Meie Elu = Our life, April 19, 1979

              Gollection Development -
395 Wellington str
0 Ord
Ottawa^ Ont«
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 :Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Cänäda © Tel. 466-0951 /
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtnu/
ne igal toop., k l , 9 h.-5 p.l., esmasp. j
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l
Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. $24.0
6 k. $13.00, 3 k. §8.50. USA-sse: 1 a!
$26.00, 6 k. 14.00} 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse:
1 a.v $30.00, & k. $16.00,
3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
1 a. $14.50, 6 k. $7.25. ' k i r i ja lennu-pöstilisa
USA-sse 1 aj $16.50, 6 k.
,$8.25. Lennupöstilisa , ülemeremaa-desse:
1 a. $23.50, 6 k. $11.75.
Üksiknumber— .500, 1 ; :
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel. $3.75; \ tekstis * i$3.50, kuulu­tuste
küljel $3,25.
Nr. 16 (1523) 1979
Second Class
NELJAPÄEVAL, 19. APRILLIL - f HURSDAY, APRIL 19
„OUR LIFE" — „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishmg Co. Toronto
Ltd., Estonian Hoüse, 958 Broad-
|view Ave., Toronto,. Ont. Canada.
M4K 2R6 Tel.. 466-0951
Toimetajad; H. Rebane jä S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmanri, Dr., New Mil-ford,
N.J., USA. Teli (201) 262-0773
„MEIE ELU" väljaandjaks on;
Eesti Kirjastus Kanadas,
Asut. Ä. Weüerr algatusel 1950.
XXX aastakäik
mmm JÄ IILMIM
KULTUURSPÄIVÄD
iMAALl
)RGIS
.•.sv.v.w.w.V
kultuurfondi laureaati
Rännit jq
s mag.
I Pehme
"NEW- YORK (M.; E.) — Kultuuripäevad -— 1979 avaõhtule jäi New
^orgi Eesti Maja suur saal väikseks. Publikut oli ligemale 200 ümber. Ava­õhtu,
mille saatesõnad ütles päevade kauaaegseid korraldajaid Liivi Jõe,
sensatsiooniks oli., okupl kodumaalt New Yorgis viibiva dirigent Neemdl
Järvi isiklikkohaletulek.\Ta saabus Eesti Majja koos rahvusvahelise kuul-susegar
soome bassilaulja Martti Talvelaga, kes ka esineb Metropolitan.
Ooperis. Samuti viibis avaõhtul okup. Eestist filmimees Lennart Meri, kes
on soome-ugri rahvaste üle valmistatud filmide ,,Veelinnurahvas" ja „Lim-nutee
tuuled" autor. Need filmid koos filmiga Ed. Viiraltist ja G. Eraesak-sast
õlid ka Kultuuripäevadel kavas. ,
Kultuurfondi 1978. a. kultuuriau­hinnad,
mida on jagatud juba küm­mekond
aastat ja millised antakse
välja eesti teaduse, kultuuri; (kirjan­duse
ja kunsti aladel silmapaistnud
isikuile ja organisatsioonidele, tegi
teatavaks fondi esimees V. Kangro.
Seisus, et vastav zhürii oli valinud
laureaatideks Yale Ülikooli õppejõu
luuletaja mag^ Äleksis Ranniti ja ku­jur
Karl Pehme. Viimane oli ka isik­likult
kohal ja ,šai-tugeva aplausi. Ta
kinkis kaasas käiva rahalise autasu
samas tagasi Kultuurifondile, .
Järgnevalt publiku ette kutsutud
Neeme Järvi sai kauakestva tormili­se
aplausi. Oma lühikeses sõnavõtus
ta ütles järgmist: „— Mul oh hea­meel
viibida teie -hulgas.- Seiiei ja
Ameerika lõunapoolsel mandril on
mul võimalus olnud dirigendina vii­bida
alates 1977. aastast, algul Bue­nos
Airesis, siis Rio de Janeiros ja
hüüd New Yorgis. Argentiinas juha­tasin
Ooperit 7 korda ja samapalju
siin, kus Metropolitan Operanäol on
mitmeti maailma tippe. .Briti süda­melähedane
oli mulle see, et mu see­kordsel
ooperi dirigeerimisel viibis
alati publiku hulgas palju eestlasi,
; mille eest tänan teid kõiki. Mul on
kahju lahkuda aga loodan, et see ei
jää mitte; meie viimaseks kontak­tiks.",
-
Pärast uut aplausi dirigendile pa­kuti
koosolijaile shampust, ametlik
osa oli läbi ja vesteldi gruppides vei­niklaasi
taga. N. Järvit rünnati auto­grammide
saamiseks. L. Meri, kes
saabus köhale hilinemisega, oli eelne­valt
esinenud lühikese ettekandega
N. Y. Universitys ja päev varemalt
National Geographic Society juures
Washingtonis D. C. Muusikaliselt il­lustreeris
avaõhtut kunstiküpse Shu-berti
tõlgitsemisega pianist Linda
Küttis. Saali seintel oli Linda Ormes:
soni kõrgeväärtuslik eesti käsitööde
väljapanek ja kunstiliselt ja fototeh-niliselt
tippklassi kuuluvate suure­mõõduliste
värviliste fotode näitus
insJ SÖöfilt Harukordsed ülesvõtted'
olid. tehtud Alaska''ja Kanada kõrg-mägedes,
; kunagiste inkade maal,
Tshiili lõunatipus j.m. Autor on saa­nud
sellel alal rahvusvahelisi auhin-.
du ja tema töid on avaldanud ka pal­jud
šhurnaalid. Kultuuripäevade kä­he
järgmise päeva kavas oli rohkelt
referaate ja arutlusi, esmejaiks.F.
Oinas, O. Berendsen, E. Kõks, samu­ti
ka N. Järvi (küsimusi ja vastuseid
muusika alalt), L..Meri ja L, Ormes-son.
Juba avaõhtul võis näha osavõt­jate
hulgas ka rida Kanadast saabu­nud
eestlasi. . , •
Jüri liha: sai välja
iesfist
Relvade näitus Toronto Eesti Püssi ja Püstoliklubi peol Eesti Majas. Paremalt esimene, klubi president A. Kana;
kolmas, asutaja liige H. JLüleberg, neljas Mulji sekretär* ja näituse koirraldafa, A. Tinits, viies, loterii korraldaja
ja klubiliige H. K!vL . . r . ' . Foto — Tommy Tomson
STÖKHQLM (EPL) — Pärast pikki
sekeldusi astus esmaspaevai, 2. ap­rillil
kell 10 Helsingi sadamas Tallin-na-
laevalt maha 29-aastane teisiti­mõtleja
Tartust Jüri Liha, kes pike­mat
aega pidas võitlust õiguse 'eest
ühineda oma abikaasaga Soomes.
Kuna sellel' võimlusel oli kajastusi
ka läänes, mh. Helsingi kokkuleppe
rikkumise<näitena;, siis- anti' talle lõ­puks
luba N. Liidust lahkumiseks.
Lina; kes elukutselt on publitsist,
ei saanud." viimasel' ajal ,enam.midagi
avaldada jä talle ei antud tööd. Kim­bu
tämišed jätkusid veel Tallinna sa­damas;
kus tema läbiotsimine kestis,
paar tundi, mh. riideid seljast võttes
ja reisikohvreid ära .võttes. Neid pidi
lähemalt nüritama jä ähvardati isegi
väljasõitu peatada nii kaua kuni see
protseduur kestah.
. Lõpuks lepiti: kohvrite äravõtmise­ga,
lubades neid hiljem omastele, ta­gasi
anda.. Lina saabus nii Helsingis­se
ainult' hädapärase riidepambuga
ja. minimaalse reisikassaga, et alus-ada
oma uut elu. ] ,
Samal ajal oli teine Tartu teisiti­mõtleja-
Mart Niklus kutsutud järje-kordsele'
ülekuufamisele. ,
,0S!
President J^ Carteri julgeolekunõunik ,Z'. Brzezinski
andis USA välispoliitikast jutuajamise, milles muuseas puudutati mitmeid
olulise tähtsusega maailmapojiitilisi päevaprobleeme:
Z.. Brzezinski märkis,; et N. Liit
teostab oma poliitilisi malekäike teis­te
rahvaste kaudu Aafrika käärus,
nõuavad surmanuhtluse
81
" l
E II
Eesti Maja väikeses saalis laup., 28. ja pühap., 29. aprillil 1979
| kl. 11 e.l.-kl. 7 õ.
Lõuria-Jeemenis Põhja-Jeemeni vas­tu,
millele vastu astudes satutakse
konflikti, mitte otseselt Moskvaga,
vaid teiste tähtsate gruppidega, nagu
Araabia-maai 1 maga.
Ta ei usu, et Moskva edu oleks nii
suur, nagu see näib. USA omab prae­gu
häid vahekordi. Jaapani, Hiina, In­dia
ja Indoneesiaga ning Lõuna-
Ameerikaga. Kui küsiti,: miks J. Car
teri:välispoliitika .ön kõhklev. Siis oli
vastus, et elame komplitseeritud
maailmas. Kaotatud Vietnami sõda
ja Watefgate. on USA-d teinud norge
maks. Iraani kohta märkis, et ta loo
dab, et uus islami - rezhiim suudab
jätta Iraani iseseisvaks.- Kui küsiti,
et kas Iisraeli-Egiptuse kontroversi
aalne rahu tasub seda, et USA mak
sumaksja peab selle eest maksma
rohkem kui 5 miljardi dollarit? Z
Brzezinski vastas, et 5 miljardi dpi:,
larit. on suhteliselt väikerie summa
selle kõrval, mis läheb maksma
araablaste vaenulikkus. See rahu on
ainult esimene samm selleks, et Tä­iustada
vaenulikke gruppe Lähis-
Idas. Tahetakse jätkata samal viisil
et palestiinlasi ja teisi vaenulikke
gruppe viia kokkuleppele. Ta ei usu,
et nn. Bagdadi sanktsioonid Egiptuse
vastu, millega Egiptusele senised toe­tused
kärbitakse ja Egiptus eralda­takse
muust Araabia maailmast, täie:
Ukult ellu viiakse.
:'Ta arvas, et USA lennukikandja ja
sõjalaevade saatmine India ookeani
ning Põhja-Jeemeni abistamine on
teatud määral, joone tõmbamine N.
Liidu .ekspansiooni vastu. Ta arvas,
et SALT II On vajalik ja kui .see Sõi
initakše, siis Kongress ka selle kinni­tab.
Leidis, et temal ja. välisminister
C. Vancel on erinev poliitiline iilo
soofia. Põhilistes küsimustes ei ole
lahkuminekuid. Ta ei usu, et Hiina
peaministri abi Tengi külastus USA-sse
andis tõuke Hiina • rünnakuks
Vietnami vastu. Z.: Brzezinski arvas,
et USA sõjajõud vajavad „Trident
II" rakettide programmi teostamist,
nn. ristleja rakette jne., et säilitada
sõjalist üleolekut. :
Kanada, politseiametnike ameti
ühing ja vangi vahtide ametiühing:
nõuavad, et Kanadas tuleks: surma­nuhtlus
jälle taastada, mis: vähen­daks
politsei ja vangivahtide mõrva­mist.
Surmanuhtluse kaotas, täielt
kult praegune: liberaalide- valitsus;:
KGB mõrvas
aana
põgeniku
rused
North Yorki 4.500 alg- ja keskkooli
õpetajast on koguni 425'., ülearused,;
keda ;'• pole vaja vähenenud, õpilaste
arvu ja. ülearuste ja liiga kallite õp­peprogrammide
' 'kärpimise tõttu
Kuid- neid ei taheta vallandada ja
nõutakse, et neile tuleks palka edasi
maksta.
Endine KGB mõrvabrigaadi
j juht, Nikolai Kolhov, kes hüppas
mõni aeg tagasi ära, märkis avali­kult,
et möödunud septembris nn.
vihmavarjuga tapetud Bulgaaria
põgeniku Georgi Markovi mõrva
korraldas Kreml ja selle viisid täi­de
KGB agendid. Teatavasti süs­titi
G. Markovile vihmavarju tao­lise
esemega mürki, mille tõttu ta
suri neli päeva hiljem. Samas
märgitakse, et pooltosinat bul­gaarlast,
kes võitlesid vabas maa­ilmas
kommunistliku diktatuuri
vastu Bulgaarias on mitmel müs­tilisel
viisil tapetud. N Kolhov üt­les,
et G. Markov lasti mõrvata,
sest ta esines mitu korda „Vaba
Euroopa" raadiosaadetes ja KGB
eesmärgiks on pagulasi hirmuta-
Tel Avivis plahvatas pomm turu-' 1 t a ' e t ^ h u l k ü i n a d lugevad kom-platsil,
mis tappis ühe inimese ja! m u n i s t l i k k u k o r d a ^tiseerida,
haavas 22 inimest. Kuna pommiparii- • ;
s i i s K G B ^ab «ad:alati kätte. (Lä-jaks
peeti palestiina terroriste, kes i h e m a l t l h k - 3), , V L
: / ' j
kogu aeg Iisraeli-Egiptuse rahu pa^ j | •;_.;.._•_
rast seda ähvardavad,. siis soori tas i " - . . , . ..
Iisraeli lennuvägi esmakordselt pä-j.vitäti palju hooneid jasai surma roh-rast
rahulepingu sõlmimist' Egiptu-' kesti ilmsüütuid inimesi, kellel pom-sega
tüsumisrünnaku palestiina põ-| mi panekuga polnud midagi tese-genike;
laagrite piirkonda,-milles, ha- mist... "••••'" '
"vis.
iddy Inn, 15Ö King Str. E. Hami is,
hupäevöl, 5. niail 1979. a. algusega kell 18.30
Eeskava aigys kell 19i30jitiillele järgneb 6.htMŠö.ök,
Laudade ettetellimine Hanno Bohl tel 523-7655, Valve Tali 529-7401
*HJ III M i i l M M ^ ^ w — M . ' ' ^ . ^ — w . m ^ * * ^ ~ ~ — m i ^ ' I l M. I l i ' I mm^mmm*—.
'E.E.LK. Peetri kogwdus Torontos
; Peetri kiriku seltskondlikes ruumides .
pühapäeval, 29. aprillil kell 6 p.l Cantate Dominö korralduseL
Kavas:-LAIJLU, LUULET, HUMORESKE.;: ; •; ' •';
Esinevad: Cantate Domino koor ja solistid — Harjo Tari,
Andres Raudsepp. Noored Ingrid Kivi, Linda Kolli,
akordionil Tiiu Roiser. Klaverisaade ja koorijuht Charles Kipper.
Sissepääs $4.00;
,27. aprillil 1979 kell 730 õ. Tartu
koos õhtusöögiga $10.00 isikult,
Solist Harjo Tari
Tantsuks G. Iltali orkester.
ge.ls
00
1
l Laudade ettetellimirie tel. 461-5859 või 489-4658.
I •'.-:••'• ' •'•'•••;•'''•'.•• ' '• "-
4.. mäil.1979 Tartu College8^
Uksed avatud kell 8 õ. Sissepääs $7.00, katab kõik õhtu kulud.
LE. MMDUSKUUB
neljapäeval, 26. aprillil kell 8 õ.
Eesti Majas ••
Koidula Ruberg, Valve Janson,
Leida Homits, E. Kuris, M. Lepik
'Ja M. Tamm. '
. • Seemnete vahetamine. .
KÕIK TERETULNUD!
ühapaeval, 22. aprillil, kell 4 p.l.
Sõnalises osas,' altari kõne piiskop KARL RAUDSEPP. Jutlus Vancouveri Peetri koguduse õpetaja
THÖMAS VAGA. Liturgias õp. ANDRES TAUL. Muusikalises osas solistid VALVE TALI ja HILDA
SEPP, Hamiltoni Eesti Segakoor ja ,,Helletajad". Juhatab OLAFKOPVILLEM. Orelil dr. ROMAN TOI.
Luule ja laulupõimik — esitavad Hamiltoni Eesti Segakoor ja „Helletäjäd". Juhatab OLAF KÖPVIL-
.LEM; Klaveril EVA RAMMO.