Meie Elu = Our life, January 15, 1981

              .lection Development
• Wellington Stro toder
.xyl
|iilllllBIIIi!llliil9|illilli!llllinillililllillliliililllllllll8lillilllillillllllll^
VIKTOR NIITSOOLI
•§ecoMCIasp.Mail MegistrattaMo. 1354.
Nr. 2(1613)1981 NELJAPÄEVAL; 15, J M N U A R I L - THURSDAY,JÄNUA^^^^ XXXII aastakäik
OTTÄWA — A^alitsus on muutnud Kanada põhiseaduse kava, au-es
selles tunnustuse ka enam kui 8-le .miljonile kanadlasele, kes
pole ei inglise, prantsuse ega indiaani päritoluga. Seda peetakse
võiduks etnilistele gruppidele, Ites moodustavad kolmandiku ela­nikkonnast.
Neid ei olnud nimetatud esialgses põhiseaduse muut­mise
kavas.
:Nagu,,Toronto Star" kuuleb olid
mõned pFantsuse päritoluga minist­rid
mures, et - etnilistele gruppidele .
erilise tunnustuse andmine lahjen­dab
prantsuse kultuuri tähtsust Ka-:
nada ühiskonnas. Kuid nad' on rahul-datud/
kuna.? uues ettepanekus ka/
prantsuse kultuuripärand on' piisa­valt
kaitstud. .
Mitmed etnilised organisatsioonid,
saatsid ettepanekud, et uüs'põhisea­dus
- annaks täpsema , pildi Kanada
mitmekultuurilisest ühiskonnast.. K a
Eestlaste Kesknõukogu JCänadas ja
Balti Liit esitasid mitmekulturilisu"
se tunnustamise soovi.
Möödunud sügisel alustatud akt­sioon
Kanada põhiseaduse koju too­miseks,
mille kontroll.pn 113 aasta
jooksul lasunud Inglise parlamendil
„British Nõrth America, Act'i" alusel.
Paluti Inglise parlamenti muuta se­da
seadust vastavalt Kanada vaHtsu-se
soovile nii et sellest saaks Kanada
uus, põhiseadus'„Canada Act".
Põhiseaduse muutmine on tekita­nud
vastuolud provintsivalitsüstega,
eriti maapõuevarade kasutamise 'jne.
osas •
S^FOKHOLM — Kodumaalt
saabunud andmeil vahistati Vik­tor
Niitsoo Tartus 4. dets., mil­lele
järgnes põhjalik läbiotsimi­ne
tema korteris ja töökohas.
Läbiotsimist ja arreteerimist ju­hatas
KGB alampolkovnik Re-valds
Riiast ja Anti Talur, koos
manukatega Tartust. V. Niitsoo
paigutati Tallinna keskvanglasse
ja süüdistatakse Eesti NSV kri-minalkoodeksi
§ 68-1 järgi nõu­kogude
vastase agitatsiooni ja
propaganda levitamises.
KGB on jälginud V. Niitsoo te-
-gevust pikemat aega; Esimene lä-biot$
imine teostati tema juures
13. märtsil 1980. a. ühenduses Jü­ri
Küke arreteerimisega. Läbiot-sijateks
olid K G ^ kapt. V. Koz­lov
ja prokuratuuri uurija Vis-sak
koos manukatega. Konfis­keeriti
kirjutusmasin, mitmesu­guseid
pabereid ja fotod. Järgmi­ne
läbiotsimine toimus 20. okt.
seoses Tiit Madissoni arreteeri­misega.
Läbiotsimist, juhatas
KGB maj. Marat Zhukov koos
mitmete abilistega. Konfiskeeri­ti
uus kirjutusmasin, raamatuid,,
märkmeid ja eestikeelseid põran­daaluseid
väljaandeid.. Ülekuula­misel
V. Niitsood süüdistati nõu­kogudevastases
agitatsioonis ja
propagandas. Kolmandale läbiot­simisele
järgnes Niitsoo pai­gutamine
Tallinna 'keskvanglas-s
E
E se.
Niklus ja. Andrei
V. Niitsoo on sündinud Kures­saares
12. niärtsil 1952. a. Valla­line.
Lõpetanud Ehitus- ja Me-haänikatehnikumi
Tallinnas ar­hitektuuri
alal. Töötas viimati
arhitektina Kultuurimälestiste
Riiklikus Restaureerimisvalitsü-sesi
Tartus. Elukoht: Tartu,
Aardla 3. Ema Aino Niitsoo elab
Kuressaares, Saaremaal.
ViktorNütBoo paigutati Tallinna
Keskvanglasse.
V. Niitsoo on patrioodina ja
opositsioonilise liikumise juhti­va
isikuna alla kirjutanud rj^ale
apellidele ja kirjadele, milledes
mõistetakse hukka N, Liidu
poolt teostatavad rahvaste ene-semääramiseõiguse
ja inimõigus­te
rikkumised. V. Niitsoole oleks
soovitav kirjutada Tallinna kesk­vangla
aadressil: V. Niitsoo, Uch-rezhdenie
YuM-422/1 Kalaranna
2, Tajlinn, Estonia USSR.
Eestis Vangistatud Vabadus­võitlejate
Abistamiskeskuse üles­andel
palub Kanada Toimkond
organisatsioone, kogudusi ja ük­sikisikuid
kirjutada V. Niitsoole
vangla aadressil ja saata temale
toetuspakke korterikaaslase aad­ressil
Tartusse-f Ülle Einasto,
Aardla 3, 202 400 Tartu, Estonia
USSR. Lähemat informatsiooni
kirjade ja pakkide saatmise koh­ta
võib saada Kanada toimkon­nalt,
Toronto Eesti Majas ja tel.
465-2219.
i
3
i
a
B
'I
S
ii iiiiiiiiilinniiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiinnniiniiniiiniiinim^^^^^^^
Paljude eksimuste tõttu nende' ak­tide
vastu kujunes konverents tri-bunahks
N. Liidu ja DDR-i vastu.
Viistavalf N.' Liidu välisministri abi
.Iljitshovi seletusele kujunes see „ver-baalseks
pullivõiluseks'' ^^^^^ : V
GEISLINGEN (,,Meie Elu" kaastööliselt) .---•Macinidi konve-'
rents, kus esitati 80^ ettepanekut inimõiguste kindlustami^ tegi
poolaja. Esimene poolaeg oli täidetud implementeerimlsdebattide-ga.
kus osavõtjad 35-est riigilt esitasid aruande selle kohta, kui­võrd
Hjefisingikonvereptsi 1(0
Madriidi konverentsi karakteeris
seni halastamatu avameelsus. Ses
muutus eriti kujukaks, kui USA de-legaat.
Warren Zimmermänn heitis N .
Liidule ette, et ta on eksinud põhialu­se
nr. 8 vastu Helsingi konverentsi
lõppaktis, rahvaste enesemääramis­õiguse
vastu,
Zimmermänn luges ette rapordi
kolme Balti riigi Eesti, Läti ja Leedu,
kohta, mis. okupeeriti punaarmee
poolx 1940. a. Zimmermänn tähen­das:
,,Sellešt pn küll möödunud de­kaadid,
aga aeg ei muuda ebaõigust
õiguseks." Peale selle surutakse JBal-ti
riikides brutaalselt alla iga 'katse
ja igaüks, kes neid õigusi taotleb,
läheb kas vangimajja või mentaalra-vi
kliinikusse., Ä
• : STOKHOLM Tallimias lõppes 5—8, jaanuarinf kestnud inim­õiguslaste
.Mart Nikluse ja Jüri Kuke protsess, kus mõlemad, said
raske karistuse. ENSV ülemkohus, mille eesistujaks oli Asta To-ming
ja süüdistajaks Siim Kirsipuu, mõistis Mart Nikluse IC aas-taks
range rezhiimiga karistuslaagrisse ja parast 5 aastaks asu-niisele.
.Jüri Kukk mõisHeti 2 aastaks karistüslaagrisse.
ITAALIA:
TOETUS
Mart Niklus
.lasse. Vaatamata tema kallal ettevõe­tud
viiele psühhiaatrilisele, ekspertii­sile
ei õnnestunud KGB-l teda men-dada.
Delegatsioonid lähevad pühade va­heajale;
enamus „p.uhkab" j uba ala­tes
9. sept., mil konverents algas
Konverents jätkub '27. jaan. ja lõpeb
vastavalt rootslaste soovile 27. veebr.
Nädal hiljem tehakse teatavaks uue
konverentsi aeg ja asukoht. Praegus­te
andmete kohaselt toimub see.kol-me
aasta pärast Bukarestis. •
Esimese istungiperioodi viimane
nädal tegi kindlaks rrioto'järgmises
ringis, mille kestel N. Liit saab ,,mo­raalse
nahatäie", nii nagu idadelfe-gaadid
ise irooniliselt kinnitasid. • '
/ V 0
EELTEADE
ŠB
esitab „Kodumets ja kauged rannad"
. laüp., 7. niärtsil kell 7 õ. j
' Seneca College aulas. '
Möödunud pühapäeval toimunud
„Muskoka Lopeti" võitis Robert Vel-iend.
Tema vend Mati tüli 5-däks ja
17-aastane Allan Mägi 6-daks. 65 km
pikkusel suusarajal startis 1200 võist-
-lejat..';.^-;
on suumevangma
adopteeritud Amnestylnternationali >^ ^
- • ^ X J * taalselt vastutusvõimetuks tembel
poolt. Eestlaste osas tegutsevad te­ma
heaks kaks hooldusgruppi USA-s,
iiks Rootsis, üks Inglismiaal, üks
Austraalias ning üksikhooldajä Sak­samaal.
Peale selle on Mart Niklus
võetud hooldusele ühe rootslase ja
ühe norralase poolt.
Jüri Kukk on süümevangina adop­teeritud
Amnesty Internationali
poolt, Jüri Kukele toetuse hankimi­se
eesmärgil on tema Prantsusmaal
asuvad 'kolleegid" koostanud ja esita­nud
protestikirja, millele on allakir­jutanud
iile 700 prantsuse teadlase.
Protestikirju on esitanud ka teiste
maade keemikud: Eestlaste osas te­gutsevad
Jüri Kuke heaks kaks hool^
dusgruppi USA-š, üks Rootsis, üks
Austraalias ja kolm üksikhooldajat
Kanadas. •' -
Eesti Vangistatud Vabadusvõitleja­te
Abistamiskeskusele saabunud tea­dete
kohaselt toodi 13. märtsü 1980
Tartus vahistatud Tartu ülikooli õp­pejõud
Jüri Kukk novembri keskel
Moskvast asuvast Serbski .mentaal-instituudist
tagasi Tallinna keskvang-
^Itaalia vasakpoolse terroriorgani­satsiooni
liikmete arreteerimine vii­mastel
nädalatel ei ole loodetud tu­lemusi
andnud terroriaktide lõpeta­miseks.
Kuigi valitsus ja politsei olid
arvamisel, et terrorism on Itaalias
lõpetatud, mõrvati kindral Enrico
Calvaligi, kes oli vanglate ülemaks.
1^ Amnestiat ei antud Paul Rosele,
kes mõisteti 1970 aastal eluaegsesse,
vangistusse osa võtmise eest Quebeci'
tööministri, Pierre Laporte pantvan­giks
võtmisel j ä surmamisel. Amnes­tia
on antud varem kolmele samas
kuriteos süüdimõistetule, kuna ka­hele,
kaasaarvatud Rose, on seda ju­ba
teistkordselt keeldutud.
^ Soome päritoluga Eeva Barendsen
ja tema abikaasa mõrvati Afgänis^^'
ni" pealinnas Kabulis. Mõlemad töö­tasid
haiglas. '
i!( Teisitimõtleja pr. Mandelsdami
matustest Moskvas võttis osa umbes
300 kirjanikku, teisimõtlejat ja usu­liikumise
juhti. Ta põrm tuhastati.
Vene julgeolekuametnikud jälgisid
matusetalitust.
i( Larry Jameson Memphisest väi­dab,
et on leiutanud elektrimootori
autolef ..millega saab sõita 200,000
mull ilma patareid täitmata. Tema
poolt leiutatud uuelaadiline elektrl-
\ ,. (Järg. Ihk. 3)
ÄINULMPNEESTO FILMIDE ETENDUS
Ko Ä. Leheta esitab dokumentaal filmid
loomulikus yärvis, helis japildis
Kavas: NALJA FILM * ESTO 72. ESTO 76 • vaheaeg
• ESTO 80 KOOS LISA FILMIDEGA
Eesti Maja suures saalis pühapäeval, 18. jaanuaril, 1981
kell 4.00 peale lõunat Pääsmed $4.00
StOKHOLM (M.E.) - • Inimoigus-
V
e
Kavas: BACH, BEETHOVEN, .BRAHMS ja
lalls, 2 Sussex Ave.; teisipäeval, 20, jaanuaril
s' tasuta. .
1 8.15
lane Jüri Kukk toodi Moskvast taga­si
Tallinna nälginuna ja räbalates,
üteldakse okupeeritud Eestist saabu-
Bud informatsioonis. 24. novembril
sai abikaasa temaga kokku 'uurija
Vallimäe juuresolekul. Endine Tartu
Ülikooli õppejõud oli räbalates, tund-'
matuseni nälginud ja kurnatud. Ai- j;
nult silmades oli veel elusädet, mui- 1;
du:hall nagu hauast tulnud. 1;
Jüri Kukk alustas näljastreiki na- ;|
gu juba varem Mart Niklus. Nende |>
vastu algas ühine protsess 5. jaanua- \\
ril. ^ ' ^
HAMILTONI EEST! SELTSI SEGAKOORI ja
HAMILTONI HELLETAJATE
l Sl.jaaniiaril 1981 kl.7 õ. First Place
Äuditoonumis, 350 King St. E., Hamilton
Eesti Maja suures
Kavas: Balti Veteranide Liidu
il algusega kl. 7 õhtul
Laudade reserveerimine H. Kivi tel. 4664813
^ Tantsuks G. ILTAL'I' ORKESTER
või Ü. Tamre tel. 491-7998 (õhtuti)'
S7.00
2.00 p.l.
Kaastegevad: Rosemarie Lindau, sopran-— Vilu Varik, kontrabfiss —
oja — klaver, Elizabeth Volpe — harf. Juhatab ROMAN TOI
Walter Hall, Edward Johnson Building (80 Queen's Park Cres., planetaariiimi taga)
Piletid saadaval Eesti Abistamiskomitee kaupluses kuni laupäevani.
Piletid saada vai kassast kontserdi päeval alates kl. 12 päeval. $6.00, õpilaseci $4.00