Meie Elu = Our life, February 4, 1977

              REEDEL, 4. VEEBRUARIL DAY, FEBRUARY 4 „Meie Elu" nr..5 (1408) 1977
BZEO.
UUE
LI
Garaazhi ukse kõrval seisis ümmar­gune
lumemees, kaabu peas ja oks.
käes. Teda ei seganud, et Kalju ja
livi täile lumepalle loopisid. Vaatas
vaid oma mustade silmadega otse
elutoa aknast sisse ja Aadole näkku.
.Aado oli akna juures, nägi vägevat
lumememme ning Kalju ja Ii vi as­keldusi
selle ümber. Temagi oleks
meelsasti tahtnud praegu õues-lume-
. palle veeretada ning koos teistega lu-
.mes hullata; aga oma hamba pärast
ei saanud. Ta hambaga oli lugu tä­bar
— see ei valutanud, vaid liikus
. ja tekitas poisile rohkem muret kui
mõnele valutav hammas. :.
Täna. koolis haretunnil, õuna süües
avastas Aado, et esimese hambaga
pole kõik korras. Aado pani pooliku
õuna kõrvale ja katsus näpuga ham­mast
—üsna lahti oli-teine suus. Kui
õppetund uuesti algas, tikkus keel
ikka; liikuva hamba ligi ja liigutas
seda edasi-tagasi.
Koolist tulles jutustas ta sõbra
Mardile, et esimene hammas liigub.
Kõiketeadev Mart oskas Aadot õpe­tada:
„Tõmba hammas suust, pane ra­diaatori
peale võil kamina auku ja
mõne nädala pärast on sul parem ja
tugevam hammas suus kui enne oti!"
.,,Miks just radiaatorile või kami-
: oa auku?' 'imestas Aado. „Sellepä-rrast,
et sul ahju toas pole. Vanaema
xäakis, et kui tema väike oli ja ham­mas
suust ära tuli, siis viskas ta
"hamba kohe. ahju peale ja hüüdis:
..Kilk võta luuhammas,
anna mulle raudhammas!"
'Talle tulidki tugevad hambad suhu,
^afles nüüd käis esimest,korda ham-torstil."
•}
„Meil ei ole kilke, ma ei tea, mis
loomad need on," kurtis Aado.
,.Minagi pole neid näinud, aga nad
olevat rohutirtsu sarnased."
Märt mõtles veidi ning jätkas õpe­tustega":
„Kilke küll ei ole, kuid ra­diaator
on sama mis ahi ja sedaviisi
pead ütlema siiski. See sulle kahju
(ei too, ennem kasu. Läinud aastal te­lgin
ka nii ja vaata mul hambad nagu
Jiundil!" . : i : ^
Sõber paljastas oma teravate äär­tega
esihambad. Aado märkas, et
need täna hommikul olid pesemata
: unustatud, kuid ei teinud sellest var­jagi.
Oli ju Mart siiski kole tore
poiss. Vaata, mida-kõik teadis! Enne
... 'lahkumist tuletas Mart uuesti Aado­le
,.kilgi sõnad'.' meelde ja lisas asja-tundlikult:
„See hammas tuleb sul
veel täna sulist ära võtta, muidu kas-i."
vab uus hammas viltu või hoopis
"suust välja^Kui oraval!"
Praegu, mil livi. ja Kalju Iumemern-
. me ümber askeldasid ning memm
otse Aadole näkku vaatas, oleks
poiss, tahtnud samuti õues olla, aga
enne peaks hambast lahti saama.
Juhtuks aga.\hammas müramishoos
õues situst ära tulema, võiks ta selle
kogemata alla neelata. Siis poleks
tal radiaatori peale enam midagi
.•• panna.... ••. ; ['••••{.•'•
Isa lubas Aado hambaarsti juurde
viia, kuid viimane ei tahtnud sellest-
• kuuldagi. Kartis valu ning kahtles,
et hambaarst viskab hamba hoole­tult
prügi tünni. Sinna see. ei olnud
määratud. Väikemees seisis mõtteis
. akna all ja nukrutses nõutult.
Uksekella helin läbistas maja. Ko­he
jooksis Aado esikusse ust avama.
,,Tere, onu Priidu!"
Onu pani üliriided ära ja astu$
koos Aadogä elutuppa.
. „Kas sa pole terve, et koos teiste­ga
õues ei ole? Toreda lumemehe.!
on nad teinud." ..
Aadol oli veidi piinlik ja ei leid­nud
õiget vastust. Ema jutustas onu­le
Aado mure.
Onu, kes igas olukorras leidis la­henduse,
muigas ja lausus: •
. „Sellest saame kergesti üle, too
mulle vaid tükk tugevat niiti!"
Aado tõi sõnakuulelikult ema õmb-luskastist
suure niidirulli, ei aima­nud
aga, mis onu sellega teha tahtis.
•„Ava suu ja näita missugune ham­mas
liigub!?"
Aado tahtis vastu vaielda, kuid
millegipärast ei saanud ta sellega
onu Priidu juures hakkama. Suu ava­nes
ning onu väledad näpud köitsid
niidi ümber, hamba. Niidi teise otsa
viis onu avatud ukse juurde ja sidus
ukselingi külge. Aado arvas, et onu
Priidu hakkab mustakunsti tegema
— selline kaval ilme ja muie oli onul
näos. Tõepoolest keerutas Priidu onu
end kannal ringi ja pomises midagi,
siis sööstis kui välk esikusse, tõm­mates
hooga ukse kinni, mille külge
ka poiss hammastpidi oli köidetud.
Pump! Lendas Aado pikali.
Onu avas taas ukse ja aitas poisi
põrandalt üles. „Oli sul kole valus?"
„Jaa-ah," venitas Aado sõnu, ise
niidi otsas rippuvat hammast vaada­tes.-,
' .. • ; , . •
' „Kus sul valu on?"
nSii-ji," tuli lapse suust ja näitas
käega istumiskohale.
„Ega sa siis või õue minna," nalja­tas
isa, „kui su hambavalu juba nii
kaugele on läinud."
Aado ei kuulnudki neid isa sõnu.
Ta võttis niidi hamba ümbert, pani
hamba tasku ja lippas kiiresti oma
tuppa. Seal sulges ta hoolega ukse,
et keegi teda ei näeks ega kuuleks.
Võttis taskust hamba, läks akna all
asetseva; raadiaatori juurde, pani
hamba sinna peale ja sosistas:
,,Kilk võta luuhammas, -'•:•.
anna mulle raudhammas..."
Enese arvates oli ta nüüd hambaga
õieti talitanud. Midagi ei takistanud
Aadot enam õue minemast. Mõne mi­nuti
jooksul oli ununenud mure, mis
teda enne vaevas ning ta vallatas
j a kilkas koos Kalju jäliviga puhtas
lumes.
•...•••'••••"Hella Leivat .
r. A. KIMBERG-KOTKAS
Metsas
Päikse kiirte —
suured kangad.
Rasked nagu —
kulla pangad.
Taeva lakkast —
heidet alla.
Puude vahel — ";';•;••
metsa alla.
Meenutades
. Möödunud suvi oli väga huvitav.
Meie läksime Baltimorešse neljaks
päevaks. Bussis oli paha magada öö­sel.
Meie saime sinna neljapäeva
hommikul kell 8. Läksime laulupeo­le,
välguspeole ja mulle meeldis val-guspidu
enam. Kui saime tagasi Bal<
timorest hakkasime Kotkajärvele
minekuks valmistama. Mul oli laag­ris
tore olla. Minu Õde oli hundujuht
meile ja minu ema oli laagri õde.
Seal meie ujusime, purjetasime ja
sõitsime kanuudega hing mängisime
rahvastepalli. Siis kui laager oli läbi
sõitsime paari päeva pärast maale.
Maal olime nii kaua, kui kooli pidin
tulema. Suvi oli lühikene, aga tore.
Robert Roosipuu, IV b kl.
Toronto E. S. Täienduskool
Pestes
Sina, mu hää lapsuke, •.
üpa-tapa-tapsukeX
Taevast vaatab päike ja kuuke,
pesta tahab su suuke.
Kuusikus kukkus käoke,
ütles lapsele: „Pese oma
näoke!"
Sulla-sulla, sülla-sullal
v K. E. Sööt
eestlust
"Ma käisin suvel j Eesti Päevadel.
Seal nägin palju eestlasi. Käisin vaa­tamas
kunstinäitust, valguspidu ja
palju . muud. Ma mängisin kaasa
teatris, käisin laevasõidul ja noorte
tantsuõhtul Oli väga lõbus. Ühel
päeval ema viis mind linna sisseoste
tegema. ,Östsimfj mulle palju riideid,
linnas oli nii palav, et hotelli tagasi
tulles läksime kiiresti ujuma. See oli
väga lõbus nädal, aga mul oli hea
meel kui koju tagasi jõudsime.
Suvel käisin ka vanaema ja tädi
juures. Seal olin ma kuu aega. Vana­ema
õpetas mind moosi keetma ja
kuduma. Õhtuti mängisime: vana­emaga
kaarte. Minu sõbra nimi on
Terri. Koos käisime poes, kinos jä
ujumas. Käisime ka pargis, kus õp­pisime
rulluisutama. Kahju, et suvi
oli nii lühike.
• Anne Kaand . ;:
Toronto E. S. Täienduskool
Mina arvan, et me noored peaksi­me
kõik puhast eesti keelt rääkima,
rohkem eestikeelseid raamatuid lu­gema
ja rohkem eesti keeles kirjuta­ma.
Me peaksime eesti noorte laag­rites;
käima, eesti organisatsioonides
olema. . . •
Kui. meie'neid asju ei tee,; siis. meie
eesti.keele oskus jääb väiksemaks ja
väiksemaks ja varsti see keel. kaoks.
Mina olen uhke, et.olen eestlane.
Ma püüan rääkida puhast ja õiget
eesti keelt. Suvel käin ma eesti noor­te
laagrites. Linnas olles käin eesti
koolis ja ka eesti gaidide koondüstel.
Ma loen eesti raamatuid ja proovin
kirjutada eestikeelseid jutte. .
Mul on rõõm olla eestlane ja loo­dan
südamest, et eesti keel ei kaoks
ära, et varsti ka Eestimaa saaks jäl­le
vabaks!- ;;
' Tiina Pärnsalu
Keele tän. VI klass
Tillu Mu
Sel aastal olid mul väga toredad
jõulud. Juba ammu enne pühi tädi
Heljo ütles, et jõuluks tuleb Tillu
Muki meile. Tillu Muki on vana Muki:
poeg. Meie vana Muki oh juba mitu
aastat surnud, aga Tillu Muki on täp­selt
tema moodi. Mina saan Mukiga
pai j u mängida j a mürada.; Mukile
meeldib väga palliga mängida. Kohe
kui; ta meile tuli, hakkas ta palli ot­sima.
Ta võtab palli suhu ja siis toob
selle mulle sülle või paneb minu jal­gade
ette maha. Siis hakkab ta mind
käppadega kraapima, sest ta tahab,
et ma talle palli viskan. Niimoodi ta­hab
ta tundide viisi palliga mängida.
Aga kui ma ära väsin, peidan ma pal­li,
sest Muki ei väsi kunagi.
• Ingi-Mai Loorand, III a. kl.
Toronto E. S. Täienduskool
Meie noorusele on vaja uhkust ja
tahet ka oma inglispärase või rootsi­pärase
kultuüripagasi juures jääda
eestlasiks ja kasutada võõrkeelsete
teoste kpryal ka eestikeelseid, hinna­ta
eestlust ning olla uhke eesti kul­tuuritraditsioonidele.
Teataval mää­ral
on praegune maapaonoorus pare­mini
varustatud eestiaineliseks kul-tuurpropagandaks
võõrsil, kui tal
selleks tahe olemas.
.... August Meikup .
SAADAVAL '
p e t
m i n d
Tõusen tasakesi voodist ja piilun
kardina vahelt välja. On uue aasta
esimene hommik. Öösel on värsket
lund vanale; peale sadanud ja kõik
näib- puhas ning uus. Keegi — vist
lehepoisš — on jätnud lumme jäljed.
Need tulevad vasakult, põiklevad ah-vileivapuu
juures kõrvale ja kaovad
siis lumeaia otsast tänavale.
. Mõtlen vaikselt akna juures seis­tes,
et nii on elugi — üks suur lage
väli, kuhu me kõik oma tegudega jäl­jed
jätame. Igaüks võib hiljem nä­ha,
kui sirgelt ja millises Suunas me
sammusime.
See mõte kohutab mind vähe ja
teen sealsamas otsuse ennast igati
parandada, Kõige pealt alustan selle­ga,
et lähen dieedile, siis luban, et
enam laste ja koera vastu häält ei
tõsta, s i i s . . . jne.
Sattun nii hoogu, et teen uue aasta
resolutsioonid juba teistelegi valmis
— lapsed enam vastu ei räägi; tee
vad, niis kästakse ja söövad kõik
oma toidu taldrikul.
Täis head tahet terve maailma vas­tu
siirdun elutuppa.
Lisa istub juba tugitoolis ja loeb
— öösärgi väel, palja jalu ja villane
kootud suusamüts kõrvuni pähe
tõmmatud. Tal- on niiske peaga ma­gama
minekust juukused öösel ka­husse'
kuivanud ja müts on kasutu­sel
pressina.
Mis meie, naised, küll ilu pärast ei
pea tegema! ^ • v
Sealsamas ilmub ka Kadri. Näha
on, et ka tema on otsustanud uut
aastat ilusana alustada ja ön omale
õhtul paar peenikest rulli juustesse
keeranud. Nüüd on .tal ees üksikud
juuksetutid kräsus püsti nagu kiired.
See soeng tuletab meelde midagi
korgitõmbaja ja hullu teadlase vahe­pealset.
Ise ta näib endaga rahul ole­vat.
',•••••:'• ' ' . ; • . ' " . . . / v V - : -/
Mina ei lausu sõnagi/ Võtan peo­täie
pähkleid ja hakkan neid sööma.
Lisa on edasi ninapidi raamatus ja
pole veel Kadri soengut märganud.
Nüüd tõstab ta pea ja heidab silma­nurgast
õele pilgu. Vasak kulm tõu­seb
kaares kõrgele ja kaob mütsi
ääre alla.
„Kes sina oled — George Washing­ton?"
küsib ta Kadrilt tõsise näoga.
Arvan omaette, et sarnane soeng
võis Washingtonil olla väid suure
tuulega Delaware! ületades, kuid
pean selle mõtte oina teada.
Kadri' vaatab Lisale sellise andeks­andvalt
kaastundliku pilguga, et
naeru maha surudes tõmban omale
pähkli kurku ja hakkan köhima.
Kohe on Kadri toolilt püsti, Too­mas
kiirustab oma toast ning nad
hakkavad üheteise võidu ja suure
energiaga minu seljale taguma. Et
neil- kunagi poleks tarvis anda sellist
esmaabi inimestele, kel on valeham-badi.
Papa on veel voodis, • sellepärast
viivitan hommikusöögiga.
Schultz, meie hundikoer, kasutab
pühädeaegseid eriõigusi ja magab
kamina ees, lai nagu karunahk.
Kirjeldan lastele eelmise õhtu. uue
aasta vastuvõttu sõprade juures.
Lapsed on ka eile kaua üleval ol­nud
ja televisiooni vaadanud, tüdru­kud
ja Toomas muidugi erinevaid
programme. .
Toomas katsub meelde tuletada
.tuntud lauljanna nime,ei saa aga sel­lega
hakkama ja. alustab mulle vii­mase
kirjeldamisega: ,,.'.. blond, va­nem
ja samuti paks nagu sinagi!"
Olen juba ammu märganud, et mu
lastel on vaike sõnavara. „Korpu-lentrie",
täidlane", „kogukas", „keha^
kas", „tüse"— aga mitte „paks"! '
Mu heatahtlikkus inimkonna Vas­tu
hakkab aeglaselt hajuma. . •
Muudan kõneainet, ja küsin, kes
lauda kataks.
Kõik on kohe nõus teisi vabataht­likuna
üles andma.
„Lisa! Tema käes on kord!"
j,Kadri! Tema peab ka midagi te-cema!"
ma, Lisa kohvi tegema ja. Toomase
eilse lõunasöögi jäänustega koera
toitma. •".
Toomas krahmab kausi letilt ja
marsib alla. .-.',• '
Mina toon pesukorvi ja lähen ka
alla pesu masinasse panema/
Jõuan just pesuruumi uksele ajaks,
ei riäha, kuidas Schultz tõstab eilseid
prae juures pruunistatud kartuleid
pikkade hammastega kausist põran­dale,
mokad vastikustundest kõrgele
rullitud. Temale kartulid ei maitse.
See teeb mu tigedaks.
,,Ah meile kõlbas ja sinule ei" kõl­ba!"
kurjustan Schültziga. ,
Kiirustan kausi poole, pesukorvi
tagant ei näe aga põrandal olevat
kartulit, astun sellele .peale ja; libi­sen.
Pesukorv kukub käest ja pesu
pudeneb laiali. Silmanurgast näen
suurt tumedat triipu; uksest välja vi-hisemas,
saba sirgelt taga siruli.
.Selline niiöelda vajuva laeva maha­jätmine
ajab mind veel vihasemaks
ja ma päris kriiskan Schultzile järele:
,,Schultz, sa vana supilõnges! Tule
j alamaid tagasi ja korista oma kar­tulid!"
„Homme.'' tõotan endae pesu-üles
korjates, „homme lähen dieedile ja
enam häält ei tõsta laste ega koera
TTalv
Luimi tuli eile alla,
meie saime õues nalja.
Talvel väga tore väljas,
kuid linnukesed vaesed näljas.
Kelgusõit läks täna lahti,
läksin välja, kui sain mahti.
Sõitsin kelgul siuh ja säuh,
^alla mäest viuh ja vaüh!
: ' \ v •••'.," Helen '
SAADAVAL
vaslu!
Helle Reikman
p^et
m i n
geni
Aabits eelkooliealistele.
Hind $3.00, postiga tellides lisada
juurde saatekulu 25 c.
„,MIIE ELU" talitusesc
958 Broadview Ave.,
Toronto M4K 2R6, Ont.
•: Tel.
Hind ROO
Postiga Jellides lisada juurde saate­kulu
50 ^.
•'«MilE ELU" talituses
958 Broadview Ave.,
Toronto, Ont/WK 2R6
• LIMDÄ E, SPAGEK-JÜHG
inglise keelne illustreeritud laste
raamat
(STORIES AND TALKS)
o»»» on L i . •
Hind $3.75
00
958 Broadview Ave., Toronto Ont
M4K2R6
'.- 4 i Kimberq-Rotkm
VANA-AÄ IMANI ÕHTU
Kullese talus oli vaikne. Väikesel
Elmaril oli igav. Alles see oli, olid
jõulud, rõõmu ja üllatusi kohe kuh­jaga
— nüüd aga, ei midagi',.. Jõu­lupuugi,
mis oli kord elevuse; kesk­punkt,
kaunis ja lõhnav, näis nüüd
nii armetu. Okkad kipusid pudene­ma.
Õunad, präänikud ja kompvekid,
mis kord olid huvipunktiks, olid söö­dud.
Kirjud' paberid rippusid küll
veel seal, aga sisu neist oli ettevaat­likult
välja võetud. Säravatel ilus­tustel
ei olnud enam palju võlu, sest
puudus küünalde valgus, mis neid
õieti särama pani. Ema lubas küll
vana-aasta õhtuks uued panna, aga
ainult küünlad, mitte enam maius­tusi.
Säraküünlad, mis põledes säde­meid
pildusid, olid kõik otsas. Suu­red
inimesed olid oma igapäiste töö­de
juurde tagasi pöördunud. .Muinas­jutte
mida pühädeajal rohkesti ju­tustati
ei olnud kellelgi aega rääki­da.
Oli igav — väga igav.
Aga siis,' järsku tuli jälle elevust ja
elu. See algas siis, kui isa Juhan tea­tas,
et homme ongi vana-aasta .viima­ne
päev. Täpselt südaööl pidi uus­aasta
kohale, jõudma. Isa ütles veel,
et vana-aasta, mis on aastaga pikka
halli habemega vanaks meheks saa­nud,
võtab oma vikati selga ja läheb
ära.
Asemele aga tuleb uus-aasta, miS| on
alles päris lapseeas, rõõmus ja'sä­rav.
Teda tuleb siis samal ajal, kui
vana lahkub, vastu võtta. Isa küsis
veel, et noh, kas tahate õnne ka vala­da,
siis saate teada mis uus-aasta
toob. Ja, et vahel olla ka südaööl kel­lade
helinat kuulda. Eriti.siis, kui
majas on noori inimesi, kas poisse
või tüdrukuid. Neil kordadel on siis
need pulmakella helinad.. Elmari
kaks õde olid küll natukene veel lii­ga
noored, aga Anni oli just mehele­mineku
ealine. Sama võis 'ka varsti
vend Karlaga juhtuda. Sulane Sass
oli juba ammu selles eas. Ees oli oo­data
huvirikas päev. Elmar vaevu
suutis ärevusega magama minna.
Järgmisel päeval oligi talus kõigil
kiire. Köögis küpsetati ja keedeti.
Kõigil oli jooksmist jä- õiendamist.
Pereisal endal aga oli kõige kiirem.
Ta otsis tinatükke, sulatuspanni ja
isegi suur puust toober toodi kooki,
kuhu .vett -sisse pandi. Sula tina tuli
sinna kallata, siis alles; sai sellest
kaunis ornament. Aga isal oli ka as-
•T- i T • * • Y . „Toomas! Ta ei teinud eile mid ja gi!,, „- ja laka; peale ja kuuri alla — J ia ka
Toomas pobiseb midagi, mis kaht­laselt
kõlab nagu „...naiste töö".
Lisa, kel- koolis on just käsil pro­jekt
naiste õigustest pioheeride päe­vil,
nähvab vennale:
„MüidÜgi, see töö pole vist küllalt
auväärne!"
Mehelik uhkus ajab end Toomases
kohevile:
„Meestei on tähtsamat teha!"- •
Lisa läheb põlema: -
„Naised on just sama head igal
alal, aga ikka mehed püüavad esi­reas
olla. Võta isegi seda filmi lin­nas,
mida meie klassist kõik käisid
vaatamas — King Kong! Miks ei või­nud
see olla Queen Kong?" ;
Katsun vastaseid vaigistada. Keegi
ei pööra mulle tähelepanu.
Toomas luksub võidurõõmsalt
naerda: ;
^Kujuta ette/kuidas' Queen Kong
völangilises põlles; pühib Empire
State Buildingult tolmu!" ••:•",,•
Lisa huuled on otsustavalt torus.
' Katsun veelkord häält tõstmata ju­tuainet
muuta, aga tulemusteta.
Vaidlus on äge j a hoogne.
Loen vaikselt kümneni ja siis saa­dan
välju häälega Kadri lauda kat-taha
tuppa.
Kilpkonn ja ahv läksid koos jalu­tama
ja leidsid ühe banaanipuu. Nad
lõikasid puu pooleks ja kumbki istu­tas
oma puu mulda. Ahv võttis en­dale
ladvapoole ja kilpkonn sai alu­mise
osa. Ahvi puu aga kuivas varsti
ära, kuid kilpkonna puu kasvas suu­reks,
sest sellel olid juured all. Te­ma
puu otsa kasvasid kä banaanid.
Ahv mõtles,; et kilpkonn on teda
petnud ja tahtis kilpkonna karista­da.
Ahv kahmas kilpkonna kinni ja
viskas jõkke. Kilpkonn aga tõstis pea
.veest välja ja hüüdis:
„Tänan sirid, sõber, kas sa ei tead­nud,
et vees on minu kodu?"
Eve Teder ';-; ••;•'":•-
Toronto E. S. Täienduskool
Keele tän. V kl.
Talus oldi alati nõudlik korra
suhtes, a^a nüüd Elmar märkas, et
isa ise puuris tagumise toa lakke au­gu.
Hiljem rippus sealt alla nööri­jupp.
Aga isa1 seletas, et siia riputab
ta hiljem laelambi. See jutt näis na­tuke
imelik, sest miks pidi lamp ole­ma
just tagatoa nurgas laes...? Aga,
eks isa teadis mis tegi.
Tuligi Õhtu. Värsked leivad ja
saiad lõhnasid. Kui pere. oli saunas
käinud, toodigi lauale häid roogasid:
Vanal-aastai tuli veel hästi süüa, toit
ka lauale jätta, et uue-aasta hommi­kul
toit oleks kohe käepärast ja lei­va
õnnistus majas. '
Lõpuks ometigi oodatud aeg oli
käeS, algas tinasulatamine ja õnne­valamine.
Sulatuspann oli aina tulel
ja hõbedalt särav vedelik valati tsiu
ja sulps vette. Igaüks õngitses toob­ri
põhjast oma õnne. Küll need olid
veel huvitavad ornamendid. Kes os­kas
neist, küll igatsetud õnne välja
lugeda?
„Võ,ibolla on ka kellade kõlinat
kUulda, minge õue kuulama", õhutas
isa ja muigas- ise natukene. Kilgates
j a käratsedes haarasidki noored var­nast
kasukad-ja ruttasid õue. Isa ise
aga kadus kiiresti taha tuppa, sinna
läks ka Elmar. Tuba oli hämar, aga
Elmar nägi, kui isa läks just sinna,
kust rippus alla see Jambi nöör".
Samal ajal aga, nagu imeväel kostsid
kusagilt kõrgelt ja kaugelt kaunid ja
õrnad aisakella; helinad, ikka till-tall,
till-tall. Ah, see oli nii võrratult kau­nis.
Noored tormasid tagasi tuppa.
„Tõesti tõesti, õues oli.aisakella he­linat;..!"
j ,
„01i aisakella helinat-... Noh, siis
vähemalt Anni saab mehele." imes­tas
ka isa, kes kiiruga jälle kööki
ruttas, Elmar ikka tema kannul. „Mi-na
ka kuulsin", kilkas tema. „Tõesti,
tõesti, õues oli kellade helinat!"
See juhtus väga kaua aastaid tagasi
kodumaal. Alles palju aastaid hiljem
mõistis Elmar, et see pii isa ise, kes
aisakellad lakka viis ja nurgast neid
nööriga helisema tõmbas. Eesti talu­mees
oli omas talus, nagu valitseja
riigis. Elmari isa oli hea. valitseja.
Ta tahtis vana-aasta viimasel' õhtul
oma perele natuke rõõmsat meelt ja
elevust valmistada.
oodusesd eestGuse
hoidmisest
Eestlased kirjutavad palju raama­tuid,
see on üks moodus, kuidas me
säilitame eestlust. Teine moodus on
kõnede 'pidamine. Noored peaksid
siin— seal kõnesid pidama eesti kee­les,
sest eestlased ön alati head kõ­nelejad.,
:
Oleks veel vaja huvitavat kirjan­dust
Eesti kohta just noortele —
teismelistele, Need raamatud, mis
praegu kirjutatakse on üsna tillukes­tele
või vanematele inimestele. Ka
eesti koolid, kus nad olemas on, säi­litavad
eestlust. Kõik eesti lapsed
peaksid seal käima!
Kool, keel kirjandus ja kõne on
moodused kuidas meie säilitame
eestlust
• Peeter'ilves . :
Toronto E. S. Täienduskool
Keele tän. VI kl.
Lehekülg ,Jvleie Noored" ilmub Kanada Eesti Õpetajate Ühingu
üritusena. Toimetajad: Hella Leivat ja Helle Reikman. Toimetuse
aadress: c/o Hella;!Leivat, .16', Cortland;
:;Avei,: Toronto, M4R 1T8.
,^eie Ell
;!l.
I-VS
'••Ji
Tartu
muusikal
da Korpi
raldatudl
õhtule.
Klaver
Nora-Mal
mi lõppJ
nud ülikl
hei.
On loe
mi atmc
dunud
oli positi
ruses ka
tusi,' „k|
see võil
enda väi
-julgus
Nend<
Kerson
geerida"]
ma äsji
geda hai
Arenej
ja esine)
juvamall
laval. KJ
kontserJ
kindlasti
on nagi]
mise ma
esitatav!
Kontsi
tult rail
Eesti lil
lik — vtj
lus paljl
stuiKliuil
eesti hej
omalt p|
Ärgu
näiteks
jutas, ei
ömandi-mida
üH
tada ja
jade väi
EKI
Eesti
aasta ai
ruarikiu
„EKK
Tartu
p.l. Sanj
ka „Gra
na vest
p.l. Ric(
— 18(
põhjapc
5ga päei
Tänai
aktiivsel
meid
Selle tl
teadlanl
kemaaj
on erin
test" hl
See pnl
„biogra|
MÖödui
tovõistl
n ä i t us
• selc.
vael. nc
väljapa|
H. Vesi
Fl