Meie Elu = Our life, November 7, 1985

              45 (1862) im
aa
170
-0201
LTD
em
üre
lalist
'aled" ärahüp-igasugused
tei-itteusalduslik
•
ö keerukaks ja J
Vseisab nende
de töö veelgi
maks kui mie
lerruläindFBI
eit paariviisi,
nid hõlmavad
genti korraga,
koosneb ainult
agentide jälgi-adete
kontroU
'orgis ning San
e Liidu saat-ubatud
vabalt
(25 miili) raa-
1' peavad nad
inisteeriumile
ki diplomaati-n
lubatud aga
gu y SA ulatu-
ItöÖüleköor"
V Vilp
1
unal
• • r •
i •
„Meie EIiiB" nr. 45,(1862) 1S85
Balti organisatsioonide esindajad tippude kongressi eelsel nõupida­misel
Washingtoni^^Vasakjult—Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides
esimees}. Simonson, dr, Krivitskas (Supreme Committe för the Libe-ration
on Lithuania), Ginte Damusis (Lithuanian Catholic Religious
Aid), O.Kalnins lAmerican latvianAssoc. Rockville, Maryland), Balti
Vabadusliidu president Avo Piirisild, saadik Jack Matlock, Al Gurec-kas
(Lithuanian Amcirican Community, Washington), M. A. Rikken
(Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides) ja dr. OlgiertPavlovskis (World
Federation of Free Latviahs).' Foto — Balti Vabadusliif
Balti riikide
(Algus esiküljel)
0 0 0
USA mittetunnustamise poliitika
aluseks on tõik, et saatkonnaametni-kud
reisivad Balti riikidesse, kuid
mitte saadiku tasemel esindajad. Ma­dalamal
astmel konsulaar- ja saat-konnaametnikud
väldivad Balti riiki­de
valitsüsliikmeid ja kommunibtli-ku
partei-funtsionääre. Kontakte
omavalitsustegelastega, nagu. linna­pead
jne., loomulikult ei saa ära hoi-
Nõupidamisel selgus, et eelseisval
tippude konverentsil ei ole USA
poolt Balti küsimuste eksperti. Balti
Vabadusliit on ainukene organisat­sioon,
kes esitas memorandömi l | SA
presidendile.
Selles juhitakse tähelepanu jätku­vale
Eesti, Läti ja Leedu riikide oku­patsioonile
N. Liidu poolt, mis ohus­tab
nende rahvast, keelt ja kuhuuri.
Balti rahvaste osas on rakendatud
sovjettide poolt venestamise ja r^h-vamõrva-
poliitika. Leedulaste, lät-las
te ja eestiaslearv väheneb drasti­liselt
sundümberasustamisfe ja Balti
alade koloniseerimise teel venelaste
•ja Nõukogude vägedega.
RAHVUSVAHELINE PROBLEEM .
Kuna Balti riikide küsinius^on räh-vusvaheline
probleem, peaks tippu­de
konverentsil päevakorras olema
Nõukogude sõjaväe, politsei ja amet­konna
väljaviimine okupeeritud Bal­ti
Vabariikidest. Vastutus korra eest
Balti Vabariikides anda ÜRO sõjalis­tele
jõududele ja administratsioonile.
Korraldada vabad valimised ÜRO jä­relvalvel
ja an|da võim üle valitud
esindajatele, kes väljendavad rahva
Kuni vabadel Valimisteni tuleb lõ­petada
ebaseaduslik baltlaste sund-väeteenistus
N. Liidu sõjajõududes.
Ühtki baltlast ei tuleks saata võitle­ma
N. Liidu poolel Afganista nis või
ükskõik kus maailmas sovjettide hu-
. vides. Tuleks eemaldada Balti terri­tooriumilt
. ofensiivsed relvad ja
Nõukogude sõjavägi ja kuulutada
Ameerika-Sovjeti ühise deklarat­siooniga,
et Balti Vabariigid on aatom-relvadest
vaba tsoon. Vabastada kõik
balti poliitvangid sunnitöölaagritest,
vanglatest, ja vaimuhaiglatest. Loo­buda
vartest, et Nõukogude jurisdikt­sioon
hõlmab balti päritoluga natura-liseeritud
Ameerika kodanikke ja
,nende lapsi. Lõpetada süstemaatiline
, Balti riikide venestamine.
• TOETUS PRESIDENDILE
• E\ neid seisukohti oleks võimalik
arutada ja saada asjatundlikku
nõuannet, soovitab memorandum, et
tippudekonverentsil oleks eksperti-
„de hulgas ka Balti küsimuste ekspert.
Memorandum töötab presidendi
seisukohta aatomirelvade des^rmee-rimise
küsimuses ja ,,ZERO OPION
P L A N i " . Niikaua kui N. Liit seda ei
aktsepteeri, peaksUSA jätkama täis­kiirusega
strateegilise kaitseinitsia-tiivi
(SDI) arendamist ja see ei tohiks
olla konverentsil kauplemise alu­seks.
Niikaua kui mõlemad pooled
kõnelevad vaid järkjärgulisest rel­vastuse
vähendamisest, on USA-1 le­gaalne
õigus ja moraalne kohustus
valmistuda enda ja oma liitlaste kait­set'aatomisõja
õhu vastu.
Memorandumis^, mÜlele alla kir­jutanud
Balti Vabadusliidu president
Avo Piirisild, on nimetatud eesti po­liitvangidest
Mart Niklus, Lagle Pe-rek,
Enn Tarto, Heiki Ahonen, Tiit
Madisson, Arvo Pesti ja Kaisa Rand­pere.'
OVER 50 OF GM SALES AND SERVICE
MAN Müük ja rentimine
Äris' 291-50M
€hev OIds Li miteci . Kodus .423-5716
5000 Sheppard Avö. ,E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
ava
KANADA 1985
RIIGILAENU FABEMID MUUGIL 00 00
Käesoleval aastal esimest korda võimaldub
Riigilaenu paberite ostmine telefoni teel
Börsiturul üldtuntud firma
WOOD GUNDY
\ on nüüd avanud
telefoni otseühenduse, eestlastele.
Teie esindaja on
R E I N L E P IK 416-869-8321
liinaistame kõik Ontario kõned
(Ontario residents may call coliectl
NELJAPÄEVAL, 7 NOVEMBÖ^-^^HUESDAY, NOVEMBER 7 3
Kanada eestlastel 0 0 «
(Algus esiküljel)
vaenlase jutt meie hääbumisest ei ole
paikapidav* Valitud EKN koosseis
on vanuselt 5 aastat noorem nelja
aasta eest valitust. Edasi luges ta ette
häälteenamuse järjekorras EKN
koosseisu valitud 45 isiku ja kandi­daatideks
jäänute nimed. Peale vali­tute
kuuluvad EKN koosseisu 9 ex
officio liiget.
L. Leivat tänas Jaan Leppa valimis­te
töö läbiviimise juhtimise eest, mil­le
järele valiti koosoleku juhatajaiks
H. Lupp, L.Kolk ja A. Salumets.
Protokollijaiks valiti E. Lindaja ja
Piret Komi, protokolli kinnitajaiks ja
häältelugejaiks K. Jõgi ja A. Jurs.
• l - '
AUPEAKONŠULI TERVITUS
Soojäsõnalise tervituse EKN uuele
koosseisule koos oma soovidega tõi
aupeakonsül L Heinsoo. Ta ütles
kokkuvõetult:
Ma tervitan Eestlaste Kesknõuko­gu
Kanadas XII koosseisu tem^ kalendri koostamisest võtsid osa 24 organisatsiooni esindajat. Järgnes laudkonnavestlus Eesti
koosolekul. Teie olete olnud osalised i, .j i lu j • i " c * M U
ühes ainulaadses demokraatlikus ^ ^ J ^ P^«ble^^^^ Foto-Q. Haamer
protsessis, mis on toimunud ühel pa­gulaseestlaste
asukohamaal neli aas­takümmet
peale kodumaalt lahku­mist.
Veel ainulaadsem on aga fakt,
et suur osa sellest demokraatlikust
protsessist osalejatest on sündinud
väljaspool kodumaa pinda.
Kusagil on seda uut olukorda ni­metatud
„ vahtkondade vahetuseks".
Xui see on nii, siis on meil sellest
ühiselt põhjust rõõmu tunda, sest see
lükkabnmber meie vaenlase ühe kõi­ge
olulisema propagandateesi, et
eestlaste vabadusvõitlus, mida nen­de
terminoloogias nimetatakse ,,ta­gurlikuks
igandiks", kaob ja hääbub
ühe generatsiooni vältel.
Eestlaste Kesknõukogu koosseisu
tunduv noorenemine toob endaga
paratamatult kaasa küsimuse, kui­das
saame rakendada neid uusi liik-kohvik
vajalik
aja kasutajatest
ees
Organisatsioonide esindajad koostjasid
tegevuskalendri ja arutasid oma
ühiskodu probleeme
Seltskondlike organisatsioonide Restoran oleks alati kä ttesaadav ja
ürituste kalender koostati erakord- meeldivaks kooskäimise kohaks,
selt rohkearvuliself kokku tulnud Majandamine sünniks kaas üüri alu-organisatsioonide
esindajate poolt sel või Eesti Maja juhatuse poolt.
(33 esindajat 24-st organisatsioo- Muidugi oleks võimalus luba saada
Vabaduse valinud
Vene diplomaat
kõneleb Torontos
nist) teisipäeval, 29. oktoobrit
mei.d, k, oige 0 star,b ek, o1h asemalut et gK^o^o,. soj^le^^k^u^l ^ kokkukutsujaks oli
see kogu tõesti saaks nut energiat ja /
entusiasmi oma töö edasi kandmi­seks.
Ukraina Majandusklubi koos
EKN-u ja teiste organisatsioonidega
korraldab loengu ja õhtusöögi Arka-dy
Sevchenko'ga. 4. detsembril,
Royal York hotellis. Sihiks on tut­vustada
kanadalastele N. Liidu vale­informatsiooni
ja propagandatakti-kat.
. Üritus on mõeldud selleks, et pal­jastada
Moskva poolt juhitud kam­paaniat
n n.sõjakurjategijate" vas^
tu ja paljastada N. Liidu osavust
valeandmete levitamisel ja pagulaste
ka alkohoolsete jookide müügiks.
G. Laikve ettekanne kutsus esile
elavad sõnavõtud. Kurdeti, et Eesti õigustamata süüdistamisel.
Maja hinnad on liiga kallid. 0. Piil, Kõneleja Arkady Sevchenko on
Koosoleku juhatajaks valiti A. Se- • esitatud väidet pareerides, kriipsutas endine Ühendatud Rahvaste Organi-
. pa ja sekretäriks A. Silm. Eesti Maja alla, et oleme unustamas tõika, et satsiooni, peasekretäri asetäitja, N.,
Peame tõsist tähelepanu pöörama .^j^^^^gg ^g.^^^^^ Eesti Maja on eesti ühiskonna kodu. Liidu suursaadik ja kõige kõrgem
EKN-u XII koosseisu, selle terve koos- g^ades palus kõigil, peale ürituste Iga dollar, iga 5 centi, mis Eesti ametnik, kes N. Liidust on kunagi
seisu, rakendamisele meie eesmärki- VnnctomJot vnttQ ncn V n h o Maialp makstaksp. läheb eesti ühis- ärahüppanud. Sevchenko on ukraina
de taotlemise huvides. Ei ole õige ega
põhjenda ud. et suurem osa tegeli- Eesli Maja probleemidest,
kust toos ja aktsioonidest ;_asub ai- ^^^^^^^^^^ kontrolliti 1986.a. esi-nult
üksikutel juhtivatel jõududel, ^ese poole kalendrit, tehes vajalikke
kui meie praeguses koosseisus iga n,uudatusi,ning koostati ürituste ka-uksik
luge on kvalifitseeritud ja voi- ^^^^^ ^^^^^ j^.^^ ,g ^gg^^
""1 rrsruTmÄudEKN- a.esimese poole kohta.
eeeioesugug . . - x . . Laudkonnavestluse sissejuhatu-senise
tegevuse ja riiarkimisvaarsete ^ , märkis et Eesti Maia
saavutuste kriitikana. EKN-u tege- ^' ^^^^
vust on Kanada eestlaskond hinna­nud
ja seda toetanud üha suureneva
majandusliku panusega. Aasta-aas-talt
on selle organisatsiooni töömaht,
välissuhted ja aktsioonid suurene­nud.
Just neil põhjusil ori tingimata
kalendri koostamist, võtta osa kohe Majale makstakse, eesti ühis-järgneVast
_ laudkonna-vestlusest konna toetamiseks.
juhatus loodab saada sõnavõttudest
ja arvamisavaldustest näpunäiteid ja
juhiseid Eesti Maja ja eesti ühiskon­na
probleemide lahendamisel. Ta
mainis, et laudkonnavestlusel ei teh­ta
otsuseid ega võeta vastu resolut­sioone,
vaid selle ülesandeks on
KASUTAJAST POOLED
EESTLASED
Kohviku küsimust jä köögi laien­damise
küsimust käsitas pikemah
Eesti Maja abiesimees A. Sepa: ta
leidis, et köögi laiendamine on häda­vajalik
ning tuleb leida tee selle lä­biviimiseks.
Peaks kaaluma ka või­malust
Eesti Maja muuta kultuurili-hüppanud.
päritoluga. Kuna ta oli endise N.
Liidu-välisministri A. Gromyko soo­sik,
siis on tal võimalik kirjeldada
lähemalt olukordadest ja motiividest,
mis ei ole avalikkusele teada. Sevc­henko
on kirjutanud oma karjäärist
ja läbielamustest raamatu ,,Breaking
WithMoscow".
25 - liikmeline Ukraina Majan-düskluhi
(COSBILD) organiseerib ja
loterii korraldamisega.ei leidnud soo­ja
vastukaja. A. Kelder soovitas püü­da
keldrikorrusel asuvaid klassiruu­me
välja üürida, kui need pole kooli
kasutuses. -
0. Piil märkis, et praegu on Eesti
Maja kasutajateks ainuh 50% eestla-nud
levitada informatsiooni 660- le
Kanada ajalehele, koostada video-
Hnt Sevchenko kõnest ja levitada
seda tas uta Kanada televisiooni-jaamadele.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
loodab, et eestlaste osavõtt sellest
BON AIR APPLIANCE SERVICE
PARANDAME
TJ^ 31 aastat tööpraktikat "A:
Tel. 533-9334 Peter
seks majaks, mis nõuab põhikirja viib läbi oma algatusel poliitilisi
muutmist ja vajalikkude lubade han- aktsioone. Uks viimastest
kimist valitsuseasutustelt. Muidugi ukraina nälja filmi majandamine
on selleks vaja ka Eesti Maja aktsio- koostamine. See vjidi läbi
naride nõusolek. ' COSBILD-i omal käel. ,
, „ , , ... H. Paara soovitus.ümberehituseks National Citizen's Coalition on
vajaüK Kogu selle KesKse vom probleemiae arutamine. Eesti Maja vajalik raha (ca JlOO.OD,-) hankida seoses Sevchenko õhtusöögiga luba-ganisatsiooniKoguliiKmeskonnaak-
.g^^^^^^
tiviseerimine ja rakendamme tegeli- j ^^iksus ja alalise kohviku või res-ke^
ooulesannete ahmimiseks • ^^^^^ g^j^^ ^^^j^^^. j ^ .
^ Olen seda Fobleemi puudutanud j ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^.^j ^^^^^^^^^
sihilikult, sest laiemas perspektims ^^^^^^^ ^ Laikve poolt kaks varian-onseelcakogumeiauhiskonnaprob-
^. ^jijg ^ohta järgnes ka temah pi-leem.
Kaugelt luga suur osa meie rah- j ^ ^ ^ selgitus
vüsgrupist Kanadas on muutunud,
mida moodsa väljendiga nimetatakse i^nT^o
, ,,vaikivaks enamuseks . Mugavus. ^ ^ ^ ^ variandi kohaselt tuleks
jõukus, isiklike huvide erikohale . ^ ^ ^ ^ j ^ j^^.^.j^ ^^^^^ ^^^^^^
tõstmine ja ükskõiksus pn aegamisi väljapoole, suurendades praegust
õõnestamas Kanada eestlaskonna j ^ ^ ^ . p . ^ ^ ^ ^ . ^ ^ ^ neljakordseks,
rahvuslikku elujõudu. Ehitusloa saamine aga oleks aega-
Ka see on tõsine probleem, millele võttev ja sellepärast mitte soovitav.
EKN ja kogu meie rahvuslikorgani- Teise variandi kohaselt sünniks
seeritud ühiskond peab hakkama köögi suurendamine seesmise üm-oma
tähelepanu pühendama. berehitusega. Köök saaks juurdelõi-
Sõna tõsises mõttes — meil on vaja ke vestibüüli ja keskmise saali arvel,
uut „eesti ärkamisaega". Kanadas. Alaline restoran tuleks väikesesse
Esto'84 andis mõjuva impul ,si eest-; saali, mille sissekäik oleks hoone
luse elujõu virgutamiseks. Tehkem põhjaküljel asuvast uksest. Restoran
, kõik, et selle positiivse impulsi mõju mahutaks 60-65 külastajat. Restora­ni
haihtuks, nii oleks otseühendus köögiga, mis
praegusest köögist kolm korda suu-
RÄHVUSKOMITEE TERVITUS rem. Pesuruumidena oleks kasutata-
Järgnevalt tervitas Eesti Rahvus- vad keldrikorrusel asuvad pesuruu-komitee
esimees J. Simonson Ühen- mid. Variandi paremus on projekti
driikidest. Oma tervituses ta andis läbiviimiseks vajalik lühike aeg. Ka
kokkuvõtliku ülevaate Rahvusk mi- vastavate lubade saamine lihnavalit-tea
struktuurist ja tegevusest. Ka suseh ei tohiks võtta kuigi palju aega.
USA Rahvuskomitee koosseis on tu­gevalt
noorenenud. Pool osa koos­seisust
on sündinud väljaspool Ees­tit.
Valimistest osavõtjaid on UL \-s
üle 4000, majanduslikult toetajaid
umbes 2000 leibkonda. Loodame täi­ta
selle aasta eelarve $85.000. Aktiiv­sem
tegevus on koondunud Vabariigi
aastapäeva ümber, millal Ees,ti küsi­musele
pööratakse suuremat tähele­panu
USA Kongressis. On tihe ühen­dus
Valge Majaga. Kuigi väljaspool
ilmuvas informatsioonis räägitakse
rohkem Lääneranniku Vabaduslii­dust,
on Rahvuskomitee alati esinda-tud
Valge Maja kokkutulekuil ja Bal­ti
Komitee töötab pidevalt Washing­tonis.
Raskusi on nn. sõjakurjategijate
küsimuses. Karl Linnast ähvardab de-porteerimisoht.
On veel edasikaeba-^
mise võimalus. See nõuab palju raha.
Kohtuministeerium väidab, et depor­teerimise
otsus ei muuda annekteeri­mise
mittetunnustamist, kuigi meie
kinnitame neile vastupidist.
sed.O. Piil küsib: „Miks ei näe Eesti pht^st ori rohkearvuline, kuna üle-
Majas eesti noori?" Üks põhjustest ^^^^ ^^i^- õigustamatult
vahest on, et pole kohta, mis parem süüdistatud vabadusvõitlejate kait-oleks
kui ümberoleva ühiskonna ^eks. Piletite ettetellimine toimub
pooh pakutav. Noortele tuleb luua ^KN büroo kaudu, tel. 465-2219.
kooskäimiseks vastav võimalus. ™~ ~ ° — — "—— ^
Sõnavõttudest selgus, et paljud
kaasmaalased kasutavad oma üritus­teks
Läti Maja. Põhjuseks leiti, et
seal on odavam toit, hea ja kiire teeni­mine
ning mugavad ruumid. Leiti ka,
et lätlastel aitab kulusid kokku hoida külmutuskappe ja pliite —"igat lüM
nende tasuta tööjõud vabatahtlike
abistajate näol. Arvati, et ka meilgi
leidu ks vabatahtlikke, eriti akadee­miliste
noorte peres, kes oleksid nõus
abistama, kui selleks avanevad vas­tavad
võimalused.
Pärast küsimuste igakülgset kaa­lumist
ja poolt- ning vastü-seisu-kohti,
suhtuti pooldavalt alalise koh- inBnnnRBBBHHHBHHBB
vikü ehitamise mõttesse, kui Eesti .
Maja juhatus selle leiab vajaliku ole­vat.
Üksik vanem mees vajab
iVIAJAPIDAJAT
5 päeva nädalas. Tel. 23M861
i
TÖÖPAKK(/Af/SED
Ontario parlament
reformitakse
/ • \ . '
Ontario valitsusel on kavas refor­mida
parlamendi töö ja tegevus. Re­form
kehtestatakse järgmise aasta
alul. Peamiseks valitsuse sooviks on
anda parlamendi komisjonidele suu­rem
tegevusvabadus ning võim. Sel­lega
väheneks debatt alamkojas ja
aega saaks säästa.
Alamkojas tahetakse ära hoida, et
„näitlejatena" esiletõusvatele liik-jjärg.
Ihk. 8)
Arhitekt G. Laikve poolt kavandatud Eesti Maja köögi laiendamise
variant nr. 2. Köök suureneks kolmekordseks ja oleks otseühenduses
alalise kohvikuga (restoraniga), mis oleks väikeses saalis, sissekäigu- metele ajakirjanikud ja TV-jaamad ei
ga hoone põhjapoolse ukse kaudiia Juurdslõike köögile saaks vesti- pühendaks suuremat tähelepanu kui
Foto — 0. Haamer . vaikselt töötavaile.