Meie Elu = Our life, February 4, 1977

              „Meie Elu" nr. 5 (1408) 1977 REEDEL, 4. VEEBRUARIL — FRIMY, FEBRUARY 4
E.S.S. „Kalevi"
tegevusest
Eesti S. S. „KalevT' esimehe Riki
Kassiga möödunu aasta tegevusest
juteldes selgus, et üldiselt võib rahu­le
jääda, ehkki aastatelt noorel juha­tusel
tuli mitmejsuguste raskustega
võidelda.
„01in võibolla liiga optimistlik,
lootes suurt abi kogenud vanematelt
kalevlastelt, nagu peakoosolekul lu­bati.
Abiandmise asemel esines aga
isegi vastutöötamist. Suurem osa
inimesi jäi aga.(.siiski ,,Kalev'ile"
truuks, leides, et meil põle-vajadust
laenata- liikmeid teistest rahvustest
— ajame oma asju! edasi eesti keeles
ja meeles. ;,Kalev'.' kuulub oma põhi­kirja
järele ainult eestlastele, teeni­des
mitte rekordsporti vaid meie ees­ti
ühiskonda motol „Tceme sporti
tervisele"! Juhatus on püüdnud teha
oma parima ja tegevus .eeloleval aas­tal
on kindlasti veel erksam. Loodan,
et meiega ühineb veel rohkem uusi
liikmeid ja endiseid kalevlasi järg­nevateks
töö-aastateks."
Eesti S. S: „Kalev'r" Suusaklubi on
kasvanud tublisti üle 100 liikmeli­seks.
Aastal 1973 selgus, et E.S.S.
„Kalev'i" Suusaklubi juhatusse oli
saanud grupp isikuid, kes leidsid, et
klubi ei saa enam tegutseda ilma
teiste rahvusteta, s!t. et kuna meil ei
ole tipp-suusatajaid, siis tuleb seda
„viga" parandada muudest rahvus­test
„tipp-suusätajate" värbamisega
klubi liikmeskonda. Eesti keele täht­sus
klubi ulatuses otsustati; maha
matta ja kõik asjaajamine panna
inglise keelde. Peaasi, et kõigil on
seljas jakk, mille seljal selgesti üt­leb'-
„Estonia", näidates, et on tege­mist
eestlaste klubiga, sellele; -vaata­mata,
et jaki kandja sõnagi seda
keelt ei räägi. Eesti skaudipoisid To­rontos
lõid äga sellele eesti suusaklu­bi
ümberrahvustamisele riivi ette.
Nende nõudmisel andis tookordne
E.S.S. „Kälev'i" juhatus peale mit­mekuuliste
ootamist noortele õiguse
„Kalev'i" Suusaklubi uuesti moodus­tamiseks.
E.S.S. „Kalev'i" juurde
saab kuuluda jü ainult eestlasi tee­niv
suusaklubi ja pole oluline, et
oleksime tipp-suusatajad. Võime vaa­data
tagasi ja tunda üheskoos rõõ­mu,
et meiega on liitunud arvukas
eestlaste pere ja uusi liikmeid tuleb
järjest juurde. ;.•;..':
E.S.S.' „Kalev'i"; Suusaklubi pea­koosolekul
valiti juhatus: esimees
Peter Pajos, abid. — Mark Olo ja
Hans Kukk. Juhatuse erikoosolekul
laiendati juhatust: laekur — Evi Jaa-guste,
mäesõidu-osakonna organisee­rija
— Larry Later, murdmaa-osa-konna
organiseerija — Helmut Jaa­gus
te ja revisjonikomisjoni esimees
— Andres Tamm. Peakoosolekut ju­hatas
endine suusaklubi abiesimees
Martin Jõgi.
.Koosolekust võttis osa ka suusave-teraan
Agu Kiili, kes omal ajal anne­tas
E.S.S, „Kalev'ile" praeguse väga
esindusliku lipu.' Oma sõnavõtus viis
ta meid mõttes tagasi Eestisse, kus
ta ühel talvel oli .olnud suusamees-konnas,
kes üritas suusaretke Tallin­nast
Paidesse (üle 100 km). Huvitaval
kombel on .meil ka siin Kanadas
nüüd taoline võimalus olemas. Ni-,
melt toimub maailma pikem murd­maa
sõit Montrealist Ottawasse (Ka­nada
suusamaraton)., mille kestvus 2
päeva ja kaugus 160 km. Möödunud
aastal võttis sellest osa 15 a. suusa­klubi
liige Arnold Tralla, sõites oma
vanuseklassis pronksmedali. Arnold
andis sellest meeldejäävast sõidust
koosolekule seletused Kogu maratoni
160. km. on jagatüd kümnesse sekt-siooni,
mille läbimine on igaühe oma
jõu järele. Startis 2800-suusatajat ja
rada viis läbi imeilusa mägederikka
maastiku/ Tänavu toimub, see mara­ton
26—27. veebruaril, millest osa
võtab 330p suusatajat, paljud isegi
Euroopast. '
. . .
Muskoka, Loppetitest • on E.S.S.
„Kalev'i" Suusaklubi juba mitu aas­tat
arvukalt osa võtnud,; 1976. a. jaa­nuaris
registreeris end; klubist 43
liiget, kellest 30 sõitsid selle läbi; Tä­navu
oli registreeri tuid 50, kellest ra­ja
läbisid 43, nende hulgas mitmed
perekorinady kelle lapsed juba 8. aas­taselt
on tublilt kaasa sõitnud. Selle
aasta Loppeti matkasõidus vabaklas-sis
meestele võib Välja tõsta kalev­last
Rein Varest, (1.7. a.) kelle aeg 35
min. on võrdlemisi hea tagajärg ar­vestades
vähest eeltreeningut.
Eesti S. S. „Kalev'i" Suusaklubi ju­hatuse
otsusega võttis klubi end
S.O.D. (Kanada: Suusaühingu Löuna-
Ontario Osakond) liikmeks,
' Võrkpalli Veteranide Klubi kutsub
kõiki, kes võrkpälüstlhuvitatud mee­lelahutuseks,
eriti endiseid käsipalli
mängijaid. Naisi ja mehi! Igal kol­mapäeval
kella 1.9.00-21,45 algajate
noorte võrk ja korvpall igal esmas­päeval
kella 19.00-21.30 Bloör-Duf-ferin.
Lähemat informatsiooni saab
tel. 223-6622 — 223-6141. Ujumisest
huvitatuil helistada tel. 924-6028.
mmmm
Kanada tunneb uhkust selle üle, et ta kodanikud
omavad mitmepalgelise kultuurilise tagapõhja. Need
mitmesugused talendid, kultuurid ja tehnilised
oskused mida meie, kanadalased, naudime,
kujundavad Kanadast tugeva ja dünaamilise maa.
Teie Kanada valitsus tiivustab teid oma alalise
mitmekultuurilisuse poliitika kaudu neid; kultuurilisi
soodustusi jagama, mis on kasuks kõigile
känadalastele.
SIIN.ON MÕNINGAD MOODUSED KUIDAS '
MITMEKULTUURIÜTUS TÖÖTAB. TEIE KASUKS r
• Organisatsiooni ja kommunikatsiooni abistamine
; ETHNIC GROUPS LIAISON (Etniliste gruppide
^idebüroo) kaudu. .
• Kultuurilise mitmekesisuse selgitamine CANADIAN
IDENTITIES PROGRAM (Kanada identsuse
programmi) kaudu. V •
• Nõuandev komitee juhib CANADIAN ETHNIC
STÜDIES (Kanada etnilisi uurimusi).
;• NON-OFFICIAL-LANGUAGES TEÄCHING AIDS
(Mitte-ametlike keelte õpetamisabide). majanduslik
toetamine.
• MULTICÜLTÜRAL CENTRES (Mitmekultuurilisuse
keskuste) organiseerimise abistamine.
• Immigrantide abistamine IMMIGRANT
INTEGRATION PROGRAM (Immigrantide .
integratsiooni programmi) kaudu.
O Vabatahtlike gruppide majanduslik toetamine
PROJECTŠ GRANTS PROGRAM (Kavandite
toetusprogrammi) kaudu. v
• Mitmekeeleliste filmide produtseerimine NATIONAL
FILM BOÄRB (Riikliku filmijuhatuse), kaudu. .
• Mitmekultuurilisuse ajaloo dokumenteerimine
. NATIONAL MUSEUM OF MAN (Riikliku
inimesmuuseumi) juures. :
• Etno-kultuuriliste materjalide avastamine ja
säilitamine PUBLIC ARCHIVES (Avalikkude
arhiivide) juures.
• Mitteametlikes keeltes raamatute muretsemine i
NATIONAL LIBRARY juurde (Riiklikku
raamatukogusse).
Oma seisukohtade esitamiseks ja i
saamiseks kirjutage:
Multiculturalism, 16th Floor,
66- Släter Street, OTTAWA, Ontario.
K1A 0M5
Hon. John Munro
$M Minister Respons^o
for Muliiculturaiism
L'hon. John Munro
Miniotre charge
du rnulticulturalisme
SKÄIK
Seistes maailma skaudiliikumise 70. ja eesli skautluse 65. aastate M
vel, on huvitav pilku heita ka endiste skautide/gaidide maailmaorganisat
siooni arengule ühenduses eesti skautluse osatähtsusega selles.
Peatudes pikemalt Brüsselis, ava­nes
eelpühi soodne võimalus külas­tada
IFOFSAG - International Fel-lowship
of Former Scouts and Guides
(endiste skautide/gaidide rahvusva­heline
sõrpruskond): peakorterit Bel­gias,
Brüsseli südalinnas. Samas
hoones asub ka Belgia gaidide pea­korter.
.
Vastuvõtt oli ülimalt sõbralik, are­nedes
IFOFSAG peasekretäri Susan-ne;
M. Pritfiga kohvitassi ja jõüiu-tordiga
üle tunni aja. Seal olid tege­vuses
ka tema abilised. Kõneluse kes­tel
oli peasekretäril telefoni kõne
IFOFSAG — presidendi Mr. Ph. Tos-sijn'aga,
kes saatis ka sõbralikke ter­vitusi
allakirjutanule. Tutvusin nen­de
kõigiga maailmakonverentsil Taa­nis
1975. a.
IFOFSAG liikumine rajati 1953. a.
Briti ja Taani sellekohaste gildide ai-'
gatusel, eriti innustatuna Lady
den-Powelli ja koi. J. S. Wilson'i
poolt. Viimane oli kauaaegne aupre­sident;
tema nimel, mälestusfondist
on antud stipendiume edukaile skau­tidele/
gaididele mitmel maal.
Viimase 60 aasta kestel tegutsenud
skautidest/gaididest on IFOFSAG ri­dadesse
koondunud 60000 üksiklii-get.
Nende hulgas on ka nooremaid
liikmeid, ka tegelikke skaudi- ja gai-dijuhte.
IFOFSAG liikmesmaad: Austraalia,
Austria, Belgia, Holland, Iiri, India,
Itaalia, Island, Kolumbia, Kreeka,
Liechtenstein, Luxemburg, Mehhiko,
Prantsusmaa, Saksamaa, Soome,
Rootsi, Suur-Britannia, Shveitsi,
Taani, Tshiili, Uus-Meremaä, Venet-sueela
ja teisi. Lisaks liikmeid veel
10 maalt — eksiilis ja mitte-liikmes-maadelt
(näit, USA, Kanada). Indo­neesiat
t ja Brasiilialt sooviavaldu­sed,
kuuludes konverentsi otsus tami­li
seks, tõstes seega maade arvu 40 pea:
le. ' ,
Väärib märkimist, et viimase 2
aastase aruande alusel on arvuline
liikmete tõus: — Austraalias 8%,
Belgias 35%, Soomes 4%, Saksamaal
27%, Rootsis 6% ka Norras ja Taanis
on liikmete arvuline tõus.
• Siht ja ülesandeid.; Kõnesolev lii­kumine
on jätkuv skautlemine põhi­mõtteil:
— „Kord skaut, — alati
skaut" — B.-P. Liikumine seisab ti­hedas
koostöös skautluse/gaidluse
rnaailmabüroodega. Üks peaülesan­deid
on skautluse abistamine ja va­hendamine
ühiskonnas; rahvuskul­tuurilise'
tegevuse elustamine, kirjan­dus?
ja materjalide" vahendamine,
näit. filateelia.
Keskosakonda (Central Branch)
°n koondunud end. dipii- ja; pagulu­ses
skaute/gaide üksikliikmetena kui
ka gruppides (gildid); eriti ka mailt
kus vgel pole IFOFSAG gildi rajatud,
nagu ÜSA, Kanada. Osalt ka Rootsi
j-t. '. '
Kesk-osakond (lühend — KO) asu­tati
1957. ä. Nõukogu poolt, ratifit-seeriti
1959.; a: Konverentsi (General
Ässembly) poolt ülesandel — aidata
endiseid skaute ja gaide maadelt,
kus ei esine enam skautide/gaidide
rahvuslikke organisatsioone.
Tõeliselt astuti see samm, et rahul­dada
nende maade skautide/gaidide
vajadusi, ja huvisid eksiilis. Aastate
kestel liitus ka teisi endiseid liikmeid
KO-ga, riäiteks maadelt kus ametli­kud
organisatsioonid ei ole veel
IFOFSAG gilde rajanud.
KO-liikmeks võib astuda üksikult
kui ka gruppides (gild), vähemalt 4
isikut. Registreerimismaks on BF
50.—, vastu saadetakse liikmekaart
ja sõpruskonna mark. Liikmemaks
üksikliikmelt aastas on BF 100 —
(ca S2.70), see katab ka perioodilise
,vThe' Fellowship Bulletin" j.m. ku­lud.'
'
KO liikmeks astumiseks esitatakse
sooviavaldus (vorme saab allakirju­tanult)
koos tõendiga (soovitusega)
mõnelt tuntud end. liikmesorgani-satsiöoni
liikmelt. Avaldus saata
IFOFSAG auametilisele sekretärile
dr. W. M. van Popta'le,Hollandis (va­remalt
täitis seda ülesannet Mr., J. R.
Monnet). Soovitav on registreerimis­maksuga
koos saata ka üheaasta liik­memaks
BF 100.—, (ühtekokku ca
S4.00). Asja lihtsustamiseks võib se­da
korraldada allakirjutanu vahen­dusel..
Kesk-ösakohna (Central Branch)
liikmeskond haarab mitusada üksik-*
liiget — eestlasi, lätlasi, leedulasi,
poolakaid, tshehhe, ungarlasi, jugo-slaavlasi
j.t. USÄ-s ja Kanadas ei ole
veel ametlikult gildi rajatud, küll on
aga individuaalselt registreeritud
mitukümmend liiget; ka Rootsis on
individuaal-liikmeici. Silmitsedes ni­mistut
torkas silma eestlastest vii­masena
registreeritud nskm. Elmar
Koik — Kaliforniast. Muide — alla­kirjutanu
omab KO-liikmekaardi nr.
1 - 1957..a.
Kõnesolev skaütlik maailmaorga-nisatsioon,
kuhu ka meie skaute/gai­de
kuulub legaalselt, kes on kutsu-tud
osa võtma nii regionaalselt kui
ka maailmakonverentsidest samadel
alustel kui^ liikmesmaade" endised
liikmed. Järgmine Maalimakonve-rentsi
(General Ässembly), seminar
ja ekskursiooni leiavad aset käesole­val
aastal 1977, 25—30. juulini Mont
reüxis. Shveitsis. •
'erbert Michelson
„MEIE ELU' 'talituses on
müügil kõik paguluses ilmu­nud
ilukirjandus ja suures va­likus
heliplaadid,
iiiiiiüiiiiiiüiiiiiiiiiiiiiiüsiiiisü^iiiiüiiiiiiüHinifiiiniiiiiüi?