Meie Elu = Our life, September 9, 1977

              REEDEL, 9. SEPTEMBRIL — FRIDAY, SEPTEMBER 9
msTiwimnm»
Ä i e Elu"' M, M (i4$$) im
res
-aastane
Peeter Kaseoru
70-aošfane
Eesti sõdalaste seas hästituntud
mereväe vanem-leitnant Peeter Kase-rahvas
jä Andres Joasalu idas vähem oru tähistas laupäeval, 3. sept. oma
Kui mõned arvavad, et .eestlased
läänerannikul on mägedetagune
tuntud kui Vancouyeris, siis on see
samasuur eksitus; kui oletada, et
Lääneranniku päevi on võimalik pi­dada
nii, et neist keegi ei kuule. See
ongi põhjuseks märkida, et 21. sep­tembril
on' Andres Joasalu saamas
70-aastaseks.
Kui oleks, ehk liialdus ütelda, et
kogu maailm tunneb Andres Joasa­lu,
siis on ometi õige, et kogu maa­ilmas
leidub eestlasi, keda tunneb
seekordne juubilar. Temal on era­kordne
oskus, läheneda inimestele,
kelle vastu ta huvi tunneb, kas ko­dumaal
või võõrsil. Ta läheneb ise­seisvalt
ja kannab iseseisvaid mõt­teid.
Ta otsib iseseisvaid mõtteid ka
teistes ja sellisena ta ikka otsib ini­mest,
kellelt leida vaimset sõltuma­tust.
• •'• -" •
Nii läbibki kogu tema elukäiku
teatud rahutus mõtteis, tegevuses,
harrastusis, elupaikades ja ranna
kuis. Tulles Mulgimaalt, lõpetas ta
kiiresti Tartu ülikooli majandus tea
duskonna, et siis veel piremini edasi
rännata. Kpl leegina ajakirjanduse
alalt leidsin ta. Tallinnas juba eest
..Kaja" majandusosakonna toimeta
jäna. Kuid ka see ei rahuldanud te­da
kauaks. Peagi ta oli E. Munaeks
pordi direktor. Siis saksa okupatsi
ooni ajal asutas ta juba puutööstuse
. ,,Tehnola" ja valmistas miljonite
viisi kabenuppe koos oma partneri-
Oskar Lõvi
mälestusele!
Ta abiellus Saima Pitkaga ja nii
leidis ta perekondlikud sidemed ad­miral
Joh. Pitkaga, kes iseseisvuse
aegu emigreerus Kanadasse ja lõi
omale majapidamise Briti Kolum­bias..
Põgenikuna Rootsis ei püsinud
A. Joasalu kaua, vaid emigreerus
edasi Kanadasse, kus Saimal olid ju­ba
kogemused olemas. Winnipegis ei
peatunud Joasalud kaua, vaid pakki­sid
end uuesti kokku ja asusid Van-couverisse.
Viimases ön Joasalu pea­tunud
nüüd juba ligi kolmkümmend
aastat ja on tegutsenud mitmetel
: aladel:, olnud kullasepp, puhastanud
"kõrgepinge liine, ehitanud maju ja
töötanud üles ^ metsa. Kord Vancou­yeris
külas olles, kutsus"Joasalu
kaasa ühe mäe tippu: tahab näidata
seedrilõhestamise masinat, mis val­mistas
lõhisseedrit tolleaja ' turu
nõudlustele. Kutsutul ei jätkunud
energiat isegi mäe otsa minekuks,
Joasalule oli see igapäevaseks töö­paigaks.
„Organiseerimist, töötamist
ja mõtlemist on olnujl: niipalju, et
meenub ainult üks päev tuhandete
•hulgast, kus istusin Stanley pargis
ja puhkasin", meenutab Joasalu ise.
•Kuid ka Vancouverist otsib A. Joa­salu
nägu oma sisemise rahutuse ajel
sagedast väljapääsu. Nii näemegi te­da"
mõnigikord liikvel Torontos,
Montrealis, Ottawas, (New Yorgis;
jne.. Aastate jooksul vilksatab tema
nimi Vancouveri eestlaste tegelas­konnas.
Mõnigikord saadab ta oma
kirjutisi eesti .\ ajalehtedele. Kord
70. sünnipäeva lähemate sugulaste ja
sõprade ringis.: Tagasihoidlikult ta
märkis, et sündis samal kuupäeval
70 aastat tagasi Tarvastu köstri ning
kihelkonnakooli juhataja teise poja­na.
Alghariduse sai isa juhatusel ja
keskkoolihariduse Tartus, kus lõpe­tas
H. Treffneri Gümnaasiumi 1925.
a. ühe parima õpilasena.
Sama aasta sügisel ta sooritas edu­kalt
võistlüskatsed pääsemiseks E.
V. Sõjakooli mereväe klassi ja lõpe­tas
Sõjakooli 1928. a. esimeses jär­gus.
Pärast lõpetamist P. K. oli Aeg­na
saare komandandi adjutandiks ja
hiljem Raudveres rannapatarei üle­ma
abiks. 1934. a. mereväe-leitnant
P. K. sooritas edukalt võistlüskatsed
Kõrgemasse Sõjakooli, ja lõpetas sel­le
1937. . ä. •edukalt väitekirja
kaitstes teemal „Mere ja õhujõudude
ülesanded ja koostöö meie ranniku
kaitsmisel". Pärast Kõrgema Sõja­kooli
lõpetamist viibis lühemat aega
staabitöö praktikal 1. Diviisi staabis
Rakveres, täites operatiivjaoskonna
ülema abi ülesandeid. Selle järele
asus tööle Merejõudude staabis mo­bilisatsiooni
ja operatiiv-alal. 1939. a.
augustikuul määrati, nüüd juba me­reväe
vanem-leitnant P. K. Sõjakooli
ohvitseride klasside mereväe klassi
ülemaks. See oli tema viimaseks tee^
nistuskohaks iseseisvas Eestis;
, Punaarmee sissetulekul Eestisse ja
Eesti sõjaväe liitmisel punaarmee
koosseisu määrati P. K. suurtükiväe
ohvitserina Eesti Korpuse haubitsa
rügementi. Saksa—-Vene sõja puhke­misel
ta langes varsti sakslaste kätte
vangi. Vabanedes sõjavangist töötas
ta Harju Omakaitses operatiivosa­konna
jä hiljem staabi ülemana,
omades erilise ülesande ranna valve
korraldamise Šoomelahe kaldal.
1944. a., Eestimaa vallutamisel pu­naarmee
poolt P. K. asus põgenikuna
Saksatnaale, kus pärast sõda oli tõl­giks
mitmes põgenikelaagris, kuni
avanes võimalus asumiseks Inglis­maale
ja merele pääsemiseks. Kuni
1959. a, ta sõitis meredel eestlaste ja
ameeriklaste laevadel tüürimehena
ia asus siis Kanadasse, asukohaga
Toronto. Töötas 11 aastat Ontario
Art Gallery's ja jäi pensionile 1. dets.
1972. a. Elab tagasitõmbunult Eesti
Maja lähedal, kuna kuri artritis ei
luba aktiivsemat tegevust.
Sa olid kirjanik. Mina ainult kir
jandushuviline. Külastasin, kord Si
nu kodu. Istusime toas mille seintel
olid pildid. Mu. vaade jäi eriti pea­tuma
ühele maalile-kuhu kunstnik
oli joonistanud väikese maja. Hoone
oli lihtne ja isegi kividest ehitatud
ahi paistis väliskül j es, seinast välja.
Maja ligidal oli kiviaed. Too pilt tun­dus
mulle tuttavana; isegi kodusena.
Küsisin: ,,Kust kohas too maja on
joonistatud?" "'
0. Lõvi vastas: „Too pilt on joo­nistatud
Hiiumaal."
Siis läksid mu silmad lahti. Minu
esimene preestriameti koht oli Hiiu­maal
ja seal ma nägin palju sarna­seid
väikseid maju. Ütlesin härra Lõ­vile:
:. ' ':
..Müüge see pilt. minule."
Ta vastas: „On asju mida ei saa
müüa."
Tema. vastus oli tõde. Vanemale
kaas4rcffneristile lõpetan järelhüü-de
lausega mida 0. Lõvi on tarvita­nud
oma ajaloolises romaanis /.Kiri­ku
ehitajad":
„Sit tibi terra levis."
Asetame tema-hauale lilli ja roose.
Lilled on surnute varandus. Ärgem
murdkem neid. Ärgem puutugem
neid.
• • Ülempreester M. Ehvart
ne
ensionäridele
Raamatukogu-, käsitöö-, male- ja
' bridzhiring alustavad tegevust kol­mapäeval,
21. septembril.
•r Juhatus
Teri id tu
LIINÄTEATED
Erviei Jürgenson saari
Pastor Johan Teras mattis 27. au­gustil
Buffalos Ervin Georg Jürgen­soni,
kes suri 24. augustil oma ko­dus,
Kenmore, N.Y., 71 aasta vanu­selt.
Lahkunu puusärgi. juures ütlesid
Kes ise oma prillide eest peab
maksma,: sellele piisab tavaliselt
ühest paarist Kes need aga ühiskon­na
kulul saab, sellel peavad olema
ühed prillid lugemiseks, teised kal­gele
nägemiseks ja kolmandad kahe
eelmise otsimiseks kui need kadu­nud
on. .
Meelelahutuse muusikapalu reas­tatakse
nende populaarsuse järje­korras
ja erilist tähelepanu omista­takse
kümnele parimale nende hul­gast.
Kui üksluised oleksid metsa he­lid,
kui kuuleksime ainult kümne pa
rimini laulva linnu hääli. i •
Kui töökas on keegi oma suvepuh­kuse
ajal olnud, see nähtub sellest,
kui. ühtlaselt tema keha päevitunud
on. •: '
Heateo kordasaatmine on' nagu
lõhnaõli piserdamine. Seda pole või­malik
teistele osaks saada lasta ilma
et. osa sellest heategija enese peale
ei satuks.
Kindaišt, nägu pükstestki kõnel­dakse
paaridena. Vahe on ainult sel
les, et kindaid saab kaotada ka ühe
kaupa.
Dekolteed peetakse siis liiga süga
vaks, kui selle nägemine, mehed ölv
kama, naised sosistama ja imikud
lootusrikkalt kilkama paneb.
Nagu laplaste käekäik sõltub põt-
«11 • n • 11 • n • n • 11 • 11 • 11 H 111 n • ! : • n • n • M i n • ; i • r i a 11 • n o u n u • ; i D '.; o;; n:; n t s a 11 o n Q 11 B i! B n nit n w c n o u B u s 11 s n n i i B i: n; i o r » i i D :. D i; • : : B : i o ',1»• i ö i ' a i)
. Kümmekond päeva pärast noor-proua
Hella Ahtma sünnipäeva-
I peol käimist leidis pr. IVlari Ter-
| ' vassoo oma kummutilaekast täp-
I selt samasuguse shokoladikarbi,
ca » •
I nagu ta oli Hellale sünnipäevaks
| viinud. Siin pidi Reinu käsi jälle
mängus olema, mõtles Mari, sest
tema mehel oli kombeks teda
I aegajalt üllatada pisikingitüstega
sünni- =
sellisel veidral viisil, et
| kuhugi kappi või laekasse,
te vahele või laskudesse
tis. Tavaliselt olid need
ta need
kas riie-ara
pei-iga
mõ-ned
ehteasjakešed või osmeeti-katoõted
ja — tõsi küli — ka
maiustused, kuid mitte sellises
mahukas karbis.
Äkki sähvatas Marile, mõte —
ega see ometi karp olnud,
pidi pr. Ahtmale viima!
Ega ta ometi vale karpi
viinud! Erutatult; hakkas
mille ta
Heldus!
Hellale
ta mõ-
| lema käega, laegastes ringi koba-
| ma, kuid juba hakkas köögist
| kostma laste kõrgendatud hääli,
I millesse sekkus tuttav bais. Rein
I oli Õhtule jõudnud ja nüüd tuli
I minna näljaseid rahuldama,
s, Õhtu möödus ilma et Maril ava-
| nenuks võimalus oma | perest
J eralduda oma otsimise jätkami-
I seks ja nii viis ta oma mure ene-
| sega kaasa voodisse. Rein i i i juba
I ammu popsutamas oma õiglase
I und, kui Mari silmad ikka veel
1 tühjuses ekslesid. Mida enam ta
koladikarbi pähe Heliale
päevakingiks viinud. §
Mari, kui teoinimene, ei jäänud §
ootama, mijs saatus talle toob, §
vaid võttis algatuse oma kätte. Ta |
helistas Hellale. Tema tänule kü- §
lalislahkuse eest äsjase sürinipäe-1
ya puhul vastas Hella tänuga §
shokoladi eest, mis talle väga ole-§
vat maistnud. See seletus ei rahul-1
danud Marit: ..Nähtavasti on Hei- =
la minu l^arbi kellegi teise poolt |
toodud kingitusega ära vahetanud |
ja minu kink seisab endisel t ava 1
mata,' nagu«: viivitussütikuga |
pomm/mis iga silmapilk võib §
skandaaliks plahvatada", mõtles |
Mari, teadmata, et Hella, kui ta |
tahtnukski, poleks enam saanud |
pakki avada, sest ta oli Manle |
luisanud. Tegelikult oli ta selle |
puutumatult edasi kinkinud pr. 1
Vidrile selle juures kohvil käies. |
Peagi sai Mari oma silmaga näha, 1
et selline kingituste tsirkuleeriv 1
mine tema sõbrataridele sugugi |
võõras polnud. Pr. Ehrenbuschil
sünnipäeval tundis ta pereprouale I
toodud kinkide!hulgas ilma vähi- i
magi kahtluseta ära paki, mille ta |
ise oli pr. Hella Ahtmale kinkinud |
ja mis nüüd tema hirmsa südame- J
vaeva põhjuseks oli. Selle oli too-1
nudpr. Vidri; | I
See avastus pani Mari nagu I
kuumadele sütele istuma. Ta oli I
valmis jõuga vahele astuma pr. |
sellele mõtles, seda kindlamaks ta; Ehrenbuschi esimesele katsele sel-1
sai, et ta shokoladi asemel oli Hei- lest karbist shokoladi ringi pak-1
järelhüüdeid: tema kauaaegne sõber T.. T
Buffalo Pauluse koguduse kirjatoi- r a t c s l ' e s k i m o d ^ o m a i l u I J e s t e s t ' »"
metaja Richard Valdov, tema sõja-kaäslane
Arthur Bless ja Buffalo
eestlaste koondise nimel pr. Olga
Kotka.
Ervin G. Jürgenson õli sündinud
27. jaanuaril 1906. a. Kundas. Ta tõo­tas
kaubanduse alal Kodu-Eestis
Krenholmi tekstiil-tööstuses. Võitles
veltveeblina idarindel. Vahvuse eest
sai ta ehitud raudristiga.
Leinavad abikaasa, sugulased ja
sõbrad siin ja Kanadas ning õde ja
sugulased kodumaal.
Vaatamata sellele on ta võtnud
võimaluse piirides osa võitlejate te­gevusest
Kanadas. Ta ori. Toronto
Võitlejate Ühingu liige ja Võitlejate
Ühingute Liidu juhatuse liige. On toi­metanud
ajakirja „Sõdalane" ja võt­nud
osa võitlejate poolt korraldatud
üritustest.
Käesolevate ridade kirjutaja, olles
aspirandina Sõjakoolis, kohtas jä sai
tuttavaks mereväe kadett Peeter Bir
kenthaliga 52 aastat tagasi Valges
Majas, mis oli aspirantidele ja'mere-väekadettidele
> ühiseks elukohaks,
käib ta otsimas Joh. Pitka jälgi ja" pärast seda läksid meie teed lahku,
eluaset B. K.-s. Siis otsib ^ ja^juurdleb | kuid Kõrgema sõjakooli lõpetamise
•a J. Pitka viimaste päevade ümber! järele; teenistuskäik meil mõlemil oli
on ameeriklaste heaolu lahutamatult
seotud lehmadega, kuna ilma nende­ta
poleks ju kauboisid. Kauboideta
| lale viinud kimbu mitmesugust
I tühjatähja ja fotosid, mida ta oli
| hoidnud ühes täpselt samäsugu-
I ses shokoladikarbis. Piinlikkuse-
I ga .mõtles Mari, mis näo Hella
I teeb karbi sisu nähes.' Mis teda
= aga lausa meeleheitele viis, olid
| mõned fotod, mis ta Reinuga abi-
I ellumise eel oli oma albumitest
ega poleks jutte, filme ega TV kavu | välja rookinud. Mari ei jõudnud
nendest jä seega puuduks hulgal ini- | nüüd |cülalt ära sajatada seda ru-mestel
töö ja sissetulek. Ja lõpuks
ilma kauboi-legendideta kaotaks ena­mik
ameeriklastest oma elu mõtte.
Sageli on viimane sõna naiste riie-]
tuses see, mida tavalises keeles ni-|
meta takse ohkeks-..
Noppinud PEPESTM JÄÄN
:kodumaa langemisel: mis sai vanast
admiralist ja kuhu ta kadus?
Kuid Joasalu ei otsi aiiiutt inimest
kistes. Ta otsib seda'ka iseendas, kui
la läheneb teistele küsimustega elu
eesmärkidest ja saatusest pärast sur­ma.
„Milleks olnud see ruttamine ja
mis on kõige selle eesmärk-ja tule­mus?"
Andres Joasalu tugevaimaks
küljeks on otsustavus asjadeks, mil­lede,
juurde ta kohe asub. Kui tal on
küsimus hingel, võtab . ta ühenduse
"kas ministri või töölisega, ikka vaja­duse
järgi. Selle tugevlise nivellee­rivaks,
on iseloomu rahutus, mis ei
jäta teda kauaks asjade juurde, mis
teda ei rahulda..
Sellest otsustusvõimest ja iseloo­mu
rahutusest tulebki otsida; tema
•elu 70 aasta bilanssi. See tohiks olla
vähemalt sama, mis on neil, kellel
' on püsivust olnud paiga! olla.-Sellele
pilanssile lisame aga veel saadud ko­gemuste
mitmekesiduse ja otsinguile
järgnenud vaimsed leiud, mis paigal-
: püsijatel sageli saamata jäävad.
Teine kord viis ta nende ridade
kirjutaja' Vancouverist välja, kusa­gile
mere, saarte- ja mägede vahe­maale,
kust siis seadsime sammud
500 jalga ülespoole. „Siia ehitan öma-i
e vanadekodu,, kus siis elulõpu vee­dan",
ütles Joasalu. Pärast seda on
Joasalu veel ehitanud maju. Meie ei
• tea tänaseni, kas Joasalu Siinset
Beach 69 asub tolle mäe. küljel või
m ta vahepeal, siiski meelt muut­nud?-
•.' •
.Teame aga ühte, et i a . pärast. 70.
eluaastat jätkub juubilaril lõputult
;ahuttist ja ideedeküllust, mis ei la-
. segi tal üheski „vanadeködus". pai-
,gal istuda. Nii võibki Joasalule ka
: pärast 70; eluaastat soovida üha uusi'
otsinguid ja uusi leide.'
Ja kui peakski saabuma ajad, kus
:. juubilari vaimne süütesageduš har-veneb,
eks siis ole aega puhata ja te-
..: ha vaimumatke Mulgimaalt „Muna-eksporti",
Stokholmist Vancouveri
ja Vancouverist New Yorki Vast siis
väga ühtlane. Elutee viis meid tihe­dalt
kokku Torontos, kuhu on peatu­ma
jäänud paljud eesti sõdalastest.
Sinule, kallis Peeter, soovivad õn­ne,
selle ümarguse aastapäeva puhul
sõdalased maalt ja merelt ning hulk
sõpru ja tuttavaid. Toogu Sinule eel­olevad
aastad palju päikest ja rahu­likku,
elu.
'; .: '.-. August Nõmmiku
Cristofer Columbus jäi vähetuntud
isikuks kogu oma eluaja. Temast ei
valmistatud ühtegi portreed. Kõik
maalid, mis hiljem on tehtud on pu­has
fantaasia. Oma avastusretkele
minnes ta ei teadnud kuhu ta välja
jõuab, kohale-jõudes ta ei teadnud
kus ta on fa tagasitulles ta ei tead­nud
kus ta oli käinud;
Inglaste arvates inimese teadmised
ci ole talletatud ajus: vaid südames;
Seepärast öeldakse veel praegu „to
learn something by heart".
Ilus naine on kalliskivi; tark nai­ne
on varandus.
Hea naine on see, kes näeb oma
mehe läbi ja naudib seda vaadet.
Õnn on see, kui pojapoeg ütleb, et
ta armastab sind rohkem kui oma
koera.
Edu ei tule mõõta selle järele mi­da
keegi on saavutanud, vaid selle
järele milliste raskustega tuli võidel­da,
et edu saavutada.
arstilt ab-
Ta tohib
päeva' pä-
Härra Paabulind
soiuutse alkoholikeelu,
juua ainult piima,
rast ohkab Paabulind
„Nüüd on mul klaar;, miks imikud 11
nii sageli nutavad."
Teade ühes /svheitsi'lehes:.
..Laupäeval kell 5 pärast lõunat
referaat koguduse majas teemal
„Surma mõistatus. Krfs; asuvad meie
omaksed pärast surma?"'.— Soodne
bussiühendus." .
Jaamaülema poeg ttrleri esimeselt
koolipäevalt koju. \
„Noh, kuidas koolis oli ka?" pärib
isa.;'
..Lausa sohk ja pettus. Ukse peal
silt „I klass" ja sees puupingid."
I malat sentimentaalsust, mis teda
| oli keelanud neid pilte hävita-mäst.
Neis tema ja Hella tulevase1
abikaasa noorusliku sõpruse äj^st
| pärinevais fotodes. polnud ju mi-
| dagi, mis päevavalgust kartnufo,.
| välja arvatud vast ehk see veidi
| vulgaarsevõitu välja kukkunud'
| polaroid, kus ta ühel fraternity
I peol Herberti põlvel istudes oli
I Marifyn Monroed järele alivinud.
| Herbert, kes sel fotol nii kphma-
| kas. ja abitu välja nägi, oli viha-
| nud seda pilti, kuid selle oli Mari
I ometi nagu tema õrritamiseks tol
| \ ajal alles jätnud. Kõik, kellele
= Mari ja Herbert lähemalt kütta-:
I vad olid .teadsid, et nendel kellegi
| ees silmi maha lüüa tarvis polnud'
ja sellest peale, kui Mari ellu as­tus
Rein, polnud tema jaoks enam
\ teisi mehi siin maailmas. |
\ Ainult mõte sellele, kuidas Hella
I need fotod kinkepakist leiat>> täi-
| tis Mari südame talumatu ängiš-
I tusega. Ta teadis,, et Herbert oli
fNomä eksemplarid juba amniu liä-
| yitanud — seda oli! Herbert ise
I kinnitanud. Hella, kelle Herbert
| oli alles hiljuti noore noorikuna
I Rootsist kaasa toonud, oli alles
I esimesi tutvusi siinses seltskon-
„Mida teeb sü tütre kavaler?" kü­sib
üks tõüsikuproua teiselt.
„Ta mängib orkestris metsasarve.'.'
„See on aga tore.; Siis • on ta alati
värske õhu käes.",'
| nas soetamas ja "ebasündsamat
I vahendit tema mehe ja Mari noo-
I rusaegsete suhete paljastamiseks,
| kui rieed pildid, oleks vaevalt. kee­l
g i osanud leida, j;
| Järgmisel hommikul kohe kui
I Rein oli tööle läinud, asus Mari
1" oma kappe ja kummuteid pahu­pidi
pöörama hellas lootuses siis- puha
kuma hakata. Ta peas keerlesid |
meeleheitlikud mõtted. Kui varas- f
taks lihtsalt karbi ära. Või liik-1
kaks selle nagu kogemata põran-1
däle ja astuks jalaga peale, va-1
bandaks siis, krahmaks kärbi ja J
lubaks uue asemele tuua. |
Kõik jäi muidugi ebareaalseks |
fantaasiaks, kuid juba järgmisel 1
hommikul kutsus ta pr. Ehren-1
buschi koos mõne teise daamiga J
oma juurde kohvile õrnas lootu-1.
ses, et ehk suvatseb ka pr. Ehren-1
busch,, harrastada seda pakkide |
edasikinkimise sporti ja selleks |
just tema poolt ringvoolu lastud |
paki valib. Et see idee sama reaal-1
ne oli kui loteriimiljoni võitmine |
ilma loteriipiletita, see selgus Ma-1
riie kohe, kui alati-sharmikas pr. |
Ehrenbusch i talle kolm imekau- '•?
' CD
•nist roosi oma aiast kaasa. tõi. 1
Õnn oma ringiekslevat karpi ta-1
gasi saada näis naeratavat Marile, =
kui kiriku kohviõhtul pr. Hargve- J
re poolt annetatud shokoladikarp I
enampakkumisel müügile tuli. Pa-1
kendi järele otsustades polnud |
; Maril vähimatki kahtlust, et see J
tema pudipadi karp oli, mille pr. 1
Hargvere ilmselt pr. Ehrenbus-1
chilt saanud oli. Ja nii juhtuski, et 1
pr. Mari.Tervassoo heldus sel õh-1
tui publiku heatahtliku tähelepa-1
nu osaliseks sai, kui ta karbi liin- f
na oksjonil nii kõrgeks ajas, et |
kiriku kassa, selle arvel 42 dollari 1
ja 75 sendi võrra rikastus. |
Mari võidurõõm õli äga lühike. §
Kodus pakki avades särasid talle | .
sealt vastu isuäratavad shokoladi-1
maiuspalad. Nii polnud see siiski I
tema karp — ta pii eksinud. Ras-1
ke murekoorem langes tagasi Ma- f
ri õlgadele. Ja paraku pidi ta seda §
. kandma kuni tagasitulekuni suve-1
puhkuselt, mil tä oma sügismant- |
. • lit välja rebides riidekaitse kotist, J
selle soppi ärapeidetud karbis f
oma kaua tagaotsitud pudipadi J
karbi ära tundis — pildid sees ja 1
i( Laup., 10. sept.-—30. sept. Maie
Landra tushijooniste näitus Fair-view
Raamatukogu ruumes, 35 Fair-view
Mall Dr.
Reedel, 16. sept. tutvumisõhtu
Tartu CollegeTs algusega kl. 8 õ.
£ Laup., 17. sept. Balti kergejõustiku
võistlused algusega kl. 11 h. North-view
Heights S.S. staadionil, 550
Finch Ave. W. .:
j( Laup., 24; sept. lennuväepoiste lab-rakas
algusega kl. 7 õ. Eesti Majas,
IALTITÄN'
ki ehk oma pudipadi karpi leida.
Kuid mida enam ta soris, seda
kindlamaks kujunes temas Veen­dumus,
et tä selle oli tõesti sho-
Selle üleliigse shokoladikarbi,!
: mille Mari kummuti' laekast oli I
, leidnud, oli sinna sokutanud siiski i
vsee vana võrukael,.Rein.
Avamine 19. septembril 958 Ave.
Teeme uusi-ja parandame vanu, ša-)
muti suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
Kursused: Ballett, moodne tants, võimlemine, rahvatants
täiskasvanutele, regivärsid ja muu eesti muu-sika.
.•; . . '/.''•.'••.'•)
Klasse algajatele, edasijõudnutele, poistele,
tüdrukutele, meestele ja naistele.
Klasse päris algajatele täiskasvanutele.
Kõik klassid klaveri või muu pillide saatel
Registreerimine 10. sept. kell 2.30—4.30 p.l.
Stuudio asub Eesti Maja väikeses saalis.
Külastage meid kohvi tassi juures.
Informatsiooniks helistada teL 222-4395 -
igtiiiiiiigtiiuiii3iiDi]gi)aiiDiiitii!]ii!iiiiiiiBii'iiiiii&iii)i!>}iiiiDi^
INGA^PIA KORJUS A.R.C.T.
1ÄVER8 JÄ TEOORIA TUNNII
ETTEVALMIST
asssssssfOBX statmsttiajsa
ronime ka tolle . nägemata,
mäe otsa ja otsime ülesse selle seed­rilõhestamise
masina, mis tookord
vaatamata jäi. ;
Otsingute ja leidude olemasolles ei
saagi tekkida eluperioodi, mida ni­metatakse
vanaduseks. Palju õnne,
et see nii oleks, armas kaasrändajä.'
Saunaehitajaile on alanud väljamüük»
Iga suurustega elektriahjude hinna saab teada
634 Pape Ave. Toronto. Järelpärimine tel. 463-5375
Andke see teada ka oma sõ]
INE KOMSERVATOORIÜMI
EksAMITEKS. ./
Õppestuudio: 60 Athlone Rd, (0'Gonnor—Greenwood),
tel. 425-0742 ja 423-8195
Pakid Balti riikidesse |a Venemaale
Meie saadame riide- ja jalanõudepakke kuni 19% naela
netto. Kõik on täielikult kindlustatud. Suur valik kaupu
meie äris.
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast—reedeni k\. 9 ham—kl. 7 õhtul.
Laupäeval kl. 9 hom.—kl. 5 p.l. KESKNÄDALATEL suletud.
BALTIC EXPORTING COi
482 Roncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. 531.3098
maana