Meie Elu = Our life, January 2, 1987

              m
GA
ris.
|a, missugust
)liitikat võib
mdada juht-Üstes
suhetes.
Kse ära veel
|ed ei sea ees^
JFSult elanike
! aasta plaanis
1986-90. aas-hi
seaduse ko-öölište
ja tee-pa
tõus 10,7%,
ms aga 7,4%..
(Balt-PressJ:
ehed
i d us
1 -
„Vaba Eesti
Jtab oma „Ka-
ESTO^t:
id on olnud pi­lt
on tulnud ka
lüritus. See ak-
[lieast juhtkon-lid
igakord po-
Jinuks olla. ja
33stlased neile
Seda tõendas
t oli hästi orga-
Imineeris amee-
JSTO-st, siis
jNimelt märgiti
ja õigustatult
ustustel suure
neid peeti mee-.
lehelugeja sel"
drjandusele tä-t.
Korraldajad
ijnustasid^selle,
Ö4-le tõi kokku
nadas, USA-s,
I Saksamaal ja.
|ed; tolleaegsed
iad, õhutajad,
lu juhtijad ja
tanuh kirjapa-e
südamesoojU"
uks paljugi öle-
Inutamiseks, et
)s. Päevadest il-jselles
otsid asja-
3ie ajakirjandus
Ira teeninud. Õi-i
i k e foto „Vaba
[st toimetajast ja
jnetajast, kuid see
|Samal ajal ilmus
üks haruldane
|is oli toimunud
)tavate ajakirja-
Ja ei nähtud, ei
laevaks päevade
Igi... Ärgem neis
jigu enam korra-
.i!
I
i
„Meie Eli" nr. 1 (aS21) imf KEEDEL, 2. ]AÄNUAEa - FEIDAY JANUASY 2 3
ICI
- See juhtus 12. mail, 1981.a.
Washingtonis, USA.
Nõukogude Lifdu düüs-lennuk oli
Dullesse lennuväljalt välja lendamas,
kui William Rudman, kes oli just äsja
määratud selle lennujaama toUiüle-maks,
oma meeskonnaga kohale jõu­dis.
Kaheksa autot piirasid sisse Ve­ne
lennuki, üks auto sõitis otse tlen-nuki
ette, takistades väljalendu. Rei­sijate
edasi-tagasi buss oli eemal pea­tatud.
, Rudman eesja temj'a abi BillRohde
tema kannul, koos 14 FBI agendiga
kellest mitmed valdasid veneikeelt]
jooksid treppidest üles lennuki par­dale.
Rohde sisenes piloodi kabiini,
kus Vene piloot kahmas automaat­püstoli,
mis tema käest ära tõmmati.
Kabiinis avastati veel 4 püstolit. Pi­loodi
relvatupest leiti kokkurullitud
paberileht. Imelikul kombel just see
leid ärritas venelasi kõige rohkem.
Piloot lükkas agendid eemale Ja hüp­pas
kabiini kõrvalolevasse pesuruu-mi.
Ilmus sealt moment hiljem. Vene
lennuväe koloneli mundrikuulie en­dale
selga kiskudes. Kuulutas siis, et
tema olla olnud Khmshtsevi isiklik
piloot ja temaga ei tohi niimoodi
käituda! Lennuki' meeskond oli
koondatud lennuki tagaseina ja sealt
kostis pahameele mõminat.
Äkki oli kohal Nõukogude viitse-konsul,
kes maruvihasena käskis
Rudmanil lennukist lahkuda, kuna
see^ olla diplomaatiline ala. „Käi väl­ja!
" karjus ta liikumatule Rudmanile,
kes ütles, et see lennuk on kauban­duslik
masin ja USA tolliametil on
siin^igus ja kohus talitada ja toime^
tada — ning kadugu ta ise eest. Kui
heaga ei saa, siis lubas kasutada
jõudu.
Moskvas, teatas TASSi tead©!©-
agentuur, et Kasahstani pealinnas
Alma Atas on puhkenud tänavara­hutused,
kusjuures on pandud põ­lema
üks toiduainetekauplus ja põ­letatud
eraautosid. Tänavarahutu­sed
algasid pärast seda, kui Kasah­stani
kommunistliku partei kesk­komitee
oli Gorbatshovi nõudel ta-gandanud
oma kohalt kaua aega, 22
aastat, sel kohal olnud peasekretä­ri
Kunajevi ja tema asemele määre-peasekretäriks
venelase Gen-
Kolbini, kes on tuntud Gorbat­shovi
toetajana korruptsiooni ja al­koholismi
vastu võitlemise!. TASS
süüdistab tänavarahutustes „huli-gaane
ja parasiite", nagu see vene
terminoloogias tavaline. Kunajev
on Moskvas ka poliitbüroo liige ja
arvatakse et ta ka selle koha kao-
Kuna Moskvas lähemail päevil
toimub partei üleliidulise keskko­mitee
koosolek, siis arvatakse, et
seal teostatakse peale Kunajevi
veel teisigi muudatusi. Kõneldakse
isegi Gromõko asendamisest ülem­nõukogu
presiidiumi esimehe ko-
LENNUK
FBI agendid tühjendasid seni paki­ruumi
— kõik pakid ja kastifi laoti
väljale. Diplomaatsete pitsatitega
pakid jäeti puutumata, kuld kõik tei­sed,
arvult saja ümber, avati ja otsiti
läbi. Neist leiti raadioaparaate, vr-deomasinaid
ja linte, tuhandeid luk-,
susesemeid, purgiavajaid ja mitme­sugust
igapäevast,kaupa.
Siis jõudis kohale peakonsul ise,
kes Rudmani nina ette torkas oma
ametitõendi ja teatas, et USA valitsu­sele
on antud kaebus Rudmani käitu­mise
kohta, sealjuures nimetades
Rudmani kaabakaks ja bandiidiks.
Rudman käskis tal eest ära minna ja'
mitte tema ametiülesannete täitmist
St. Catharines'i Eesti Seltsi jõmliiikoosviibimiseli Hoekstra family
ansambel esinemas. All — korraldajaid. Vasakult: Kalju Varangu,
Dagmar Pint, Linda Silla, juhatusliige Arvo Silla, esimees Herman
Mölder, laekur Asta Jostman, abiesimees Arnold Altosaar. (Pildilt
puuduvad juhatusliikmed Miili Borgstrom ja Helgi Kramer ning
Foto — Benno Jostman
0
9
Venelased ei seganudki tolliüjema.
tegevust nii palju kui oma vali'tsuse
inimeste telefonikõned, autor^iadiod,
eraraadio, lennujaama telefonikõned
— kõik tahtsid temaga rääkida, et
teada, mis on juhtunud.
Vene lennukeid peeti pideva valve
"^all ja sel päeval oli lennukil ümber
tavalisest rohkem sagir/iist ja eriti
üks auto, mis sai lennukist paf^ke ja
mis lahkus kiiresti lennuvälja taga-värava
kaudu(tollimata]. Arvestades
ka sellega, et lennuk Dullese lennu­väljale
sisse lennates ei kustutanud
mootoreid, vaid lasi neid tühjalt käia
— otsustati asja uurida ründekor-
• ras, ' ', • / ^
Lennuk lahkus 7.00, kahetunnise
hilinemisega ja ilma keelatud kaupa­deta,
mis olid kastid.mingi radari
osadega ja radiatsiooni mõõtjateta
(mõeldud tuumajaama tööliste kon­trollimiseks).
Salapärane paberirull,
rnis venelasi ärritas, andis juhiseid
Grotoni allveelaeva baasist ülelen­nul.
,
•SÜÜDISTUS •
üldiselt — saak oli kesind Seda
vägevam oli venelaste süüdistus —
terrorism ja banditism! Pravda ja
Tass kinnitasid üksmeelselt, et see
õli ennenähtamatu [provokatsioon.
Lennuki meeskond andis Moskvas
pressikonverentsi, süüdistades
ameeriklasi, et agendid olla lahti kis­kunud
instrumentide panelslid ja lahti
pakkinud tagavara navi^atsiooniriis-tade
kastid (Muuseas — agendid pak­kisid
kõik uuesti ja laadisid lennukis­se).
Agendid olla lennu .julgeolekut
ähvardanud.
Rudmani süüdistaiti ka Ameerika
ajakirjanduse poolt liialdamises ja
taktitus käitumises. Ta kutsuti järg­misel
päeval Washingtoni pru and­ma.
Ta andis onia seletuse tolleaegse
nõuniku Ed Meesele ja Don Reganile.
Mõne aja möödunult sai Rudman
ametikõrgenduse;
(Kärge-talge ,,Techno-Bandits",
mille autorid: Melvern, IHebditch,
Anning, 1984.J
Nagu Reagani omaaegne Grenada
vallutamine, nii ka see operatsioon
tõi tollimisetöö osas'pöörde. See an­dis
venelastele näite, et USA oskab ja
julgeb oma huve kaitsta.; Šee| operat­sioon
jahutas üha kasvavat venesõb-ralikkuse
ja sõpruse vaimu USA vä­lisministeeriumis.,
See andis tolli-agentidele
veende, et nad on tähtsad
sõdurid teatavas rindelõigus ja et va­litsus
neid toetab ning nende tööd
hindab.
H. RIGA
„ dets. korraldas St. Catharin-es'
e Eesti Selts oma traditsioonilise
JQulukoosviibimise Eesti Ev. Pau­luse
koguduse allsaalis pärast ju­malateenistust
*
Saal oli mõnus ja soe. Küünalde
säras helendas suur jõulukuusk,
seistes uhkelt keset saali.
Koosviibimise avas St Gatharin-es-
e Eesti seltsi esimees Herman
Mölder, luges ette tervituse Jõulu­vanalt
(Edward Miil), kes jalaluu
murde tõttu ei saanud kohale ilmu­des
op.
teich. Siirduti rikkalikult kaetud
kohvilaua ümber, mille olid val-
Borgstrom'i üleskutsel. Laual ilut­ses
suur jõululort Kui tassid kohvi
täis ja saiadj koogid, leivad taldri-kuil,
asus klaveri taha meie kiriku
organist, hollandlane Gerninus
Hoekstra, abikaasa ja kuue lapsega
alustas kontserdiga.
JOULUKONE
Sellejärele asus kõnepulti St. Cat-harines'e
Eesti Seltsi esimees Her­man
Mölder, kes kokkuvõttes ütles
oma kõnes: Oleme täna siia tul­nud,
et pühitseda Jõulupühi kalendri
järele ja Jeesuse sündi, kes kui ku­ningas
Taaveti soost oli tuntud geni­aalse
mehi^na ja õpetajana. Jeesus
^oma mõttekaaslastega ei pidanud õi­geks
variseride seisukohti ja lahku-sulisena
nõudis, et ligimest peab,
rõhutades „peab" armastama nagu
iseennast, vaatamata lahkarvamiste-le!
Ta oli Moosese käskude ja põhi­mõtete
vastu, et silm silma vastu ja
hammas hamba vastu! Jeesus nõudis,
et kui sulle lüüakse vastu ja hammas
hamba vastu! Jeesus nõudis , et kui
sulle lüüakse vastu nägu, siis pööra
teine pale lööja poole! Jeesusel oli
suur populaarsus ja see ärritas ülem­preestreid,
nõudes Jeesuse hukka­mist.
Avalikul kohtuprotsessil Pilaa-tus
leidis Jeesuse süütu olevat, aga
vastased polnud sellega rahul. Et
oma käed nii öelda puhtaks pesta,
Pilaatus andis kohtumõistmise üle
rahvahulkadele, kes karjusid: „Poo
risti!" •— jä nii sündiski. Paar nädalat
hiljem tulid usklikud jälle kokku ja
otsustasid Jeesuses õpetust kuuluta­ma
hakata ja nii pandigi alus kirikui­s
e . Inimestel on mõistus ja süda.
Mõistust arendatakse koolides. Hea
ja kurja vahel vahet tegemisel on
süda, mis navigeerib, väldib elulen-nül
eksiteele sattumist ja patustamif •
oma ligimise vastu. Raudšeeesriide
taga püütakse kasvatada robot-ini:
mest, kes peab täitma tõrkumatult
diktaatorlikku korda! Jeesuse sünni­päevaks
valiti talvine pööripäev, sest
Jeesuse õpetusega püüti pimedusega
löödud inimesi juhtida tõe, õiguse ja
armastuse ning valguse poole. Lumi
ori puhtuse sümbol, kattes ka praegu
meie kodumaad paksu vaibaga. Noo-rusaastail
sai sõidetud kirikusse oma
tehtud puust regedega aisakellade
helina saatel. Laulame ka täna siin
südamete soojendamiseks ja noore­põlve
mälestuste elustamiseks:" Lä­bi
sahiseva lume sõidab saanike..".
Aplaus oli tugev.
TOETUS INVALHDILE
Sellejärele Saima Varangu kandis
ette hästi koostatud luulepõimingu
koos ühislauludega. Hingestatult kõ­las
tema hääl surmvaikses saalis:
. . . ,,0hJõululaps, Jeesus, Sindpalun
ma,
sel kallil õhtul meid õnnista.
Astu ka Eestimaa rajale,
too õnnistust igale majale!
Jeesuslaps, palun nia. ulata käsi
neile, .
kes praegu vaevateel kõndimas.
Ma palun Sind ka, tundrasse mine
ka,
vaeseid vange seal valgusta,
et Sinu täht oleks säramas,
kus orjadel lootus on kustumas!
Ükskõik, kus viibiks Eestivöim,
et meid kõiki ühendaks Jõulu-sõim!..,."
Üheskoos lauldi:,,Oh sa õnnistav,
oh sa rõõmustav püha kallis jõulu­aeg!..."
. ,
Klaveril saatis ühislaule Ines
Ahermae.
Herman Mölder teatas, et loosimi-.
sele tuleb Saksamaa invaliidide toe­tamiseks
tema poolt annetatud moo-did:
Aksel Roosma' gravüür ,,Tanki-lahing"
ja August Mölder'i„Maas-,
tik". Ta palus juhatusliiget Helgi
Krameril sõna,võtta, kes oli möö­dunud
suvel Saksamaal laulupeol ol­les
kokku puutunud paljude invalii­didega.
Pr. Kramer mainis, et olukord
Saksamaal, elades Invaliidide Ko­dus,
on masendav ja kurb. Hale oli
vaadata ratastoolides, käe või jala ja
tervise kaotanud mehi, kes II maail­masõja
ajal, umbes 42 aastat tagasi,
võitlesid sangarlikult venelaste vas­tu
kodumaa piiril, et meie siin vabalt
ja jõukuses oleme võinud elada ning
oma lapsi kooUtada! N i i mõnigi püh­kis
vargsi pisara silmist.. Korjandus
tõi kokku S320;00. Suurim tänu hel-deile
annetajaile! Miili Borgstrom
teadustajana täitis oma ülesande häs­ti,
• j : . , . ' •
St. Catharines' Eesti Seltsi Juhatus
tänab südamest kõiki kokkutulnuid
kaasmaalasi, perenaist ja kõiki neid,
kes oma panusega aitasid kaasa sel­lele
ilusale meeldejäävale Jõulukoos-yiibimisele!
Ei saa ka mainimata jät­ta
Jaan Luik'e, kes igal aastal on
annetanud meile ilusa oma kasvata­tud
jõulukuuse selleks ürituseks! "
Olles üks viimastest veel laulude
järelkajas tulesid kustutamas, oli
lõpmata kahju, et kõik on mööduv!
Oli nii tore olla koos ühise perena!
St. Catharines'eEesti Seltsi Juhatuse
ASTA JOSTMAN
NÄDALA-Ülo
Tamre:
e ühingute
evus peab suurenema
Astudes uude aastasse on võitle­jate
ühingutel eriliseks ülesandeks
jätkata võitlust maailma suurima
terroristliku võimu vastu, kes alus­tas
aastaid tagasi erilist kampaa­niat
sõjakurjategijate leidmiseks
nende seas, kes lahingutes idarin­del
jäid võitmatuiks, ütles Eesti
yõitlejate Ühingute Liidu esimees
Ülo Tamre aastavahetusel „Meie
Elule".
Neid 2 sangareid süüdistatakse
nüüd kuritegudes, mida see terrorist­lik
valitsuse ise teostas eesti ja teiste
rahvaste juures II maailmasõja ajal.
Süüdistusteks ori vale informatsioo­ni,
valetunnistajad ja vale- või võltsi­tud
dokumendisi mis peamiselt on
ette valmistatud^Nõukogude Liidus.
Nendes süüdistustes leidub vastu­rääkivusi,
kuid mõned kohtunikud ja
kohtud loevad N. Liidust saadud süü­distusi
niivõrd tõepärasteks, et neid
pole vaja kontrollida!
Need, laialtlevitatavad süüdistu­sed
ei ole suutnud hirmutada ega
), teine vabgi
Nicaragua valitsus andis üllatu­sena
tulnud otsusega amnestia va-litsusvastate
kontrate relvade
transpordiga abistamise ja sala­kuulamise
pärast 30 aastak^ vangi
mõistetud ameeriklasele, Eugene
Hasenfus'ile. President Ortega se­letas,
et otsus on tehiud põhjusel, et
Nicaragua tahab häid suhteid
Ameerikaga. Hasenfus lasti vabaks
pärast seda kui USA senaator
Dodd oli külastanud Nicaragua
presidenti.
Samal ajal Hasenfus'i vabasta­misega
vangistati Nicaraguas sala­kuulamise
süüdistusel teine amee­riklane,
USA saadikutekoja liikme
Tony Hairi vend Sam Hall. Sandi-nistide
välisminister ütles sel pu­hul,
et Sam HallM üle peetakse ko­hut
samal kujul nagu seda tehti
H^^^enfus'! puhul.
3^ \ -
ÜLO TAMRE
vaikima sundida võitlejaid. Nad hoi­avad
kokku ja kaitsevad üksteist.
Praegu on käimas aktsioon Karl Lin­nase
päästmiseks valesüüdistustest
ja ebaseaduslikust kohtunike otsu­sest,
mille alusel Karl Linnas tahe­takse
USA-st välja saata, karistami­seks
mõrvade eest, mida ta kunagi
pole korda saatnud.
Võitlejad on kirjutanud palju selgi­tavaid
kirju ja saatnud telegramme
advokaatidele, kohtunikele ja valit­suste
liikmetele ning jutuajamistes
ajakirjanikele rõhutanud, et Karl
Linnase väljasaatmine N. Liitu oleks
andestamatu ning häbiväärne õiguse
rikkumine USA kohtu ajaloos.
Uuel aastal võitlejate valvsus ja
tegevus peab suurenema, et jääda
truuks oma rahva eesrindlike .võitle­jatena.
Kõik selleks, et Eesti võiks
saada kord vabaks.
Ühingute ülesandeks on koondada
endi ridadesse seni eemalejäänud sõ-dalasi
ja rahvuslikult mõtlevaid noo­ri.
Ühingutel tuleb töötada koos sa-,
mu eesmärke taotlevate teiste eesti
organisatsioonidega ning eriti aidata
kaasa suurürituste, ,,Musta Lindi
Päev" ja Toetusallkirjade korjamise­le
ÜRO-le saadetavale eesti, läti, lee­du
apellile.
Eesti VÜ Liit samal eesmärgil taot­leb
tihedamat koostööd teiste ikesta-tud
rahvaste, eriti läti, leedu sõja­meeste
ja teiste rahvuslike organisat­sioonidega,
kes on tegevad samadel
aladel.
Selleks tuleb võitlejate ühingutel
arendada elavamat sisemist tege­vust,
toetada noori ja laskureid ning
tõmmata neid kaasa ühiseks võitlu­seks
meie ajaloolise vaenlase rünna­kute
vastu.
Ärge unustage, et eesti keel on üks
maailma ilusama kõlaga keeltest.
Viljelege seda. Kui kaob Ikeel, siis
kaob ka rahvas. Võitleme edasi kind­las
lootuses, et Eesti saab kord va­baks!
Õnne aastaks 1987!
(Algus esiküljel)
mide ja üksikute poliitiliste vangi-de
vabaks laskmise eest, kuid lisas,
et teisitimõtlejate osas ei ole refoi^
mid küllaldased. Hulgad poliitili°
selt süüdistatud viibivad ikka veel
vangalasi ja vangilaagreis. Ta ole­vat
Gorbatshovile öelnud, et kõik
pollitiselt teisitimõtlejad tulevad
vabastada.
® Kodakondsuse kohtunik, ungari
päritoluga Steven Walter astus ta­gasi
kohtuniku kohalt parast seda,
kui mitmed kodakondsuse taotle­jad
oli kaevanud, et ta oli neid
küsitlenud poliitiliste vaadete koh­ta.
Ta olevat kodakondsuse taotle-jaet
küsinud, ka see ei poolda kom°
munismi ja öelnud, et liberalism
viib kommunismile. S. Walteri kü-sitlemiste
kohta esitati liberaalide
poolt parlamendis arupärimine ja
minister Crombie korraldas kiire
juurdluse. Walter oli kodakondsu­se
kohtunikuks nimetatud peami-nistri
Mulroney poolt ja oli sellel
kohal saanud olla ainult aasta aega.
® Ida-Berliini lähedasel Schoene-feldi
lennuvälja juures purunes
lennuõnnetusel Nõukogude liini­lennuk,
kusjuures sai surma 69 isi­kut
ja 12 sõitjat pääses. Surmasaa­nute
hulgas oli 20 saksa last, kes
olid jõuluiks pöördumas tagasi
Minskist, kus nad olid õppimas. 12
pääsenud reisija hulgas oli 7 last.
# Kanadas elavad armeenlased
teevad konservatiivsete parlamen­diliikmete
juures kihutustööd, et
Kanadas 24. aprill kuulutatakse ar­meenlaste
mälestuspäevaks sel
päeval 1915. aastal Türgis toimu­nud
suure armeenlaste mõrvamise
pärast Armeenlased väidavad, et
sel päeval on Türgis hukatud üle
miljoni armeenlase. Enne viima­seid
valimisi on konservatiivid lu­banud
arineenia mälestuspäeva
väljakuulutamist, kuid ei ole seda
seni teinud, mis on tekitanud ar­meenlaste
juures pettumuse. Kana­das
on umbes 60.000 kuni 70.000
armeenlast ja armeenia päritoluga
elanikku.
•0 Rootsi politsei arreteeris Stock­holmis
kaks kurdi, keda küsitleti
ühenduses endise peaministri Olof
palme mõrva selgitamisega. Kur­did
vangistati ühes ööklubis tekki­nud
tüli tõttu. Nende kohta tehti
Icindlaks, et nad on radikaalse kur­di
töölispartei PKK liikmed, missu­gune
partei võitleb Tungist eralda­tu
isesessv® Kaardi riigi ©esi
TULEDE SÄRAS TORONTO. Üle miljoni tule sädeleb Toron­tos
14. jaanuarini. ,,Spectacle of Lights" ön organiseeritud
tänavu esmakordselt ja palistab all-linna tänavaid viie miili
pikkuselt.
oo
anadalasi oli
Iraani
relvadeäriga
Juurdlustel Ameerika relvade-müügi
üle Iraanile on selgunud, et
kaks Kanada ärimeest olid ühen­duses
Iraani relvadeäriga ja omalt
poolt finantseerisid toimunud
müügioperatsioone. Selle infor­matsiooni
tegi avalikuks Ameerika
CIA direktor William Gasey oma
seletustes senati juurdluskomitee-le.
Hilisemaks kahtlustuseks relva-deloo
skandaalis on süüdistus, et
relvademüügist saadud kasumit
olevat koi. Northi poolt juhitud
nende senatikandidaatide toetu-,
seks, kes pooldasid Nicaragua kont-rade
toetamist
Kanadalastest kaasosanikeks rel-vadeäris
Iraaniga olid majanduste­gelane
Donald Fraser ja kinnisvarade
müügi suurärimees multimiljonär
Ernst Miller, kes pannud välja 10-20
miljonit relvademüügi sissemak­suks,
mida nad seni pole veel täies
ulatuses tagasi saanud, kuna relvade
saatmise operatsioonid pandi seisma
ja iraanlased ei maksa välja lubatud,
kuid veel mitte saadud relvade eest.
Kanadalased tõi ärisse Iraaniga rikasi
miljardärist saudi-araablane Adnan
K!hassaggi, kellega kanadalane Mil­ler
on rahvusvahelistes operatsioo­nides
äripartner.
Kõik need operatsioonid toimusid
Valge Maja teadmisel. Kanada valit­sus
saatis Washingtoni protesti, ku­na
Kanadat ei oldud informeeritud
kanadalaste ühendusest Iraani äriga.
Washington on nüüd lubanud Kana­dat
informeerida neile teatavaks saa-,
nud asjaoludest. .Samal ajal USA
kongressi komisjonid jätkavad Iraa-ni-
äri küsimuste kompleksis juurd­lust.
Kogu Iraaniga olnud relvaäri küsi­muste
juurdluse eriprokuröri voi
ametliku nimega iseseisva nõuniku
kohale, enne nimetamist Reagan
andis nõusoleku, on kolmeliikmeline
kohtunike kolleegium esitanud kan­didaadina
endise advokaatide nõu­kogu
esimehq. Viimasteks surve-avaldusteks
president Reaganile olid
Washingtonis soovitused, et ta va­bastaks
oma kohtadelt ka presidendi
staabiülema Donald Regani ja CIA
ülema W. Casey. Reagan on seni
keeldunud sfeda tegemast.
„MEIEELU"
esindaja
Vancouveris on
VALLY JOHANSON
1(604)684-9911