nisteeriumi
hobusekasvatuse eriteadlane.
Valiti a. 1926 Tartu ülikooli ioo-mateaduskonna
dotsendiks ja hiljem
sama õppetooli professoriks.
Juubilaril; on suuri teeneid Eesti,
tööhobuse tõüaretämise suunanäita-jana,
samuti Riikliku Tori Hobuse-kasvanduse
organiseerimisel. Välismaade
loomakasvatamisega tutvumiseks-
lähetati teda mitmel korral välismaale
Soome, Saksamaale/Prantsusmaale,
Belgiasse,. Hollandisse,
Rootsi, Norrasse ja Shveitsi.
K. Taagepera oli ajakirjade „Eesti
Loomaarstlik Ringvaade" ja „Meie
Hobune" toimetuse liige. Tema sulest
on ilmunud ligi 100 teaduslikku ja
populaarteaduslikku tööd
Johannes Silvef suri
Eestis
Kodumaalt tuleb teade, et seal on
17. veebruaril surnud inglise filoloog
ja sõnastike autor Johannesi Silvet.
Ta oli sündinud 1895. Lõpetas 1925
ülikooli iikmag. kraadiga ja töötas
inglise keele õpetajana, eriti kaua
(1925—41) Treffneri gümnaasiumis.
Oli hiljem kuni pensioneerimiseni
Juubilari eriharrastuseks on olnudl^likooli õppejõud
soome-jugri keeled ja ajalugü. Ta on
õppinud' selgeks soome keele ning on'
ka paguluses pidanud elavaid sidemeid
Soome ühiskonnaga ja olnud
peokõnelejaks soomlaste poolt' Tpt
rontos korraldatud' /.Kalevala" päe-
Vädel. ";.<;:.V->?.;
:^
K. Taagepera omas Tartu lähedal
Ropka vallas Ani talu. Kodumaa'
uuesti okupeerimise eel põgenes perega
Saksamaale ja sealt Marokosse,
kus kümme aastat juhtis sealse Eesti
konsuli dr. Rudolf Peetsi majapidamist.
A. 1956 siirdus Kanadasse,
kus on olnud tegev eesti organisatsioonides
Kauemat aega on juubilar
olnud Eesti Rahvusnõukogu Toronto
osakonna esimees. .
.Akadeemiliselt kuulub K; Taagepera
EÜS Ühenduse liikmeskonda.
Bernhard Mäelo (EPL)
JS-acasfane
Silveti elutööks on olnud Inglise-eesti
sõnaraamat, mille kallal ta on
töötanud 40 aastat, selle esimene
trükk ilmus 1939. Eesti-inglise sõnaraamatu
kolmas trükk on ilmumisel.
Silvet on olnud kaasautoriks Võõrsõ-nade
leksikonide, mille teine trükk ilmus
hiljuti. Ta on tõlkinud ka ilukirjanduslikke
teoseid inglise keelest
eesti keelde. (EPL)
New Yorgis tähistati pidulikult;
eeneka kirikliku ja rahvusliku 'elu
egelase, 1. aprillil 1904. a. sündinud
Voldemar Kõivu 75 .a. sünnipäeva. - gäsi rektorikbha.' E i kuulunud par
Tallinnast tuleb teade, et seal on
25. märtsil surnud 62 aasta vanuses
tuntud eesti viiulikunstnik ja konservatooriumi
professor ning rektor
1964—1970 Vladimir Alumäe.
Alumäe sündis Tallinnas 6. aprillil
1917. Juba konservatooriumi üliõpi
lasenä tõusis ta viiuldajate eliiti, olles
prof. J. Paulseni õpilane. Täien
das end Londonis prof. Fleschi juures.'
1938/39, olles peale lõpetamist juba
•konservatooriumi juures õppe-,
jõuks;' v
Pärast iseseisvuse, katkestamist
edutati 1941 konservatooriumi direktoriks
ja evakueerus N. Liitu, kust
tagasi tulles asus tagasi konservatooriumi
direktori kohale. Sattus aga
1948 põlu alla ja alles 1964 sai ta ta
Alates 1964. a; on V . . Kõiv oma
elust 15 aastat pühendanud teaduslikule
uurimistööle, mille eesmärgiks
on koguda ülemaailmses ulatuses
andmeid eesti' noorte kõrgema hariduse
saavutamise küsimustes. Töö
algas andmete kogumisega juubilari
akadeemilise organisatsiooni * Eesti
Üliõpilaste Seltsi pere raamis ja
avardus peatselt kogu vaba maailma
akadeemilist eesti noorust haaravaks.
Vastav materjal on koondatud
kartoteeki, mis sisaldab andmeid
5500 eestlase kohta, kes paguluses on
lõpetanud mõne kõrgema õppeasutuse
või saavutanud teaduslikke kraade.
.
teisse, kuid oli rakendatud mh, suht-lemisühingu
Juhatuses, rahuliikumi-ses
ja N. Liidu-Rootsi sõprusühingus
abiešimehena.
Riiast tulnud teate järele on Lätis
surnud 80. aasta vanuses Olga Koern,
endise Narva sõjaväeringkonna ülema
kolonel Viktor Koerni lesk.
Olga Koern küüditati 1941 ja vabanes
Siberi-asumiselt alles 1960. Seega
oli ta küüdituses 19 aastat. Kodumaale
Eestisse teda aga ei lubatud
asuda, nii jätkus tal asumisel olek
Lätis. Vaatamata taotlustele ei antud
talle kunagi luba külastada oma lää-
Vyoldemar Kõiv pärineb Võrumaa n es:asuvat tütart ja Japselaps
Rõuge kihelkonna talupoegade Ja\
maahäritlaste — koolmeistrite suguvõsast.
Perekonna andmed ulatuvad
tagasi läbi nelja sugupõlve, kus me
kohtame kooliõpetajaid, kes olid hinnatud
oma erialal ja ka tõsiste usumeestena.
V. K. isa oli samuti kooli-
Majandusteadlane Karl Varju suri
Long Islandi haiglas liiklusõnnetusel
saadud vigastuse tagajärjel.
Läbi teinud autoõnnetuse-ilma väliste
vigastusteta, ei hoolinud Karl
Varju, haiglasse ülevaatusele mirie
õpetaja Kasaritsa-Kolepi algkoolis, mast. Ta läks koju, kus aga varsti
-is.asus'kodutalu vahetus läheduses, ilmnesid tundemärgid sisemistest v i
Isä Jaah ja ema Mai ütlesid sageli gastustest. Siirdudes haiglasse, sel
oma viiele pojale ja ühele tütrele: gus aga> et abi oli hilinenud, ta suri
..Haridus on kõige suurem vara", haiglasse sisseminemise päeval sise-
Kooliõpetaja poja haridusteekond misse verejooksu,
viib teda lähedal asuva Võru linna
gümnaasiumi; mille tollekordne juhataja
oli oma ülesannete täitmisele
tulnud Vabadussõja võitlejate keskelt
Ja kandis veel tükk aega ka koo-i
direktorina sõduri sinelit. Ülikooli
vabasse maailma pääsenud eesti
noorte intelligentsi ja edukust teaduslikul::
alal. A. 1936 vajas Ülikooli
majandusosakond.erialalist tööjõudu
õpingud' algasid . a. ' 1928 filosoofial ja rakendas selleks Ülikooli kliiniku-t.
eaduskonnas erialaga psühholoogia, te. majandusalal teaduslike huvide ja
Ta-kirjutab' auh inna töö teemal „EesJ: võimetega Voldemar Kõivu. Ä. 1941
tri laste intelligents. Eksperimentaal- j ta vallandati kommunistide, poolt sel-ne.
uurimus".:'Ta ei võinud sel ajal ai- lelt kohalt, leides tööd arstiriistade
mata, et kunagi kauges tulevikus seisab
tema ees suur ülesanne, uurida
valmistamise alal,: kus ta .ön hiljem
juhataja ülesannetes. Vahepeal,, a.
1934 oli toimunud V. K. abiellumine
Senta- Vildega Tartust, kes töötas,
võiliusraamatud olukorra selgitami- Ülikoolis farmakoloogia assistendina,
seks. Sel aastal ilmub teos. „The Dig- Siis Saabusid murrangulised rasked
nity of the Christian vis-a-vis the So- sündmused eesti rahva ellu. Sõjale
OOTAMATULT LAHKUNUD KALLIST ABIKAASAT, :EMA>
M VENNANAIST •;-
LFRIEDA TALV
neiuna Kohi
sündinud 29. juunil 1922 Eestis
surnud 14. aprillil 1979 Torontos
Nii kui vaikne linnulaulu kaja
kaob rändaja siit rahusse.
Emukene ei me seda jõua iial unusta,
kuis nii soojalt Sinu süda
meile tuksus armuga...
' abikaasa ENDEL
tütar SIRJE
poeg HILLAR abikaasaga
vend BORIS lastega USA'§
vend ERNST perekonnaga Ködu-Eestis
ROBERT abikaasaga
KALLIS ISA JA VANAISA
Sünd. 8, augustil 1901 Viljandis
surn. 16. aprillil 1979 Stokholmis
•Sügavas kurbuses. leinavad
INDREK
MARGUS ,. •
EVELYN ja FELIKS
MHKÜS MEIE ARMAS VENNANAINE
Kustus päikse sära
Sinu silmadest,
Jumal viis Sind ära
valuilmadest. .
neiuna TimmelmaE
iälestävad sügavas leinas /./'.j
: ARMILDE UUS:Eestis '. •'
FERNANDE LEESI perekonnaga'Eestis;.'
HELMI ALTMETS perekonnaga Eestis
SELMA ROOSINUPP perekonnaga Eestis
PILVI VALBERG perekonnaga Torontos
SURMA LÄBI LAHKUS LUGUPEETUD PEREMEES
sündinud 4. oktoobril 1914
surnud 10. aprillil 1979
mälestavad kurbuses
; SCEPTER GOMPÄNY LTD.
.B. HÄRM;.abikaasaga
H.'IGAV\ . '
E. INGEIIBERG;: •
.j;'.- J. JUHÄNSON ;.
:;:;';.: ;:L.;:KIIVER.:-;^
',;:'.'; ;J.;KOHA:: .
M. LUIK abikaasaga
J..LÕUGAS abikaasaga
A. OAD pojaga
F. PUKONEN abikaaskga
P. SÄÄGlV \
E. SIIVIK
E.TEDDER ; '••
E. TULEN
J. TUISK
LVILLMEy
R. VÄLISTE
A.:VAIKLA . : •
victization pf Minds" (Kristlase väärikus
vastamisi ajude sovetiseerimisega).
••....'' • ' '
Professor Võõbuse lähimaks' kaastööliseks
selles hiiglaslikus töös -on
tema abikaasa Ilse, neiuna Luksep.
gevuse tõttu evakueeriti arstiriistade
tööstus Haapsalusse,: kust algas V.
Kõivu ja abikaasa pagulasteekond
Tallinna kaudu Saksamaale. Augustis
1951 saabuvad Voldemar ja Senta
Kõiv New Yorgi Lexington Ave. ko-gmiia€
8siymi 350. \uubd
Solts.henitsõnit'ori õigusega*ülista-Iguduse kaudu USA-s.se. Oma eluülal-tud.
Kuid tema produktsiooni ei tä- pidamise teenimise kõrval algab V.
kista majanduslikud raskused. Dr. Kõivule, peatselt: aktiivse rahvusliku
Võõbus on aga teadlane,;kelle-majandus
ei võimalda alustatud hiigeltöö
edaspidist trükkiandmist. Mis pn kiidulaul
väärt, kui seda kaasa ei laulda,
kui kaasa-ei minda ega kätt külge
panda?
Austagem suurt teadlast ja rahvuslikku
võitlejat tema monumentaalse
eesti rahva ajaloo trükkiandmise
kindlustamisega! Eks oota kannatav
eesti rahvas seda meilt? -
Veem
januse andmine mitmetel aladel. Ta
annab väärika panuse mitmetele-rahvuslikele
organisatsioonidele ja eriti
kav USA vanimale; Eesti 'kogudusele
New Yorgis, olles a. 1976—1977 selle
usuliselt ja rahvuslikult aktiivse kirikliku
.organisatsiooni .esimeheks
jätkates oma tööd nõukogu liikmena!
Soovime juubilarile. Jumala õnnistust,
ja abi temale südamelähedaste
sihtide saavutamisel.
1981. a. möödub .350 aastat Tallinna
Gustav Adolfi gümnaasiumi asutamisest.
Meie kool on kõige vanem
Eestis, kuid ka Üks kõige vanematest
Rootsi riigis.
Seoses juubeliga koondavad Gustav
Adolfi gümnaasiumi (varem Tallinna
linna . poeglaste humänitaar
gümnaasium, erine seda keiser Nikolai
1 gümnaasium) poisid ja endised
õpetajad oma ridu, et ühiselt tähistada
oma armastatud aima materi aja/
loolist tähtpäeva. ..,•'. :
: On kavatsusef korraldada kokku
tulek Stokholmis, samuti ka teistes
maades. Gümnaasiumi juubeliaastal
tuleks välja anda koguteos, mis tut
vustab kooli ajalugu hilisematest
aastatest, kusjuures väärtusliku algmaterjalina
tuleks, kasutamisele: koo
li kolmesaja aasta juubeli puhul väi
ja antud raamat.
Et see kõik võiks korda-minna, sel
ieks on tarvis veelkordselt side gus
Kallist
mälestavad leinas
MAIT ERNESÄKS perekonnaga
TARVO TOOMES perekonnaga
JUHAN PAJUR abikaasaga
J)SS TIMMAS abikaasaga
tav-adolflaste vahel üles ehitada. Pa-1 kohta. Samuti lisada oma isiklikke
lume seepärast kõiki endisi õpilasi
ja õpetajaid endast teatada aadres-.
sil: Docent Kuno Thomasson, Box
559, 751 22 Uppsala, Sweden.
Ühtlasi teatada olemasolevatest
andmetest kooli ajaloo, fotode ete.
seisukohti ja arvamusi juubeliaasta
tähistamise läbiviimise kohta.
V. Kangro, N. Metslov,
•R. Rebas, E. Rumma,
P. Saagpakk, Kv Thomasson.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 19, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-04-19 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E790419 |
Description
| Title | 1979-04-19-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | NELJAPÄEVAL, 19. APRILLIL - THUSSPAY^ APRIL „Meie Elu" nr. 16 (1523) 1979 rVöõbus •aastane Pröf. K. Taagepera Õpetlaste uurimis- ja õppetegevus kulgeb harilikult vaikuses. Ainult erilised saavutused või sündmused toovad neid avalikkuse ette. Prof. dr. theo.l. Arthur Võõbus ei ole erandiks. Kuid tema 70. sünnipäev 28. aprillil ka., annab põhjuse selle esiletoomiseks, mida tema veel tahab korda saata. - •;:•„..•',• • ' Elulooliste andmete esitamisest loobume. Neid võib leida teatmeteose „Men of Ächievement" (Edukad mehed) 1977,, 1978. ja 1979. väljaannetest ja ülevaateteosest „Xhe International Register of Pr.ofiles". See on välja antud rahvusvahelise biograafilise keskuse poolt, mis asub, nagu eelmiselgi teosel, Cambridges Inglismaal. Juhime oma tähelepanu sellele, mis tundub eriti tähtis olevat. Teaduslikus maailmas on professor Võõbus kuulus1 esijoones süro-foogina. Tema poolt avastatud ja osalt avaldatud vanade ja1 seni tundmatute käsikiriade ai:v on nii suur, et nende läbitöötamine, avaldamine ja asetamine kristliku Ida kultuuri-maastikku võtab veel tublisti aega. Lahkumisel emerituuri Chicago Luterliku- Usuteaduse Õppeasutuse Uue Testamendi ja älgkiriku ajaloo professori kohalt, kus ta oli õpetanud ajavahemikus 1948—77, pühendati te male teos „A Tribute to Arthur?Võp bus", milles 36 valitud eriteadlast ülemaailma^ selle ala suurimat autoriteeti, '.austas: oma uuemate uuri- .•'•mustulemuste.- esitamisega, teose maht on 500 lk. Eessõnas selgitatakse, et kaastööliste arvu piiramiseta oleks pühendusteos võinud paisuda neljaköiteliseks. Eesti teaduslikus, maailmas on Võõbus see, kes taotleb ülevaate ahd-mist eesti rahva sotsiaalsest elu- : cjust viimaste 800 aasta väljtel, eriti aga ka vainus ; junemisest. Meie ajaloo uurijatele ei ole antud küllaldaselt aega ega võimalusi, et- võida süveneda küsimustesse ning pakkuda tasakaalukat, küpset j a tervikulist; ajalookäsitlust kõne all olevas ulatuses. Näiteks aastal 1946 .ilmus • Eesti' 'XcädusIÜSU Seltsi Rootsis väljaandena.. M. .Ojamaa, A.. ja T. Varmase „Eešti Ajalugu". See on seltsi kompetentsetest ajaloolastest koosneva ko- • misjoni poolt .redigeeritud teos. Eesti Vabariigi kohta antud ülevaatest on välja jäetud usu ja kirikuolüde vaatlus.- E i leidu selle ajajärgu tekstis ega Eesti aja-: ning kultuuriloo • kronoloogilises Sündmuste nimestikus ühtegi märget eesti rahva vaimu-liku elu kohta.. Olgu ainult lühidalt märgitud, et Eesti luteri usu kiriku I kirikukong-ress peeti juba 31. 5—1 • 6. 1917 Tartus; kus otsustati anda kirikule täiesti uus korraldus, mis vastaks eesti rahva ja aja nõuetele. II kirikukong ress 1919. aastal Tallinnas võttis vas tu uue põhikorra, mille järele evMut. usu kogudused .moodustavad iseseis va ennast ise valitseva rahvakiriku, mis on riigist lahus. Aastal 1925 võttis riigikogu vastu riigi ja kiriku vahekorra määritlievad ning kirikute seisundit ja tegevust korraldavad seadused.. Aastal 1935 ; kehtestati seadusena E E L K põhimää; rused, mis on praegugi E E L K õügus Ukuks aluseks. Selle, eesti, kirikusea duse alusel tegutseb kirik' väljaspoo kodumaad. Ta on täisõiguslikuks liik meks vastavates maailmaiiitudes ja regionaalsetes organisatsioonides. .Tal on nendes sõna- ja hääleõigus, mida ka kasutatakse Jumala ja tõe nimel eesti rahva kasuks. Organiseeritud kiriku- ja usuelu kestavad edasi isegi okupeeritud Eestis -— nii pai-; ju kui sealne ateistlik riigivõim seda lubab. Need dii ajaloolised faktid, mis küll .materialistlikule ajalookäsitlusele ei meeldi. Kuid niihästi aja- ; loolased kui ka isegi poliitiline võim . ör. su nn i md nende olemasolu siiski onaks .võtma. Viimastel aastatel saadetakse' aina , sagedamini;okupeeritud Eesti võimude poolt välismaale1 ' ingliskeelseid võltsitud ja väänatud ajalooraamatuid. Kes astub sellele mõjukalt vas tu? Professor Arthur;Võõbus loqteos. ..Slüdies in the. History' of thJ Estonian People"! ; Selle teose esimene köide ilmus aastal 1969. Möödunucj aastal ilmus .;• neljas köide, viies on trükis ja kuues mis sisaldab Eesti Vabariigi aja, on kavatsus anda välja Esto-80-ks. Seits /'.•'•' ir.es köide kirjeldaks Eesti Vabariigi vägivaldset mahamurdmist.jä kahek- .säs vabade eestlaste, tegevust: pagu- : iuses. See ajalooteös ei ole mitte üksnes eesti rahva ajaloo monument, ta ovy tamm uputada tahtvate valede vasLu. • " ' ' •'.';'. ; Võõbus võitleb kannatava eesti rahva eest tõsiasjade ja tõe, relvaga. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli usu- • ^teaduskonnakasvandikuna ja õpetajana ta asutas Eesti Usuteadlaste Seltsi . Paguluses. toimetuste^ sar|a. ".' Selles, sarjas on Ilmunud kokku-32 teost mitmelt eesti autorilt, 9 Neile tulevad lisaks lugematud ajaleheartiklid,, isiklikud üleskutsed ja Karl Taagepera sündis 10. aprillil 1894 taluniku pojana Aru vallas Tartumaal, lõpetas Hugo Treffneri gümnaasiumi j a a. 1918 Tartu Veterinäar-instituüdi. Astus vabatahtlikuna 3. jaan. 1919 Eesti sõjaväkke, kust vabanes 6. sept. 1921 vet.-leitnandiastmes ja sai Vabadussõja mälestusmärgi. Oli 1921—22 Elva jaoskonna veterinaararst ja hiljem Põllutöömi-nisteeriumi hobusekasvatuse eriteadlane. Valiti a. 1926 Tartu ülikooli ioo-mateaduskonna dotsendiks ja hiljem sama õppetooli professoriks. Juubilaril; on suuri teeneid Eesti, tööhobuse tõüaretämise suunanäita-jana, samuti Riikliku Tori Hobuse-kasvanduse organiseerimisel. Välismaade loomakasvatamisega tutvumiseks- lähetati teda mitmel korral välismaale Soome, Saksamaale/Prantsusmaale, Belgiasse,. Hollandisse, Rootsi, Norrasse ja Shveitsi. K. Taagepera oli ajakirjade „Eesti Loomaarstlik Ringvaade" ja „Meie Hobune" toimetuse liige. Tema sulest on ilmunud ligi 100 teaduslikku ja populaarteaduslikku tööd Johannes Silvef suri Eestis Kodumaalt tuleb teade, et seal on 17. veebruaril surnud inglise filoloog ja sõnastike autor Johannesi Silvet. Ta oli sündinud 1895. Lõpetas 1925 ülikooli iikmag. kraadiga ja töötas inglise keele õpetajana, eriti kaua (1925—41) Treffneri gümnaasiumis. Oli hiljem kuni pensioneerimiseni Juubilari eriharrastuseks on olnudl^likooli õppejõud soome-jugri keeled ja ajalugü. Ta on õppinud' selgeks soome keele ning on' ka paguluses pidanud elavaid sidemeid Soome ühiskonnaga ja olnud peokõnelejaks soomlaste poolt' Tpt rontos korraldatud' /.Kalevala" päe- Vädel. ";.<;:.V->?.; :^ K. Taagepera omas Tartu lähedal Ropka vallas Ani talu. Kodumaa' uuesti okupeerimise eel põgenes perega Saksamaale ja sealt Marokosse, kus kümme aastat juhtis sealse Eesti konsuli dr. Rudolf Peetsi majapidamist. A. 1956 siirdus Kanadasse, kus on olnud tegev eesti organisatsioonides Kauemat aega on juubilar olnud Eesti Rahvusnõukogu Toronto osakonna esimees. . .Akadeemiliselt kuulub K; Taagepera EÜS Ühenduse liikmeskonda. Bernhard Mäelo (EPL) JS-acasfane Silveti elutööks on olnud Inglise-eesti sõnaraamat, mille kallal ta on töötanud 40 aastat, selle esimene trükk ilmus 1939. Eesti-inglise sõnaraamatu kolmas trükk on ilmumisel. Silvet on olnud kaasautoriks Võõrsõ-nade leksikonide, mille teine trükk ilmus hiljuti. Ta on tõlkinud ka ilukirjanduslikke teoseid inglise keelest eesti keelde. (EPL) New Yorgis tähistati pidulikult; eeneka kirikliku ja rahvusliku 'elu egelase, 1. aprillil 1904. a. sündinud Voldemar Kõivu 75 .a. sünnipäeva. - gäsi rektorikbha.' E i kuulunud par Tallinnast tuleb teade, et seal on 25. märtsil surnud 62 aasta vanuses tuntud eesti viiulikunstnik ja konservatooriumi professor ning rektor 1964—1970 Vladimir Alumäe. Alumäe sündis Tallinnas 6. aprillil 1917. Juba konservatooriumi üliõpi lasenä tõusis ta viiuldajate eliiti, olles prof. J. Paulseni õpilane. Täien das end Londonis prof. Fleschi juures.' 1938/39, olles peale lõpetamist juba •konservatooriumi juures õppe-, jõuks;' v Pärast iseseisvuse, katkestamist edutati 1941 konservatooriumi direktoriks ja evakueerus N. Liitu, kust tagasi tulles asus tagasi konservatooriumi direktori kohale. Sattus aga 1948 põlu alla ja alles 1964 sai ta ta Alates 1964. a; on V . . Kõiv oma elust 15 aastat pühendanud teaduslikule uurimistööle, mille eesmärgiks on koguda ülemaailmses ulatuses andmeid eesti' noorte kõrgema hariduse saavutamise küsimustes. Töö algas andmete kogumisega juubilari akadeemilise organisatsiooni * Eesti Üliõpilaste Seltsi pere raamis ja avardus peatselt kogu vaba maailma akadeemilist eesti noorust haaravaks. Vastav materjal on koondatud kartoteeki, mis sisaldab andmeid 5500 eestlase kohta, kes paguluses on lõpetanud mõne kõrgema õppeasutuse või saavutanud teaduslikke kraade. . teisse, kuid oli rakendatud mh, suht-lemisühingu Juhatuses, rahuliikumi-ses ja N. Liidu-Rootsi sõprusühingus abiešimehena. Riiast tulnud teate järele on Lätis surnud 80. aasta vanuses Olga Koern, endise Narva sõjaväeringkonna ülema kolonel Viktor Koerni lesk. Olga Koern küüditati 1941 ja vabanes Siberi-asumiselt alles 1960. Seega oli ta küüdituses 19 aastat. Kodumaale Eestisse teda aga ei lubatud asuda, nii jätkus tal asumisel olek Lätis. Vaatamata taotlustele ei antud talle kunagi luba külastada oma lää- Vyoldemar Kõiv pärineb Võrumaa n es:asuvat tütart ja Japselaps Rõuge kihelkonna talupoegade Ja\ maahäritlaste — koolmeistrite suguvõsast. Perekonna andmed ulatuvad tagasi läbi nelja sugupõlve, kus me kohtame kooliõpetajaid, kes olid hinnatud oma erialal ja ka tõsiste usumeestena. V. K. isa oli samuti kooli- Majandusteadlane Karl Varju suri Long Islandi haiglas liiklusõnnetusel saadud vigastuse tagajärjel. Läbi teinud autoõnnetuse-ilma väliste vigastusteta, ei hoolinud Karl Varju, haiglasse ülevaatusele mirie õpetaja Kasaritsa-Kolepi algkoolis, mast. Ta läks koju, kus aga varsti -is.asus'kodutalu vahetus läheduses, ilmnesid tundemärgid sisemistest v i Isä Jaah ja ema Mai ütlesid sageli gastustest. Siirdudes haiglasse, sel oma viiele pojale ja ühele tütrele: gus aga> et abi oli hilinenud, ta suri ..Haridus on kõige suurem vara", haiglasse sisseminemise päeval sise- Kooliõpetaja poja haridusteekond misse verejooksu, viib teda lähedal asuva Võru linna gümnaasiumi; mille tollekordne juhataja oli oma ülesannete täitmisele tulnud Vabadussõja võitlejate keskelt Ja kandis veel tükk aega ka koo-i direktorina sõduri sinelit. Ülikooli vabasse maailma pääsenud eesti noorte intelligentsi ja edukust teaduslikul:: alal. A. 1936 vajas Ülikooli majandusosakond.erialalist tööjõudu õpingud' algasid . a. ' 1928 filosoofial ja rakendas selleks Ülikooli kliiniku-t. eaduskonnas erialaga psühholoogia, te. majandusalal teaduslike huvide ja Ta-kirjutab' auh inna töö teemal „EesJ: võimetega Voldemar Kõivu. Ä. 1941 tri laste intelligents. Eksperimentaal- j ta vallandati kommunistide, poolt sel-ne. uurimus".:'Ta ei võinud sel ajal ai- lelt kohalt, leides tööd arstiriistade mata, et kunagi kauges tulevikus seisab tema ees suur ülesanne, uurida valmistamise alal,: kus ta .ön hiljem juhataja ülesannetes. Vahepeal,, a. 1934 oli toimunud V. K. abiellumine Senta- Vildega Tartust, kes töötas, võiliusraamatud olukorra selgitami- Ülikoolis farmakoloogia assistendina, seks. Sel aastal ilmub teos. „The Dig- Siis Saabusid murrangulised rasked nity of the Christian vis-a-vis the So- sündmused eesti rahva ellu. Sõjale OOTAMATULT LAHKUNUD KALLIST ABIKAASAT, :EMA> M VENNANAIST •;- LFRIEDA TALV neiuna Kohi sündinud 29. juunil 1922 Eestis surnud 14. aprillil 1979 Torontos Nii kui vaikne linnulaulu kaja kaob rändaja siit rahusse. Emukene ei me seda jõua iial unusta, kuis nii soojalt Sinu süda meile tuksus armuga... ' abikaasa ENDEL tütar SIRJE poeg HILLAR abikaasaga vend BORIS lastega USA'§ vend ERNST perekonnaga Ködu-Eestis ROBERT abikaasaga KALLIS ISA JA VANAISA Sünd. 8, augustil 1901 Viljandis surn. 16. aprillil 1979 Stokholmis •Sügavas kurbuses. leinavad INDREK MARGUS ,. • EVELYN ja FELIKS MHKÜS MEIE ARMAS VENNANAINE Kustus päikse sära Sinu silmadest, Jumal viis Sind ära valuilmadest. . neiuna TimmelmaE iälestävad sügavas leinas /./'.j : ARMILDE UUS:Eestis '. •' FERNANDE LEESI perekonnaga'Eestis;.' HELMI ALTMETS perekonnaga Eestis SELMA ROOSINUPP perekonnaga Eestis PILVI VALBERG perekonnaga Torontos SURMA LÄBI LAHKUS LUGUPEETUD PEREMEES sündinud 4. oktoobril 1914 surnud 10. aprillil 1979 mälestavad kurbuses ; SCEPTER GOMPÄNY LTD. .B. HÄRM;.abikaasaga H.'IGAV\ . ' E. INGEIIBERG;: • .j;'.- J. JUHÄNSON ;. :;:;';.: ;:L.;:KIIVER.:-;^ ',;:'.'; ;J.;KOHA:: . M. LUIK abikaasaga J..LÕUGAS abikaasaga A. OAD pojaga F. PUKONEN abikaaskga P. SÄÄGlV \ E. SIIVIK E.TEDDER ; '•• E. TULEN J. TUISK LVILLMEy R. VÄLISTE A.:VAIKLA . : • victization pf Minds" (Kristlase väärikus vastamisi ajude sovetiseerimisega). ••....'' • ' ' Professor Võõbuse lähimaks' kaastööliseks selles hiiglaslikus töös -on tema abikaasa Ilse, neiuna Luksep. gevuse tõttu evakueeriti arstiriistade tööstus Haapsalusse,: kust algas V. Kõivu ja abikaasa pagulasteekond Tallinna kaudu Saksamaale. Augustis 1951 saabuvad Voldemar ja Senta Kõiv New Yorgi Lexington Ave. ko-gmiia€ 8siymi 350. \uubd Solts.henitsõnit'ori õigusega*ülista-Iguduse kaudu USA-s.se. Oma eluülal-tud. Kuid tema produktsiooni ei tä- pidamise teenimise kõrval algab V. kista majanduslikud raskused. Dr. Kõivule, peatselt: aktiivse rahvusliku Võõbus on aga teadlane,;kelle-majandus ei võimalda alustatud hiigeltöö edaspidist trükkiandmist. Mis pn kiidulaul väärt, kui seda kaasa ei laulda, kui kaasa-ei minda ega kätt külge panda? Austagem suurt teadlast ja rahvuslikku võitlejat tema monumentaalse eesti rahva ajaloo trükkiandmise kindlustamisega! Eks oota kannatav eesti rahvas seda meilt? - Veem januse andmine mitmetel aladel. Ta annab väärika panuse mitmetele-rahvuslikele organisatsioonidele ja eriti kav USA vanimale; Eesti 'kogudusele New Yorgis, olles a. 1976—1977 selle usuliselt ja rahvuslikult aktiivse kirikliku .organisatsiooni .esimeheks jätkates oma tööd nõukogu liikmena! Soovime juubilarile. Jumala õnnistust, ja abi temale südamelähedaste sihtide saavutamisel. 1981. a. möödub .350 aastat Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi asutamisest. Meie kool on kõige vanem Eestis, kuid ka Üks kõige vanematest Rootsi riigis. Seoses juubeliga koondavad Gustav Adolfi gümnaasiumi (varem Tallinna linna . poeglaste humänitaar gümnaasium, erine seda keiser Nikolai 1 gümnaasium) poisid ja endised õpetajad oma ridu, et ühiselt tähistada oma armastatud aima materi aja/ loolist tähtpäeva. ..,•'. : : On kavatsusef korraldada kokku tulek Stokholmis, samuti ka teistes maades. Gümnaasiumi juubeliaastal tuleks välja anda koguteos, mis tut vustab kooli ajalugu hilisematest aastatest, kusjuures väärtusliku algmaterjalina tuleks, kasutamisele: koo li kolmesaja aasta juubeli puhul väi ja antud raamat. Et see kõik võiks korda-minna, sel ieks on tarvis veelkordselt side gus Kallist mälestavad leinas MAIT ERNESÄKS perekonnaga TARVO TOOMES perekonnaga JUHAN PAJUR abikaasaga J)SS TIMMAS abikaasaga tav-adolflaste vahel üles ehitada. Pa-1 kohta. Samuti lisada oma isiklikke lume seepärast kõiki endisi õpilasi ja õpetajaid endast teatada aadres-. sil: Docent Kuno Thomasson, Box 559, 751 22 Uppsala, Sweden. Ühtlasi teatada olemasolevatest andmetest kooli ajaloo, fotode ete. seisukohti ja arvamusi juubeliaasta tähistamise läbiviimise kohta. V. Kangro, N. Metslov, •R. Rebas, E. Rumma, P. Saagpakk, Kv Thomasson. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-04-19-06
