Meie Elu = Our life, October 22, 1987

              I
j I
NELIAPÄEVÄL, 22. OKTOÖSKIL - THURSDAY, OCTOBER 22 „M6ie Elu" nr. 43 {1963) 1987
Eestlaste Kesknõji^kogu Kanadas
(EKN Kanadas, endine Rahvusliku
Välisvõitluse Nõuklogu) on oma
põhikirja järgi Kanada eestlaskon­na
poolt valitud esinduskogu, mille
peaee§märgi|ks on võitlus Eesti
maa ja rahva õiguste ja vabaduse
taastamise efest, EKM otseseiks
ülesandeiks on!: 1) koondada Kana°
da eestlased üh^ks tervikuks võit=
iuses eesti rahva õiguste ja kodu­maa
vabaduse eest; 2) esindada
Kanada eestla^inda, jä 3) aidata
koordineerivali kaasa rahvuslikul
kultuuri yiljelemipel ja arendami?
sel ning noorsoo kasvatamisel ja
arendamisel rahvuslikus vaimus
koostöös teiste organisatsioonide­ga.
Demokraatlikult valitud esin­duskoguna
ja kanada eestlaste va­lis-
ja rahvuspoliitilise võitluse ja
Tahvu^kultuurilise töö keskse
kandjaina ja teostajkna, on EKN
oma asukohamaa kolmeastmelise
valitsussüsteemi ^föderaalvalit­suse,
provintsivalitsuse ja kohalik­kude
omavalitsuste poolt tunnusta­tud
Kanada eestlaskonna keskor­ganisatsioon.
,
EKN Kanadas, algaastatel tuntud
kui RVNi loomisel 1952.a. oli vaja
keskset võitlusorganisatsiooni, mille
moodustamisest üldvalimiste kaudu
kogu eestlaskond osa võtaks. Orga­nisatsiooniliselt
kasvas RVN välja
varem löödud Eesti Liidust Kanadas.
R V N ' U eraldumist E L K - s t oli aruta­tud
ajalehtede Veergudel jä ühiskon­nategelaste
yah^l juba viiekümnen­date
aastate alulmõnda aega. Debatt
mis sel ajal keerles eraldumise ümber
oli loortiulik ja vajalik, kuna arusaa­davalt
[puudusid vastavad kogemu­sed
pagulasorganisatsioonide loomi­sel
ja nagu toores raud, mis vajab tuld
tugevndämiseks, vajasid algaastatel
sellised rahvuslikud jävälisvõitlusli- '
kud küsimused piõhjalikku arutust,
analüüsi ja kriiiikat. ^ ,
Ü L D V A L I M I S E P : ; ^ ^
" RVN'ü eralc^umineiildvalitud ko­guna
leidis küllaldaselt pöolehoidu,
nii et 1952.a. k|evadel võis toimuda
RVN'^u esimese ^koosseisu liikmete
(12) valimised ja esimene üldkoos­olek,
mis! ttfimüs 26. juulil 1952^
RVN'u 'esimesse koiosseisu kuulus
peale 12 valitud liikme 12 esindajat'
Eesti Liidust.Kanadas ja9 ex pfficio
liiget. RVN'u esimeheks valiti esime­sel
koosolekul ex'officio liig«
Algaaštad olid pühendatud organi-;
seerjväle tööle, eriti agaRVN'u alga­tuski
eri maidühendava ülemaailmse
keskQrganisatsiqoniloomisele (prae­gune
Ülemaailnlne Eestlaste Kesk­nõukogu,
^hk ÜEKtSf] ja R V N ' ü, kuid
iseseiva prganisatsiopni, tugeynda-~
misele nii sisuliselt kui vormiliselt.
kjUna vabadusvõitlus [yälis võitlus]
oli asutamiselt alates R V N peamisi
ülesandeid^, rakendati tegevusse
RVN välišköniisjon. Esimeseks sü
remaks ülesandeks oli jjiba aastatel
1953/54 miaierjalide kogumine
USA Eaindajatfekoja liikme C.J. Kers-ten'i
komisjonile, 1 mis; uuris Eesti
Nõukogude Liiduga vägivaldset liit­mist
ja N . Liidu kuritegevust Eestis.
Alustati ka märgu- ja selgitUskirjade
saatmist Kanada ja.U|SA valitsustele.
1954.a. keyadel vöttis RVN'u Üld­koosolek
vastu iprganisatsiooni ise­seisva,
põhikirja,^ luues lõplikult lah^
ku Eesti Liidust Kanadas, kuna orga­nisatsioon
oma itegevusega oli kuju­nenud
üldiseks ^lanada eestlasi esin-:
davaks kesk-ja võitlusorganisatsioo­niks.
* I
SELGITUSTÖÖ
Viiekümnendatel aastatel jätkati
•märgukirjadekaatbist ja muud selgi­tustööd.
Eriti aktiivseh reageeris
RVN 1956.a. oktoobris toimunud
Ungari rahvuslikule ülestõusule, toe­tades
Toronto ungarlaste rahvuslik­ke
aktsioone.
1960.a. suvel võttis peaminister
JöhnG. Diefenbaker vastu Balti Liidu
delegatsiooni. Balti riikide küsimuse
selgitamiseks. Delegatsiooni kuulu­nud
RVN'uabiesimehe A . Luitsalu
vastu alustati siis Moskva poolt^la-tuid
kallaletunge ja rünnati ka pea­minister
J.Gv Diefenbakerit, R VN
r-eageeridesA. Luitsalu vastu suuna­tud
riinnakutele andis välja raamatu
kommunistlikest vägivallategudest
Eestis ^Estonia the Forgotteri
Nation", mille kaks trükki leidis
laialdast levitamist.
Aastal 1961 korraldas R V N Vaba­riigi
aastapäeva puhul esimese välis­külaliste
vastuvõtu poliitikategelas­te
ja ühiskonna esindajate lähemate
kontaktide loomiseks. Üle aastate on
vastuvõtt kujunenud silmapaistvaks
sündmuseks. Aasta-aastalt on osa­võtnud
väliskülaliste: arv suurehe-nud.
Käesoleval aastal näiteks, oli
kohal45 külalist (osa võtsid 200 eest­last),
neist vns parlamendi lüget, kolm;
provintsi parlamendi liiget ja viis
'linnavalitsuse esindajat. Vastuvõtud
korraldati varem koos konsul }.E,
Markusega ja pärast tema surma
koos aupeakonsul I. Heinsooga. Va­bariigi
aastapäeva puhul korraldab
E K N ka Eesti lipu heiskamist Toron­to
raekoja ees.
VASTU KOEKSISTENTSILE
Kui aastatel 1963/64 hakkas rah­vusvahelises
elus esinema järjest tu­gevamat
koeksistentsi hoiakut N . Lii­duga,
hoiatas R V N pidevalt koekšis-tentsliku
poliitika eest, saates vasta­vaid
märgu- ja selgituskirje valitsuse
esindajatele. Samaaegselt rõhutati
Kanada de jure mitte-tunnustamise
seisukoha tähtsust seoses N. Liidu
poolt okupeeritud Balti riikidega.
Kuni tänase päevani on Kanada va­litsus
kinnitanud kõikumatult seda
seisukohta. Mittetunnustamist kin­nitas,
E K N algatusel. Kanada alam­koda
j a senat, võttes ühel häälel vas­tu
vastav resolutsioon 26. veebruaril
:i976.a. l'----y\'-'':-^-:-/r;°: ' /• •
Kuuekümnendate aastatel jooksul
ja seitsmekümnendate aastate alul
tekitasid suuremaid rahvuspoliitilisi
lainetusi sündmused, mis olid seoses
kodumaaga suhtlemise küsimustegär
Vaidluse ägedust võib panna teatud
äärmuslike seisukohtade ja tegude
arvele, mis ei hõlbustanud konflikti
lahendamist. EKrsI'u seisukohaks
selles küsimuses on endiselt, et kodu­maa
külastamine ja suhtlemine seal­sete
võimukandjatega võib teatud
olukordades Osutuda kahjulikuks
. meie välisvõitlusele.
AUPEAKONSUL I
1969.a. sügisel suri Torontos Eesti
Vabariigi konsul Johannes E. Mar­kus,
kes oli Eesti Vabariiki esinda­nud
Kanadas 1951. a. alates; E.V.
esindaja XJSA-s, peakonsul E. Jaak-šon
esitas vvastavalt RVN'u ja Kana­das
asuvate parlamendilnkmete üks- •
meelsele seisukohale aukonsuli ko­hale
RVN'u esimehe Ilmar Heinsoo.
1971.a. augustis kinnitas Kanada va­litsus
L Heinsoo aupeakonsuli ko­hale.
Kuid järgneval aastal, P.E. Tru-deau
valitsuse ajaly ei võetud uue
E.V. aupeakonsuli nime mingil põh­jusel
diplomaatilisse registrisse, kuir
gi valitsus lubas aupeakonsulil kasu­tada
endiselt oma ametinime. Samuti
ei võetud uut Läti Vabariigi esindajat
registrisse 1975. aastal. (Leedu Vaba­riigi
esindaja, keda määrati oma ame­tikohale
1962.a. tegutseb endiselt ja
tema nimi esineb diplomaatilises re­gistris.)
EKN on järjekindlalt nõud­nud
konsulite nimede uuesti regis­trisse
võtmist, kuna see kinnitaks
konkreetselt Kanada de jure mitte­tunnustamise
seisukohta Bahi riikide
okupatsiooni osas. Iga valitsus, kaa­sa
arvatud praegune, on lubanud seda
küsimust lahendada. Lubadustele
vaatamata, võimalikult N . Liidu sur­vel,
ei ole konsulid veel mitte re­gistrisse
võetud. Viimaste aastate
jooksul on E K N ja Balti Liit Kanadas
eriti tugevalt nõudnud konsulite re­gistrisse
võtmist, selle kohta on koos­tatud
ka põhjalik ingliskeelne esil­dis,
ja on loota, et küsimus šaäb
lähemas tulevikus rahuldatavalt Is"
hendatud.
ESINDAJAD
EKN*u kohustuseks oh jälgida ka
N. Liidu õõnestustööd Kanada eest­laskonnas;
Näiteks^ 1970. aastal pal­jastus
Nõukogude Vene Ottawa saat-koniia
2. sekretäri Mihhail Mürniko-vi
õõnestustöQ Kanada eesti ühis­konnas,
mis äratas suuremat tähele­panu
ka Kanada avalikkuses. Kana­da
välisministrile RVN'u poolt teh­tud
esildise põhjal kutsuti M . Mur-hikov
korrale ja ta hiijeni lahkus Ka­nadast.
Alates aastast 1972 on R V N olnud
intensiivselt tegevuses Euroopa jul­geoleku
konverentsiga (Conference
ori Security and Copperation in Eu-rope)
ja Helsingi kokkuleppele järg­nenud
järelkonverentsidega. Selgi­tustööle
lisaks Kanada välisminis­teeriumis,
on E K N saatnud esinda­jaid
esimesele konverentsile Helsin­gis
1973.a. (). Kahar) ja järelkonve-rentsidele
Madriidis 1980. a. (E. Taül)
ja Vnnis 1986.a. I L . Leivat). Inglis- •
keelseid esildisi ori E K N valmista­nud
Ülemaailmse Eestlaste Kesk-
' nõukogu nimel Helsingi, Madriidi ja
Viini konverentsideks ja Ottawas toi­munud
eriteadlaste konverentsiks
1985.a. Viimasest võttis ka osa suu­rem
E K N delegatsioon. : -
- O T S M M i " •
Oma aastapeakoosolekul 20. no- :
venibril 1973i otsustas R V N põhja­likkude
kaalutluste tulemusena võtta
uueks nimeks Eestlaste Kesknõuko­gu
Kariadas (EKN). Leiti,: et kujune­nud
olukorras on R V N Valisvõitlus-liku
tegevuse kõrval muutünudkesk-organisatsiooniks,
mis esindab kogu
meie rahvusgruppi asukohamaa va­litsusasutuste
juures ja, et seda peab
ka organisatsiooni nimi peegeldama,
• Samal aastal, veebruarikuul, viidi
' läbi eriaktsioönina, %ändraamatu A . ,
Viirlaiu ,,Graves Without Crosses"
eritüki levitamine Kanada poliitilis­tes
ringkondades. Ottawas 21. veeb­ruaril
1973 korraldatud vastuvõtul,.
mida nimetati Balti Õhtuks Parla-mendimäel,
kingiti raamat kõigile
alamkoja ja senati liikmeile. Kuna
vastuvõtt parlamendimäel õnnestus
üle ootuste, hulgalise ministrite, par­lamendiliikmete
ja senaatorite osa­võtul,
otsustati järgmisel -aastal sel­list
vastuvõttu jälle korrata. Läti ja
leedu grupid, nähes õhtu hästi õnnes­tumist,
osalesid selle korraldamise­ga
ka edaspidi ja nii loodigi Bahi
Õhtu traditsioon. Käesoleva aasta
kevadel toimus viieteistkümnes Balti '
Õhtu. Õhtu, mille korraldajaks eest­laste
poolt oriöinud E K N abiesimees
W, Pent, on poliitikute seas heas
kuulsuses^ Nende järjekindel rohke­arvuline
osavõtt pakub baltlastele
ainulaadset võimalust kontakti lüua
ja hoida tihedat sidet Kanada poliis
tiliste tegelastegarBalti Õhtu parla­mendi
käenduškomitee esimeesteks
on olnud pikemat aega finants-mi­nister
M . Wilson ja senaator S. Hai-dasz.
Tuleks nimetada, et oma põhikirja
kohaselt E K N ei tegele siinse maa
parteipoliitiliste aspektidega. Küll
on aga E K N juhatus loonud side-.
meid erinevatesse parteidesse kuu­luvate
tegelastega, et hoida Kanada
avalikkuse teadvuses elavana ja pü­sivana
meie põhiprobleemid — ini­mõiguste
rikkumine ja Eesti Vaba-
120 esil 45-©st organisatsioonist võtsid osa 24. oktoobril 1970 Toronto Eesti Majas peetud
Eesti Organisatsioonide konverentsist mille korraldas Ra tnüüdneEKN).
kõnepuldis RVN peasekretär Enn Sälurand, paremal ees endised esimehed Juhan Müller (1954-1956) ja
Johan. Halberg.(1952-1953).- V:^^
riigi vägivaldne okupeerimine kom­munistliku
Vene poolt.
• KOOSSmSU NOORENEMINE -
Kaheksakümmendad aastad on
näinud põlvkondade vahetust EKN-u
juhatuses ja koosseisu üldist noore­nemist
1980.3; valiti uueks esime­heks
Laas Leivat, kes on seda kohta
täitnud kuni praeguse ajani. Kaua­aegne
peasekretär (alates 1958) Enn
Sälurand asusl983.ai juunis nautima
puhkeaega ja uueks peasekretäriks
valiti nooremasse põvkonda kuuluv
Priit Aruvald. I985.a.üldyalimistel
valiti 45-e liikmelise koosseisu hul­galiselt
noori. Samal ajal astus E KN
ka tehnoloogilisse ajastusse, raken­dades
büroos raali kasutamist.
Üheks olulisemaks ülesandeks on
olnud vangistatud vabadusvõitlejate
abistamine ja kaitsemine. Pakkide ja
kirjade saatmine vangistatud vaba­dusvõitlejatele
ja nende perekonda­dele
on koordineerinud E K N ' u juur­de
kuuluv Eesti Vangistatud Vaba­dusvõitlejate
Abistamistoimkond.
198l,a., EKN-u nõudmisel. Kanada
valitsus andis sissesõidu load Mart
Niklus' ele ja Veljo Kalep'iie. Viimast
suutis E K N N . Eestist välja saada
koos perekonnagal987.a. juunis. Mart
Nikluse, EnnTarto ja teiste kohta on
E K N pidevalt saatnud informatsioo­ni
välisministeeriumile ja parlamen­diliikmetele
nõudega, et Kanada va­litsuse
esindajad igal võimalikul ju­husel
pärivad N. Liidult andmeid
nende võitlejate olukorra kohta Ja
nõuavad nende vabastamist. Seda
Kanada valitsus on ka teinud. 1986.
a. oli E K N aktiivselt seotud väikse
Kaisa Randpere vabastamise akt­siooniga.
VASTU RÜNNAKUTELE'
Viimaste aastate jooksul on N . Liit
alustanud uut rünnakut Balti ja Ida-
Eüroopa rahvusgruppide vastu, in­nustades
oma käsilast energilisemalt
jätkata n n . ..sõjakurjategijate jahti''.
E K N on tugevalt reageerinud sellele,
saates selgitavaid märgukirju, esine­des
Descheries-komisjoni ees, kohates
isiklikult endist" kohtuministrit J.
Crosbie' t ja praegust ministrit R.
Hyri'atshyniti Kooš^ teiste rahvus-
; gruppidega avaldati kuulutusi inglis-'
ja prantsuskeelsetes ajalehtedes.
Avaldati protesti USA valitsusele
Karl Linnase väljasaatmise asjus.
N n. ,,sõjakurjategijate" küsimust
on/ üles /tõstetud igal võimalikul
juhul parlamendiliikmete juures.
Muretseti kaitset ühele kaasmaala­sele,
keda kutsuti Deschenes-komisjo-ni
ette ülekuulamisele. Eeltoodule
lisaks, 1986.a ühes Ameerika televi­siooni
saates, mis tegeles ühe,, N a z i "
fanaatikuga, pandi peaosalise ni­meks
Jan Baltic. E K N , Balti Liit Ka­nadas
ja Eesti Rahvuskomitee Ühen­driikides
protesteerisid jõuliselt nime
kasutamise vastu, mille. lõpptule­museks
oli, et saate lavastaja nõustus
nime muutma, kui saade peaks kor­duma
televisioonis.
cil, ABN, Canadians for Justice, Ca-nadian
Institute for Strategic Studies
jne.) informatsiooni saatmine Ka­nada
ajalehtedele, vajaduse korral
pressikonverentside^ organiseerimi­ne,
demonstratsioonidest osavõtmi­ne
(näiteks Kosygin'i külaskäik 1971,
Mart Niklus 1984, Punaarmee koor'
1987), kõnekoosolekute korraldami­ne
(näiteks Sergei Soldatov, Aarne
Vahtra, Leila ja Valdo Randpere vii­maseil
aastail), konverentside korral­damine
E K N tegevuse arutamiseks
(Jones Falls 1983 jaGananoque 1985),
koosolekud välisministeeriumiga,
esinemised parlamendi- komiteede
ees, teiste rahvusgruppide kui kä
Kanada organisatsioonide kongres­sidest
osavõtmine, tegevuse majan­damine
toetus-aktsioonide kaudu
eestlaste ühiskonnas, kontatki pida­mine
kõikide eestlaste keskustega
Kanadas Vancouverist Halifax'ini,
niikirja- kui telef oniteel ja isiklikku­de
külaskäikudega jne. E K N täidab
ka vastavaid ülesandeid ÜEKN ja
Balti Liit Kanadas liikmesorganisat-sioonina.
Nimetamisväärne on ka see, et
EKN, nii majandusliku kui ka teh­nilise
abiga, algatas ja pani Musta
Lindi Päeva Inkumisele jalad alla.
Musta Lindi Päeva tegevust juhib
E K N ' u liige M . Hess. Samuti asutati
EKN'u juurde ÜRO Aktšioonikomi-tee,
mis uurib võimdiusi saada Balti
gruppidele pealtvaataja. staatust
Ühendatud Rahvaste Organisatsioo­ni
juurde. .
KOOSSEIS
Praegune E K N koosseis koosneb
45-est valitud liikmest ja 9-ast ex
officio liikmest. Abiesimehi peale
Tororito on keskustes nagu Vancou-veris,
St. Catharines'is, Lõuna-Onta-rios,
Ottawas, Montrealis jaHalifax-is.
Üldvalimised toimuvad iga nelja
aasta tagant, juhatuse valimised igal
teisel aastal. Tegevust juhib 19-liik-meline
juhatus ja arendavad tööko-misjonid
välispoliitilise, rahviispolii-tilise,
rahvuskultuurilise, noorsoo-
. töö, koolide ja majandamise aladel.
Üldkoosolekuid on igal aastal kaks.
Kuigi E K N peakontor on Toron­tos,
E K N ' u ,abiešimehed kohtadel
täidavad samu ülesandeid. Korralda­takse
konverentse, seminare, koos­olekuid,
rahvuspoliitilise ja välisvõit-lüslike
küsimuste arutamiseks ja
demonstratsioone. Peetakse kontak­ti
kohalikkude valitsuse esindajate­ga,
saadetakse märgukirju, infor­meeritaks^
ajalehte jne. :
RVN'u/EKN^u 35-aastase tegevu­se
perioodil on paljud kaaseestlased
sellele organisatsioonile andnud oma
ennastohverdava ja väljapaistva pa­nuse:
Harri Pärkma, esimees 1959-
1969, Hans Lupp, esimees 1971-1973
ja kauaaegne abiesimees, Udo Peter-soo,
esipe'es 1973-1980 ja palju teisi.
Kokkuvõttes võib ütelda, et aasta­te
jooksul on E K N Kanadas kujune­nud
Kanada eestlaste keskseks võit-lus-
organisatsiooniks meie kodumaa
rahva ja maa- vabaduse eest. See
võitlus on saanud toirnuda ainult sel­le
tõttu,' et Kanada eestlaskond, jää­des
truuks onia rahvuslike eesmär­kide
teenimisele, on heldekäeliselt
toetanud E K N ' u tööd ja võitlust Eesti
rahva parema tuleviku huvides.
PRIIT ARUVALD
RVN/EKN esimehed: [ohan
Holberg (1952/53(, Eduard Riisna
(1953/54) ja 1957/58), Juhan Müller
(1954/1956), Aksel Luitsalu (1956/57),
Mihkel Hansen (1958/59), Harry
Pärkma (1959-1969), Ilmar Heinsoo
(1969-1971), Hans Lupp (1971-1973),
Udo Petersoo (1973-1980), Laas Lei­vat
(1980-).
EKN juhatus 1987: Laas Leivat
(esimees), Hans Lupp (abiesi­mees),
Avo Kittask (abiesimees),
Martin Pühvel (abiesimees —
Montreal), August Jurs (abiesimees
— Lõuna-Ontario), Tarmo Heyduck
(abiesimees — SL Catharinesj, En­no
Lepnurm (abiesimees — Van-
Gouver), Waltör Pent (abiesimees
— Ottawa), Jaan Soosaar (abiesi-liees
— T Halifax), Priit Aruvald
(peasekretär). Mehis Vahtra, Endel
Lindaja, Nikolai Valge, Kadi Kal­juste,
Udo Petersoo, Piret Komi,
Reet Roman-Metsmaa, Toomas Õu­napuu,
Mati Epner, Johannes Paha­pill,
MaikiAndre-Lupp, Kalju Jõgi,
Markus Hess, Edgar Marten.
EKN liikmed: Erik Altosaar, Pee­ter
Altosaar, Rein Andre, Jun.,
Henny Aruja, Tormi Heinmaa, Lei­da
Helde, Ülo Isberg, Jaak Kivik,
Katrin Kopvillem-Heyduck, Ene
Kukk-Shewchük, Maldus Marits,
Reet Marten-Sehr, Ralfi Mokš, Tõ­nis
Nõmmik, Ruho Paluoja, Aksel
Salumets, Martin Toomes, Toomas
Trei, Jüri Wallner.
Exoffjciö liikmed: Ilmar Hein­soo,
Mihkel Hansen, Lembit Kolk,
Kustav1Curg,Emanuel Lepik, And­res
Taul, Ojskar Puhm, Eduard
Riisna, Karl Raudsepp.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Xli koosseis jösimesel koosolekul. 1. rida, vasakult — piiskop Karl
Raudsepp, aupeakonsulIlmarHeinsooEHKÜ esimehes Juhan Simonson, August Jurs,^^H^^^^^
Kadri Rrinian, Kalju jõgi, Maiki^^^A^^^
Markus Hess. Tagareas - Mati JEpner, Tormi Heinma, Üdq Petersoo, Erik Altosaar, Lembit Kolk, Jaan
Soosaar, Aksel Salumets,:EKN- esimees Lsas i©i!mS;:MaFSli FuhveJ, p n Wallner, iPeeter Altosaar Priit
Toomas Trei, Ülo " ' '
. Rahvuspoliitilisel ja -kultuurilisel
pinnal on E K N olnud aktiivne alates
aastast 1956 seoses esimeste Põhja-
Ameerika Eesti Päevadega. E K N on
olnud Ülemaailmsete Eesti Päevade
kaasalgatajaks ja Rahvuskongressi-de
korraldajaks Kanadas. E K N on
olnud Toronto GaravanM „Tallinna"
paviljoni ja Tallinna Festival'i"
käendajaks. E K N on toetanud eesti
koolide, skautide, gaidide ja teiste
noorte gruppide tegevust, korralda­nud
organisatsioonide ja noorte
kongresse ning toetanud mitmeid tei­si
kultuurilisi ettevõtteid. E K N juur­de
kuulub ja E K N majandab ka To­ronto
Eesti Majas asuvat Kanada
Keskarhiivi. Alates aastast 1955 on
E K N korraldanud „Sõnäsilde Kodu­maale",
mis on„ Ameerika Hääle" ja
hiljem ka Radio Liberty raadiosaade­te
kaudu ^odumaa eestla.si tutvusta-tunud
Kanada eestlaste tegevusega.
/ Jooksvalegevusena on E K N üles­anneteks
kujunenud m.h.i E K N liik-
,mete ja Kanada eestlaskonna infor­meerimine
päevakohastest problee­midest,
kontakti pidamine teiste or­ganisatsioonidega
(ÜEKN, ERKU,
Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate
"Abistamiskeskus Rootsis, Captive
Nations Committee, Canada Ethno-cultural
Council, Baltic Federation in
Canada, Voice oif America, Radio
Free Europe, Baltic Womens! Coun-
RVN teise koosseisu (1954-1957) esimene koosolek Esireas, vasakult-
Aldo Lattik, Johanna Päts, Peeter Panksepp, Tiina Hansen, Johan Hol­berg,
Juhan Vasar, Juhal Müller, Voldemar Päts, Aksel Luitsalu.
RVN juhatus aprillis 1957. Ees, vasakult p-E.Sali^rand,A.Luit8aliii
(esimees), H. Lupp, A. A. Mägisb, E. Riisna, So
Veidenbaum, H. Uipm,.Ü. pipima,