Meie Elu = Our life, February 4, 1977

              sasi!
SgKSr
JRäflj
Jlal
>m$mm
l i l l i
IBllllli
ms
mmmm mmmm
s m
MBmar
TK»
.^Jsliierw*
ms
REEDEL, 4. VEEBRUARIL : r - FRIDAY, FEBRUARY 4 Meie Elu" nr. 5 (1408) 1977
„Helsingi deklaratsioonei täitnud
lootusi", konstateeriti hiljuti Eesti=
Majas toimunud kolme Balti rahvus­grupi
ning parlamendiliikmete Mar­tin
0'Connell'i, Äideen Mcholsonl ja
Chas L. Caccia vahel toimunud kok­kusaamisel.
Martin 0'Connel'il, kes
on olnud keskvalitsuse üks minist­reid,
oli küsimus täiesti selge, et Hel­singi
kokkulepet ei ole peetud vastas­leerist
ja ta vaatas teatud pessimis­miga
vastu ka järgnevale konverent­sile
Belgradis.
\ Nagu selgus, mõttevabadust ja ko­danlikke
vabadusi taotlevate isikute
tagakiusamine punases orbiidis on
ainult kasvamas ja raudeesriide ta­guste
maade elanikel ei ole oma
omastega ühinemme vabas maail­mas
muutnud sugugi kergemaks,
vaid otse vastupidi. Aastate 1968—70
vahel on okupeeritud Eestist ümber­asumise
teel pääsenud vabadusse
keskmiselt ainult 4 Inimest aastas ja
1971—75 ainult 5 inimest aastas. Kui
I see arv on nüüd vähenemas veelgi,
siis tuleb konstateerida, et ümber­asumise
ja omaste ühendamise või­malus
on lakkamas täiesti.
Võib olla ei tule olukorra halvene­mist
panna ainult N. Liidu arvele,
kes ajab aktiivset väpspöliitikät ja
on väljaspool elesriiet alati ofensiivis
ja seespool eesriiet alati defensiivis,
ias tal seda tarvis on või niitte. Hel­singi
leppe läänepoolsed osavõtjad,
kuid eriti Kanada, on passiivsed
omas välispolütikas ja see kehtib ka
suhtumisse,Helsingi leppe täitumis-se.
Nii elabki läänemaailm ja Kana­da
omaltpoolt midagi ette võtmata
päevast päeva ja konverentsist kon­verentsini.
..Kas neid ..konverentse
peetakse üks, kaks või kümme, see
ei muuda olukorda enne kui omalt­poolt
aktiivsust näidatakse.
Ottawas just nagu ei võeta üldse
teatavaks, et on tegemist kahe eksis­teeriva
olukorraga: 1) Vaba läbikäi­mise
põhimõte Jäbi raudeesriide on
vastastikku alla kirjutatud ja mõle­malt
poolt omale kohustused võetud
ja 2) Nende perekonnaliikmete arv,
kellel on õigus sügulusvahekorra
alusel ühinemist otsida, väheneb jär-jest
surma läbi, kuni lõpuks ei olegi
neid, kes sel alusel N. Liidust ja'sa'-.
.;felliludest väljapääsu otsivad.
Keskvalitsuse passiivsus on jätnud
algatuse ja teostuse täielikult üksik­isikuile,
kes igaüks eraldi neid küsi­musi
püüavad lahendada ja keskva­litsus
isegi ei tea, paljuks on nõuko­gude
sõelast läbi pääsenud ja pal­juks
on neist läbi kukkunud ja miks.
Tavaliseks põhjuseks N. Liidu poolt
väljasõidu äraütlemiseks on eba-määrane
ja mittemidagi ütlev: ^eba­oluline"."
On selge, et Moskval on
lihtne ilma igasuguse piinlikkuseta
üksikisikute taotlusi lihtsalt tagasi
lükata, sest aru pärida ei ole kellelt­ki.
Sellest tulenebki,, et Helsingi kok­kuleppe
klausleid tuleb ka siitpoolt
aktiviseerida organiseeritult ja riigi­võimu
poolt. Meie arvates ei peaks
külastus- ja immigratsioonikutsed
Kanadast minema otseselt omastelt
omastele, vaid läbi eribüroo Ottawa
keskvalitsuse juures koos viisade ja
valitsuse toetusega näidates, et kut­se
on oluline ja see on taotletud HeL
singi kokkuleppe aluseil ja paragrah­videl.-"
:
• i "
Seemoodus annab keskvalitsusele
täpse "ülevaate selle kohta, kuidas
N. Liidus ja satelliitides täidetakse
Helsingis omale võetud kohustusi,
kuid annab ka valitsusele arupärimi­se
võimaluse, miks neid kutseid nõu­kogude
poolt on ignoreeritud. See
seab nõukogude maad ühtlasi otse­selt
ka avalikkuse ette ja pole põh­just
arvata, et seal ollakse totaalsed
barbarid, kes siitpoolset avalikkust
püüaks surnuks ignoreerida. Need
küsimused on paljudele indiviididele
siin otse elulise küsimusega ja nen­de
küsimuste taga ei peitu mingit
poliitikat.
Seepärast" julgeme keskvalitsusele
Ottawas teha lindla ettepaneku, et
omaste vahendamist teostav büroo
kutsutakse ellu koheselt ja et see ei
muutuks järjekordseks „red tapeT'
bürokraatiaks ja omakordseks viivi-tušasutiseks.
See büroo peab olema
aktiivne ja siin elunevate Euroopa
inimeste elulisi vajadusi mõistev ja
aktiivselt lahendada. Kui see teos
tub, võiksime öelda, et Kanada välis­poliitika
on tõeliselt astunud ühe
väikse sammu lähemale aktiivsele
välispoliitikale ja seda vähemalt Hel­singi
kokkuleppe küsimuste osas.
Sarnase rakenduse kaudu muutuvad
efektiivsemaks ka riikidevahelised
kokkutulekud, sest on käsitada kind
lad andmed ja materjalid nendes kü­simustes.
Asjaolu, et N. Liit ja tema, satellii
did on Helsingi kokkuleppele rahvus
vahelisel pinnal alla kirjutanud on
muutnud need küsimused rahvus va
heliseks jä on välja toonud lepet ig
noreerida püüdvate maade siseküsi­muste"
orbiidist. Kui N. Liit neid en­diselt
püüab käsitada oma siseküsi
müstena, siis tuleb Helsingi kokku
leppe terves ulatuses otsesek üles
ütelda, kui tegelikult täitmist mitte-leidev.
Ka see viimane samm muu­daks
läänemaade riikide välispoliiti­ka
aktiivseks.
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laehuintressimääräsid.
-.:..:..„..................... 10 % aastas
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi ; laenud on lahtised
PERSONÄALLÄENUD: '
Teise hüpoteegi kindlustusel .................-.10.8% aastas
:'Tarbelaenud (autolae;nud jne.) . . . . . : . . , . : . . . - . v . - 10.2% aastas
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud §10,000.00 ulatuses.
ÜHENDUSES ON JÕUD
ÄLSETE
TAGA
USTELE
AKTUAALSEL TEEMAI
USA lõunaosariikidest pärit president ja tema lõunamaalase
mendiga uus administratsioon asus täie hooga oma töö juurde. Valgesse
Majja saabus vastne meeskond ja maailma suurema ja võimsama riigi
juhtkonda uus võitlusvaim. Härjal püütakse kohe haarata sarvist ja sel­leks
tuuritab abipresident Valter Mondale presidendi emissarina USA Eu­roopa
liitlaste juures jä Jaapanis. Välisminister Cyrus Vance ruttab Lähis-
Itta juute ja araablasi rahustama ning presidendi 9-sa aastane tütar Amy|
saadeti Washingtoni Steyensoni mustadest lastest enamusega algkooli. Era­kordne
külm ilm põhjustas kütteainete. kriisi ja selle olukorra lahendami­seks
anti eriseadus. Seisavad ees kohtumised Kanada peaministri P. E,
Trudeauga ja Mehhiko presidendiga.
See on üle'hulga aja esmakordne!rähustämised ja vangistamised. Ra-jiihus,
kui Valgesse Majja asub pre
sident USA lõunaosariikidest, kuna'
tavaliselt valitakse presidendid USA
põhjariikidest. See tõik juba ise-ene-sest
toob USA. maailmariigi 'juhtimi­se'
täielikult ..uut ja. värsket vaimu ja
presidendi lõunaosariigi töökaaslas­tega
kiiremat. elutempot.; Ameerika
Ühendriikides on ju - saagi süsteem
ja uus president tuleb uue vahtkon­na
ja oma uute inimestega.
Seni on J. Carteri. ametikohtade
täitmisel juhtunud vaid üks kahet­susväärne
äpardus. J. Carter vallan­das
Välisluure agentuuri CIA direk­tori
Kelly/ kuigi tema lepinguaeg ei
olnud veel täis. Kuid J. Carteri poolt
määratud uue .CIA direktori, T. So-renseniga
juhtus pahandus. T. Soren-sen
kuulus J. F. Kennedy lähemasse
Valge Maja juhtkonda, kuid -teda
peetakse väga. liberaalseks meheks,
sest Valgest Majast lahkudes viis ta
omavoliliselt kaasa rohkesti salado­kumente.,
mida kasutas J. F. Kenne-dV
kohta raamatu kirjutamiseks, ta
hoidis ka kõrvale omal ajal sõjaväe-1 tanud. V. Mondale -külaskäik oli te
hutu olukord .ja isegi kolme lõhke
pommi lõhkemine Moskva allmaa
raudteel annab J. Carteri ädminist
ratsioonile vähekene hingamisruumi.
Moskva püüab sundida: peale senise
detente pikendamist ja SALT relva­de
kokkuleppe pikendamist, kuid va­hepealsed
sündmused ja rahutused
Kremli vananenud juhtkonna vastu
sunnivad neid tagasihoidlikkusele.
J. Carteri Poola päritoluga välispölii^
tiline nõuandja professor Z. Brezin-ski
puhastas USA välisministeeriu­mist
juba välja kurikuulsa H. Kissin-geri
Ida-Euroopa osakonna juhi Son-nenfeldi,
kes sai kuulsaks ömä väite­ga,
et Ida-Euroopa peab jääma N.
Liidule. •
J. Carteri . emissar abipresident
Valter Mondale tuuritab Euroopas ja
Jaapanis. Tema ülesandeks on Brüs­selis,
Ämsterdamisr Berliinis, Roo­mas,
Londonis ja Pariisis müüa J,
Carteri uut välispoliitikat ja kinnita­da
ka:Jaapanile Tokios, et Washing­ton
ei ole oma seniseid liitlasi unus-
Nädalapäevad tagasi korraldas
KGB Moskvas suurema haarangu ja
teostas läbiotsimisi tuntud teisiti­mõtlejate
(dissidents) korterites, kes
pidid kuuluma ühte aktiivsesse,
inimõiguste eest võitlevasse organi­satsiooni.
Arreteeritute .seas Alek
Grinzburg, kelle korterist viidi ära
525 dollari väärtuses Lääne-Saksa-maa
raha ja mõned ameerika dolla­rid.
Välisraha omamine N. Liidus on
suur riiklik kuritegu. Juri Orlovi kor­terist
>,leiti" ameerika dollareid, por­nograafilisi
ülesvõtteid ja üks ille­gaalne
Iaskeriist. Pärast ülekuulami-se
alt vabanemist seletas J. Orlov vä­lismaa
ajakirjanikele, et temal ei ol­nud
mingit tegemist nende esemete­ga.
Need olid sinna toimetatud KGB
agentide poolt ja hiljem konfiskeeri­tud
kui süüdistavad asitõendid.
Samal ajal teostati mitmeid läbi­otsimisi
ja arreteerimisi ka Leningra­dis.
Arreteeritute seas oli luuletaja
Yedia Voznesenskaja ja Vladimir
Borisov. Viimane oli paigutatud vai­muhaiglasse
„ravile". Läbiotsimisi ja
arreteerimisi on teostatud ka teistes
linnades, sideme" pidamise pärast
inimõiguste, eest võitlejatega Mosk­vas;.
•'•
Teistest kommunistlikest maadest
tulevad samasugused teated läbiotsi­miste
ja arreteerimiste kohta,' Esi­kohal
on Tshehhoslovakkia kus kom­munistliku
.diktatuuri vastased on
koondunud inimõiguste eest võitle­vatesse
organisatsioonidesse. Viimas­te
poolt koostati ning toimetati va­basse
maailma 300 allkirjaga eriline
manifest „Charter. 77", kus kirjelda­takse
Tshehhõslovakkias valitsevat
kommunistlikku terrorit ja nõutakse
inimõiguste taastamist.
See manifest äratas vabas maail­mas
suurt tähelepanu, kuid ühtlasi
vallandas Tshehhõslovakkias tugeva
protesti sealse kõva korra pooldaja­te
seas. Süüdistati isegi kommunist­liku
partei peasekretäri Gustav Hu-sak'it,
et tema. ei ole x>lnud küllalt
karm. teisitimõtlejate karistamisel.
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Iftii" avoldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ilhtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada, oma nimi ja
aadmss. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
jr UifUUO1
raudeesr uidest"
„Meie Elu" 1977. a. esiknumbris
avaldatud Toivo Sillaotsa arutlus
raudeesriidest kultuurile ja kirjan­dusele
tekitab väga segaseid tundeid,
eriti selle sõnavõtu esimese poole
.'ulatuses. Seal ori juttu sügavast sü­damerõõmust,
kui mõni eestlane tõu­seb
jälle doktorikraadini ja saab õp­pejõu
koha. Need tegelased- olevat
pai ju õppinud ja lugenud, tundvat
maailma kirjandust ja kultuuri, aga
vanem generatsioon ei saavat sellest
aru. , .1 _ ' ••'
Esimene asi, millest allakirjutaja
kui vanemasse generatsiooni kuulu­ja
aru ei saa, on loogika, mida - see
c mõttekäik tahab oma aluseria oma­da.
Kas aryab;Toivo Sillaots, — mil­line
iganes ka on tema sünniaasta—,
et „vanem generatsioon", kelle hul­gas
leidub palju meie nimekamaid
riigi-, hariduselu j.t. alade omaaeg­seid
juhte, sai jõuda juhtivatele po­sitsioonidele
ilma ,,palju õppimata ja
• palju lugemata"? Siis kõneleb Silla­ots
„tühjadest kottidest", „oma naha
päästmisest" kodumaalt lahkumise
eesmärgina, ja ajab lõpuks pudru ja
kapsad segamini soovituses, et va­nem
generatsioon peaks "minema
noorematega kaasa „ajal, kus tehni­ka/
teadus ja majandus areneb hiig­lasammul".
Osa sellest1 muusikast tu­leb
-kodumaal juba ammugi katki­seks''
pläraks leierdatud noodist ja
selle esitamine on äärmiselt kahet-
; , setav.
Kuid Sillaots,'püüdes naida hästi
arukana', esitab edasi oma väiteid
punktide kaupa, siis peaks olema
siingi lubatud küsida,
1) kas autor noorte eestlaste suh­tes
peab tähtsamaks kraadi või se­da,
millist vaimu ja poliitilist ning
Kõikideks kindlustusteks
LATER & CO. LT!
tr
ta
1482 Bathurst St,
Toronto 10
Tel: 653-7815 ja 653-7816
rahvuslikku küpsust omab ja suudab
näidata kraadi kandja?;
2) kui Sillaots on nii hirmus-uhke
jä selgapainutav kraadide ees, kuid
oma sõnavõtu teises pooles kurdab
eesti pagulaskirjanduse' viletsat saa­tust,
kas ta ei oleks siis nii lahke ja
avaldaks laiemale luge j askonnale ka
mõnelaadse nimestiku sellest kirjan­dusest,
mis leidub ,,palju lugenud ja
palju õppinud" meeste riiulil?; /
3) küi Sillaots on nii uhke vabas
maailmas elava eestlaskonna majan­dusliku
jä muu olukorra suhtes, kas
(a) ei naudi seda majanduslikku hea­olu
ka mitte tema poolt kummarda­tavad
„kraadi-mehed-naised", ja (b)
kui nende isad-emad ei oleks kodu­maale
saabuva, punase surma eest
;,naha päästmiseks" sealt põgenenud,
kas need „kraadi-mehed" olnuksid
siis praegu siin oma kraadidega ja
nautikšid suukorvita vabadust?;
4) kas Toivo Sillaotsa sügav süda­merõõm
kraadikummardamisel; laie­neb
ka nendele eestlastest õppejõu­dudele,
kes korraldavad vanema ge­neratsiooni
endaohverdust ja vaba
maailma jõukust nautides Eesti oku­peerija
käsilastele Torontos, New
Yorgis ja mujal pidulikke yastuvõt-tusid
ja. käivad Venemaa kommu­nistliku
partei Eesti filiaalis vabadu­ses
tegutsemise eeskirju saamas?;
5) mida mõtleb Toivo Sillaots täp­semalt
mõiste all „raüdeesriie kul­tuurile
ja kirjandusele"? Missugusele
kultuurile ja kirjandusele? Kas sel­lele,
mis sünnib praeguses Eestis?
Kui nõnda, siis' oleks .ehk Sillaots
nõnda lahke jä tsiteeriks „Loomin-gu",
„Keele ja Kirjanduse" j.t. kodu­maiste
ametlike kultuurihääletorude
ütleme viimase 10 aastakäigu numb­ritest
ka partei eeskirju ja ukaase
selle kange kultuuri jä kirjanduse
teenistusest. Senat ei kinnitanud te­ma
kandidatuuri, sest tal puudusid
igasugused kogemused välisluure'teid, kuidas üldist tööpuudust vähen-retulnud
ja teda võeti kõikjal väga
pidulikult vastu..Ta peab leidma ka
Ametlik ajakirjandus hakkas mater­dama
manifesti koostajaid ning sel­lele
allakirjutajaid, kui kommunist­liku
korra reetureid ja reaktsioonili­si
degenerante, keda tuleb karistada • :
kannilt. ^
Järgnesid läbiotsimised ja haaran­gud
julgeolekupolitsei poolt. Arretee­riti
hulgaliselt -neid, kes olid välja­saadetud
manifestile alla kirjutanud.
Viimaste seas olid mitmed endise
partei peasekretäri Milan Dubeck'1 -
kaastöölised ja sõbrad, nagu Jüri,
Hajek, kirjanikud Vaelav Havel ja
Ludvik Vaculik ja näitekirjanik Pa­vel
Kohout.
Nagu nähtub on N. Liidus jä
Tshehhõslovakkias inimõiguste eest;
võitlejate ridades palju haritlasi, kel­lel
suur populaarsus rahva seas. Sel­le
tõttu on raskusi nende vastu
võitlemisel. Iga läbiotsimise jä arre- .
teerimise järele tuleb rahva seast
uusi vabadusvõitlejaid juurde.
Raudeesriidetagustel valitsustel
näib olevat tahe ükskõik, millise kar­musega
vaikima panna kõik inimõi­guste
eest võitlejad selleks et Belgra­dis
asetleidva Euroopa-julgeoleku ja
koostöö konverentsi ajal valitseks
seal rahu ja vaibus. — Tõestamaks,
et kommunistlik kord on supriim.
Kas see neil õnnestub' on teine küsi­mus.
:-[: '. r • "-y.-
Lisaks sisemistele raskustele on
teiste maade kommunistlikud par­teid'
hakanud, avaldama survet Mosk­vale,
kritiseerivad N. Liidus valitse­vat
terrorit ning on hakanud kujun­dama
oma rahvuslikku kommunis­mi.
Marshal Titol on omamoodi aru­saamine
kommunismist. Itaalia
kommunistlik partei tahab tüürida
võimule demokraatlike valimiste
kaudu ja hiljuti Prantsuse kommu­nistliku
partei peasekretär Georges
Marchais deklareeris, et tema ei
kummarda, Moskva' ees ega võta
sealt vastu juhendeid. Ta ei pea õi­geks
proletariaadi diktatuuri ja kal­dub
samale joonele, kuhu on läinud
Itaalia kommunistlik partei.
Vaatleja
organisatsiooni, juhtimiseks.
Vahtkonnavahetus USA administ­ratsioonis
toimub maailmapoliitili­selt
väga põneval ajal. Selles on või­te
ja kaotusi. - N. Liidu sõjamasina
ülesehitamine häirib USA liitlasi
üheltpoolt ja teiselt poolt on vajalik
pidurdada inflatsiooni ja püüda kor:.
rastada vaba maailma juhtivate rii­kide
majandust. Sellel pinnal on het­kel
mitmeid soodsaid momente. N.
Liidus ja tema .osariikide keskel toi­muvad
üldised isikuvabaduste ja
Helsingi lepingu täitmise nõudmised.
Hiljuti N. Liidust Tshiili kommu­nistliku
partei juhi Corvalani vastu
väljavahetatud üks N. Vene dissiden­te
V. Bukovski märkis, et vastupanu­liikumine
ja rahulölemattus Kremli
praeguste vananenud uusstalinisti-dest
juhtkonna 'vastu suureneb. Poo­las
toimusid suured töolisrahutused
ja neid suruti maha metsikute vastu­löökidega.
Tshehhis esitati hiljuti
nn. Vabadusdeklaratsioon nr. 77, mil­lele
300 Tshehhi juhtivat isikut alla
kirjutasid. Kus nõuti Helsingi leppe
ja põhiseadusega kindlustatud koda­nike
õiguste ausat rakendamist.
Praegu käivad Tshehhis ja mujal sa­telliitide
juures vastupanuliikujate
dada ja inflatsiooni peatada. Selleks
on rõõmustavaks nähtuseks, et
OPECI maailma õlikartelli riigid on
õlihinna tõstmise küsimuses kahes
leeris. Saudi Araabia ja mitmed te­ma
liitlased tõstsid õlihinda ainult
5% võrra, kuna: teised õliriigid tõst­sid
1. jaan. 1977. a. 10% ja ähvarda­vad
1. juulist tõsta' 15% võrra. Selle
tõttu müüakse kallist ja odavat õli.
Kuna kallist õli keegi ei osta, siis ol­lakse
sunnitud õli müüma odava­malt,
mis on Euroopa tööstusele suu­reks
toetuseks.
Lähis-Ida tülikoldele ruttab uus vä-lisritinister
Cyruš Vance. Raske olu­kord
tekkis sellega, et Süüria on
nüüd ka Liibanonis peremees ja Süü­ria
ning Egiptus avaldasid ühise
kommunikee ja nõudsid ühiselt Pa­lestiina
riigi loomist Jordaania lää­nekaldale
ja nõuavad, et Iisrael lah­kuks
okupeeritud araablaste terri­tooriumilt.
Kuid Egiptuses tekkisid
vahepeal suured rahutused ja presi­dent
A.Sadati käed on praegu seo­tud,
et oma riigis sisemist rahu ja
korda kindlustada. Teiseltpoolt on
sisemisi rahutusi ka Iisraelis, kuna
seal on praegu ajutine valitsus ja va­limised
on ukse ees. Lähis-Itta läheb
ka Liitunud rahvaste organisatsiooni
peasekretär K. Waldheim, et luua
kohta, millest „vanem generatsioon" seal korda ja rahu. Lahis-Ida küsi-
„tehnika, teaduse ja majanduse hüg- m u s t e 'lahendamiseks toimub Genfi
laslike arengusammude" juures aru konverents. '
ei saavat. Või ei ole ehkSillaots koos Rodeesias tekkis uus olukord, sest
kõrgete kraadimeestega neid eeskiri Genfi konverents ei suutnud Rodee-ju
ja Eesti Kirjanike Liidu otsuseid | sia küsimust lahendada ja Rodeesia
üldse lugenud!? Sellest oleks hirmus peaminister lan Smitd teatas, et H.
kahju, sest kraad eeldab lugemist ja Kisšingeri plaan on heidetud kõrvale
õppimist ka. pärast kraadi, saavuta­mist,
ja siis veel eriti tähelepaneli­kult
ning sügavate järeldusvõimete-ga.
Asub ju süntees teaduses üsna
tähtsal kohal. Ja kuidas on'Sillaotsa
kontseptsioonis lugu sellega, et Ees
tisse ei lasta sisse, ei läänemaist kir­jandust
isegi mitte inglise keeles,
kõnelemata vaba eestlasest kirjani­ku
loomingust, vaba eestlase aj ale-hest
ja ajakirjast?
Kuid Toivo Sillaotsa silmad näe­vad
vist: raudeesriiet ainult seal, kus
vaba maailma eestlaskond ei propa­geeri
Suur-Venemaa eestikeelset pu-ning
mingit 'võimu üleandmist 2-he
aasta jooksul mustadele ei tule. Sel­lest
näib tekkivat täiesti uus olukord
ja võibolla, ei loovutata Aafrika lõu­naosa
Moskva poolt juhitud;kommu-nistidele.
Uüt administratsiooni ootavad'
veel. Panama küsimuse lahendamine
ja Hiinaga vahekordade uuendamine
ning rohked sisepoliitilised küsimu­sed.
P. E. Trudeau jä Mehhiko presi­dent
lähevad Washingtoni külla.
Eelöeldu taustal võib märkida, et
uus J- Carteri .administratsioon on
asunud julgesti ja uite hooga oma
napropagandat ^internatsionaalse .ulatuslikkude ülesannete juurde,
kultuurina", mitte aga seal, kus te- Näib, et neil on palju head tahet ja
rasrimp on tõmmatud e t ^
kule vaimule, inimõigustele ja elava- ta ja- soovida neile kõige-paremat,
le vabale sõnale. Siin. näib Sillaots • • -AJK
jagavat ühes paljude „kraadikandia- •: - ; . ';. . ; , . ; ; v
tega" sügavalt kahetsetavat poliiti- : - i*a uus tellita aitab kaasa slsuW
list. ebaküpsust. • • \rJe ajaIellP.!e
Joonas.itjülü''
MARCUSVAN ŠTEEN
(CANADIAN SGEME) — See paa­niline
meeleolu, mis avaldus paljude
inglise keelsete ajalehtede veergudel
kogu Kanada ulatuses pärast Parti
Quebecois võitu Quebeci provintsiva-limistel
aitas tõestada Kanada
prantslaste kauaaegset väidet, et Ka­nadas
ei saada Quebeci probleemi­dest
aru. Ontario peaminister Davis
oli üks neist provintside juhtidest,
kes katsus olukorda selgitada kaalu­tult.
Ta mainis, et Quebeci provintsi
elanikud rakendasid oma demokraat­likke
õigusi kui nad valisid Quebecis
uue valitsuse. Ning ta kinnitas, et ta
kavatseb selle valitsusega koos töö­tada
samasugustel alustel nagu ta on
koos töötanud Quebeci eelmiste va­litsustega.
See on ainus' praktiline moodus
kuidas suhtuda olukorda, mis on loo­mulikult
ja avalikult arenema haka­nud
kahe viimase generatsiooni kes­tel.
Prantsuse Kanada ajaloolane
Michel Brunet mainib, et Quebeci
prantslased on juba paljude aastate
eest kinnitanud, et nad tahavad olla
peremehed oma majas ning novemb­ris
toimunud provintsivalimised õlid
samm selles suunas. Michel Brunet,
kes on ajaloo professor Montreali
ülikooli juures, kinnitab, et Quebeci
valijad teadsid valimiskastide juur­de
minnes, millise tõsise otsuse nad
teevad ning et nad on välmis arves­tama
oma demokraatliku valiku ta­gajärgedega.
Professor Brunet ütleb,
et olukorra edaspidine areng ole­neb
sellest, kuidas ülejäänud Kana­da
Quebeci: valimistulemustele rea­geerib..
Professor Brunefi arvates peaks-ülejäänud
Kanada aru saama sellest,
mille Quebec on juba aktsepteeri­nud,
nimelt, .et Kanada on muutu­nud:
Senine vana arusaamine, et Ka­nada
koosneb grupist enam-vähem
ühesuguse mõtlemisviisiga provint-.
sist, tuleb hüljata. See ei ole kunagi
olnud realistlik arusaamine ning
võibolla oleks see tulnud juba am­mu
üle parda heita. Quebec ei ole ai­nus
provints, kes ei sobi ülejäänud
Kanadaga. Peaaegu iga Kanada pro­vints
on ühel või teisel juhul leidnud,
et. ta huvid satuvad vastuollu oma
partneritega ning mõned provintsid
on kinnitanud, et nad elavad iseseis­valt
paremat elu.
Küsimus seisab nüüd selles kuidas
jätkuvalt koos töötada, nagu sellele
tähelepanu juhtis peaminister Davis.
ning kuidas samal ajal anda provint­sidele
suuremaid võimalusi oma eri-nõudmiste
rahuldainiseks. Quebeci
uus peaminister Rene Levesque kin­nitab,
et ta on valmis koostööd jät­kama
kuid ta' ei lase ennast sündida.
Professor Brunet. leiab, et Quebeci
nõudmistele reageerimiseks tuleb lei­da
uusi mooduseid, kuna ajalugu ei.
võimalda kellade tagasi keeramist.
Konföderatsioon võttis 110 aastat
tagasi tolleaegse' kuju, et lahendada
neid probleeme, miš; eksisteerisid sel
ajal. Üksteisest eraldatud väikesed ja
tähtsuseta kolooniad kartsid Amee­rika
föderatsiooni., üha laienevad pea­letungi
niijg nad olid sunnitud ühe
tugeva keskvalitsuse all oma jõudu­sid
koondama. See olukord on hüüd
muutunud. Suurem osa Kanada pro­vintse
on suuremad ja rikkamad kui
paljud- iseseisvad riigid ning nende;
jõukuse ja tugevuse kasvamisega on
keskvalitsuse võim hakanud mure­nema.
Nüüd on vaja uut põhiseadust\
mis selle reaalse olukorra kinni nae­lutab.
Kanadlased, kes esimestena,
kujundasid järk-järgulisel ja rahuli­kul
evolutsioonilisel teel kolooniast
iseseisva riigi peaksid, olema ka nüüd
pioneerideks ning moodustama ühe
uuelaadilise •' suveräänse foderaaljse
riigi.
Kuus vene spiooni saesde^i
Norrbšf välja
Norra välisministeerium teatas ve­ne
saadikule, et vene Oslo saatkonna
3-mas sekretär, saatkonna autojuht,
üks Tassi esindaja ja kolm vene kau­banduskeskuse,
ametnikku peavad
kohe Norrast lahkuma, kuna nad on
seotud spionaashiga. Väljasaatmine
pn seoses Norra välisministeeriumi
ametniku Gunvor Haavigi vangista­misega
salakuulajana. Vene luurete-gevus
Norras on eriti intensiivne ja
viimastel aastatel on seal kohtus aru­tatud
40 spioneerimisega seotud süü­distust,
paljud isikud on saanud ras*
keid ..karistusi. Norra ..peaminister
teatas ajakirjanikele, et on tegemist
väga tõsise süüteoasjaga. Prl. G,
Haavig oli Moskva Norra saatkonna
ametnik 1947—1956 ja ta vangistati
siis, kui ta kohtus Oslo vene saat­konna
atashee A. K. Printsipaloviga.
Syyres/väinaspolnud
Eesti ajalehed kirjutavad, et bk«
toobri teisel nädalal puhunud tuge­vad
idakaarte tuuled kutsusid esile
loodusnähtuse;, mida seal täheldati
käesoleval sajandil seitsmendat kor­da:
veeseis Läänemeres jä Soome la­hes
langes peaaegu meeter alla nor-maaltaseme.
.
Suur väin jäi nii madalaks, et 13
oktoobri • pärastlõunal tuli seisma
panna praamiliiklus mandri ja Saa-aga
jäid
. ..Viirn-ja
Hel-remaa
vahel, 14. oktoobril
seisma praam id ..Suurupi" j a
si";;mis. sõidavad: Rohuküla:
term aa. vahet.
Meie Eh II-i
• ' ' ' ;
.'Anti
Ettel
Helsingi
hivõimu
ku, maja]
Inim5i<
Üldde!
Iiiimõij
vastu võd
ganisatsil
10. detsel
liste inin
. Artikk
-elule, vali
sele.
: ,Artikk|
vaklselt'
ku või •
leina kiil
' kodii".pii|
lud t-iivd
p idani isi
piis sead
>egamisl
Arlikkl
iga .riigi
le elukoj
lahkuda
kodumai
tluda.
Artiklšl
tarn ise
maades
, Arlikl
te-, südi
sele. Set
usku või
badiist
A
Nagul
on sealf
ne laul]
kud lo j
plaatid)
Kõne
haplaaj
jad. pj
juhtide
„eksiti|
de ees I
jem j;
lavastc
Talle
se kud
Nüüj
esihciTj
tud Ec
Hinne
Lo
seda
vutanj
. EK1
toob
teks,
EK1
ja teil
Ta m
lõppel
Ajajal
•kao Ui
seeni
aga
kao
väljal
femaj
lust.
SoJ
Marti
tugei
Veel
' V. -L
Mülll
Võit!
A;
tai
Pii
Ta
Icja:
test.
tu sl
haa
.haa)
• iem|
ma
:•:'* Tei.'
K(K
kitil
.rei
näi
Ja
nid
pai
jas
.loo
sid
hu
ots
mz
• ko
• -'-.sa,