1977-10-14-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Meie Elu" nr. 41 (1444) 1977 „Meie Elu" nr. 41 (1444) 1977 REEDEL, -~.FRIDAY,.OGTOBER 14 npöunci, /äga'sobivad/ ' intressi' rress .sellel. • lastakse lõi hoiate kuni bond kasvab: |ov. väärtus $158.78 - $171.77 |5 $185.8 $200,97 '., • •'<' '' ;•( .'• • laab' osta •" igš Plaifi lärve on või ": saadaval V) suuruses.. ings Bon ds ' I; ar -Tn te rest- Interest - id ori nüüd '• ii $15,000 , :. on. : favutada oma on teile •.'.'• lastane . |o tsent' umiseni. ii Roaus. s.ei / / ? ; a n i . : > i i s nae- |i'.;!'*.'.IILI•!"•• .-. ae ümbrUr.- "asuep — a l p i m i n e , • ' • ' l j • • • v " - a i • - . ; -'.ontakii•• 1 ;.-VK '\ -•• ep^.sieg^, ad .har-/:.':a ' pYlama -Yeid;. iper a i a ; e o i ; - - I • kfaai.a- va .;v auucc,:;:-: pra<^p.'.0; Puhm, la K a K •. Pa!w-li- aia;,; . :. ,. Olsib- • • i s i i ; - ;a..p '-'tiis'U .aaa pühamat: :;';>. 'pii., -kpi- :.;,ivir.ka- ;:.:2n Oki p-^e- . r;j'--;;.-'.',KqcliV' : b i p ! \ \ W ' T. 'Xõai- >amu:a ;.' .,• aiüua! . 'uhaaaL' ei. o. p,i- '.•'M.!b •"• Ya./vaaeeMer aur mnia- Maüiv a\et 2(1. p;l'. F:a. a a a w k i r i - l»nli/;iev.;>:.;vii.:.K-;. Y-aa-a p ••:lv!veniii-/ • 'pna/p. O, Palin;. pV'H>; '.. .a_.;;:s'i usie ••a • ; -•- • n-!u> • a su ; - ' •s-j_.-.-, . iukiUv_'.s • •~{ A'-'<~asiada- :evin'- p. - -,::a ./, t£c.st i. äp^u-.p\•••'):.! 11c pii- ,'a ^pa a< konnale., .dii, .p^ar-ajrolitih, i^.kopa.a. ,^siiased: |ma. ira; ie h-.a ipci 'maha 183-6308 1294944 Arved Viirlaiu ^Ristideta Hauad' ..ii ee: Sügishooaeg on alanud oma rohkearvuliste seltskondlike ürituste ja eesti kultuurielu kõrgpunktidega. Teat-risõpru huvitab, mida võib oodata algaval sesoonil neilt eesti teatrilavasta j ailt, kes on esmajoones huvitatud* eesti teatri ja näitekirjanduse väärtusliku traditsiooni jätkamisest. Selle küsimusega pöördus „Meie Elu" eesti tuntuimate teatritegelaste poole. Gallil, Visnapuu, K. Rumor-Ast ja Artur Ädson surnud, Under, Kivikas ja Mälk jõudnud puhkeikka, võibolla samuti E. Mänd-Kalmus, Pedro Krusten, Ä. Thoen, S. Ekbaum, I. Talve ja V. Uibopuu juba kauemat aega vaikinud ja nüüd meie juurest palju omaks võtnud, mitte aga nende huvi varsti haruldasteks muutuvate suurkirjanike teoste vasiu! Ometi peaks olema saabunud aeg, kus veel elavate kirjas ja majanduslikult küllalt jõukal järjel vanem generatsioon tõendab noorematele oma •«KIUSATUS"" . . \ . . . . • • . . . .. •Liidia Vohu on s.ekud pingutavate ettevalmistustega, lavastades Lembit Kooritsa uhiuut komöödiat ^Kiusatus". See vaimukas tänapäeva komöödia eestlaste elust New Yorgi . «taustal näeb esmakordset rambival-a -j? • - , • gust noveitbri lõpupoolel, arvatavasti Moriarch Parki' keskkooli aulas. Temaatika on elulähedane käsitades • moodsa' abielu keerdsõlmi ja kiusa- , tusi. Tegelaste koosseisu kuulub 4 naist ja 2 meest :Erika Veskimets, Leidal: Järvi,i Etlna Libe, Rita Sui, Ernst Vähi ja. Jaan Lents. Lydia Vohu armastab lavastaja osa, kuigi ta õlgadel lasub pingutav kohustus kutsetöö kõrval.' Lavastamise tehniline külg on pingutav, kuid . selle kunstiline külg ori nauding; samuti armastab: ta noortega' töötada. ..Noorte jõudude pealekasv on rõõmustav nähe.. Paljud neist on tegevad milmepinnastel "huvi- ja kutsealadel,' ning kuna teatritöö nõuab - pikki harjutusi ja sageli igavaid detailidesse süvenemisi, ei jätku neil vahel aesa eaa kannatlikkust. Vaid .aeg annab püsivuse tagajärgi..' ; ,,MEES, KELLE KÄES ' TRUMBID" . Valve ja Rein Andre on pingelises töös' harjutuste, proovide ja ettevalmistustega, eelseisvaks teatri-hoo- . ajaks. Bsm,ajärjekorras. kuulub plaa- ' pide' sekka. kahe näidendi lavaküp-seks viimistlemine. Neist korratakse • möödununi aprillis lavastatud Hugo Raudsepa- populaarset komöödiat „Mees, kelile käes on trumbid". See esitatakse 10. detsembril, „A.laddin" teatri intiimses, saalis, 2637 Yonge St., paarisaja: inimese mahutavusega,' i jundus on Arthur Mihkelsoo kätes. Tegelaste arv ori võrdselt jaotatud vilunud' näitlejate ja noorte, vahel. Esimeste alla kuuluvad Valve ja Rein Andre ning Ernst Vähi, noori talente esindavad aga Rita Sui, Tiiu Kask ja Harry Mürk. 'New Canadian Theatre rahvusvahelise festivaali raames tuuakse Rein Andre lavastusel publiku ette ingliskeelne näidend „I remember mama". Selles esinevad lavajõud mitmetest rahvusgruppidest, kusjuures eestlastest löövad kaasa Tamara Norheim tütarde Leena ja Tiinaga, Alar Aeci-ma, Valli Sõrmulis ja lavastaja Rein Andre. See John Van DrutenT lavateos põhineb Kathryn Forbes'i raamatul „Mama's bank account". ja näeb rambivalgust 6. novembril St. Lawrence'i teatris.: Valve Andre ei esinepeelpool-riime-tatud näidendis, sellevastu seisab tal aga ees austav ettepanek esineda 17. oktoobril kuninganna Eližabeth- 'ile. Ottawas korraldatakse kuninganna külaskäigu puhul erakordne rahvusvahelise värvinguga muusika-, tantsu- ja luulepõimik. Esinejale hulka, kuuluvad rahvusgruppide esindajad üle Kanada, kusjuures Valve Andre kannab ette osasid, ühe Kanada: indiaani päritoluga luuletaja sünkroniseeritud poeemist, . mille tekst on tõlgitud mitmeisse erikeeltesse. Peale indiaani, jaapani, juudi ja . prantsuse rahvatantsu-gruppide esinevad eesti eliitvõimlejad'põimi-kus^ mis. hõlmab ajalooliselt Kanada asustamist erinevate rahvuste poolt idarannikust läänerannikuni, kusjuures neid ühendava raudtee rajamist ka Karl Ristikivi ära läinud — need) rahvuslikku kohustust ning kultuuri-on kaotused, mille all löövad vabise- huvi. Tõsi küll, meil on olemas paar-ma ka iga suurrahva Tcultuurihoone kolm pisifondi, neist üks koguni Vis-müürid. Meie hooneke on väike ja napuu-nimeline, aga need fondid ei nõrk, meie juures on kaotused veel viljele ühelgi viisil kirjanike ja uu- ^KIHLUS".; •,''.'.•.:-. • Eesti Rahvusteater Kanadas vii; mistleb Arvo Mägi näidendit ^Kihlus" Riina Reiniku lavastusel. See eestikeelne: lavastus esitatakse multikultuurses teatri-festivali raamides 12. novembril St. Lawrence Centre Town Häiris. , Riina Reinik ja Rudolf Lipp teevad ettevalmistusi 1978. aastaks, mis ön kuulutatud H. A. Tammsaare juubeliaastaks. Veebruaris lavastavad nad ..Põrgupõhja uue vanapagana", mille juures teatriõhtu;raamides on eri-et-tekanne Tammsaare kirjanduslikust tegevusest. Varakevadel toimub teätrimatk läänerannikule — Van-couver,. Portland, San Francisco ja Los Angeles, kuhu külakostiks viiakse nii ..Kihlus" kui „Põrgupõhja uus vanapagan"; Nii .Riina .Reinik kui. Rudolf Lipp rõhutavad oma optimismi näitlejate järelkasvu suhtes. Meie rahvusteatri edasi areng kui tuuri relva na on ülimalt oluline. Eesti publikule on kahtlematult huvipakkuv Rudolf Lipu. näitlejakarjääri mitmekülgsus,, nimelt esineb ta suurema karakterosaga televisioonifilmi s, ,Ne w Aven gers" miil c l i Imimi-ne hiljuti Torontos lõpule viidi'peategelase ; Patrick •• MacNee ja teiste osavõtul. Kogemustega näitlejale pakuvad, karakterosad,uusi dimensioone, meile aga. jääb vaid huviga oodata novembrikuul televisioonis ilmuvat põnevusfilmi, . Kokkuvõttes võib nenticla, et algav teatrihooaeg tõotab kujuneda uudiseid j a huvipakkuvaks. Jääb iile veel soovida, et koos eesti teatri elu jõulise arenguga kogu meie rahvusgrupp sellega kaasaskäiks ja.eestikeelset sümboliseerib „raudtee: balett" huvi- pteatril.oomingüt hindaks. Lavastajaks' on Rein Andrer lavaku-j tava muusika saatel. •lt- Ees seisab jälle kultuurilise ja vade ja ÜEP 72 ja teised näitused, .10 seltskondliku tegevuse hooaeg oma püüdluste ja 'üritustega. Allpool olgu vaadeldud kujutava kunsti ala Torontos, j . Torontos on kunstnike arv üha hõrenemas. Aastad on manalasse viinud kuus loovat jõudu, kes pagulaspäevil kaasas olnud nii loovkunsti - viljelemisel, esitamisel ja propageerimisel. On olnud kä väi jaspoole siirdujaid Rootsi, USA-sse ja mujale Ka-na. das-. Noori kunstiõppijaid ja lõpetajaid on olnud õige mitmeid, need i-rsuhüd. aga elukutset andva rakenduskunstile .—; kommertsiaal-, reklaami- >fd. dekoratsiooni alale. Teadaolevalt on vaid koini/kes pidevalt püsi-; • -nud looniirigus. Hõrenemine on veel ..'eeraalejäänutega.. Mõtlen siinjuures caskäit Lembit.Randa ja Alfred -Sva-nn, kel olnud lisada ^nõndagi isikupärast -meie kunstipärnassil. Looda-fae, et nad jälle parnassile ilmuvad - uute saavutistega. Käesoleval algaval hooajal on Torontost eemal üks meie intellektuaalsemaid kunstnikke Rutt Tulvihg, kes siirdus aastaks' Inglismaale. Tä viibis seal ka mullu Kanada kunsti;: esindajana Ülemaailmse Maistcaasta puhul. Seekord on tal Lavas ka ioomingulisel alal töötada. Edasi arhitekt Peeter Sepp, kes harras'anud ka maalikunsti oma isikupärases stiilis ja. seni rida aastaid ( mu ci Ontario Arts Council juures l arjStinõuniku|s, on sürdunud Otta-uassb riiklike ehituste kunstiliseks laoordinaatoriks (Design Intergra-tion), kus tema alla kuulub ka uute ehituste sisustamine kunstiteostega. Loodame, et uute laienenud ülesannete juures senine harrastus ei jää : unarusse. ;. p . , Püsiva järjekindlusega tegutseb juba veerandsada aastat Eesti Kunstni-kunsti- oksjonid, oma kümnenda tegevusaasta puhul välja antud sisukas ja kaunis künstialbum ja muud. Pikki aastaid on peetud üüriruume, kus toimunud ühiselt joonistamine ja arutlused. EKKT eesvedajaks on olnud Pallasest kahe diplomiga vanameister Eric Pehap ning hulk viimaseid aastaid pallaslane Behita Vomm. •'• Kunstiga tegelev teine organisatsioon, kolme aasta eest asutatud; /Eesti: Kunstide Keskus (EKKj ei baseeru loovatel .'jõududel. Selle liikmeiks võivad olla igaüks..See on vasina nieie organisatsioonide tavadele, loodud ülevalt allal kogu meie kui-tuurielu juhtida tahtva organisatsioonina. Tervitatud küll oiganisatsioönides juba viljeldava kultuuri toetajatena ja kaasaaitajaina, kuliuurisõpradena, miile ülesandega paralleelsust tekitada juba olevate aktiivsete orgidega ja nende töö jäljendamine. Viljastav see ei saaks olla, küll aga tegelaskonda lõhestav ja vastolusid tekitav. Muide on EKK tegevuse kontos loetletud ka tosina ümber korraldatud, kunstinäitusi. Teame neid vaid kontsertsaalide eesruumides, avalikkude raamatukogude lugemissaalides ja hallides ning mujal, mida näituste definatsiooni järgi ei saaks pidada kunstinäitusteks. Pole suudetud aga toime tulla ühegi tõelise näitusega. Miks ei võiks seesugune toimuda ühe eesti suure kunsti-üldnäi-tüsena koos Kunstnike Koondusega? Muus tegevuses EKK harrastab kõikvõimalikku, nagu filmi, fotöas-jandüst, balletti, tantsu, etnograafiat, isegi Karavani, asutatud noorte orkester c ja viimati organiseeritud noortest teatri grupp muukeelsele la- Ilmar Rääma!1 4ÄLESTUSED r. : Hind S12.00 ' : ,: Postiga' tellides lisada saatekulu 75p. .'. 'Müügil,,,MEIE ELU" talituses,' . tuntavamad. Eriti sellise vaimse looja puhul, nagu Karl Ristikivi, keda võime asetada vabalt A H . Tammsaare kõrvale. Ei taha hakata siinkohal arutama Ristikivi loomingu mitmepalgelisust. Võib-olla sobiks peatuda selle juures siis, kui toimub Ristikivi mälestus-aktus Stokholmis. Katsed saada andmeid selle kohta, mida loomingulisel alal jäi tast valmina või poolvalmina järele, ei andnud kuni septembrikuu kolmanda veerandini mingeid tulemusi. Kuna Rl, leiti oma korterist surnult, siis lukustati ruum uurimise kestuseks, võtmed on politsei kaes ning jäävad sinna seniks, kuni kohus on vaadanud läbi pärandusasjad ja kinnitanud. Saabunud andmetel jäi temast üldine testament ning Rootsis on kavas anda R. loomingust välja veel üks raamat. Mis moodustab selle mälestusteose sisu, ei ole veel selgunud. Ainult vähesed —- ühelt poolt tema seltsivennad-õed Veljes-tosp teiselt poolt „Tulimulla" lugejaskond — on tuttavad paari teise Karl Ristikivi Toomingu palgega — tema artiklitega, esseedega; ja kriitik kaga. Tahaksime küll loota, et nende paremik koondataks raamatusse, kuni nad on veel kergemini kogutavad. ' Küsida tahaks aga ka, kas sellega kõik piirdubki?' Kas eestlaskond ülejäänud vaba maailma osades jääb vaikides vaatama seda piskut, mida Rootsis suudetakse anda suurvaimu mälestuseks, et lasta siis Unustusel tulla ja kõik katta? Senised teated ei ole rõõmustavad: korraldame ikka pidevamalt ja järjekindlamalt meele-lahutus- reise ümber maailma ja „Pü-hale maa(le" ning pooljtroopilSste^ saartele, nõudmine K. Ristikivi loo-mingu järele ei ole seni näidanud suurenemist! Jah, ega juhtunud sellist valgusime! Gailiti ega Visnapuu, Ast-Rumori ega Adsoni puhul. Eestlane on läänes asukohamaa elanikelt 958 Broadview Ave. Room #207 (teisel loorral)' Toronto, Önt. M4K 2R6 üks isik võib palju teha ja korda saata. Nõustume sellega. Kui aga samas seletuses vihjatakse dr. Oskar:Kai disloomingu juurdekasvu, vaid moodustavad pigem tasku- või jootraha-allkiad nendele, kelle juba kirjastatud teostest mõni juhtub zhürii liikmeile meeldivat. Me vajame rohkem, vajage sellist fondi, nagu Ristikivi ise lühemat aega üht juhtis. Tõsi küll, selle fondi poolt korraldatud üksainus võistlus noortele ei andnud loodetud tulemusi, kuid see ei peaks kedagi kohutama. Meenutatagu ainult toonaseid „Looduse" romaani võistlusi terviklikus Eestis, millistest üsna arvukas hulk kas ei andnud üldse ühtki auhinnatööd või piirdus 3-nda auhinnaga. Mis täna ei laeku, võib laekuda järgmisel aastal. Vajame Karl Ristikivi-nimelist võistlus-fondi, eriti lühemate zhanrite ja essee jaoks; Kogu vaba eestlaskond peab võtma selle loomise omale üles-andeks. -:' Küsimuse raskuspunkt seisab algatajas. Veljesto, kuhu Ristikivi kuulus, seda kindlasti teha ei julge. Ro-talia õppetund sellise võistlusega juba ise on jahütajaks. Eestlase iseloomu kõige negatiivsematest joontest on paisutanud ennast paguluses paa-bulinnu- suliseks eriti kadeduse uss. Rotalia kirjandusvõistlust tituleeriti otsemaid „Rotalia asjaks" — ja hea mõtte abi ning toetus jäi eemale! Ei ole enam aastaid ilmunud ka EÜS-i album — küllap samal põhjusel! Ning. kui Veljesto algataks midagi suuremat seoses oma vilistlase ja viimase esimehega vabas Eestis, siis —- siis loetaks seda ;,Veljesto asjaks" ning ongi lõpp! Kuid meil ei ole puudust kultuurilistest organisatsioonidest ja arenenud vaimuga energilistest „erapoole-tuist". Kes haaraks neist juhtija-alga-taja- selgitaja ohjad ning saaks selleks künniloomaks, kes paneks vankri veerema? Koorem on raske ja tee vilets, aga algatus kuuluks meie rah vuslike suursammude hulka ega jä taks algatajat unustusse. Hiljuti; ilmus Soomes Arved Viir- p liu -..Ristideta, hauad" soome keelde iõigiiuna kolmanda 'trükina Hämeen- ' innas Arvi A. Karisto OY;väljaande-' na. Sama teos. .ilmus. sama. kirjastu- ' sel esimest korda 1969. aasiah • . • .Ei juhtu just mitte väga sagedasti, et eesti autorite teoseid ilmub võõrkeeltes, veel vähem (õieti allakiriiua- . j ai pole teada); et töö. ilmub voõrkep- 1 es koguni teise trükiha.Siinjuures võiks niärkida. et Kodu-E'es:i autorite tööd, mida Soomes ihnunud õipe hulk, ci ole leidnud lugejale poolt Põhjalas kuigi suurt tähelepanu ja ühe trüki läbimüügiga on raskusi.'., -'. „Ristittömät haudat" ilmus seekord Teise Maailmasõja suurromaanide sarjas, millesse kuulub kaheksa teost erinevatelt rahvastelt. Viir-laiu teos on kirjastuse romaanisarja paigutatud sümboolselt vene ja saksa autorite vahele. - Tõlke kohta mainib autor, et tema töödest tõlgituna mitmesse võõrkeelde, peab ta senistest parimaks soomekeelsel. Selle, kui kä esimese trüki tõlke on teinud mag; Mariti Rc.u-hala, kes on soome nooremapõlve mehi, sünd; 1928. aastal, elukutselt kooliõpetaja ja Jyväskylä ülikoolist psühholoogia, pedagoogika, kõnekunsti, soome keele ja kirjanduse alal. Mitme eesli autori ilukirjandusL teoste kõrval on la suurt huvi timmid ka eesti kirjanduse, kultuuri ja poliitilise ,elu vastu. Tema tõlkes oi? ilmunud Herbert Salult „E'duard Vii-. den- histörialliset romaanil"-, Arvo Mägi ..Viron kirjallisuuden hisloria", Aleksander Warma ..Lähettiiääna Suomessa" ja leisi ning ta-on avaldanud artikleid ja arvustusi eesti kir- • jandusest Suomalaine Suomi, Nooni ' i t r , : v ; ; : ; , a : : v p;p; v . . : ; - - Arved. Viirlaiu ,.Ristideta hauad" ilmumine Soomes kolmanda trükina näitab teose menukust, kuid samal ajajt hõimuvellede mõistmist ja kaasaelamist meie tragi kale, mis on omane ja elav sealpool: lahte, a ' • R. A. Älilil Meeldiv ja võibolla senistest Eesti Kontsertbüroo' poolt korraldatud kontsertidest parimaid, toimus kolmapäeval, 5. oktoobril eestlastele napuu sõnadel) ja Ed. Oja hella mälestusliku „Me olime nagu lapsed" (Anna Haava sõnad). Kontserdi teises osas kuulsime jäl-luntud First Unitarian Church heaale Mozarüa ^- kaks aariat ocperist akustikaga saalis. Esines külalisena Saksamaalt tenor Maan PõFd, keda ,Don Giovanni" ning itaalia koolist G. ponizetti täiesti itaalialiku ..LElisir clamqre" ning G. Verdi „La Travraolt apiiviiaa mot.ie ai aa ta j a , a.' !. T õ n i s s o n . . ' „.Musi- \aiijej sisakiab- a linna Konservatooriumis, ja lõpetas; ooperi alalt P. Tchaikovski Lenski -911.hfiiiet::m'Lid-.Lenib'il. P.ihj-be.i Üetraoldi Muusikaakadeemia Saksa-1 aaria .„Eügen Oneginist", miile so-maal, on kpntsertlaulja, kes esinenud ; listi laulis eesti keeles, kuna kõik. le!- ja timtu(l kooride kontsertidel ja; sed esitati nende originaalkeeles. oratooriumide ettekannetel solistina i t^-., •: i 4 . ' , p '-, . '"''-' . • -.: -V (. , < . < •/ KÕIK ettekanded voeti teenitu t ning kontsertidega suurte orkestrite , . a . ,... t saa•t°e l, ule k, og: u Lv.a..a.n. e-Sa,k samaalp u. i :a *vastu tunnustava ia kiitva ap laus.i ga, T.. . , . pp. . -r . b valjaspooal hS^ph vei.,t si»s , - H1 To lliatn diis,- ji ,Nn solist km saatja saia hlh. Lisapa- x . ; . • J 1 " Iadena esitati hertzo?! osa Verd ke Koondis Torontos (EKKT) ja ees väle. Kõik head ja tervilaiavad alad. seisab XXII aastanäitus, 23.—30. ok- Kuid toobril. Tavaliselt need aastaüldnäi-tused varematel • aastatel toid esile viieteistkümne ja enamgi kunstnike Loomingut, seekordne toimub vaid kümne osavõtul, nendest veel pooled, kes seisid EKKT hälli juures. Osaliselt on siin märgata E. Kunstide Keskuse erisuunalist mõjir ning mitme liikme ja esineja üleminek. EKKT on antud oludes küllaltki auväärne minevik. Professionaalse organisatsioonina meie ühiskonnas on ta- üks püsivamaid, mitte üksi oma järjekindlale aastanäitustega, .vaid.kontosse kuuluvad veel E. Päe- Meie küllaltki hea ja jõuline Esto nia orkester ootab noori orkestrante, teatrid kurdavad, et nende avastatud talendid j kes saanud lavapraktika, juhitakse mujale ja meie teatrid seisavad raskuste ees etendusi lavale tuua..'' p; Kõik need ja veel paljud küsimused, koos Kunstimuuseumiga, on eesti ühiskonna üldküsimused ja olulised. Meed peavad olema orgaanilises ühenduses organisatsioonide ja kogu Prantsusmaal ning mujal, ulatudes i -^SÄ-** '•'+«" i , '. T~ . f j ~ . . * „ • j golettost", Leoneavallo „La Matt na- Louna- ja. Pohja-Ameerikasse. Ta on-j i a < ( Tammeveski ")k: ' professoriks ..Hochschule für Musjk! '< . ' ./ " .? a m t l - . rr t u c «v '•" • A 0 1 S • Ja-Menkanto•„Paike paistab", in Hamburg . Samuti on ta esmenud . raadioprogrammides ja temalt on Kontserdi ,kava oli koostatud hu- 'sisselajLtldud: heliplaate..•' j vilavana ja laia skaalalisena, mh — , '••'••;.>'-;*-\* • ' . ^ ! meisterlikus esituses läbi viidi. Naan • Solist algas W. A, Mozarti Coricert-1 P õ l d e s 5 t a s e n n a s t h a r u k o v ( } , e v o i m e . Aria'ga t;Per pieta non ricercate", See | | e g a k o n t s e r t l a u l j a n a > ulatuslik aaria ettekanne, kuigi saa-; lisolijail vähem kuuldud või üldse j Saal oli küll väljamüüdud, kuid mittekuuldud, saavutas kohe hea puudus peagu täielikult meie noore- . . _ , , kontakti kuulajatega ja loimuusika-nstihoone jne. hnne noinuoa _.a • _ -. , ... . . .J i J „ . v, .. hse õhkkonna, mis Janis kogu järgmisegi mitte Eesti Maja tao- ... -c V % .neva programmi esituse. Esitus oh mad põlvkonnad. laseie"' mainides:; ...Meie endi minevi- j '•klaveril; saatis Stella Kerson. Naan kust Eestis teame, kuidas ker^ teise vaatuse alguse, ning vene posantiie Eesti Rahva; Miit-.seiim ai-nult drf Oskar Kallase vanavafa kogumise aktsioonist üliõpilaste kaasabil." Märgiksime siinkohal aga üht. Oskar Kallas oli isiksus, tollal doktori kraadiga Helsingi ülikoolist folkloori' ja rahvateaduse alalt kui ka põhjaliku teadmistega Soome- muuseumidest. Lisaks oli Eestis juba tol-lai teostunud kultuuriline renessanss, rahvuslike nimedega dr. Jakob Hurt, Villem Rpiman, Kristjan Raud. ja paljud teised, kellele lisaks mainik-sime& yeel prof. JohahKölerit Peterburist. Ja Kallase ümber oli kogu ühiskond ja organisatsioonid. Ta oli nende keskel. Veel paralleele tõmmates, said Ö; Kallase jt. kogutud suured kogud omale alles Eesti omariikluse ajal lossid — Raadi loss, Tallinna Kunst midagi list, miile poolest oleme siin. rikkamad. Siin otsitakse „lossi" ,.esinduslikkus rajoonis"-, mille ••.linnavalitsus' peaksveel meie jaoks looma üniber-tsoonimisel. Mingeid muuseuini ko-gusidki veel ei ole ning pole näha neid määratumal hulgal tulemas. Kas" ei ole siis õigem: Enne sisu ja siis alles vastav ja sobiv fassaad! Kes on rneil siin dr. Oskar Kallas või keda E K K temaga kõrvutab? teda ei ole. On aga ühiskond ja organisatsioonid. Vaja vaid neid kõiki siduda koostöös ning mitte eristmna-del ja lõhestamisel. Kõige peal t ise endid määranud muuseumi direktor, kunsti kuraator ja teised asjamehed peaksid tulema alla eesti ühiskonna ja organisatsioonide juurde, nii nagu seda oli dr. Oskar Kallas. Tõsine soov oleks, et eeloleval kul-tuuritegevuse hooajal täituks, et is ESTO- '76-el Baltimore'is toimunud seltskondlike..kokkutulekute' raames tulid seal kokku ka J. Westholmi gümnaasiumi.' endised õpilased, et elustada;mälestusi kooliajast ja sIive n dada koolivencl 1 i kke sõprusside-meid. Seller, kokkutulekul leili, et omavahelist kontaktipidamist tuleks laiendada ja selleks välja anda sidet •pidav bülletään.; Aasia hiljem on see mõte saanud teoks. Su ve l i l m u s To ro n t os mocdais-t a t ud Weslholml a s l e Koon di s e. \ ä ;ia-andel trükilud 16-leheküljeline ajak i r i ..Musi-valgei", missugusi "iirnc kandis; ka Wcsthoimi- "güjimaas.-iumi viinuine. õpilaste;, ajakiri.; ..Musi-val-sia!"' on 'toimetatud koos- Praaa-i^e. Lütseumi,. 'esindajatega,' ktu-ia kaks kooli hiljem .ühendati. Aj oad i rja. Kes' pusi mionruits;oom .1.-.: We>: piiiuuaasium! j a ."Prantsuse La rui laasu- IvMmi -aa))! uep-icie xai J. ipJTril - ;äa- R.Ä.; end istu õpilaste tegevuses kokkululekuist. Pikem kii Wcs'fholmi g"ümna-asitimi. lõnei ajalt Oskar Ehas te -1 väil i.ö(|b';'::e's.i].('r.iriTik\sl'tisi- koiPiCiusp aas'iais.i.. 1916—1.921; Väga .liuviia\p{>u ka: oaupeopiaid kodu maa i l . kiü^.-ile-vai -pa.sl-al saabunud pikem k i r i . SeJ-lps .;iu|usiatakse 'vvestholinlasta aa)k-kuiuiekusLa. kpoh: 70. aastapäeva ' pu-nui Jakob; Westholmi hauai,. maWM: on ka-lotod,, seal. toimunud, p ä r i : panekus; ja järgnenud koosviibimised. Käesoleval.;, aastal .tähistasid -\vesp hõimlased;ühtlasi ka oma koolidirektori 100-aasta sünnipäeva. iM^JillK-ühiskonnaga. l i l l i £5' 8\ kindel ja tundeküllane ning milles kunstnik esitas ennast oma meeldiva j hääle puhtuse ja ulatusega. Klaveril I saatis Stella Kerson j märgatavas j koostöös, kuigi koosharjutused võisid . olla piiratud ja lühiajalised. Ta- i väliselt see ulatuslik Mozarti • Gon- j cert-Aria esitatakse solisti poolt or-1 kestri saatel, nii nagu see originaal-j , , . . selt on maõ. el,d, ud, j.a k,.i rj.u t.a tpu d,. a on ,v a, a. danud, oma muuse.u mi, J laoks', { ori tekitanud arusaamatusi selle oma- Järgnevalt esitas solist F. Schu- niku ja North;Yorgi linnavalitsuse "berti viis ..Liederit". Schubert on see, j vahel. Nagu hommikuleht „The kellelt kunstlaul on saanud alguse. Globe and Mail" kirjutab, on eliitus- 1001 Põhja-Torontos Bayview ja Steeles tänavate lõuna-ida nurgal asuv elumaja, mida Eesti Kunstide Keskus f-ÜL 1 %$w . i Haprv Winton ostis hoone m.üöd •niicl aasta 320.000 eest ja p mai KUUS d r a s i reno dollari v e e r i n i iM :iani Liedereis on oma stiil, mis nõuab in-terpreteerijailt selle tundmist. Esita-fuist „Di.e Forelle", „Äh.die Laute" ja „Das Fischermändchen" on raadiosaadete kaudu ja üldse enam esita-ettevõtja Harry Winton saanud loa hoone lammutamiseks möödunud nädala teisipäeval, kuid järgmine päev oli linnavalitsus selle tagasi võtnud. ";. '.".•:• '-:. Ühes E K K seletuses märgitakse, et. misel tuntumad, kuna aga „Die Post" I jap.Der Atlas" olid mõneti imdispa-a Selles 17-ruumilises majas elas kir-lad. Kontserdi esimeses osas kuulsi-: janik Mazo- de- la Roche ajavahemi-tutakse ühise laua taha ja koordinee-! me veel nelja eesti heliloojat.: Art. j kus-1939—1945, Ostmisel Harry Win-ritakse töö ja; ülesanded vastavalt .Kapi; üldtimtud /.Metsateel", mille j t o n i ö ü andnud nõusoleku, et hoonet meie oludele, vajadusteley organilišes ! tõlgendus tõi esile ehtsa Kapi. Noö-pei lammutatai vähemalt 20 aasta jook-ühenduses organisatsioonide ja ühis- -rematelt'- kuulsime Tuudor^Vettiku j sul. Omanik aga väidab, et seei ci ole-konnaga. • ; p ; ; 'dramaatilise a„SügislInnule",a.Evald vat tõsi ja. on. -andnud asja o.ma:adyo- "•; ':.-R.pA. a; Ä.ava;;šügava-,,Ainus'palve" .(H müügi!e:600.000 dollari cesl. Seiies on •. neli kaminat, sci Ise . vannil uba, kolmeruumiline teenijatetiib, uus köök jne. Omanik on' lehe kaastöölisele ü teln ud, et üks. ees Ilas ie prunp o 1 i huvitatud sinna muuseumi-.paigü;.. lama, kuid enne oleks tulnud maa ümberisoohida, North Yorgi planeeri mis j uhalaja olevat ütelnud,iet linn ei : olevat m uuseum ist h u v ii atud. Omaniku sele-tüsel ümber!sooniminc võtvat aega kuus kuud ja minevap temale maksma 50 000 do!larit hoone ülalpidamiskulu. Planeeri mis-julia-t a j a a g a ütles ajalehele,,et ümber-- isoonjmjs-avaldusi pole csilatudi ;ja. kui- ' seda', iaotietakse muuseumi Jaokspsjis.asL^ le na«u..[Cisedki. . '•'•'.;'.;::-' - . -;a
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, October 14, 1977 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1977-10-14 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E771014 |
Description
Title | 1977-10-14-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Meie Elu" nr. 41 (1444) 1977 „Meie Elu" nr. 41 (1444) 1977 REEDEL, -~.FRIDAY,.OGTOBER 14 npöunci, /äga'sobivad/ ' intressi' rress .sellel. • lastakse lõi hoiate kuni bond kasvab: |ov. väärtus $158.78 - $171.77 |5 $185.8 $200,97 '., • •'<' '' ;•( .'• • laab' osta •" igš Plaifi lärve on või ": saadaval V) suuruses.. ings Bon ds ' I; ar -Tn te rest- Interest - id ori nüüd '• ii $15,000 , :. on. : favutada oma on teile •.'.'• lastane . |o tsent' umiseni. ii Roaus. s.ei / / ? ; a n i . : > i i s nae- |i'.;!'*.'.IILI•!"•• .-. ae ümbrUr.- "asuep — a l p i m i n e , • ' • ' l j • • • v " - a i • - . ; -'.ontakii•• 1 ;.-VK '\ -•• ep^.sieg^, ad .har-/:.':a ' pYlama -Yeid;. iper a i a ; e o i ; - - I • kfaai.a- va .;v auucc,:;:-: pra<^p.'.0; Puhm, la K a K •. Pa!w-li- aia;,; . :. ,. Olsib- • • i s i i ; - ;a..p '-'tiis'U .aaa pühamat: :;';>. 'pii., -kpi- :.;,ivir.ka- ;:.:2n Oki p-^e- . r;j'--;;.-'.',KqcliV' : b i p ! \ \ W ' T. 'Xõai- >amu:a ;.' .,• aiüua! . 'uhaaaL' ei. o. p,i- '.•'M.!b •"• Ya./vaaeeMer aur mnia- Maüiv a\et 2(1. p;l'. F:a. a a a w k i r i - l»nli/;iev.;>:.;vii.:.K-;. Y-aa-a p ••:lv!veniii-/ • 'pna/p. O, Palin;. pV'H>; '.. .a_.;;:s'i usie ••a • ; -•- • n-!u> • a su ; - ' •s-j_.-.-, . iukiUv_'.s • •~{ A'-'<~asiada- :evin'- p. - -,::a ./, t£c.st i. äp^u-.p\•••'):.! 11c pii- ,'a ^pa a< konnale., .dii, .p^ar-ajrolitih, i^.kopa.a. ,^siiased: |ma. ira; ie h-.a ipci 'maha 183-6308 1294944 Arved Viirlaiu ^Ristideta Hauad' ..ii ee: Sügishooaeg on alanud oma rohkearvuliste seltskondlike ürituste ja eesti kultuurielu kõrgpunktidega. Teat-risõpru huvitab, mida võib oodata algaval sesoonil neilt eesti teatrilavasta j ailt, kes on esmajoones huvitatud* eesti teatri ja näitekirjanduse väärtusliku traditsiooni jätkamisest. Selle küsimusega pöördus „Meie Elu" eesti tuntuimate teatritegelaste poole. Gallil, Visnapuu, K. Rumor-Ast ja Artur Ädson surnud, Under, Kivikas ja Mälk jõudnud puhkeikka, võibolla samuti E. Mänd-Kalmus, Pedro Krusten, Ä. Thoen, S. Ekbaum, I. Talve ja V. Uibopuu juba kauemat aega vaikinud ja nüüd meie juurest palju omaks võtnud, mitte aga nende huvi varsti haruldasteks muutuvate suurkirjanike teoste vasiu! Ometi peaks olema saabunud aeg, kus veel elavate kirjas ja majanduslikult küllalt jõukal järjel vanem generatsioon tõendab noorematele oma •«KIUSATUS"" . . \ . . . . • • . . . .. •Liidia Vohu on s.ekud pingutavate ettevalmistustega, lavastades Lembit Kooritsa uhiuut komöödiat ^Kiusatus". See vaimukas tänapäeva komöödia eestlaste elust New Yorgi . «taustal näeb esmakordset rambival-a -j? • - , • gust noveitbri lõpupoolel, arvatavasti Moriarch Parki' keskkooli aulas. Temaatika on elulähedane käsitades • moodsa' abielu keerdsõlmi ja kiusa- , tusi. Tegelaste koosseisu kuulub 4 naist ja 2 meest :Erika Veskimets, Leidal: Järvi,i Etlna Libe, Rita Sui, Ernst Vähi ja. Jaan Lents. Lydia Vohu armastab lavastaja osa, kuigi ta õlgadel lasub pingutav kohustus kutsetöö kõrval.' Lavastamise tehniline külg on pingutav, kuid . selle kunstiline külg ori nauding; samuti armastab: ta noortega' töötada. ..Noorte jõudude pealekasv on rõõmustav nähe.. Paljud neist on tegevad milmepinnastel "huvi- ja kutsealadel,' ning kuna teatritöö nõuab - pikki harjutusi ja sageli igavaid detailidesse süvenemisi, ei jätku neil vahel aesa eaa kannatlikkust. Vaid .aeg annab püsivuse tagajärgi..' ; ,,MEES, KELLE KÄES ' TRUMBID" . Valve ja Rein Andre on pingelises töös' harjutuste, proovide ja ettevalmistustega, eelseisvaks teatri-hoo- . ajaks. Bsm,ajärjekorras. kuulub plaa- ' pide' sekka. kahe näidendi lavaküp-seks viimistlemine. Neist korratakse • möödununi aprillis lavastatud Hugo Raudsepa- populaarset komöödiat „Mees, kelile käes on trumbid". See esitatakse 10. detsembril, „A.laddin" teatri intiimses, saalis, 2637 Yonge St., paarisaja: inimese mahutavusega,' i jundus on Arthur Mihkelsoo kätes. Tegelaste arv ori võrdselt jaotatud vilunud' näitlejate ja noorte, vahel. Esimeste alla kuuluvad Valve ja Rein Andre ning Ernst Vähi, noori talente esindavad aga Rita Sui, Tiiu Kask ja Harry Mürk. 'New Canadian Theatre rahvusvahelise festivaali raames tuuakse Rein Andre lavastusel publiku ette ingliskeelne näidend „I remember mama". Selles esinevad lavajõud mitmetest rahvusgruppidest, kusjuures eestlastest löövad kaasa Tamara Norheim tütarde Leena ja Tiinaga, Alar Aeci-ma, Valli Sõrmulis ja lavastaja Rein Andre. See John Van DrutenT lavateos põhineb Kathryn Forbes'i raamatul „Mama's bank account". ja näeb rambivalgust 6. novembril St. Lawrence'i teatris.: Valve Andre ei esinepeelpool-riime-tatud näidendis, sellevastu seisab tal aga ees austav ettepanek esineda 17. oktoobril kuninganna Eližabeth- 'ile. Ottawas korraldatakse kuninganna külaskäigu puhul erakordne rahvusvahelise värvinguga muusika-, tantsu- ja luulepõimik. Esinejale hulka, kuuluvad rahvusgruppide esindajad üle Kanada, kusjuures Valve Andre kannab ette osasid, ühe Kanada: indiaani päritoluga luuletaja sünkroniseeritud poeemist, . mille tekst on tõlgitud mitmeisse erikeeltesse. Peale indiaani, jaapani, juudi ja . prantsuse rahvatantsu-gruppide esinevad eesti eliitvõimlejad'põimi-kus^ mis. hõlmab ajalooliselt Kanada asustamist erinevate rahvuste poolt idarannikust läänerannikuni, kusjuures neid ühendava raudtee rajamist ka Karl Ristikivi ära läinud — need) rahvuslikku kohustust ning kultuuri-on kaotused, mille all löövad vabise- huvi. Tõsi küll, meil on olemas paar-ma ka iga suurrahva Tcultuurihoone kolm pisifondi, neist üks koguni Vis-müürid. Meie hooneke on väike ja napuu-nimeline, aga need fondid ei nõrk, meie juures on kaotused veel viljele ühelgi viisil kirjanike ja uu- ^KIHLUS".; •,''.'.•.:-. • Eesti Rahvusteater Kanadas vii; mistleb Arvo Mägi näidendit ^Kihlus" Riina Reiniku lavastusel. See eestikeelne: lavastus esitatakse multikultuurses teatri-festivali raamides 12. novembril St. Lawrence Centre Town Häiris. , Riina Reinik ja Rudolf Lipp teevad ettevalmistusi 1978. aastaks, mis ön kuulutatud H. A. Tammsaare juubeliaastaks. Veebruaris lavastavad nad ..Põrgupõhja uue vanapagana", mille juures teatriõhtu;raamides on eri-et-tekanne Tammsaare kirjanduslikust tegevusest. Varakevadel toimub teätrimatk läänerannikule — Van-couver,. Portland, San Francisco ja Los Angeles, kuhu külakostiks viiakse nii ..Kihlus" kui „Põrgupõhja uus vanapagan"; Nii .Riina .Reinik kui. Rudolf Lipp rõhutavad oma optimismi näitlejate järelkasvu suhtes. Meie rahvusteatri edasi areng kui tuuri relva na on ülimalt oluline. Eesti publikule on kahtlematult huvipakkuv Rudolf Lipu. näitlejakarjääri mitmekülgsus,, nimelt esineb ta suurema karakterosaga televisioonifilmi s, ,Ne w Aven gers" miil c l i Imimi-ne hiljuti Torontos lõpule viidi'peategelase ; Patrick •• MacNee ja teiste osavõtul. Kogemustega näitlejale pakuvad, karakterosad,uusi dimensioone, meile aga. jääb vaid huviga oodata novembrikuul televisioonis ilmuvat põnevusfilmi, . Kokkuvõttes võib nenticla, et algav teatrihooaeg tõotab kujuneda uudiseid j a huvipakkuvaks. Jääb iile veel soovida, et koos eesti teatri elu jõulise arenguga kogu meie rahvusgrupp sellega kaasaskäiks ja.eestikeelset sümboliseerib „raudtee: balett" huvi- pteatril.oomingüt hindaks. Lavastajaks' on Rein Andrer lavaku-j tava muusika saatel. •lt- Ees seisab jälle kultuurilise ja vade ja ÜEP 72 ja teised näitused, .10 seltskondliku tegevuse hooaeg oma püüdluste ja 'üritustega. Allpool olgu vaadeldud kujutava kunsti ala Torontos, j . Torontos on kunstnike arv üha hõrenemas. Aastad on manalasse viinud kuus loovat jõudu, kes pagulaspäevil kaasas olnud nii loovkunsti - viljelemisel, esitamisel ja propageerimisel. On olnud kä väi jaspoole siirdujaid Rootsi, USA-sse ja mujale Ka-na. das-. Noori kunstiõppijaid ja lõpetajaid on olnud õige mitmeid, need i-rsuhüd. aga elukutset andva rakenduskunstile .—; kommertsiaal-, reklaami- >fd. dekoratsiooni alale. Teadaolevalt on vaid koini/kes pidevalt püsi-; • -nud looniirigus. Hõrenemine on veel ..'eeraalejäänutega.. Mõtlen siinjuures caskäit Lembit.Randa ja Alfred -Sva-nn, kel olnud lisada ^nõndagi isikupärast -meie kunstipärnassil. Looda-fae, et nad jälle parnassile ilmuvad - uute saavutistega. Käesoleval algaval hooajal on Torontost eemal üks meie intellektuaalsemaid kunstnikke Rutt Tulvihg, kes siirdus aastaks' Inglismaale. Tä viibis seal ka mullu Kanada kunsti;: esindajana Ülemaailmse Maistcaasta puhul. Seekord on tal Lavas ka ioomingulisel alal töötada. Edasi arhitekt Peeter Sepp, kes harras'anud ka maalikunsti oma isikupärases stiilis ja. seni rida aastaid ( mu ci Ontario Arts Council juures l arjStinõuniku|s, on sürdunud Otta-uassb riiklike ehituste kunstiliseks laoordinaatoriks (Design Intergra-tion), kus tema alla kuulub ka uute ehituste sisustamine kunstiteostega. Loodame, et uute laienenud ülesannete juures senine harrastus ei jää : unarusse. ;. p . , Püsiva järjekindlusega tegutseb juba veerandsada aastat Eesti Kunstni-kunsti- oksjonid, oma kümnenda tegevusaasta puhul välja antud sisukas ja kaunis künstialbum ja muud. Pikki aastaid on peetud üüriruume, kus toimunud ühiselt joonistamine ja arutlused. EKKT eesvedajaks on olnud Pallasest kahe diplomiga vanameister Eric Pehap ning hulk viimaseid aastaid pallaslane Behita Vomm. •'• Kunstiga tegelev teine organisatsioon, kolme aasta eest asutatud; /Eesti: Kunstide Keskus (EKKj ei baseeru loovatel .'jõududel. Selle liikmeiks võivad olla igaüks..See on vasina nieie organisatsioonide tavadele, loodud ülevalt allal kogu meie kui-tuurielu juhtida tahtva organisatsioonina. Tervitatud küll oiganisatsioönides juba viljeldava kultuuri toetajatena ja kaasaaitajaina, kuliuurisõpradena, miile ülesandega paralleelsust tekitada juba olevate aktiivsete orgidega ja nende töö jäljendamine. Viljastav see ei saaks olla, küll aga tegelaskonda lõhestav ja vastolusid tekitav. Muide on EKK tegevuse kontos loetletud ka tosina ümber korraldatud, kunstinäitusi. Teame neid vaid kontsertsaalide eesruumides, avalikkude raamatukogude lugemissaalides ja hallides ning mujal, mida näituste definatsiooni järgi ei saaks pidada kunstinäitusteks. Pole suudetud aga toime tulla ühegi tõelise näitusega. Miks ei võiks seesugune toimuda ühe eesti suure kunsti-üldnäi-tüsena koos Kunstnike Koondusega? Muus tegevuses EKK harrastab kõikvõimalikku, nagu filmi, fotöas-jandüst, balletti, tantsu, etnograafiat, isegi Karavani, asutatud noorte orkester c ja viimati organiseeritud noortest teatri grupp muukeelsele la- Ilmar Rääma!1 4ÄLESTUSED r. : Hind S12.00 ' : ,: Postiga' tellides lisada saatekulu 75p. .'. 'Müügil,,,MEIE ELU" talituses,' . tuntavamad. Eriti sellise vaimse looja puhul, nagu Karl Ristikivi, keda võime asetada vabalt A H . Tammsaare kõrvale. Ei taha hakata siinkohal arutama Ristikivi loomingu mitmepalgelisust. Võib-olla sobiks peatuda selle juures siis, kui toimub Ristikivi mälestus-aktus Stokholmis. Katsed saada andmeid selle kohta, mida loomingulisel alal jäi tast valmina või poolvalmina järele, ei andnud kuni septembrikuu kolmanda veerandini mingeid tulemusi. Kuna Rl, leiti oma korterist surnult, siis lukustati ruum uurimise kestuseks, võtmed on politsei kaes ning jäävad sinna seniks, kuni kohus on vaadanud läbi pärandusasjad ja kinnitanud. Saabunud andmetel jäi temast üldine testament ning Rootsis on kavas anda R. loomingust välja veel üks raamat. Mis moodustab selle mälestusteose sisu, ei ole veel selgunud. Ainult vähesed —- ühelt poolt tema seltsivennad-õed Veljes-tosp teiselt poolt „Tulimulla" lugejaskond — on tuttavad paari teise Karl Ristikivi Toomingu palgega — tema artiklitega, esseedega; ja kriitik kaga. Tahaksime küll loota, et nende paremik koondataks raamatusse, kuni nad on veel kergemini kogutavad. ' Küsida tahaks aga ka, kas sellega kõik piirdubki?' Kas eestlaskond ülejäänud vaba maailma osades jääb vaikides vaatama seda piskut, mida Rootsis suudetakse anda suurvaimu mälestuseks, et lasta siis Unustusel tulla ja kõik katta? Senised teated ei ole rõõmustavad: korraldame ikka pidevamalt ja järjekindlamalt meele-lahutus- reise ümber maailma ja „Pü-hale maa(le" ning pooljtroopilSste^ saartele, nõudmine K. Ristikivi loo-mingu järele ei ole seni näidanud suurenemist! Jah, ega juhtunud sellist valgusime! Gailiti ega Visnapuu, Ast-Rumori ega Adsoni puhul. Eestlane on läänes asukohamaa elanikelt 958 Broadview Ave. Room #207 (teisel loorral)' Toronto, Önt. M4K 2R6 üks isik võib palju teha ja korda saata. Nõustume sellega. Kui aga samas seletuses vihjatakse dr. Oskar:Kai disloomingu juurdekasvu, vaid moodustavad pigem tasku- või jootraha-allkiad nendele, kelle juba kirjastatud teostest mõni juhtub zhürii liikmeile meeldivat. Me vajame rohkem, vajage sellist fondi, nagu Ristikivi ise lühemat aega üht juhtis. Tõsi küll, selle fondi poolt korraldatud üksainus võistlus noortele ei andnud loodetud tulemusi, kuid see ei peaks kedagi kohutama. Meenutatagu ainult toonaseid „Looduse" romaani võistlusi terviklikus Eestis, millistest üsna arvukas hulk kas ei andnud üldse ühtki auhinnatööd või piirdus 3-nda auhinnaga. Mis täna ei laeku, võib laekuda järgmisel aastal. Vajame Karl Ristikivi-nimelist võistlus-fondi, eriti lühemate zhanrite ja essee jaoks; Kogu vaba eestlaskond peab võtma selle loomise omale üles-andeks. -:' Küsimuse raskuspunkt seisab algatajas. Veljesto, kuhu Ristikivi kuulus, seda kindlasti teha ei julge. Ro-talia õppetund sellise võistlusega juba ise on jahütajaks. Eestlase iseloomu kõige negatiivsematest joontest on paisutanud ennast paguluses paa-bulinnu- suliseks eriti kadeduse uss. Rotalia kirjandusvõistlust tituleeriti otsemaid „Rotalia asjaks" — ja hea mõtte abi ning toetus jäi eemale! Ei ole enam aastaid ilmunud ka EÜS-i album — küllap samal põhjusel! Ning. kui Veljesto algataks midagi suuremat seoses oma vilistlase ja viimase esimehega vabas Eestis, siis —- siis loetaks seda ;,Veljesto asjaks" ning ongi lõpp! Kuid meil ei ole puudust kultuurilistest organisatsioonidest ja arenenud vaimuga energilistest „erapoole-tuist". Kes haaraks neist juhtija-alga-taja- selgitaja ohjad ning saaks selleks künniloomaks, kes paneks vankri veerema? Koorem on raske ja tee vilets, aga algatus kuuluks meie rah vuslike suursammude hulka ega jä taks algatajat unustusse. Hiljuti; ilmus Soomes Arved Viir- p liu -..Ristideta, hauad" soome keelde iõigiiuna kolmanda 'trükina Hämeen- ' innas Arvi A. Karisto OY;väljaande-' na. Sama teos. .ilmus. sama. kirjastu- ' sel esimest korda 1969. aasiah • . • .Ei juhtu just mitte väga sagedasti, et eesti autorite teoseid ilmub võõrkeeltes, veel vähem (õieti allakiriiua- . j ai pole teada); et töö. ilmub voõrkep- 1 es koguni teise trükiha.Siinjuures võiks niärkida. et Kodu-E'es:i autorite tööd, mida Soomes ihnunud õipe hulk, ci ole leidnud lugejale poolt Põhjalas kuigi suurt tähelepanu ja ühe trüki läbimüügiga on raskusi.'., -'. „Ristittömät haudat" ilmus seekord Teise Maailmasõja suurromaanide sarjas, millesse kuulub kaheksa teost erinevatelt rahvastelt. Viir-laiu teos on kirjastuse romaanisarja paigutatud sümboolselt vene ja saksa autorite vahele. - Tõlke kohta mainib autor, et tema töödest tõlgituna mitmesse võõrkeelde, peab ta senistest parimaks soomekeelsel. Selle, kui kä esimese trüki tõlke on teinud mag; Mariti Rc.u-hala, kes on soome nooremapõlve mehi, sünd; 1928. aastal, elukutselt kooliõpetaja ja Jyväskylä ülikoolist psühholoogia, pedagoogika, kõnekunsti, soome keele ja kirjanduse alal. Mitme eesli autori ilukirjandusL teoste kõrval on la suurt huvi timmid ka eesti kirjanduse, kultuuri ja poliitilise ,elu vastu. Tema tõlkes oi? ilmunud Herbert Salult „E'duard Vii-. den- histörialliset romaanil"-, Arvo Mägi ..Viron kirjallisuuden hisloria", Aleksander Warma ..Lähettiiääna Suomessa" ja leisi ning ta-on avaldanud artikleid ja arvustusi eesti kir- • jandusest Suomalaine Suomi, Nooni ' i t r , : v ; ; : ; , a : : v p;p; v . . : ; - - Arved. Viirlaiu ,.Ristideta hauad" ilmumine Soomes kolmanda trükina näitab teose menukust, kuid samal ajajt hõimuvellede mõistmist ja kaasaelamist meie tragi kale, mis on omane ja elav sealpool: lahte, a ' • R. A. Älilil Meeldiv ja võibolla senistest Eesti Kontsertbüroo' poolt korraldatud kontsertidest parimaid, toimus kolmapäeval, 5. oktoobril eestlastele napuu sõnadel) ja Ed. Oja hella mälestusliku „Me olime nagu lapsed" (Anna Haava sõnad). Kontserdi teises osas kuulsime jäl-luntud First Unitarian Church heaale Mozarüa ^- kaks aariat ocperist akustikaga saalis. Esines külalisena Saksamaalt tenor Maan PõFd, keda ,Don Giovanni" ning itaalia koolist G. ponizetti täiesti itaalialiku ..LElisir clamqre" ning G. Verdi „La Travraolt apiiviiaa mot.ie ai aa ta j a , a.' !. T õ n i s s o n . . ' „.Musi- \aiijej sisakiab- a linna Konservatooriumis, ja lõpetas; ooperi alalt P. Tchaikovski Lenski -911.hfiiiet::m'Lid-.Lenib'il. P.ihj-be.i Üetraoldi Muusikaakadeemia Saksa-1 aaria .„Eügen Oneginist", miile so-maal, on kpntsertlaulja, kes esinenud ; listi laulis eesti keeles, kuna kõik. le!- ja timtu(l kooride kontsertidel ja; sed esitati nende originaalkeeles. oratooriumide ettekannetel solistina i t^-., •: i 4 . ' , p '-, . '"''-' . • -.: -V (. , < . < •/ KÕIK ettekanded voeti teenitu t ning kontsertidega suurte orkestrite , . a . ,... t saa•t°e l, ule k, og: u Lv.a..a.n. e-Sa,k samaalp u. i :a *vastu tunnustava ia kiitva ap laus.i ga, T.. . , . pp. . -r . b valjaspooal hS^ph vei.,t si»s , - H1 To lliatn diis,- ji ,Nn solist km saatja saia hlh. Lisapa- x . ; . • J 1 " Iadena esitati hertzo?! osa Verd ke Koondis Torontos (EKKT) ja ees väle. Kõik head ja tervilaiavad alad. seisab XXII aastanäitus, 23.—30. ok- Kuid toobril. Tavaliselt need aastaüldnäi-tused varematel • aastatel toid esile viieteistkümne ja enamgi kunstnike Loomingut, seekordne toimub vaid kümne osavõtul, nendest veel pooled, kes seisid EKKT hälli juures. Osaliselt on siin märgata E. Kunstide Keskuse erisuunalist mõjir ning mitme liikme ja esineja üleminek. EKKT on antud oludes küllaltki auväärne minevik. Professionaalse organisatsioonina meie ühiskonnas on ta- üks püsivamaid, mitte üksi oma järjekindlale aastanäitustega, .vaid.kontosse kuuluvad veel E. Päe- Meie küllaltki hea ja jõuline Esto nia orkester ootab noori orkestrante, teatrid kurdavad, et nende avastatud talendid j kes saanud lavapraktika, juhitakse mujale ja meie teatrid seisavad raskuste ees etendusi lavale tuua..'' p; Kõik need ja veel paljud küsimused, koos Kunstimuuseumiga, on eesti ühiskonna üldküsimused ja olulised. Meed peavad olema orgaanilises ühenduses organisatsioonide ja kogu Prantsusmaal ning mujal, ulatudes i -^SÄ-** '•'+«" i , '. T~ . f j ~ . . * „ • j golettost", Leoneavallo „La Matt na- Louna- ja. Pohja-Ameerikasse. Ta on-j i a < ( Tammeveski ")k: ' professoriks ..Hochschule für Musjk! '< . ' ./ " .? a m t l - . rr t u c «v '•" • A 0 1 S • Ja-Menkanto•„Paike paistab", in Hamburg . Samuti on ta esmenud . raadioprogrammides ja temalt on Kontserdi ,kava oli koostatud hu- 'sisselajLtldud: heliplaate..•' j vilavana ja laia skaalalisena, mh — , '••'••;.>'-;*-\* • ' . ^ ! meisterlikus esituses läbi viidi. Naan • Solist algas W. A, Mozarti Coricert-1 P õ l d e s 5 t a s e n n a s t h a r u k o v ( } , e v o i m e . Aria'ga t;Per pieta non ricercate", See | | e g a k o n t s e r t l a u l j a n a > ulatuslik aaria ettekanne, kuigi saa-; lisolijail vähem kuuldud või üldse j Saal oli küll väljamüüdud, kuid mittekuuldud, saavutas kohe hea puudus peagu täielikult meie noore- . . _ , , kontakti kuulajatega ja loimuusika-nstihoone jne. hnne noinuoa _.a • _ -. , ... . . .J i J „ . v, .. hse õhkkonna, mis Janis kogu järgmisegi mitte Eesti Maja tao- ... -c V % .neva programmi esituse. Esitus oh mad põlvkonnad. laseie"' mainides:; ...Meie endi minevi- j '•klaveril; saatis Stella Kerson. Naan kust Eestis teame, kuidas ker^ teise vaatuse alguse, ning vene posantiie Eesti Rahva; Miit-.seiim ai-nult drf Oskar Kallase vanavafa kogumise aktsioonist üliõpilaste kaasabil." Märgiksime siinkohal aga üht. Oskar Kallas oli isiksus, tollal doktori kraadiga Helsingi ülikoolist folkloori' ja rahvateaduse alalt kui ka põhjaliku teadmistega Soome- muuseumidest. Lisaks oli Eestis juba tol-lai teostunud kultuuriline renessanss, rahvuslike nimedega dr. Jakob Hurt, Villem Rpiman, Kristjan Raud. ja paljud teised, kellele lisaks mainik-sime& yeel prof. JohahKölerit Peterburist. Ja Kallase ümber oli kogu ühiskond ja organisatsioonid. Ta oli nende keskel. Veel paralleele tõmmates, said Ö; Kallase jt. kogutud suured kogud omale alles Eesti omariikluse ajal lossid — Raadi loss, Tallinna Kunst midagi list, miile poolest oleme siin. rikkamad. Siin otsitakse „lossi" ,.esinduslikkus rajoonis"-, mille ••.linnavalitsus' peaksveel meie jaoks looma üniber-tsoonimisel. Mingeid muuseuini ko-gusidki veel ei ole ning pole näha neid määratumal hulgal tulemas. Kas" ei ole siis õigem: Enne sisu ja siis alles vastav ja sobiv fassaad! Kes on rneil siin dr. Oskar Kallas või keda E K K temaga kõrvutab? teda ei ole. On aga ühiskond ja organisatsioonid. Vaja vaid neid kõiki siduda koostöös ning mitte eristmna-del ja lõhestamisel. Kõige peal t ise endid määranud muuseumi direktor, kunsti kuraator ja teised asjamehed peaksid tulema alla eesti ühiskonna ja organisatsioonide juurde, nii nagu seda oli dr. Oskar Kallas. Tõsine soov oleks, et eeloleval kul-tuuritegevuse hooajal täituks, et is ESTO- '76-el Baltimore'is toimunud seltskondlike..kokkutulekute' raames tulid seal kokku ka J. Westholmi gümnaasiumi.' endised õpilased, et elustada;mälestusi kooliajast ja sIive n dada koolivencl 1 i kke sõprusside-meid. Seller, kokkutulekul leili, et omavahelist kontaktipidamist tuleks laiendada ja selleks välja anda sidet •pidav bülletään.; Aasia hiljem on see mõte saanud teoks. Su ve l i l m u s To ro n t os mocdais-t a t ud Weslholml a s l e Koon di s e. \ ä ;ia-andel trükilud 16-leheküljeline ajak i r i ..Musi-valgei", missugusi "iirnc kandis; ka Wcsthoimi- "güjimaas.-iumi viinuine. õpilaste;, ajakiri.; ..Musi-val-sia!"' on 'toimetatud koos- Praaa-i^e. Lütseumi,. 'esindajatega,' ktu-ia kaks kooli hiljem .ühendati. Aj oad i rja. Kes' pusi mionruits;oom .1.-.: We>: piiiuuaasium! j a ."Prantsuse La rui laasu- IvMmi -aa))! uep-icie xai J. ipJTril - ;äa- R.Ä.; end istu õpilaste tegevuses kokkululekuist. Pikem kii Wcs'fholmi g"ümna-asitimi. lõnei ajalt Oskar Ehas te -1 väil i.ö(|b';'::e's.i].('r.iriTik\sl'tisi- koiPiCiusp aas'iais.i.. 1916—1.921; Väga .liuviia\p{>u ka: oaupeopiaid kodu maa i l . kiü^.-ile-vai -pa.sl-al saabunud pikem k i r i . SeJ-lps .;iu|usiatakse 'vvestholinlasta aa)k-kuiuiekusLa. kpoh: 70. aastapäeva ' pu-nui Jakob; Westholmi hauai,. maWM: on ka-lotod,, seal. toimunud, p ä r i : panekus; ja järgnenud koosviibimised. Käesoleval.;, aastal .tähistasid -\vesp hõimlased;ühtlasi ka oma koolidirektori 100-aasta sünnipäeva. iM^JillK-ühiskonnaga. l i l l i £5' 8\ kindel ja tundeküllane ning milles kunstnik esitas ennast oma meeldiva j hääle puhtuse ja ulatusega. Klaveril I saatis Stella Kerson j märgatavas j koostöös, kuigi koosharjutused võisid . olla piiratud ja lühiajalised. Ta- i väliselt see ulatuslik Mozarti • Gon- j cert-Aria esitatakse solisti poolt or-1 kestri saatel, nii nagu see originaal-j , , . . selt on maõ. el,d, ud, j.a k,.i rj.u t.a tpu d,. a on ,v a, a. danud, oma muuse.u mi, J laoks', { ori tekitanud arusaamatusi selle oma- Järgnevalt esitas solist F. Schu- niku ja North;Yorgi linnavalitsuse "berti viis ..Liederit". Schubert on see, j vahel. Nagu hommikuleht „The kellelt kunstlaul on saanud alguse. Globe and Mail" kirjutab, on eliitus- 1001 Põhja-Torontos Bayview ja Steeles tänavate lõuna-ida nurgal asuv elumaja, mida Eesti Kunstide Keskus f-ÜL 1 %$w . i Haprv Winton ostis hoone m.üöd •niicl aasta 320.000 eest ja p mai KUUS d r a s i reno dollari v e e r i n i iM :iani Liedereis on oma stiil, mis nõuab in-terpreteerijailt selle tundmist. Esita-fuist „Di.e Forelle", „Äh.die Laute" ja „Das Fischermändchen" on raadiosaadete kaudu ja üldse enam esita-ettevõtja Harry Winton saanud loa hoone lammutamiseks möödunud nädala teisipäeval, kuid järgmine päev oli linnavalitsus selle tagasi võtnud. ";. '.".•:• '-:. Ühes E K K seletuses märgitakse, et. misel tuntumad, kuna aga „Die Post" I jap.Der Atlas" olid mõneti imdispa-a Selles 17-ruumilises majas elas kir-lad. Kontserdi esimeses osas kuulsi-: janik Mazo- de- la Roche ajavahemi-tutakse ühise laua taha ja koordinee-! me veel nelja eesti heliloojat.: Art. j kus-1939—1945, Ostmisel Harry Win-ritakse töö ja; ülesanded vastavalt .Kapi; üldtimtud /.Metsateel", mille j t o n i ö ü andnud nõusoleku, et hoonet meie oludele, vajadusteley organilišes ! tõlgendus tõi esile ehtsa Kapi. Noö-pei lammutatai vähemalt 20 aasta jook-ühenduses organisatsioonide ja ühis- -rematelt'- kuulsime Tuudor^Vettiku j sul. Omanik aga väidab, et seei ci ole-konnaga. • ; p ; ; 'dramaatilise a„SügislInnule",a.Evald vat tõsi ja. on. -andnud asja o.ma:adyo- "•; ':.-R.pA. a; Ä.ava;;šügava-,,Ainus'palve" .(H müügi!e:600.000 dollari cesl. Seiies on •. neli kaminat, sci Ise . vannil uba, kolmeruumiline teenijatetiib, uus köök jne. Omanik on' lehe kaastöölisele ü teln ud, et üks. ees Ilas ie prunp o 1 i huvitatud sinna muuseumi-.paigü;.. lama, kuid enne oleks tulnud maa ümberisoohida, North Yorgi planeeri mis j uhalaja olevat ütelnud,iet linn ei : olevat m uuseum ist h u v ii atud. Omaniku sele-tüsel ümber!sooniminc võtvat aega kuus kuud ja minevap temale maksma 50 000 do!larit hoone ülalpidamiskulu. Planeeri mis-julia-t a j a a g a ütles ajalehele,,et ümber-- isoonjmjs-avaldusi pole csilatudi ;ja. kui- ' seda', iaotietakse muuseumi Jaokspsjis.asL^ le na«u..[Cisedki. . '•'•'.;'.;::-' - . -;a |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-10-14-05