Meie Elu = Our life, January 2, 1987

              (1921) 1987
„Meie Elu" .iniir. 1 (1921) 1987 ; REEDEL, 2. J M N U A R I l - FRIDAY fANUARY 2
nuffliiKviiytBui.Baiani
BOEB
IIIIIIIIIIIIIBIiailRIIOI
sturniir.
ne.Nel-
. T.E.
tapäeva
iiap.,18.
:üla-äevata-
Neljap.',
orkestri
h.ap.V13.
irontos
irt. Kolv
E. Aian-lepoiste
stiRah-
Toetava
1'. Klubi
i kevad-idide
ja
"anddus-
. T.E;S.
uskooli
Ijäp., 23.
aniõhtu.
alume
n
tl
õ
•
n
n
Cl
õ
2
D
n
D
sturniir.
se pere-
)osviibiv
(jhingu
- T.E.
e-Nel-
E KN
abariigi
apäeva
Estonia
10. -
vOondi-eljap...
iakoori
'ap., 26:
ingu ja
es koori
Seltsi
- E.P.
oenäi-ivaliide
^ T . E .
ripäeva
asteaia
Täien-
• w.
osolek. i
.,2:0.-- i
Klubi
stapea-ühap.,
takoos-
-E.P.
i aasta-rikoos-
.špidu
bimine.
asteaia
enäitus.
osolek.
Neljap.,
E. Seltsi
štlõuna.
?^eljap.,
Ühingu
orontos
13. -
orontos
orkestri
- E /M
Q
5 •
n
Kl:
H
Õ
ni
n
n
D
5
5
5 •
n
B
?
n
a
n
a
m
B
õ .
D
a
rä •
n
rr
D
Õ
Õ
m
ci
B
o
n
n -
õ
Õ
Õ
õ
õ
õ
n
5
ü
S
eo
ü
ra
Äi
m
Vllll\lllllieilOII8IIBIII
/ci:-
poolt.
125
We.,
14K 1
1951
1502
SES.
l/ceraa
-seeria
kindlatest tingimustest on eesti
raamat eksiilis suutnud siiski pissi­da.
Rohkem kui nelikümmei^d aas^
tat eksiilis viibimist kuulub eesti
raamat õigustatult ka meie elupilti.
Eesti algupärane kirjandus on pa­guluses
meie rahvusliku elujõu
näitajaks ja meie traditsioonide
säilitajaks, aga kui eestlaste kul-tuuritarvete
rahuldajaks. Muidugi
pole meie kirjandustui;g enam nii
elav kui kümmekond aastat tagasi,
aga see on siiski püsinud ja aastate
jooksul väga palju pakkunud meie
kultuurivaramusse, meid aidanud
pagulusükinduse vastu, olnud mei­le
Ipotuseandjaks,
relvakski, kui seda nii
Pöördume mõningate küsimustega
meie pidevama ja olulisega raama­tute
tootja, Eesti Kirjanike Koopera­tiivi
poole. Meie küsimustele vastab
Bernard Kangro, selle kirjastuse di­rektor
ja töötaja EKK asutamisest
' peale. i
— EKK asutamisest 1951.a. lõpiul
täitub tänavu 35 aastat. Kui palju
teoseid on selle aja jooksul ilmu-
, nud?'- • '.^ •
— Kui arvestada kokku meie kaks
eri seeriat, A- ja B-seeriat on meil
ilmumisel praegu 335-esriamat.
— Ütlete A- ja B-seeria.lKas ise­loomustaksite
neid lühidalt Mis
vahe on neil liigi poolest ja levltus-viisilt?
I
— A-seeria sisaldab pidevalt ilmu­va,
samas formaadis, ja žanriliselt
ühtlase rea — romaanid, mälestused,
novellikogud. Need on koondatud
sarjadesse, müügitehnika pärast
poolsarjadesse. Praegu on ilmünlisel
31. poolsarja viimane teos. B-seeria
raamatud on liikide jäigi luuletus­kogud,^,
pilditeosed, noorsooraama-tud,
monograafiad, teatmeteosed jne.
Müük on toimunud B-seerias kindla
liikmeskonna kaudu, raamatuklubi­de
põhimõttel, kuna B-seeriat pole
me muudele saatnud kui otsetellijaile.
Seda viimast moodust on otstarbe­kohane
nüüd kindlamale-alusele
vna.
— Mainisid muudatust B-seeria
raamatute tellimise osas. Milles
see seisab? Ja miks on senise moo­duse
kindlamale alusele viimist va-
Bernard Kangro
— Senine B-seerias ilmunud teoste
levitamises oli võimalik lünkade tek­kimine.
Mitte teades huyitundjate ar­vu
võisime trükiarvu määrata liiga
madala ja teos lõppes müügilt enne
kui soovijad said endast teatada. Igaks
juhuks valmis trükkida ei ole ma-:
janduslikult otstarbekohane ega või­malikki.
Trükime edaspidi kõiki
ainult kindla tarviduse järgi. Seega
ähvardab paljusid raamatust ilma­jäämine.
Kirjanike kirjastuse ees­märk
pole majanduslik, vaid rahva
teenimine. See osutub võimalikuks,
kui seame sisse A-seeria kõrvale ka
B-seeria jaoks samasuguse liikmete-süsteemi.
See võimaldab igal soovijal
raamatu saamise ja kergendab kirjas­tuse
tegevust majanduslikult ja töö­jõu
mõttes.
Niisiis —
Eesti iseseisvusae:
unus'
Kuna Eesti kuulub nüüd poliitili­selt
Sovjetimaa külge, siis kirjelda­takse
ka Eestit enamasti nendes raa­matutes,
mis käsitlevad N. L'iitu.
,,Library of Nations" („|ahvuste
raamatukogu"), mille kirjastus on
Time-Life Books, Amsterdam, sei­sab
ka veidi Eestist; ja nimelt raa­matus,
mille nimi on „The Soviet
Union" („N. Liit"). ' 1 .
See on suur punane raamat, palju­de
värviliste fotodega, mis l<|irjeldab
Sovjetiniaa elu yõijdlemisi erapoole­tust
vaatevinklist. Eestlastest räägi­takse
lühidalt leheküljel nr. 7.0, kus
seisab, et eestlased näevad välja kui
skandinaavlased, kuid on suguluses
soomlastega. Eestlaste kärarikkaim
enesekultuUri väljendus olevat „Lau-
Mupidu", millega alustati aastal 1869,
ja mida peetakse iga viie aasta tagant
Tallinnas. Seal esineb kuni 30 000
lauljat ja. kuulajaid on 200 OOC^.
Üks laulja ütles: „Esimene laul on
Leninile ja viimane on Sovjeti rah­vaste
sõprusele, aga mis on nende
vahel, kuulub meile."
Raamatus ei öelda, et eestlased on
kunagi cjlnudi iseseisvad.
Üks värvifotodest (lk. 109) olevat
Eestist, ühe kloostri siseruumist, ko­has
nimega „Piukhti^sy" (?).t
Lätlastest on ka üks foto (lk. 61),
kus rahvariides läti tüdrukup esita­vad
rahvamuusikat Siberi raudtee
ehitajatele. Fdtodeltjnaib, et raudtee-ehitus
käib seal peamiselt inimeste
jõuga. 1
Muide, raamatu leheküljel nt*. 70
on N. Liidu räSvuste kaWt, kus iga
rahvus on märgitud eri (värviga. Suu­rem
osa (põhjapoolne osa) Eestit on
sellel kaardil värvitud venelasteks.
•• U.S.
— Lühidalt üteldes: saatku igaüks
meile teade, et ta ostab meie B-seeria
raamatuid nende ilmumisel. Siis me
teatame ette, millised teosed on tule­mas.
Maksmine sünnib raamatu il­mumisel.
— |a kui palju raamatuid praegu
ilmub nii A- kui ka B-seerias?
— A-seeria raamatute ilmumisti-hedust
oleme vähendanud viimaste
aastate jooksul. Osalt meie tööjõu
vähenemise, osalt sellepärast, et pa­ratamatu
hinnatõusu tõttu ei tekiks
tellijail raskusi. Neid ilmub aasta
jooksul kava kohaselt 4. B-seeria sa­gedus
on samuti aasta jooksul 4-5.
Kuna meie raamatud on muu maail­ma
omadega võrreldes palju odava­mad,
ei ole majanduslik koormus
aastas lugeja jaoks mitte tõusnud.
— Oleks huvitav teada, milliseid
raamatuid on näiteks A-seerias vii-a
— A-Seerias peale H. Susi kahe­osalise
sõjaraamatu „ Sarviku sula­sed"
Arvo Mägi novellid ,,Hingede
helin" H. Salu romaan „ Siiditee ser­val"
ja Rutt Eliaseri dokumentaal-ro­maan
ta elust väljasaadetuna Siberi
,,Üheksa ametit". Ilmumisel on, kuid
ei jõua siiski pühadelauale A. Moori
,,Koer ja nukk", lühieepikat vanas
külajutu maneeris.
— Ja B-seerias?
— Veidi varasemast ajast ja on i
õnneks veel saadaval: V. Uibopuu
põhjapanev uurimus meie endi päri­tolust
,,Meie ja meie hõimud", Risti­kivi
ja Kangro 31 kirja aj fotot,,Kir­jad
romaanist". Kalju Lepiku/ühe­teistkümnes
luuletuskogu,. Kadunud
külad", ka Annus Rävälä haruldasel
haarav luuleraamat, vangilaagris
kirjutatud ,,Vorkuta Värsse" teises
^täiendatud trükis. Saada on veel ka
Rainiond Koiga luulekogumik,. Võõ­ral
maal kirjutatud värsid". Veidi
varasemast on müügil veel Mägi näi­dendid
,,Jeruusalemmast Tallinna"
ja temas hiljuti ilmunud artiklite ja
esseede kogu,,Aeg kirjuei kuuluta".
Kõige värskem on nüüd sama trüki­kojast
välj^ jõudnud Helmi Elleri
lühimonograafia Ain Kalmusest. Ja
jõululauale jõuab ka A. Vihalemma
uus luuletuskogu,,Viis on viis", otse­kui
lähedaselt ta hiluti ilmunud tõl-kekogu
rootsi luuletajalt Niis Ferli-niit
„Laule ja luulet".
B-8ee=
Ilmus uus MANA
Eesti kultuuri ja kirjanduse ajakir-
,,Mana''' uuk 54. number ilmus
novembris ja on Torontost tellijatele
väljasaatmisel. Kaanekujunduse on
seekord teinud Rhode Island School
of Designi professor Hardu Keck,
kelle taieseid leidub ka siselehekül-gedel.
Need kuuluvad saniasše sarja,
mille Keck esitas Helsingis a. 1983 ..
Pelini galeeris toimunud näitusel.
Suureks uudiseks selles numbris on
kodumaal elava kirjaniku Jaan
Kruusvalli näidendi„Pilvede vär­vid"
täielik .tekst. Näidendit, mis
traagilistes toonides käsitleb kodu­maalt
põgenemist 1944.a. sügisel,
mängiti mõned aastad tagasi Tallin­na
Draamateatris suure rahvamenu-ga.
Seda ei ole Eestis seni trükis
avaldatud.
Ilmar Jaksi novell„Kimäär" puu­dutab
eestlaste elu Torontos ja Parii­sis
autorile omase vaheda irooniaga.
Uusi luuletusi on Ilmar Mikiverilt
ning Ivar Grünthalilt on järg tema
suuremahulisele värssromaanile
„Läulu võim". Ära on toodud pikem
katkend „Akadeemiline Tartu väl­jaspool
ülikooli müüre" prof. Gustav
Ränga memuaaride käsikirjalisest
teisest köitest. Filosoof iadoktor Voo­tele
Vaska essee,, Õiglus, loogika ja
mõistuse ekstaas" on pühendatud Il­mar
Tammelo mälestusele, käsitle­des
ka selle eestlasest filosoofi rah­vusvahelise
tähtsusega elutööd. En­del
Kalamih on isiklikele mälestus­tele
ja heliloojaga kirjavahetusele ra­janev
artikkel „Eduard Tubin— Ees­ti
suurim sümfoonik". Füüsikadok-tor
Rein Silberberg annab huvitava
ülevaaste „Eesti teadlaste panus
maailma astronoomias ja astrofüüsi­kas",
kus vaadeldakse Struvede su­guvõsa,
Mädleri, Šchmidti, Õpiku,
Rootsmäe, Kipperi, Tammanni, Här­mi,
vendade Toomrete, tänapäeva
Eesti kuulsaima astronoomi Jaan Ei-nasto
ja teiste maailmamõõtmelisi
saavutusi. Väliseesti teadlaste põrt-reedis
sarjas on teinud H.Grabbi
intervjuu leksikograafi Paul Saagpa­kuga,
milles viimane pajatab oma
-eluteest •Mustjalast Massachusettsi
ning eesti-inglise kapitaalse sõnaraa­matu
saamisloost.
Teatrispets Mardi Valgemäe esi­tab
andmeterikka tagasivaate Geis-lingeni
pagulasteatrile Saksamaal
koos kümne arhiivifotpga. M. Valge­mäe
on kirjutanud ka arvustuse El­mar
Maripuu näidendi,,Esivanema­te
hääled" lavastusele New Yorgis.
Rohket käsitlust leiab-kirjandus. I.
Grünthal analüüsib suurt tähelepanu
võitnud Peeter Puide rootsikeelset
romaani „Baikalini, mitte kaugema­le"
ja Mari Saadi proosaloomingut,
ning Paul Reets kodumaa nimeka
poetessi Viivi Luige luulet. I. Mikiver
retsenseerib Mati Undi,,Räägivad",
t Grünthal Aimee Beekmani romaa­ni
,,Loobumisvõimalus" ja Hannes
Oja viimast Herbert Salu,esseedeko­gu,,
Mana" numbri 54 lõpetavad toi­metaja
ja väljaandja Hellar Qrabbi
kommentaarid ja ingliskeelne sisu­kokkuvõte.
Seda viimast ,,Mana"
sirvides võib tõesti ütelda, et see
vastab oma ingliskeelsele alapealkir­jale
,,International Journal of Estoni­an
Literature, Art and Science". Uut
,,Mana" nr. 54 saab tellida hinnaga
Can S16.00 aadressilt: H. Grabbi,
3602 Albee Lane, Alexandria, VA
22309.„.Mana" on müügil ka „Meie
Elu" talituses. • •
Tartu Cdkgieis (Bsines loenguga
kunstiteadlane Jüri Hain Tallin­nast,
kelle viibimist Torontos sugu­lasi
külastamas kasutas Kirjanduse
Sõprade ringkond temalt ettekan­de
saamiseks. )üri Hain on sündi­nud
Tallinnas juunis 1941.a. Alg- ja
keskhariduse saanud oma kodulin­nas
ning kõrgema astme kunsti­teadlasena
graafika alal Tartu Üli­koolist
prof. Valdemar Vaga õpila-
Oma ettekande algul märkis refe­rent
kaht põhilist momenti eesti graa­fika
arengus: Esimene Tartu ülikooli
taasavamisel ja selle juures ka joonis-tuskursused
(1803), mille juhatajaks
kutsuti Dresdenist K.A. Senff, kes oli
mitmekülgne graafik. Teiseks eesti
oma kunsti alal sai graafika Ado
Vabbe algatusel koha vastasutatud
..Pallases" (1920), kust meie esime­sed
graafikud Wiiralt, Laigo, Mugas-tojt.
Kuna Jüri Haini teema ,,eesti nüü­disgraafika"
piirdus ajaga pärast
1960-nendaid aastaid, on vahepealse
tühiku loogilise selguse ja seose mõt­tes
seda tühikut mõne lausega püü­tud
iseloomustada, mida allakirjuta­ja
teeb alljärgnevas lõigus:
OKUPATSIOONIAEG
Meie iseseisvusaegne elukorral­dus
paisati okupatsiooni-aastal
1940/41 täielikult segi. See kehtis ka
kunsti alal. Suund seati Marksi ja
Lenini õpetuse alusel. Seda uut tuli
ka visuaalselt propageerida ja kunst­nikele
leidus küllalt ülesandeid ja
teenistust. Tekkis võistluski, üle­trumpamine
ja ülepakkumine. See
kõik oli vaid üürike. Front uute oku-pantidega
lähenes. Ei võidud jalgu
jääda ja enesehävingule.vastüminna.
Taanduti ja koonduti Jaroslavis,
moodustades Jaroslavl kollektiivi.
Ka uue okupantide käsi ei käinud
paremini Ja Jaroslavl kollektiiv siir­dus
tagasi Eesti pinnale. Nad hakka­sid
määrama pealesõjaaegset e.
kunsti üldilmet. Neile lisandus oma­riikluse
ajast nooremaid ja peatselt
ka juba esimesi Kunstiinstituudi lõ­petajaid.
Vormilt realistlik, sisult sot-sialistik,
temaatilised tellimused ja
kompositsioonid, mille aluseks n.n.
Isamaasõja temaatika, demonstratsi­oonid
j.m. taoline. Tähelpanu lasus
dekoratiivsusel ja plakaatlusel.
Alles 1960-nendate aastaile lähe­nedes
hakati enam nägema, kujuta­ma
ja avastama kunstispetsiifilise-maid
väärtusi, mida referent vaatles
ja mida saatis teatud heldivus
nüüdisaegse autoreile ja nende loo­mingule.
Noorem, võrsunud põlv­kond
otsib uusi graafilisi väljendus­vahendeid
ja laiendama ainevalda.
Võib märgata romantilist kallakut ja
üldjoontes eesti graafiga rahvuslik.
Võib täheldada kunstnike suuremat
süvenemist valitud teemade arenda­mise,
enamat läbitunnetamist, fan­taasiat
ja emotsionaalset kõla. On
lisandunud uute tehnikute ja tehni-kakompositsioonide
kasutusele võtt.
KOLMIK
Oma poolteisttundL kestvas üle­vaates
ja käsitluses tõi referant elavalt
silmi ette paarikümne parima nime
nende hulgas rida nooremaid, kellele,
pandäkse suuri lootusi. Erilist tähele­panu
jagas aga triole — Peeter Ulas,
Vive Tolli ja Concordia Klar. Neist
esimese looming asub kusagil maali
ja graafika vahemail ning püüdleb
eesti varasemate kunstitraditsiooni-de
edasielamist. Concordia Klar oma
eripärase fantaasiamaailma seost
leiab eesti rahvakunsti ornamenti­kast
lähtuvate kujunditega ja Vive
Tolli kujundirikkuses teostused põi­muvad
kaasaegsed motiivid vanade
etnograafiliste elementide ja muinas-jutukujudega.
Nooremaist Mare Vint
ja Marje Üksine on tähelepandavad
ning nende töist olid mõned ka näitu­sel.
Meelde jäid veel Evi Tihemets,
Õnne Eelma, Enno Otsing, Vello Vin­na
ja veel mitmed. Huvitav oli märge,
et eesti graafikas on mees — ja nais­kunstnike
arvuline seis võrdne, Lätis
sama, kuid Leedus naisgraafikuid
vaid üks kolmandik.
Loengust osavõtt oli elav ning esi­tati
rohkesti küsimusi.Referent pae­lus
aga oma professionaalsusega.
R.A.
Kas legend või mitte...
vastu ajakiii
eesus 18 aastat?
2.
tellimisi.
Henrik Visnapuu
nimelise
1
laureaadiks
Heino Susi
\S0
Väljamüügihind $10.00
— Ilmumisel Valev Uibopuu ma­hukas
artiklile, uurimuste ja esseede
kogumik ,,Ajavoolu võrendikest".
Samuti on peatselt ilmumisel Kangro
esseedekogu „Häitsememehi ja pär­lipüüdjaid"
II köide. Juba tükk aega
on koostamisel üks meie olulisemaid
teaoseid — fotodega varustatud, bib-io-
ja biograafiline-ülevaade eesti
raamatust eksiilis- aastatel 1945-85
kaugest minevikust laenatud peal­kirjaga
.Hesti raamatukuulutaja
eksiilis". 6
— Nii et neid kõiki malmitMd m
veel saada?
- - Jah, neid saab tellida kas esin­dajate
kaudu või otse kirjastuselt:
EKK, Box 3001,
Sweden.
Henrik Visnapuu nimelise Kirjan­dusfondi
Valitsuse poolt moodusta­tud
žürii — koosseisus dr. Alfred
Kurlents, dr. Viktor Kõressaar, dr.
Felix Oinas (esimees) ja kirjandus­teadlane
E t i S i r g - otsustas Fondi
1985-86 aasta auhinna määrata dr.
Heino Susi teosele,. Sarviku sula­sed"
II (koos varem ilmunud I osaga),
avaldatud Eesti Kirjanduse Koopera­tiivi
väljaandel.
Žürii motiveeris oma otsust järg­miselt:
,,Heino Susi tõsielüromaan Sar­viku
sulased" I-II on tõeline ja ainu­laadne
Eesti Relvagrenaderide Divii­si
epopöa, kirjutatud sõdalase keeles
ning sõdalase meeles ja paatose ase­mel
pipardatud huumoriga, isegi
musta huumori ja kohati sarkasmiga.
Kangelastest on saanud igapäevased
inimesed, treenitud sõna kuulma,
kuid võimelised iga olukorras ka endi
eest seisma. Sõdurinaljad ja grenade­ride
argoo teevad kirjelduse usuta­vaks,
kuigi võivad pikapeale muutu­da
häirivaks.
,,Sarviku sulased" on otseseks jät­kuks
Heino Susi soomepoiste raama­tuile.
Kogu selles ulatuslikus memu-aar-
romaanide sarjas, mis on nüüd
lõpule viidud, on autor andnud haa­rava
pildi patriootiliste eesti noorte
saatusest Teise maailmasõja keeri­ses."
Henrik Visnapuu nimeline Kirjan-dusfondloodil953.
aastal. Sedapuh­ku
antakse auhind välja 34. korda.
Hindamisele tulid raamatud, mis olid
ilmunud 1. oktoobrist 1985 kuni 30.
septembrini 1986. Fondi on toetanud
algusest pisale järjekindlalt luuletaja
vennapoeg arhitekt Herk Visnapuu.
Fondile on pidevalt teinud annetusi
Eesti Kultuurfond USA-s ja teised
eesti organisatsioonid Ühendriiki-
„Kus oli leesus Naatsaretist oma
elu 12 ja 30 aastate vahel, millest
ristiusu pühad kirjad vaikivad —
Uue Testamendiga alates?" See oli
küsimus, mis käesolevate ridade
kirjutaja eelmises kirjutites üles
tõstis. Tuhanded raamatud, mis te­mast
on kirjutatud, on läinud neist
18 aastast vaikides, (või ilma konk-reetpilti
andmata) välja arvatud
üks, mille juurde nüüd tuleme...
1894. aastal ilmus New Yorgis üks
erakordne raamat, pealkirjaga ,,The
Unknown Life of Jesus Christ from
Buddhistic Sources". Autoriks oli
üks täiesti tundmatu vene aristo­kraatlik
doktor Nicholas Notovich.
Vähesed on tänapäeval sellest raa­matust
kuulnud või midagi lugenud.
Kuid varsti järgnesid selle ilmumi­sele
skeptilised ja kirikute ringkor-dadest
isegi mahategevad arvustu­sed.
Selles polnud midagi imestada,
sest kõik, mjs selles raamatus oli,
kõlas liiga fantastiline, uskumatu ja
isegi ohtliku traditsioöni-murdmise-na
kristlaste vaimse Tahu rikkumi­seks,
mida kirikud püüdsid hoida
valju konservatiivsusega ja piibli puutu-,
matusegaJ Kuid. nüüd, kus huvi ris-'
tiusu tagapõhja ja sellesse sulatatud
teiste uskude kaasmõju vastu on-kias-vanud,
on elustumas ka huvi selle
vastu, mis dr. Notovich'i raamatul on
öelda Jeesuse „kadunud aastate"
müsteeriumist.
DR. NOTOVICH
Kõigepealt aga raamatu saamis­loost:
dr. Nicholas (Nikolai) Noto­vich,
inimesena väga intelligentne,
teaduslike kalduvustega (mõnes osas
ka seikluste armastaja), aetuna tuge­vast
huvist,,müstiliste jasalapäras-
- te maade vastu sealpool Himaalaja
mägesid" ja samal ajal, seesmisest
põlevast tahtest, midagi konkreetse­malt
kuulda Vene Kesk-Aasias asu-"
vate islamlaste ja budistide hulgas
liikuvast ,,püha Issa (Jeesusse) elu"
legendist, mis jutustavat tema Indias
ja Tiibetis viibimisest aastate kestel,
millest-kristlased midagi ei tea!
' 1887 asus Notovich pikale ja koha­ti
ohtlikule rännakule läbi Afganis­tani,
Punjabi, Tiibeti, Kashmiri, In­diasse,
saadetud mõnedest pärisela-nikest-
teejuhtidest ja keeleoskajast.
Ta eesmärk oli peamiselt ,.igavese
lume maa". Tiibeti pealfnn Lhasa,
kus ,,püha Dalai-laama" elukohas
olevas kloostris hoitavat ,,Püha Issa
elu" originaalset dokumenti, või ma­nuskripti.
Notovich pidas igapäev
hoolega reisupäevikut, kuhu ta kan­dis
isse (märkimisväärselt hea ja vär­vika
kirjutusandega) kõik oma rännu
detailid.
Kuid saatuse (või nagu N . mainib.
5S.
Jumala) tahtel ta Lhasa'sse siiski ei
saanud! Teel sinnapoole, läbistades
Ladak'i ja sealse pealinna Leh'i, kuk­kus
N. Kitsal mägiteel hobueesli sel­jast
nii õnnetult, et murdis jalaluu.
Kaaslased kandsid ta kanderaamil
Leh'i juures asuvasse suurde kloost­risse,
kus budistidest laamad (buda-usu
preestrid) lahkeh võtsid Noto-vitch'i
oma hoolde ravimisele. Pike­maajalisel
peatusel tutvus varsti
kloostri pea-laamaga, kellelt kuulis
õnneliku uudise: Lhasa's olevat tõe­poolest
,,püha Issa elu" käsikirja ori­ginaal,
kirjutatud hindu bramiihidest
kroonikute ja Nepali budistidest
preestrite poolt pali keeles. Kuid hil­jem
see tootud Tiibetisse, tõlgiti tiibe­ti
keelde, ning see tõlge (kokku 2
raamatut) hoitavat sellest ajast peale
sellessamas, Himis'e nimelises
kloostris, mille raamatukogu olevat
üks suuremaid ja rikkalikumaid. No­tovich'i
tungiva palve peale- andis
pealaama loa neid raamatuid näha ja
koguni neist tõlkeid teha! Suuremat
õnne ei osanud Notovich unistada!,..
200 VÄRSSI
Nii algas,, Jeesus Kristuse tundma­ta
elu budistlike allikate järele" esi­algne
kirjapanemine. ,,Püa Issa elu"
oli raamatutes jäädvustatud üksikute
lugude ja episoodidena, salmides jä
värsside vormis. Ühe tiibeti ja vene
keeli valdava Njotovich'i kaaskonna
liikme aeglase ettelugemise-tõlkimi­se
järele kirjutas N.valitud värsid
vene keeles oma päevikusse.
Nii kogus' neid värsse 200 ümber,
millised esinesid kõik Notovich'i
poolt trükivalmis korrastatud esialg­ses
käsikirjas, pärast N-tagasijõud-misat
pingutavalt reisurännakult.
Autor kavatses raamatu trükkida vä­hemalt
ühes lääne-euroopa keeles.
Kuid enne ta pöördus terve rea tun­tud
kirikumeeste poole (peam.vene
ortodpksse ja rooma katol.),,siira ja
ausa arvamuse avaldamiseks" teose­le.
Tagajärg oli rohkem kui pettumus-rikas.
Nii näiteks kardinal Rotelli,
pariisis, arvas, et sellise sisuga raa­mat
olevat ülimal määral ebakohane
ja soovimatu, kuna Kirik (katl.) ole­vat
niigi juba küllalt kannatanud
„uue ateismi-laine rünnaku vastu
võitlemisel" (ta mõtles siin 19-da sa­jandi
ratsionalistli|kku liikumist, eriti
katol. kirikus).Üks teine kõrge pre­laat
Vatikanis püüdnud Notovich'i
altkäemaksuga ära osta, arvates, et
N. sihiks on tegelikult ainult raha,
sensatsiooni teel! Vene ortbdoksdciri-ku
juhid olevat olnud shokeeritud,
ning soovitanud Notovich'i käsikirja
mahamatmist ja nii kiirelt, kui või­malik!
• . .
Millest siis„Püha Issa elu" kõne­leb?
Vastavalt sissejuhatavale üld-osa•
le oli Issa (Jeesuse) sündimise (taas­sündimise)
sihiks, ta enda vabal tah­tel
— budistlik ideaal — oma elu ja
isikliku eeskujuga aidata inimestel
leida tee lunastusele, kannatustest
vabanemisele. Ning sellise kaasini­meste
aitamisega ise tõusta vaimselt
kõrgemale, et korda-kunagi saavu­tada
..Valgustatu" (Budha) tase, mis
võimaldab, sellesse ellu tagasitule­mata,
õnnes ja rahus vaimselt ühine­da
,,Igavese Vaimuga" (Jumalaga),
kellest osa, ,,Universaalse Hinge"
näol, elas tema sees, kõrgelt arene­nuna
juba sündides.. .
VELLE (Järgneb)